4-20-590 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Otsuse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020, Tallinn Väärteoasja number 4-20-590 Kohtukoosseis Eesistuja Sten

§ 151lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 24.

märtsi 2020 otsus Kohtuistungi toimumise aeg

1. mai 2020 Apellant menetlusalune isik Marek Tšadromtsev (ik 37306304225; elukoht XXX) Kohtuistungil osalenud kohtumenetluse pool menetlusalune isik Marek Tšadromtsev RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
2. märtsi 2020 otsus muutmata ja Marek Tšadromtsevi apellatsioon rahuldamata. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Kohtuotsuse peale saab esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse kirjalikult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusalune isik saab kohtuotsust vaidlustada advokaadist kaitsja vahendusel. Vajadusel on võimalik taotleda kaebuse esitamiseks Riigikohtult riigi õigusabi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Harju Maakohtu
4. märtsi 2020 otsusega tunnistati Marek Tšadromtsev süüdi LS § 201 lg 1, § 207 lg 1, LkindlS § 81 ja

§ 151lg 1 järgi. Neist kolme esimese teo eest mõistis 1 4-20-590 kohus talle Kar

S § 63 lg 1 alusel ühe karistuse, milleks oli 12-päevane arest.

§ 151lg 1 järgi karistas kohus M.

Tšadromtsevit 8-päevase arestiga. Kohtuotsuse kohaselt pidi M. Tšadromtsev ilmuma karistuse kandmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kinnipidamisekeskusesse kohe pärast talle kriminaalasjas nr 20231500191 kohaldatud vahistamise tühistamist või karistusena mõistetud reaalse vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Kohus mõistis M. Tšadromtsevilt välja joobe tuvastamisega seotud kulud 170 eurot. 52 euro ulatuses jättis kohus kulud riigi kanda. LS § 201 lg-le 1, § 207 lg-le 1 ja LkindlS §-le 81 vastavad väärteod pani M. Tšadromtsev toime sellega, et juhtis 2. detsembril 2019 kell 8.44 Tallinnas K. Kärberi tänaval sõiduautot Fiat Brava, kuigi tal ei olnud mootorsõiduki juhtimisõigust, auto ei olnud läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli ja sellel ei olnud liikluskindlustust.

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu seisnes selles, et M.

Tšadromtsev oli tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist ainet metamfetamiini. Kohus märkis, et menetlusalune isik on temale LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 ja LkindlS § 81 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides ehk liiklusalased väärteod on toime pandud ühe teoga. Seetõttu tuleb karistuse mõistmisel lähtuda KarS § 63 lg-st 1 ja mõista üks karistus sätte järgi, mis näeb ette raskeima karistuse. See säte on LS § 201 lg 1.

§ 151lg 1 ettenähtud väärteo eest tuleb karistus mõista eraldi.

LS § 201 lg 1 ja

§ 151

lg 1 näevad ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahatrahvi näol. Kohus märkis, et karistusregistri andmete kohaselt on M. Tšadromtsevil üle 10 kehtiva väärteokaristuse (ÜTS § 85 lg 1,

§ 151lg 1), mille eest määratud rahatrahvid on tasumata. Samuti on isikul kehtiv väärteokaristus Kar

S § 218 lg 1 toimepandud väärteo eest, mille eest määratud arest on ära kantud. Kohus leidis, et kuna määratud rahatrahvid on tasumata ja menetlusalune isik on jätkanud uute väärtegude toimepanemist, ei ole karistuse eesmärke rahatrahviga enam võimalik saavutada ning kohaldada tuleb teiseliigilist karistust, s.o aresti. Maakohus pidas M. Tšadromtsevi süüd LS § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel keskmisest suuremaks, sest ta pani samaaegselt toime kolm erinevat liiklusalast väärtegu (LS § 201 lg 1, § 207 lg 1 ja LkindlS § 81). Arvestades eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, s.h asjaolu, et menetlusalusel isikul ei ole mitte ühtegi varasemat liiklusalast rikkumist, hindas maakohus menetlusaluse isiku süüd keskmiseks. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Maakohus pidas M. Tšadromtsevi süü suurusele vastavaks ja KarS § 63 lg 1 alusel mõistetava karistuse eesmärke täitvaks LS § 201 lg-s 1 ettenähtud sanktsioonimäära keskmise määra lähedale jäävat määra, s.o 12 päeva aresti. Maakohus hindas menetlusaluse isiku süüd

§ 151lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel keskmiseks.

M. Tšadromtsevil on kehtiv väärteokaristus

§ 151

lg 1 järgi, mille eest on talle karistuseks mõistetud rahatrahv, mis on tasumata. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus märkis, et M. Tšadromtsev tunnistas narkootikumide tarvitamist, kuid ei näe selles midagi kahetsusväärset. 2 4-20-590 Arvestades eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, leidis kohus, et karistuse võib mõista tunduvalt alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra, s.o 8 päeva aresti. Kohus ei pidanud võimalikuks asendada aresti üldkasuliku tööga, leides, et see ei täidaks karistuse eesmärke. Isegi karistusena kohaldatud arestist hoolimata on M. Tšadromtsev jätkanud uute süütegude toimepanemist. Lähtudes sellest, et M. Tšadromtsev viibis otsuse tegemise ajal vahi all, tuleb tal arest kanda ära pärast tõkendi tühistamist või kui teda karistatakse vangistusega, siis vangistuse ärakandmiselt vabanemist. Kohus selgitas, et aresti ei pöörata täitmisele, kui aresti täitmine on aegunud vastavalt KarS § 82 lg 1 p-le

2. Harju Maakohtu otsuse peale esitas M. Tšadromtsev apellatsiooni, milles palus talle mõistetud arest asendada üldkasuliku tööga või lugeda arest kantuks kriminaalasjas nr 20231500191 vahi all viibitud ajaga. Samuti palus ta pikendada talt välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaega. Taotlust asendada arest üldkasuliku tööga põhjendab M. Tšadromtsev sellega, et üldkasulikku tööd tehes on ta riigile kasulikum kui aresti kandes. Samuti annaks see talle võimaluse aidata oma kodulinna Maardut. Kuna ta viibib vahi all, taotleb M. Tšadromtsev alternatiivselt, et talle mõistetud arest loetaks kantuks vahi all oldud ajaga. Ta märgib, et maailma ja Eestit tabanud viiruse tõttu ei taha ta oma perest eemal viibida. Ta kasvatab lapsi abikaasaga kahekesi ja lastel ei ole ühtegi teist sugulast, kelle poole vajadusel abi saamiseks pöörduda. M. Tšadromtsev märgib, et kui ta peab kohtuotsuse jõustumisel kandma 20-päevast aresti, siis ei ole tal võimalik 30 päeva jooksul temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda. Ta kinnitab, et on oma elu muutnud. Ta soovib ametlikult tööle asuda ja nõuded tasuda, kuid nii lühikese aja jooksul ei ole see võimalik.
3. Ringkonnakohtu
4. mai
5. a istungil osales menetlusalune isik M. Tšadromtsev. M. Tšadromtsev jäi oma apellatsiooni juurde ning palus talle maakohtu otsusega mõistetud 20päevane arest asendada üldkasuliku tööga, lugeda arest kantuks kriminaalasjas nr 20231500191 vahi all viibitud ajaga ning pikendada menetluskulude tasumise tähtaega. M. Tšadromtsev lisas, et elab nüüd abikaasast eraldi ja lapsed elavad tema juures. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Maakohtu otsuse tühistamiseks pole alust.
7. Võimalust lugeda väärteo eest mõistetud arest kantuks kriminaalmenetluses vahi all viibitud aja arvel ei näe seadus ette. Vahi all oldud aega saab karistusseadustiku (KarS) § 68 lg 1 kohaselt lugeda üksnes samas kriminaalasjas mõistetud karistuse hulka. 3 4-20-590
8. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole alust ka maakohtu mõistetud aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. Vastavalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 148 p-le 4 võib ringkonnakohus tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas vaid juhul, kui maakohus on mõistnud väärteo raskust või menetlusalust isikut arvestades õiguslikult põhjendamatu karistuse. Ringkonnakohus ei näe, et maakohus oleks teinud karistuse mõistmisel mõne vea. Ka esitatud apellatsioonis ei ole esitatud väidet, et maakohus on teinud karistust mõistes mõne vea (nt jätnud karistuse mõistmisel mõne olulise asjaolu tähelepanuta või andnud mõnele vale hinnangu). 6.1 Apellatsiooni esimene argument on see, et üldkasulikku tööd tehes saaks M. Tšadromtsev olla riigile kasulikum kui aresti kandes ja nii saaks ta teha midagi Maardu linna heaks. See ei ole argument, millest kohus karistuse mõistmisel saaks lähtuda. Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistuse alus isiku süü ning lisaks sellele tuleb arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Muud kasu peale süüdlase mõjutamise ja õiguskorra kaitsmise riik süüdlase karistamisel ei taotle. Praegusel juhul on oluline see, et M. Tšadromtsev pani autot juhtides toime mitu väärtegu ning lisaks sellele oli ta tarvitanud narkootilist ainet, kusjuures süüteod pani ta toime tahtlikult. Samuti on oluline see, et M. Tšadromtsevit on varem korduvalt väärtegude eest karistatud. Liiklusväärtegude eest tal küll karistusi ei ole, kuid

§ 151järgi on teda karistatud.

Need on asjaolud, mis räägivad aresti üldkasuliku tööga asendamise vastu. Just neile asjaoludele on maakohus karistuse mõistmisel tuginenud. 6.2 Aresti üldkasuliku tööga asendamist taotleb M. Tšadromtsev veel põhjusel, et soovib olla oma perega ja neid aidata. Apellatsioonis on M. Tšadromtsev märkinud, et tal ega abikaasal ei ole sugulasi, kes saaks vajadusel aidata. Ringkonnakohtu istungil lisas M. Tšadromtsev, et elab nüüd abikaasast lahus ning lapsed elavad just temaga. Ka need argumendid ei anna alust aresti asendamiseks üldkasuliku tööga. See, et lahku kolimise järel elavad lapsed koos M. Tšadromtseviga, on laste kasvatamise ja ülalpidamise kohustus siiski mõlemal vanemal. See tähendab, et vanemate kokkulepe, et lapsed elavad M. Tšadromtsevi juures, ei välista tema karistamist arestiga. Selle kohta, et M. Tšadromtsevi abikaasal ei oleks võimalik lapsi kasvatada või ta vajaks selleks vältimatult M. Tšadromtsevi abi, kohtule tõendeid esitatud ei ole.

1. M. Tšadromtsev on taotlenud apellatsioonis ka võimalust tasuda menetluskulusid pikema aja jooksul. Võimalust menetluskulude tasumise tähtaega lihtsalt pikendada seadus kohtule ei anna. VTMS § 38 lg 1 ja KrMS § 180 lg 3 alusel on kohtul võimalik määrata, et süüdlane peab tasuma menetluskulud ositi. Selleks on põhjust siis, kui korraga tasumine käiks isikule ilmselt üle jõu, kuid osade kaupa oleks ta võimeline neid tasuma. Kohtukolleegium leiab, et neist kriteeriumeist lähtuvalt ei ole alust maakohtu otsuse tühistamiseks ja M. Tšadromtsevil menetluskulude ositi tasumise võimaldamiseks. Ühest küljest ei ole M. Tšadromtsevilt välja mõistetud menetluskulud väga suured ning 4 4-20-590 M. Tšadromtsev ei ole ära näidanud, et tal pole võimalik neid tasuda kuu aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Teisalt ei ole ta ära näidanud, et tal oleks võimalik talt välja mõistetud menetluskulusid vabatahtlikult tasuda, kui ta saaks seda teha ositi. Lihtsalt igaks juhuks ositi maksmise võimaldamist kohtukolleegium põhjendatuks ei pea.
2. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 145 lg-le 1 ja § 147 lg 1 p-le 1 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu
3. märtsi 2020 otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. Allkirjastatud digitaalselt 5