Obsah (18)

§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 162§ 146§ 125§ 65§ 23§ 158§ 172§ 124§ 22§ 165§ 169§ 170§ 176

Tsiviilasi nr 2-19-13945 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus Kohtukoosseis kohtunik Maimu Laumets Määruse tegemise aeg ja koht 03. juuni 2020, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-1

§ 153lg 1 p 2): Jrk nr 1 2 3 4 5 Võlausaldaja nimi Plus

Plus Capital AS OK Incure OÜ Aive Kolsar Bondora AS Holm Bank AS Kokku Nõude summa 2 924,00 € 3 139,88 € 305,68 € 4 005,39 € 1 246,85 € 11 621,80 € Jaotis 25,16% 27,02% 2,63% 34,56% 10,73% 100% Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

1. Määrata pankrotihaldur Einar Vallandi tasuks 180 eurot, sh käibemaks summas 30 eurot.
2. Kinnitada pankrotihalduri Einar Vallandi poolt oma ülesannete täitmisel tehtud vajalikud kulutused summas 135 eurot.
3. Anda võlgnikule menetlusabi ja hüvitada pankrotihalduri tasu ja kulud riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel hüvitada pankrotihaldur Einar Vallandi pankrotihalduri tasu ja kulud summas 315 eurot, sh käibemaks summas 30 eurot, riigi vahenditest. Halduri tasu ja kulud kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum arvelduskontole nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank
4. Jätta rahuldamata pankrotihalduri taotlus anda võlgnikule menetlusabi ajutise halduri tasu ja kulude kandmiseks.
5. Algatada AxxxxxNxxxxxxxxx(ik xxxxxxxxxxx) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Axxxx Nxxxxxxxxxkohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks Vxxxx Lxxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxx.
2. Võlgnik peab igakuiselt usaldusisikule üle andma 75% sissetulekust, mis ületab seaduse alusel arestimisele mittekuuluvat summat. Üle antav summa tuleb kanda usaldusisiku näidatud kontole.
3. Võlgnik kohustub olenemata tema sissetuleku suurusest vabatahtlikult usaldusisikule üle andma igakuiselt 15eurot.
4. Usaldusisik teeb talle üle antud summade osas väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas enne
5. juunit. Usaldusisik esitab iga aasta
6. juuniks (alates 2021) kohtule aruande talle üle antud summade ja väljamaksete kohta.
7. AxxxxxNxxxxxxxxxxesitada kaks korda aastas (6 kuu tagant) kohtule aruanne, mis peab sisaldama vähemalt teavet tema elukoha ja kontaktandmete kohta, võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse või muu sissetuleku aluse kohta, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise kohta. Aruanne tuleb esitada allkirjastatult ja sellele tuleb lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted aruandeperioodi kohta. Esimene aruanne esitada hiljemalt 01.12.2020, jne, teine 01.06.2021 jne.
8. Usaldusisikul
9. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 2 Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584,00 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 131 lg 1 p 1-11 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse § 351 lõike 3 alusel makstav hüvitis; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole (1/2) usaldusisikule üle andma. 16. Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale, määrus toimetada kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile, pankrotihalduril saata määrus võlausaldajale. 17. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 18. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

Asjaolud

1. Axxxx Nxxxxxxxx esitas 11.09.2019 kohtule avalduse enda kui füüsilise isiku pankroti väljakuulutamiseks. Tartu Maakohtu 14.10.2019 määrusega rahuldati pankrotiavaldus ja kuulutati välja Axxxx Nxxxxxxxxxpankrot. Kohus nimetas võlgniku pankrotihalduriks Einar Vallandi.
2. Axxxx Nxxxxxxxx pankrotimenetluses toimus nõuete kaitsmise koosolek 07.01.
3. 08.01.2020 esitas pankrotihaldur jaotusettepaneku kohtule kinnitamiseks. Vastuväiteid jaotusettepanekule ei esitatud. 04.02.2020 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku.
4. 08.01.2020 esitas pankrotihaldur Einar Vallandi kohtule taotluse: 1) lõpetada AxxxxxNxxxxxxxx pankrotimenetlus raugemise tõttu; 2) vabastada Axxxx Nxxxxxxxx pankrotihaldur Einar Vallandi tema kohustustest; 3) kinnitada seoses pankrotimenetluse läbiviimisega pankrotivara arvel kantud kulud 135 eurot; 4) määrata AxxxxxNxxxxxxxx pankrotihaldurile töötasu 45 eurot, sealhulgas käibemaks 7,5 eurot ning mõista see välja Axxxx Nxxxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks; 6) anda Axxxx Nxxxxxxxxxx ajutise pankrotihalduri töötasu ja kuluhüvitise maksmiseks menetlusabi 476,40 eurot ning määrata, et nimetatud summa (mis sisaldab käibemaksu 79,40 eurot) tuleb tasuda antava menetlusabi arvel Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu OÜ Õigusbüroo Faktootum kontole nr EE742200221013804535 AS-is Swedbank; 7) otsustada Axxxx Nxxxxxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamine ja selles menetluses usaldusisiku nimetamine. 3 09.03.2020 esitas pankrotihaldur taotluse tasu muutmiseks. Taotlust koostades eeldas haldur, et enne pankrotimenetluse lõppu laekub pankrotivarasse 45 eurot. Vältimaks rahalise katteta taotlust, piiras haldur taotletava töötasu suuruse 45 euroga. Pärast 08.01.2020 taotluse kohtule esitamist on Axxxx Nxxxxxxxx jooksvast sissetulekust pankrotivarasse arvatud 90 eurot (veebruaris 45 eurot ja märtsis 45 eurot). Kuna 45 eurot halduri arvates tegelikult ei ole piisav kompensatsioon pankrotihalduri töö eest, ning hetkeseisuga saab pankrotivara arvel maksta pankrotihaldurile töötasu 90 eurot, suurendab haldur varem esitatud tasutaotlust ja palub kohtul kaaluda muudetud taotluse rahuldamise põhjendatust. Haldur palub lugeda 08.01.2020 kohtule esitatud taotluse p 5) alates käesoleva avalduse esitamisest muudetuks järgmiselt: 5) määrata AxxxxxNxxxxxxxxxpankrotihaldurile töötasu 90 eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot ning mõista see välja Axxxx Nxxxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks. 05.05.20 esitas pankrotihaldur taotluse tasu muutmiseks. Taotlust koostades eeldas haldur, et enne pankrotimenetluse lõppu laekub pankrotivarasse 45 eurot. Vältimaks rahalise katteta taotlusi, piiras taotleva töötasu suuruse 45 euroga. 09.03.20 esitas haldur kohtule töötasu määramise taotluse muutmiseks, sest pankrotivaras oli raha pankrotihaldurile 90 euro suuruse töötasu maksmiseks. Pärast 09.03.20 taotluse kohtule esitamist oli Axxxx Nxxxxxxxx jooksvalt sissetulekust pankrotivarasse arvatud täiendavalt 90 eurot. Pankrotivara hoidmiseks kasutataval võlgniku arvelduskontol on 180 eurot ning halduri arvates on põhjendatud kasutada kogu olemasolev pankrotivara pankrotihalduri töötasu maksmiseks. Haldur palub lugeda 08.01.20 kohtule esitatud taotluse p 5) alates käesoleva avalduse kohtule esitamisest muudetuks järgmiselt: 5) määrata Axxxx Nxxxxxxxxxpankrotihaldurile töötasu 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot ning mõista see välja AxxxxxNxxxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks.
5. Kohus avaldas 09.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Axxxx Nxxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 25.03.2020 kohtu deposiiti 550,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud.
6. Kohus korraldas 07.05.2020 võlgniku, kus kohus selgitas võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku kohustusi selles menetluses. Võlgnik avaldas, et ta ise ei saa hakkama oma paberite täitmisega. Tal oli tugiisik, aga vald võttis selle ära. Tugiisik oli seepärast, et ei saanud hakkama. Arvas, et usaldusisik võiks olla tütar, kes on aga alaealine. AxxxxxNxxxxxxxx oli nõus, et vabatahtlikult tasub ta võlgade katteks igal juhul 15 eurot.
7. Kohus kuulas 03.06.2020.a ära usaldusisiku VxxxxxLxxxxxxtelefoni teel. Kohus selgitas talle kohustustest vabastamise menetluse käiku, võlgniku enda ja usaldusisiku kohustusi selles menetluses. VxxxxxLxxxxxkinnitas, et on valmis täitma usaldusisiku ülesandeid. ARUANNE
8. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162

lg 2 p 1) Võlgnikul puudub turuväärtust omav vara, mida saaks müüa, katmaks menetluse läbiviimise kulusid ja rahuldamaks võlausaldajate nõudeid. Pärast pankroti väljakuulutamist on võlgnik saanud puudega inimese sotsiaaltoetust 125,04 eurot ning töövõimetoetust 1 268,68 eurot. Töövõimetoetusest on arvatud pankrotivara hulka 135 eurot. 2. Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta (

§ 162lg 2 p 2) 2.1.

Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuete rahuldamine: Pankrotivarast ei tehtud väljamakseid seoses vara välistamise või tagasivõitmisega. 2.

1. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis: Pankrotivara arvel ei makstud elatist võlgnikule ega tema ülalpeetavatele. 2.
2. Massikohustused: Käsitan kõiki pankrotivarast tehtud makseid pankrotimenetluse kuluna. 4 2.
3. Tasutud pankrotimenetluse kulud: Pankrotivara arvel on tasutud pankrotihalduri ülesannete täitmisega seotud kulud summas 135 eurot, sealhulgas tasu OÜ ÜK Büroo ruumide ja sisseseade kasutamise eest 99 eurot, koopiate ja arvutiväljatrükkide maksumus 13,18 eurot, käibemaks 22,44 eurot ning panga teenustasu 0,38 eurot. Peaaegu kõikide pankrotimenetluse toimingute (suhtlemine võlgniku ja võlausaldajatega, võlausaldajate nõuete kontrollimine, dokumentide koostamine, koosoleku läbiviimine jms) tarbeks olen kasutanud OÜ ÜK Büroo ruume ja nende juurde kuuluvaid tasulisi teenuseid (küte, elekter, internet jne). Minu arvates OÜ ÜK Büroo ei ole

§ 125lg 1 ja 2 nimetatud isik.

2.5. Tekkinud, kuid tasumata pankrotimenetluse kulud: seoses menetlusega on tekkinud kulusid, mida ei saa raha puudumise tõttu katta pankrotivara arvel. Kulude katteallikaks saab olla võlgnikule

§ 65lg 11 ning Ts

MS § 183 lg 2 alusel antav menetlusabi. 2.5.

1. Tartu Maakohtu 14.10.2019 määrusega on pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks välja mõistetud kokku 476,40 eurot, millest on ajutise pankrotihalduri kulutuste hüvitis 92,65 eurot (sealhulgas käibemaks 15,44 eurot) ning ajutise pankrotihalduri töötasu 383,75 eurot (sealhulgas käibemaks 63,96 eurot). Pankrotivarast ei ole ajutise halduri töötasu ja kuluhüvitise katteks midagi makstud ning ei ole võimalik maksta ka edaspidi. 2.5.
2. Pankrotihaldur on pärast pankroti väljakuulutamist teinud tööd ning võiks saada selle eest tasustatud.

§ 65lg 1 kohaselt määrab halduri tasu suuruse kohus lõpparuande kinnitamisel.

Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, tuleb ses asjas töötasu taotlemisel lähtuda menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Ilma

§ 171

lg 11 sätestatuta oleks menetlus raugenud pankrotti välja kuulutamata, kuna võlgnikul ei ole realiseeritavat vara ning sissetulek on väga väike. Vastavalt

§-le 65 lg 11 nendes varatutes pankrotimenetlustes, mida viiakse läbi selleks et aidata võlgnik kohustustustest vabastamise menetluseni, rakendatakse halduri tasustamisel

§ 23lg 1 - 3 sätestatud ajutise halduri tasustamise põhimõtteid. Ts

MS § 183 lg 2 alusel annab riik sellise menetluse läbiviimise eest tagastamatut abi kuni 397 eurot (lisandub käibemaks). Pean pankrotihalduri tegevuse kontsentraadi ehk tasustamist vääriva töö ajakuluks vähemalt 11 tundi, mis jagunevad erinevate halduri funktsioonide täitmise vahel üldjoontes järgmiselt: - suhtlus võlausaldajatega, s.h. pankrotiteadete saatmine 0,75 tundi - suhtlus täituritega täitemenetluste lõpetamiseks, arestide kustutamiseks jms 0,5 tundi - suhtlus pangaga, s.h. kontode käsutusõiguse vormistamine, lõpetamine 1 tund - suhtlemine võlgnikuga seoses tema varaliste õiguste ja kohustustega 0,5 tund - suhtlemine võlgniku tugiisikuga ja muude isikutega võlgniku asjus 0,75 tundi - sissetuleku jaotamise kokkuleppe läbi rääkimine, koostamine ja sõlmimine 0,5 tundi - järelevalve võlgniku sissetuleku üle, osa pankrotivarasse eraldamine, maksed 0,5 tundi - esitatud nõudeavalduste vastuvõtmine, kontrollimine, andmete täpsustamine 1,5 tundi - võlausaldajate üldkoosolekute (2 tk) ettevalmistamine ja läbiviimine 1,5 tundi - jaotusettepaneku ja muude menetlusega seotud dokumentide koostamine 1,5 tundi -

§ 158

lg 3 sätestatud aruande koostamine, kohtule esitamine 2 tundi Vastavalt võlgniku ja halduri vahel sõlmitud kokkuleppele peab enne pankrotimenetluse lõppemist, veebruari algul laekuma pankrotivarasse 45 eurot. Vältimaks rahalise katteta tasutaotlust, piirdun pankrotihalduri töötasu taotlemisel nimetatud summaga. 3. Andmed jaotiste alusel välja makstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162

lg 2 p 3) Samaaegselt käesoleva aruandega on kohtule esitatud ka jaotusettepanek, mille koostamise ainus mõte on selles, et juhul kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, on usaldusisikule tagatud

§ 172lg 2 sätestatud väljamaksete tegemise alus.

Enne pankrotimenetluse lõpetamist ei tehta väljamakseid jaotiste katteks. 5 4. Andmed pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) Ei tunnustatud pandiõigusi ega ole laekumisi pandieseme müügist.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162

lg 2 p 5) Võlgnikul ei ole müümata müügikõlblikku pankrotivara ega nõudeid teiste isikute vastu. 6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6)

§ 124

lg 2 kohaselt seisneb pankrotivara valitsemine pankrotivara säilitamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks vajalike toimingute tegemises pankrotivaraga. Võlgnikul puudus tema pankroti väljakuulutamise ajal vara, mille realiseerimisest saaks teenida raha menetlusega seotud kulude katmiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Tegin iga taolise pankrotimenetlusega vältimatult kaasnevaid toiminguid: 1) viisin läbi koosolekuid, koostasin ja esitasin dokumente kohtule ja muudele isikutele; 2) suhtlesin võlausaldajatega, kontrollisin esitatud nõudeid ning fikseerisin kogutud tõendite alusel iga võlausaldaja põhjendatud ja tõendatud nõude summa ning 3) suhtlesin võlgnikuga, pidasin arvestust tema jooksva sissetuleku üle, korraldasin selle jagamise pankrotivaraks ning võlgniku igapäevaste kulude katmiseks jäävaks varaks. 6.

1. Nõuete kaitsmisel vaadati läbi 5 võlausaldaja nõuded summas 11 621,80 eurot. 6.
2. Võlgnik saab igakuiselt Sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetusest ning Eesti Töötukassalt töövõimetoetusest. Muud sissetulekut ei ole. Võlgniku jooksev sissetulek laekus tema nimele AS-is SEB Pank avatud arvelduskontole nr EE251010402012813006, mille suhtes ei ole võlgniku käsutusõigus piiratud, kuid mille suhtes on pankrotihalduril oma ülesannete täitmise tagamiseks paralleelne käsutusõigus. Arvestades et: 1) ka enne pankroti väljakuulutamist võlgnik mingil määral täitis enesele võetud kohustusi ning 2) võlgnik on esitanud kohtule taotluse tema vabastamiseks kohustustest ning kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena, sõlmisin võlgnikuga kokkuleppe, et ta eraldab igakuiselt pankrotivarasse 45 eurot ka juhul, kui TMS § 131 ja § 132 sätestatu ei võimalda tema sissetulekust nii suurt summat kinni pidada. Selle kokkuleppe alusel tasus võlgnik jooksvast sissetulekust pankrotivara hulka ehk arvelduskontole nr EE771010011841132226 kokku 135 eurot. Avasin nimetatud konto võlgniku nimele selleks, et selgelt eristada pankrotivara hulka arvatud raha võlgniku vabas käsutuses olevast rahast. Praegu on selle konto käsutusõigus üksnes pankrotihalduril. Pärast pankrotimenetluse lõppu saab sama kontot kasutada usaldusisik võlausaldajate kasuks deponeeritud raha eristamiseks võlgniku muust rahast. Võlgniku nimele AS-is SEB Pank avatud arvelduskontol nr EE251010402012813006 olevat raha ei käsita ma pankrotivarana, vaid võlgniku jooksva sissetuleku selle osana, mis seaduse kohaselt peab olema ja ongi võlgniku käsutuses tema igapäevaste vältimatute kulude katmiseks. 6.3. Andmaks võlausaldajatele võimaluse arvamuse avaldamiseks ja

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks, valmistasin ette võlausaldajate üldkoosoleku, mis otsustaks võlgniku pankrotimenetluse lõpetamise ning teeks usaldusisiku määramist puudutava ettepaneku. Ükski võlausaldaja ei võtnud koosolekust osa. Arvan, et juhul kui võlausaldajad ei võta osa

§ 172

lg 1 sätestatud ettepaneku tegemiseks kokku kutsutud võlausaldajate üldkoosolekust, on kohtul võimalik nimetada usaldusisik oma äranägemisel. Minu tähelepanekute kohaselt võlausaldajad reeglina ei ole soovinud pakkuda usaldusisikuks oma kandidaati ning on leppinud sellega, et kohus kohustab usaldusisiku ülesandeid täitma kas võlgnikku või mõnd muud kohtu poolt sobivaks 6 peetavat, selleks nõusoleku andnud isikut. Võlgnik on andnud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks. 7. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Võlausaldajate nõuded, mille katteks võlausaldajad ei ole raha saanud, on järgmised: 2. rahuldamisjärk – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded (

§ 153lg 1 p 2) Jrk nr Võlausaldaja nimi Rahuldamata nõude summa 1 Plus

Plus Capital AS 2 924,00 € 2 OK Incure OÜ 3 139,88 € 3 Aive Kolsar 305,68 € 4 Bondora AS 4 005,39 € 5 Holm Bank AS 1 246,85 € Kokku: 11 621,80 € 8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162

lg 2 p 8) Axxxx Nxxxxxxxx pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ole kavas esitada hagisid. 9. Kohtukulud, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulud (

§ 162

lg 2 p 9) Kõik menetlusega seotud kulud on kajastatud lõpparuande teise punkti alapunktides 4 ja 5. 10. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162

lg 3) Võlgniku täitmata kohustused tekkisid pärast seda, kui ta oli minetanud võime ise teenida endale sissetulekut ja sõltus täielikult kas riigi või vanemate antavast abist. Võlgnik on väitnud, et ta lootis võlad tasuda vanemate abiga, kuid nende surma tõttu see plaan ei teostunud. Võlgnikul võis selline lootus olla, kuid võlasuhet ei peaks rajama pelgalt lootusele, et kohustuse täidab keegi muu, mitte selle endale võtja. Võlgniku poolt krediidi kasutamine oli ilmselt kergemeelne. Samas, ka võlgnikule krediiti võimaldanud isikud võisid teatava hoolsuse ilmutamise korral juba enne krediidi andmist välja selgitada, et võlgniku võetavate kohustuste täitmine on väga vähetõenäoline. Minu arvates on võlgniku maksejõuetus tingitud üsna laialt levinud olukorrast - leidub isikuid, kes krediidi saaja maksevõime vastu märkimisväärset huvi ilmutamata tahavad krediiti anda, ning leidub ka küllalt isikuid, kes on valmis pakutavat raha kulutama. Võlgniku võlasuhted pidanuks jääma tekkimata, kuid nende tekkimises on ebaõiglane süüdistada vaid võlgnikku. Võetud kohustuste täitmata jäämine on paratamatult saabuma pidanud tagajärg. Võlgniku käitumine ei erine sadade enne teda maksejõuetuks muutunud isikute käitumisest. Halduri arvates ei ole alust väita, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on kuritegu.

1. Muud menetlust puudutavad asjaolud Juhuks kui kohus nõustub võlgniku taotluse ning halduri ettepanekuga ja algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, lisan minule teadaolevad andmed, millest usaldusisik saab soovi korral lähtuda võlausaldajate nõuete rahuldamisel. See ei vabasta usaldusisikut kohustusest andmeid ise kontrollida ja vajadusel korrigeerida. Võlausaldaja nimi PlusPlus Capital AS Võlg 2 924,00 € Jaotis Konto number 25,16% EE082200221053320710 7 Viitenumber Makse selgitus 24758309 2-19-116655 OK Incure OÜ Aive Kolsar 3 139,88 € 305,68 € 27,02% EE452200221066697508 65675700084334006 2-19-112980 2,63% EE911010010124098017 170/2019/1242 Bondora AS 4 005,39 € 34,46% EE121010220119730015 Holm Bank AS 1 246,85 € 10,73% EE087700771000802113 2-18-127767 9707060386 2-19-100426
2. 09.03.2020 esitas pankrotihaldur täiendava taotluse seoses töötasuga. Taotluse kohaselt on pärast esialgse, 08.01.2020, taotluse kohtule esitamist Axxxx Nxxxxxxxx jooksvast sissetulekust pankrotivarasse arvatud 90 eurot (veebruaris 45 eurot ja märtsis 45 eurot). Kuna 45 eurot halduri arvates tegelikult ei ole piisav kompensatsioon pankrotihalduri töö eest, ning hetkeseisuga saab pankrotivara arvel maksta pankrotihaldurile töötasu 90 eurot, soovis haldur suurendada varem esitatud tasutaotlust ja palus kohtul kaaluda muudetud taotluse rahuldamise põhjendatust. Haldur palus lugeda 08.01.2020 kohtule esitatud taotluse p 5) alates käesoleva avalduse esitamisest muudetuks järgmiselt: 5) määrata Axxxx Nxxxxxxxx pankrotihaldurile töötasu 90 eurot, sealhulgas käibemaks 15 eurot ning mõista see välja Axxxx Nxxxxxxxx pankrotivarast OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks.
3. 05.05.2020 esitas halduri analoogse taotluse. Pankrotivarasse on laekunud vahepeal täiendavalt 90 eurot, mistõttu palus haldur määrata Axxxx Nxxxxxxxx pankrotihaldurile töötasu 180 eurot, sealhulgas käibemaks 30 eurot ning mõista see välja Axxxx Nxxxxxxxx pankrotivarast. KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED Pankrotimenetluse lõpetamine 7.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus nõustub pankrotihaldur Einar Vallandiga, et pankrotivarast ei piisa massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning Axxxx Nxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. 8. Kohus avaldas 09.03.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus Axxxx Nxxxxxxxx pankrotimenetluse raugemise vältimiseks maksta hiljemalt 25.03.2020 kohtu deposiiti 550,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tasutud. Seega leiab kohus, et AxxxxxNxxxxxxxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. 9.

§ 162

lg 3 kohaselt peab haldur lõpparuandes märkima, kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 10. Kohus nõustub pankrotihalduriga, et AxxxxxNxxxxxxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu

§ 22

lg 5 ja § 162 lg 3 tähenduses: ebavajalike laenude võtmine ning suutmatus võetud laenudega seotud kohustuste täitmine. 11.

§ 165

lg 3 alusel tuleb Einar Vallandi vabastada pankrotihalduri kohustusest Axxxx Nxxxxxxxx pankrotimenetluses. 12. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Pankrotihaldur taotleb määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks summas 30 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb – OÜ Õigusbüroo Faktootum. 8

1. Kohus leiab, et arvestades halduri töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Einar Vallandi taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 180 eurot, sh käibemaks summas 30 eurot.
2. Haldur palus kinnitada pankrotihalduri vajalikud kulud summas 135 eurot. Vajalikud kulud seonduvad büroo kasutamise ja haldamisega. Kohus kinnitab pankrotihalduri vajalikud kulud summas 135 eurot.
3. Kuna pankrotivaras puuduvad piisavad vahendid, et hüvitada haldurile tasu ja kulud, tuleb võlgnikule anda menetlusabi. Pankrotihalduri tasu ja kulud tuleb hüvitada riigi vahenditest kokku summas 315 eurot.
4. Haldur taotles ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamist riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja kulude kandmine määrati kindlaks 14.10.2019 määrusega, milles on toodud, et ajutise halduri tasu ja kulud kuuluvad hüvitamisele pankrotivara arvelt. Määrus jõustus 06.11.
5. Antud määrus on täitedokumendiks täitemenetluse seaduse (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt.
6. Kohus ei pea põhjendatuks muuta jõustunud määrusega kindlaks määratud ajutise halduri tasu ja kulude kandmise viisi. Samuti TsMS § 448 lg 1 kohaselt ei ole võimalik otsustada tasu ja kulude kandmine olukorras, kus see on juba varasema jõustunud lahendiga ära otsustatud. Eelnevast tulenevalt jätab kohus pankrotihalduri taotluse ajutise halduri tasu ja kulude hüvitamiseks riigi vahenditest rahuldamata. Kohus märgib, et ajutise halduri tasu on võimalik hüvitada pankrotivarasse laekunud summade arvel. Haldur on 09.03.2020 taotluses märkinud, et pankrotivarasse on kogunenud 180 eurot. Pankrotivarasse kogunenud summade ulatuses on halduril õigus saada tasu tulenevalt 14.10.2019.a määrusest. Seda ületavas summas ei saa kohus enam menetlusabi määrata, kuna tasu ja kulusid puudutav kohtulahend on jõustunud. Ajutise halduri aruandele lisatud tasu taotluses on haldur pidanud väga tõenäoliseks, et AxxxxxNxxxxxxxxxpankroti väljakuulutamise korral ei ole võimalik tasuda taotletavat summat (st ajutise halduri tasu ja kulusid) täies ulatuses pankrotivara arvelt. Siiski taotles haldur mõista tasu ja kuluhüvitis välja Axxxx Nxxxxxxxx pankrotivarast ning tõi välja, et vajadusel taotleb haldur pankrotivara arvel katmata menetluskulu katmiseks menetlusabi edaspidi. Haldur eeldas aruande kohaselt, et selles asjas ei ole võimalik mingilgi määral tasustada pankroti väljakuulutamise järel pankrotihalduri tehtavat tööd. Haldur oleks pidanud juba ajutise halduri tasu ning kuluhüvitise taotlemisel arvestama selle asjaoluga, et vara ei jätku tasu ning kulude kandmiseks. Haldur on sõnaselgelt seda ka sedastanud aruandes, kuid on sellele vaatamata jätnud menetlusabi taotlemata. Nagu kohus on eelnevalt välja toonud, ei ole enam võimalik tasu kandmise viisi muuta. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine 18.

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. 19. Axxxx Nxxxxxxxx esitas 11.09.2019 kohtule avalduse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Avalduses sisaldus kinnitus, et võlgnikule ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada ja et ta kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 05.11.2019. 20.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. 21. Kohus leiab, et võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise avalduse

§ 170

lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides, kohtule on esitatud ammendavalt ka

§ 170lg-s 2 nõutud kinnitused.

Kohtule teadaolevalt ei esine

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille 9 esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada AxxxxxNxxxxxxxx kohustustest vabastamise menetluse. 22.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad ei ole esitanud usaldusisiku kandidaate. 23. Kohus selgitas võlgnikule 07.05.2020 toimunud ärakuulamisel võlgniku ülesandeid. Võlgnik peab esitama kaks korda aasta kohtule aruende, milles tuleb märkida andmed tema elukoha ja kontaktandmete kohta, võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse või muu sissetuleku aluse kohta, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise kohta. Aruanne tuleb esitada allkirjastatult ja sellele tuleb lisada võlgniku arvelduskontode väljavõtted aruandeperioodi kohta. 24.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxxx Nxxxxxxxx tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (Axxxxx

Nxxxxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma, lisaks sissetulekule, millele seaduse kohaselt ei saa pöörata sissenõuet, 25 protsenti.

1. Võlgnik avaldas ärakuulamisel, et on vabatahtlikult nõus tasuma võlausaldajate nõuete katteks igakuiselt 15 eurot ka siis, kui tema sissetulek jääb alla mittearestitava sissetuleku suurust. Kohus selgitab, et nimetatud summa tuleb kanda usaldus näidatud kontole, kust usalduslikul on võimalik teha väljamakseid.
2. Usaldusisik teeb kogunenud summadest kord aastas, enne
3. juunit väljamaksed võlausaldajatele vatsavalt nende jaotiste suurusele. Usaldusisik esitab kohtule aruande üks kord aastas, pärast väljamaksete tegemist. Aruandes tuleb märkida usaldusisikule üle antud summad kuude lõikes ja andmed väljamaksete kohta.
4. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-46-13 (p 11) leidnud, et uue võimaluse saamiseks peab võlgnik kohustustest vabastamise menetluse kestel andma endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks.
5. Kohus selgitab, et kohus võib keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab käsitada

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid. 29.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 30.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 10 31.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 11