Obsah (5)

§ 203§ 2032§ 2031§ 126§ 175

1-20-1672 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2020. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Kriminaalasja number 1-20-1672 (20239000006) Kohtukoosseis Kohtunik Piia Jaaksoo Kr

§ 203-1 alusel RESOLUTSIOON 1.

Rahuldada prokuröri taotlus ja lõpetada

§ 203-1 lg 1, 2, 3 alusel kriminaalmenetlus A.V süüdistuses Kar

S § 121 lg 1 järgi seoses süüdistatava ja kannatanu leppimisega.

1. Panna A.V´le kohustuseks kuue kuu jooksul käesoleva kohtumääruse tegemisest täita lepituskokkuleppe tingimusi: -A.V vabandab juhtunu pärast K.L ees kirjalikult, kus toob ära, mille eest vabandab; - A.V suhtleb edaspidi K.L´ga (juhuslikult kohtudes) ja lastega austavalt, lugupidavalt, ei kasuta vaimset ega füüsilist vägivalda, ei manipuleeri ega halvusta lastele ema, ei hangi lastelt infot ema kohta; - A.V suhtleb K.L´ga lapsi puudutavates küsimustes äärmisel vajadusel läbi lastekaitsetöötaja. Ühelgi muul põhjusel ei võta kannatanuga ühendust ei meili, sõnumite, sotsiaalmeedia ega telefoni teel; - A.V ei otsi kannatanuga kontakti ega lähene kannatanule, lähemale kui 100 m (ei töö- ega elukoha lähedale); - A.V võtab ühendust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna koordinaator Tõnis Palgiga (telefon XXXXXXXX) esmaseks nõustamiseks. Edaspidi läheb nõustamisele ja osaleb nõustamisel vähemalt 5 korda, et normaliseerida ja taastada isiklikud suhted lähedastega.
2. Panna A.V´le kohustuseks hüvitada
3. detsembriks 2020.a kriminaalmenetluse kulu 135 (ükssada kolmkümmend viis) eurot /tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is, a/a nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, a/a nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 1 1 1-20-1672
4. Maksekorralduse selgitusse lisada: Haapsalu kohtumaja, määrus nr 1-20-1672, menetluskulu, A.V/.
5. Kui A.V ei täida talle käesoleva määruse punktides 2 ja 3 pandud kohustusi, uuendab prokuröri taotlusel kohus kriminaalmenetluse määrusega.
6. Plaadid salvestisega jätta kriminaalasja juurde.
7. Saata kohtumäärus A.V´le, kaitsjale, prokurörile, kannatanule ja lepitajale. Edasikaebamise kord Kannatanul on õigus esitada määruskaebus 10 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja. Teistel menetlusosalistel määruskaebuse esitamise õigus puudub. I Menetluse käik. 03.03.2020 saabus kriminaalasi kohtusse arutamiseks üldmenetluse korras. Kohus määras eelistungi ajaks 14.05.
8. 28.04.2020 esitas prokurör kohtule taotluse rakendada käesolevas kriminaalasjas lepitusmenetlust /tl 13-15 I kd /. 28.04.2020 määrusega kohus rakendas kriminaalasjas lepitusmenetlust ja saatis süüdistatava ja kannatanu lepitaja juurde /tl 21-22 I kd/. Sotsiaalkindlustusamet on kohtule esitanud Lepituse käiku kirjeldava aruande ja Lepituskokkuleppe /I kd tl 24, 25-26/. II Prokuröri taotlus. 08.06.2020 esitas prokurör kohtule kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse /tl 63-65 II d/. A.V´le on esitatud süüdistus selles, et tema, tungis 18.01.2020 umbes kella 20.40 paiku XXX, XXX, XXX, XXXXXXXX XXX X-X XXXXXXX köögis oma endisele elukaaslasele K.L´le kallale ning lõi teda ühel korral rusikaga näo piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas A.V kannatanule füüsilist valu ning lühiajalise kestusega tervisekahjustuse- haava ja paistetuse huulel. Sellise tegevusega pani A.V toime teisele isikule valu ja tervisekahjustuse tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. A.V süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Tegemist oli vaid ühel korral isikutevahelise konflikti käigus tekkinud tüli tõttu kannatanu löömisega, mitte korduva vägivalla kasutamisega. Kannatanule ei tekitatud tervisekahjustust, millest paranemine oleks olnud pikaajaline ja mis oleks vajanud meditsiinitöötajate sekkumist. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. A.V puhul on tegemist on varem kuritegude eest karistamata isikuga. Ta omab kindlat töökohta. Karistust kergendava asjaoluna esineb leppimine kannatanuga, kes on lepitusmenetluse käigus süüdistatavaga leppinud ja nõus kriminaalasja lõpetamisega. Kannatanu on esitanud lepitusmenetluses oma soovid, millest enamusega süüdistatav nõustus. Süüdistatav on saatnud kannatanule ka vabanduskirja nii lepitusmenetluse käigus kui ka pärast seda. Süüdistatav ja kannatanu enam koos ei ela ja on saavutanud ka kokkuleppe, kuidas toimub süüdistatava ja kannatanu suhtlemine lastega seoses. Kuna tegemist on isikuga, kes on varem karistamata, nüüdseks kannatanuga leppinud ja on saavutanud kokkuleppe omavahelise suhtlemise osas, on uue kuriteo toimepanemise tõenäosus väike ning avalik menetlushuvi puudub. 2 2 1-20-1672 Pärnu Maakohus saatis lepitusmenetluse rakendamise määrusega süüdistatava A.V ja kannatanu K.L lepitaja juurde. Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist Kirsti Pihlamäe poolt koostatud lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on sõlmitud lepituskokkulepe süüdistatava ja kannatanu vahel.

§ 2032

lg 3 alusel sõlmitud lepituskokkuleppe kohaselt on K.L ja A.V nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega ja on sõlminud lepituskokkuleppe, millega leppisid kokku leppimise tingimustes. Lepituse käiku kirjeldava aruande ja lepituskokkuleppe kohaselt on osapooled sõlminud kokkuleppe alljärgnevalt: 1.A.V vabandab K.L ees kirjalikult, kus toob ära, mille eest vabandab. 2.A.V suhtleb edaspidi K.L´ga (juhuslikult kohtudes) ja lastega austavalt, lugupidavalt, ei kasuta vaimset ega füüsilist vägivalda, ei manipuleeri ega halvusta lastele ema, ei hangi lastelt infot ema kohta 3.A.V suhtleb K.L´ga lapsi puudutavates küsimustes äärmisel vajadusel läbi lastekaitsetöötaja. Ühelgi muul põhjusel ei võta kannatanuga ühendust ei meili, sõnumite, sotsiaalmeedia ega telefoni teel.

1. A.V ei otsi kannatanuga kontakti ega lähene kannatanule, lähemale kui 100 m (ei töö- ega elukoha lähedale).
2. A.V võtab ühendust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna koordinaator Tõnis Palgiga (telefon 53070243) esmaseks nõustamiseks. Edaspidi läheb nõustamisele ja osaleb nõustamisel vähemalt 5 korda, et normaliseerida ja taastada isiklikud suhted lähedastega. Kannatanu K.L lubas teavitada lepitajat lepituskokkuleppe rikkumisest süüdistatav A.V poolt. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest makstud tasu 81 eurot ja 54 eurot kohtumenetluses, kokku 135 eurot. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo tõendamiseseme asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud, eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 2031

lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1.Lõpetada kriminaalasjas menetlus A.V suhtes leppimise tõttu. 2.Määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata A.V’le kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse jõustumisest täita lepituskokkuleppe tingimusi ja hüvitada kriminaalmenetluse kulud: 2.1.A.V vabandab K.L ees kirjalikult, kus toob ära, mille eest vabandab; 2.

1. A.V suhtleb edaspidi K.L´ga (juhuslikult kohtudes) ja lastega austavalt, lugupidavalt, ei kasuta vaimset ega füüsilist vägivalda, ei manipuleeri ega halvusta lastele ema, ei hangi lastelt infot ema kohta; 2.
2. A.V suhtleb K.L´ga lapsi puudutavates küsimustes äärmisel vajadusel läbi lastekaitsetöötaja. Ühelgi muul põhjusel ei võta kannatanuga ühendust ei meili, sõnumite, sotsiaalmeedia ega telefoni teel; 2.
3. A.V ei otsi kannatanuga kontakti ega lähene kannatanule, lähemale kui 100 m (ei töö- ega elukoha lähedale);. 2.
4. A.V võtab ühendust Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna koordinaator Tõnis Palgiga (telefon 53070243) esmaseks nõustamiseks. Edaspidi läheb nõustamisele ja osaleb nõustamisel vähemalt 5 korda, et normaliseerida ja taastada isiklikud suhted lähedastega. 2.
5. A.V hüvitab kriminaalmenetluse kulud 135 eurot. III Kohtu seisukoht. 3 3 1-20-1672

§ 203

-1 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks oleva teise astme kuriteo asjaolud on selged, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning süüdistatav on kannatanuga leppinud

§ 203

-2 sätestatud korras, võib prokuratuur süüdistatava ja kannatanu nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks.

§ 203

-1 lg 1 punktides 1-4 sätestatud aluseid, mis keelaks eelnimetatud alusel kriminaalmenetluse lõpetamise, ei esine. Kohus nõustub prokuröri poolt taotluses kirjeldatud asjaoludega, mis kinnitavad, et on olemas seaduses sätestatud alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimisega. Lepitaja poolt koostatud lepituse käiku kirjeldavast aruandest selgub lepituse käik, mis näitab, et leppimine ei tulnud kergelt. Samas sai kannatanu teha oma ettepanekud, millistel tingimustel ta leppimisega on nõus. A.V ei nõustunud vaid ühe kannatanu poolt seatud tingimusega. Kannatanu on algusest peale avaldanud, et ei soovi A.V karistamist, kuid soovib lähenemiskeeldu ja seda, et A.V osaleks nõustamisel, et normaliseerida suhted lähedastega. Need ja muud kannatanu poolt oluliseks peetud tingimused on lepituskokkuleppesse kirja saanud. Kohus nõustub prokuröriga, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada leppimisega, süüdistatava poolt toimepandu ei pea päädima kriminaalkorras süüdimõistmise ja karistamisega. Kohus on seisukohal, et süüdistatatava õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kohus leiab, et kui A.V kuue kuu jooksul täidab lepituskokkuleppe tingimusi, siis peaks lepitus täitma oma eesmärgi ja viima miinimumi võimaluse, et A.V paneb toime uusi kuritegusid. Kohustuste panemisega on võimalik saavutada karistusõiguslik eesmärk, seega ei eri- ega ka üldpreventiivsest vajadusest lähtuvalt ei ole menetluse jätkamine vajalik, mistõttu asja vastu puudub avalik menetlushuvi. Kohtule on esitatud 05.06.2020 allkirjastatud lepituskokkulepe, mille kohaselt kannatanu ja süüdistatav on leppinud ning süüdistatav ja kannatanu on nõus kriminaalmenetluse lõpetamisega, on kokku leppinud kriminaalmenetluse lõpetamise tingimustes. A.V on kriminaalkorras karistamata isik /kt II tl 42/.

§ 203

-1 lg 3 sätestab, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral paneb kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul talle kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ja täita lepituskokkuleppe mõningaid või kõiki tingimusi. Nimetatud alusel määratud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. A.V on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ja nõustunud määratavate kohustustega /kd II tl 63-65/. Kohus nõustub prokuröri taotluses esitatud asjaoludega ja leiab, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks leppimise tõttu seaduses ettenähtud alused on olemas ja kohus paneb A.V´le kriminaalmenetluse lõpetamisel lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustused. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendina on vaadeldud 18.01.2020 numbrile 112 teostatud kõnesalvestist CD-R plaadil/kd II tl 32/, K.L poolt oma telefoniga vahetult peale sündmuse toimumist 18.01.2020 salvestatud fail, 18.01.2020 politsei vormikaamera salvestis /tl 33 II kd/ ja K.L telefoniga salvestatud kõne A.V helistamise kohta 18.01.2020 öösel /kd II tl 3637/. Plaadid salvestistega jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud. Kriminaalmenetluse kuludeks on määratud kaitsjale makstud tasu ja kulud vastavalt

§ 175

lg 1 p 4 järgi vandeadvokaadile Mirjam Frey A.V kaitsmise eest 4 4 1-20-1672 kohtueelses menetluses hüvitatud tasu ja kulud 81 eurot /kd II tl 48-49/ ja 54 eurot /kt I tl 27/, kokku 135 eurot. A. V on võtnud kohustuse need kulud riigile hüvitada. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes

§ 2031

lõikest 1, 2, 3, 5 ja 7 kohus rahuldab prokuröri taotluse ja lõpetab kriminaalasjas menetluse A.V suhtes, kuna kannatanu ja süüdistatav on leppinud, nad on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning A.V on võtnud kohustuseks täita lepituskokkuleppes kokku lepitud kohustusi ning nõustunud täitma prokuröri poolt taotletud kohutust hüvitada riigile menetluskulud summas 135 eurot.

§ 203

-1 lg 5 järgi, kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud

§ 203

-1 lõike 1 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi või paneb kuue kuu jooksul pärast menetluse lõpetamist sama kannatanu suhtes toime uue tahtliku kuriteo, uuendab kohus prokuratuuri taotlusel kriminaalmenetluse oma määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 5 5