← Eesti

3-20-456/2

Obsah (6)§ 121§ 37§ 44§ 38§ 45§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-456 Määruse kuupäev 17. märts 2020 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Pavel Ridnõi tuvastamiskaebus Tartu Vangla vastu RESOLUTSIOON Tagastada Pavel Ridnõi

) § 120 lg 1 p-st 8 kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.

§ 121

lg 2 p 1 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.

  1. Kaebaja taotles esitatud kaebuses, et kohus tuvastaks, et Tartu Vangla ametnikud diskrimineerivad kaebajat.
  2. Tuvastamiskaebuse aluseks on kaebaja õiguste rikkumine haldusakti või toiminguga ning pöördumise eelduseks on subjektiivsete õiguste kaitse vajadus (

§ 37

lg 2 p 6 ja

§ 44lg 1).

Kuna tuvastamisnõue on väheefektiivne õiguskaitsevahend, siis näeb

selle esitamisele ette täiendavad piirangud. Nimelt tuleb tuvastamiskaebuses selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks, (

§ 38

lg 4) ja tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid (

§ 45lg 2).

Seejuures ei anna

§ 45

lg 2 teise lause kohaselt õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus.

  1. Kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt soovib kaebaja Tartu Vangla ametnike, eelkõike S. Sulbi ja A. Adusoo poolse süstemaatilise diskrimineerimise tuvastamist. Kaebaja põhjendas, et need ebameeldivused tekitavad temas tunde, et ta ei ole inimene. Kaebusest võib mõista, et kaebaja on esitanud kaebuse preventiivsel eesmärgil.
  2. Preventiivsel eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamiseks peab olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes ka edaspidi õigusvastaselt käituda (RKHKo 3 3-1-48-15, p 10 ja seal viidatud kohtupraktika). Preventiivne eesmärk tuvastamiskaebuse esitamiseks on aktsepteeritav üksnes erandina ning see eeldaks, et vaidlusaluse olukorra kordumine on tõenäoline ja see kahjustaks oluliselt isiku õigusi ning samas poleks kaebajal hiljem kohase kaebuse esitamisega võimalik oma õigusi tõhusalt kaitsta.
  3. Preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamiseks kohus antud juhul ei näe. Kohtu hinnangul ei viita kaebuses kirjeldatud Tartu Vangla ametnike tegevused kaebaja õiguste olulisele rikkumisele. Samuti juhul kui vangla peaks tulevikus diskrimineerima kaebajat ning oma tegevuse või tegevusetusega rikub kaebaja õigusi, on kaebajal võimalik oma õigusi kaitsta, pöördudes konkreetse toimingu vaidlustamiseks vangla poole.
  4. Lisaks ei aitaks käesoleval juhul kaebuse rahuldamine kaebuses toodud asjaolude pinnalt kuidagi kaasa kaebaja õiguste edaspidisele kaitsele, kuivõrd vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei kohusta vanglat tulevikus mingil kindlal viisil käituma. See tuvastab vaid vangla tegevuse õigusvastasuse mingil kindlal ajamomendil. Haldusorgan otsustab igal üksikjuhtumil sõltuvalt asjaoludest eraldi, kas ja kuhu kinnipeetav ümber paigutada ning kas ametnike töökorraldus võimaldab reageerida kinnipeetava igale tervitusele või pöördumisele. Seega ei ole ka tõenäoline, et korduda saab täpselt samasugune olukord täpselt samasugustel asjaoludel.
  5. Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et tuvastamiskaebuse esitamine ei ole vajalik kaebaja õiguste kaitseks ehk kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt

§ 45lg st 2.

Seepärast tagastab kohus P. Ridnõi kaebuse kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu

§ 121lg 2 p 1 alusel.

Kohus juhib tähelepanu, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 10. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, puudub kohtul vajadus võtta seisukoht kaebaja taotluse osas saada menetlusabi. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.