← Eesti

2-19-19937/18

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. mai
  2. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-19-19937 Tsiviilasi B ja A hagi R.P vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 5 229,4 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: 1) B , isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXXX X, XXXXX XXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXX XXXXXXX 2) A , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X, XXXXX XXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXX XXXXXXXX Hagejate seaduslik esindaja A.P , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX X, XXXXX XXXX XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXX XXXXXXX Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Peep Rajavere, Läänemaa I Advokaadibüroo Kostja R.P , isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XX, XXXXX XXXXXXXXX, XXXXXXX Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Äili Rodi, Maria Mägi Advokaadibüroo Menetluse staatus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada osaliselt hagejate B ja A hagi R.P vastu elatise nõudes.
  4. Välja mõista kostjalt R.P hageja B kasuks igakuine elatis summas 170 (ükssada seitsekümmend) eurot kuus alates hagi esitamisest 18.12.
  5. a kuni hageja B täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a.
  6. Välja mõista kostjalt R.P hageja A kasuks igakuine elatis summas 170 (ükssada seitsekümmend) eurot kuus alates hagi esitamisest 18.12.
  7. a kuni hageja A täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX. a 1
  8. Elatis maksta hagejate seadusliku esindaja A.P arvelduskontole nr EE
  10. Jätta rahuldamata hageja B hagi R.P vastu tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 17.01.
  11. a kuni 30.06.
  12. a ja 01.08.
  13. a kuni 17.12.
  14. a eest summas 1200 eurot.
  15. Jätta rahuldamata hageja A hagi R.P vastu tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 17.01.
  16. a kuni 17.12.
  17. a eest summas 1320 eurot.
  18. Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.
  19. Saata otsus menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hagejate nõue
  20. 18.12.
  21. a esitasid hagejad B ja A Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagi kostja R.P vastu igakuise elatise nõudes. Hagejad elavad alates 09.01.
  22. a koos emaga ning on ema vahetul ülalpidamisel. Kostja annab lastele ülalpidamist 150 eurot kuus lapse kohta. Hagejad on kostjale korduvalt teatanud, et makstav elatis pole ülalpidamiseks piisav ning kostja peab maksma elatist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagejad paluvad kostjalt kummagi hageja kasuks välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduse § 101 lg 1 alusel, s.o mitte vähem kui pool maksmise ajal kehtivast Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast alates 18.12.
  23. a kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Lisaks palub hageja B tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 1200 eurot ajavahemiku 17.01.2019-30.06.2019 ja 01.08.2019-17.12.
  24. a eest. Hageja A palub tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 1320 eurot ajavahemiku 17.01.2019-17.12.
  25. a eest. Hagejad paluvad menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
  26. Kostja poolt makstav elatis 150 eurot kuus ei ole vanemate vahel kokkulepitud summa ja tegemist ei ole elatisega millel on seos laste vajadustega. Summa on kostja oma äranägemisel määranud. Kostja sissetulek on netotasuna 1 800-1 900 eurot kuus. Kostjal on piisavalt varalisi võimalusi, et maksta seaduses sätestatud miinimumelatist. Hageja 1 igakuised kulud on 580 eurot ja hageja 2 kuludeks on igakuiselt 598 eurot.
  27. Hagejate seaduslik esindaja annab ise kummalegi lapsele ülalpidamist 270 euro eest kuus. Laste ema sissetulekuks on vanemahüvitis 532 eurot kuus. Samuti aitavad laste ülalpidamisel laste ema vanemad ja vend. Koos sugulaste igakuise abiga on hagejate ema sissetulek 800 eurot kuus.
  28. Tagasiulatuva elatise nõuet põhjendavad hagejad sellega, et on korduvalt kostjalt nõudnud suurema elatise tasumist kui 150 eurot. Tagasiulatuv elatis on vajalik, et hüvitada sugulastele nende panus laste ülalpidamisse.
  29. Kostja ei anna lastele ülalpidamist olulises ulatuses ajal, mil lapsed viibivad tema juures. Hagejate emal on lähedane meestuttav, kuid nad ei ela hagejate ja hagejate emaga koos, mistõttu tuleb eluasemekulusid arvestada kolme, mitte viie inimese kohta. RAKE uuring ei ole aluseks elatise väljamõistmisel, sest Riigikohus on korduvalt leidnud, et miinimumelatis on ligilähedane lapse 2 minimaalsetele vajadustele. Samuti ei tule arvesse võtta peretoetust, sest see kataks vaid 10% lapse vajadustest. Kostja poolt lastele ostetud asjad ei ole käsitletavad laste ülalpidamisena tehtud kulutustena, kuna neid asju hoitakse XXXXXXXXX ja igapäevaselt ei saa neid kasutada. Ilusate riiete ja kallite kinkide ostmine on isapoolne demonstratiivne avaldus, et tema saab neid asju lastele lubada, aga ema mitte. Elatise maksmine on ettenähtud eelkõige seetõttu, et teine lahuselav vanem ei teeks enda äranägemisel ebaproportsionaalselt suuri kulutusi, kui samal ajal on katmata lapse olulisemad ja elulisemad vajadused.
  30. Kostja saab „ümbrikupalka“. Kostja üürib elamiseks 3-toalist möbleeritud korterit, mille igakuine üür on 650 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Sellist elamist ei saa endale lubada 800-eurose palgaga isa, kelle ülalpidamisel on XXXXXXXX kaks väikest last. Kostja töömärkmik tõendab, et kostja saab ümbrikupalka.
  31. RAKE 2020 uuring ei arvesta piisavalt laste põhivajadustega, sh näiteks eluasemevajadustega ja transpordikuludega, mis on vajalikud laste suhtluskorraks isale üleandmisega. Kostja vastuväited
  32. 20.02.
  33. a esitas kostja vastuse hagiavaldusele, milles kostja ei nõustu tagasiulatuva elatise nõuetega ning palub need täies ulatuses jätta rahuldamata. Hagi igakuise elatise väljamõistmiseks palub kostja jätta osaliselt rahuldamata ning vähendada kostjalt hagejate kasuks väljamõistetavat elatise määra PKS § 102 alusel alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra ja mitte mõista kostjalt hagejate kasuks kummalegi rohkem elatist kui 50% PKS § 101 lg 1 sätestatud määrast. Kostja ei nõustu hagis välja toodud hagejate igakuiste vajaduste suurusega sest need on ülepaisutatud ja ebamõistlikult suured. Kostja annab igakuiselt hagejatele elatist 150 eurot kuus. Lisaks peab kostja hagejaid ka vahetult üleval, kuna hageja B viibib isa juures igakuiselt vähemalt 4 päeva ja suveperioodil täiendavalt 31 päeva. Hageja A viibib isaga igakuiselt alates
  34. a märtsist kuni
  35. a juunikuu lõpuni vähemalt kahel päeval kuus ja alates 01.07.
  36. a vähemalt neljal päeval kuus, millele lisandub suvel 7 päeva. Alates detsembrist
  37. a viibib A isaga vähemalt 6-8 päeva kuus ning alates
  38. a suvest viibib ka A 1 kuu suvekuudest isa juures. Laste viibimisel tema juures on kostja teinud kulutusi lastetoa sisustamiseks isa juures, ostnud neile riideid ja mänguasju ning teinud kulutusi hagejate vaba aja veetmiseks. Lisaks kannab kostja täiendavaid kulutusi seoses suhtlemiseks lastega XXXXXXXXX sõiduks (kütus, praamipiletid).
  39. Hageja 1 viibib aastas koos kostjaga 22,32%. Hageja 2 on koos kostjaga 2020 aastal 13,78% ajast ning alates 2021 aastast 22,32 %. Sel ajal kui lapsed viibivad kostjaga on nad kostja vahetul ülalpidamisel.
  40. Kostja töötasu on 800 € netos. Sellest 300 € kulub korteriüüriks, hagejate ülalpidamiseks 300 €. Lisaks kannab kostja transpordikulusid, mis on seotud laste külastamisega ja on suurusjärgus 200 eurot kuus.
  41. 15.05.2020.a. tegi kostja ettepaneku tasuda elatist 170 eurot kuus kummagi hageja kohta. Kohtuotsuse põhjendused
  42. Hagejate nõue on kvalifitseeritav perekonnaseaduse (edaspidi PKS) §-de 96, 97 punktist 1, 101 lõikest 1 ja §-st 108 tuleneva nõudena, s.o ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased ning ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga 3 alammäära. Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.
  43. Hageja 1 B on sündinud XX.XX.XXXX. a ning hageja ema on A.P ja hageja isa R.P /tlk 41/. Hageja 2 A on sündinud XX.XX.XXXX. a ning hageja ema on A.P ja hageja isa R.P /tlk 39/. Seega on tõendatud, et hagejad on alaealised lapsed, kes on õigustatud esitama kohtule hagi elatise nõudes kostja vastu.
  44. Vaidlust ei ole, et hagejad elavad alates 09.01.
  45. a koos emaga ning on ema vahetul ülalpidamisel. Kostja osaleb hagejate ülalpidamisel raha maksmise teel, makstes kummalegi hagejale elatist 150 eurot kuus /tlk 3, 55/.
  46. Pooled vaidlevad, kas kulud, mis kostja teeb ajal, kui hagejad viibivad tema juures, tuleb arvestada kui ülalpidamise andmine. Mõjuv põhjus elatise vähendamiseks alla miinimummäära võib olla muu hulgas see, et laps elab mingi osa ajast lahuselava vanema juures (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.06.
  47. a lahend asjas nr 3-2-1-35-17 p 23 ja 28.3). Kui elatist nõutakse miinimummääras, võib eeldada, et lahuselav vanem kannab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt osas, mis vastab kulutustele, mis tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks teha, arvestades aega, mille laps veedab tema juures.
  48. Hagejad ei ole vaidlustanud kostja 20.10.2020.a. vastuse punktis 1.7 ja 1.12, 1.13 toodud faktilist asjaolu, et hageja 1 viibib kostja juures ühes kuus 22,32% ajast ning hageja 2 viibib kostja juures 2020 aastal 13,78% ja alates
  49. aastast 22,32 % /I kd tl 55/.
  50. Kohus on seisukohal, et ligikaudu 1/4 ajast, mis hageja 1 viibib kostja juures ja hageja 2 alates
  51. aastat on oluline osa, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Juhindudes Riigikohtu seisukohtadest on laste vajaduste vahetu rahuldamine PKS § 102 lg 2 alusel asjaoluks elatise väljamõistmiseks alla seaduses sätestatud alammäära, mis on märgitud PKS § 101 lg-s
  52. Kohtu hinnangul on ka ligi 15 % ajast, mil hageja 2 viibib
  53. aastal kostja juures ja tema ülalpidamisel panuseks, mida tuleb arvestada elatise väljamõistmisel. Kostja poolt panustatav ajal, mil hagejad on kostja juures, on käsitletav ülalpidamise andmisena. Aeg, mil hagejad viibivad kostja juures on reguleeritud kohtulahendiga /I kd tl 17-30/. Kuna vanemad ei ole saavutanud omavahel kokkulepet, et hagejad viibiksid kostja juures rohkem aega kui kohtulahendiga määratud, siis paratamatult on kostja olukorras, kus hagejate tema juures viibitud aeg on piiratud. Kostjale oleks ebaõiglane teha etteheiteid selles, et ta lastega ei veeda rohkem aega ega anna neile seetõttu rohkem vahetut ülalpidamist. Olukorras, kus kostja täidab kohtulahendiga määratud suhtluskorda, tuleb arvestada hagejatele kostja juures antavat ülalpidamist kui elatise kohustuse täitmist. Seega on põhjendatud mõista elatis alla seaduses sätestatud alammäära, kuna kohustatud vanem annab ülalpidamist vahetult.
  54. Hagejate seisukoht viitega Riigikohtu lahenditele, et elatise alammäära puhul on tegemist eelduslikult laste miinimumvajadustega, ei ole kohtu hinnangul käesoleval ajal muutunud majanduslikus olukorras täies ulatuses kohaldatav.
  55. Kohus nõustub kostjaga, et Riigikohus on korduvalt juhtinud seadusandja tähelepanu, et elatismiinimumi seotus miinimumpalgaga toob endaga kaasa ebaõiglaselt kõrge elatise võrrelduna laste vajaduste ja kohustatud vanemale kätte jääva raha liigse vähesuse tõttu (3-2-1-35-17 p 30). 4
  56. Laste vajaduste hindamisel arvestab kohus RAKE 2020 uuringuga. Riigikohus on jaatanud RAKE uuringu kasutamise võimalikkust kulude hindamisel. Lapse vajaduspõhise miinimumelatise analüüsi vanusegruppe arvestades võtab kohus aluseks hageja 1 puhul vanusegrupi X-X aastased ja hageja 2 puhul vanusegrupp X-X aastat. Hageja 2 puhul on keskmine ülalpidamiskulu 252 eurot kuus ja hageja 1 puhul 319 eurot kuus. Hagejad viitavad, et nimetatud uuring ei arvesta lapse mitme põhivajadusega, tuues esile eluasemevajaduse ning suhtluskorraga kaasnevad transpordikulud. Mõlemal vanemal on suhtluskorra täitmiseks vajalik teha kulutusi transpordile, seega jäävad need kummagi vanema enda kanda. Kui vanemad on otsustanud oma elu korraldada nii, et üks elab XXXXXXXXX ja teine XXXXXXXX, siis mõistlike inimestena pidid nad ette nägema, et sellega kaasnevad tavalisest suuremad transpordikulud, mis on seotud lastega suhtlemisel. Põhjused, miks üks vanem elab XXXXXXXX ja teine XXXXXXXXX ei oma seejuures tähtsust, sest igal isikul on õigus oma elukohta valida. Seetõttu ei arvesta kohus laste transpordiga seotud kulutusi, mis on vajalikud suhtluskorra täitmiseks lastele antava ülalpidamisena.
  57. RAKE 2020 uuringu tulemused kinnitavad lahendis 3-2-1-35-17 väljendatud Riigikohtu seisukohta, et miinimumelatis ei arvesta laste tegelikke vajadusi. Kui miinimumelatis erineb hageja 2 puhul uuringus väljatoodud ja seaduses sätestatu vahel rohkem kui 100% ning hageja 1 puhul 265 euro võrra, siis ei ole põhjendatud arvestada üksnes elatise alammääraga, sest see tooks kaasa ebaõiglase kohtulahendi.
  58. Kohtu hinnangul saab lastele teha kulutusi ja anda ülalpidamist rahaga, mis vanematel tegelikult on olemas laste vajaduste rahuldamiseks. Hagejate seadusliku esindaja puhul on selleks sissetulekuks menetluse ajal olnud 532 eurot vanemahüvitis ning käesoleval ajal kuni septembrikuuni lapsehooldustasu 57,54 eurot. Kohus ei loe A.P i sissetulekuks tema vanemate ja venna poolt antavat raha, kuna A.P on ise väitnud, et nimetatud raha tuleb tal tagasi maksta, mille tõttu taotlevad hagejad ka tagasiulatuvat elatist /I kd tl 6/. Seega ei ole tegemist sissetuleku vaid laenuga, mille tagasimakse kohustust soovib A.P kas just kogu ulatuses, aga vähemalt osaliselt jagada kostjaga. Seega tuleb arvestada vanemate enda sissetulekutega.
  59. Hagejate seadusliku esindaja sissetulek ei võimalda anda lastele elatist määras, mida kostjalt nõutakse. Isegi vanemahüvitise saamise ajal ei võimaldanud 532 eurone sissetulek anda hagejatele ülalpidamist summas 270-292 eurot kuus. Seejuures tuleb arvestada, et ka vanem ise vajab oma vajaduste rahuldamiseks rahalisi vahendeid. Käesoleval ajal laste emal sissetulek praktiliselt puudub, millest lastele ülalpidamist anda. A.P il on kahtlemata võimalik minna tööle ja seeläbi saada tasu, mille arvelt oma kohustusi täita. Samas on ta avaldanud, et tal ei ole võimalik tööle minna enne, kui hageja 2 on saanud võimaluse käia lasteaias. Kohtu hinnangul on laste seadusliku esindaja valik, kas ajal, mil laps ei käi veel lasteaias, on ta kodus või siiski leiab võimaluse sissetuleku saamiseks. Kui sissetulekut ei ole, ei saa asuda seisukohale, et vanem, kellega lapsed elavad koos panustab ise rahaliselt samas määras kui miinimumelatis, sest tegelikkuses rahalised vahendid puuduvad. Kuid vaieldamatult panustab vanem, kes lastega koos elab rohkem igapäevast hoolt kui lahuselav vanem, mis on ka väga oluline laste kasvatamisel.
  60. Kostja sissetulekuks on töötasu summas 800 eurot netotasuna /I kd tl 115-122/. Hagejad on kostja sissetuleku vaidlustanud, leides, et kostja saab ümbrikupalka. Seejuures on hagejad esitanud kohtule tõendina kosta märkmiku väljavõtted 2018 ja 2017 aasta kohta ning teinud järelduse, et mis on märkmikusse kirja pandud oli sel ajaperioodil kostja töötasu /I kd tl 197-218/. Kohus 5 hagejate järeldusega ei nõustu. Info, mis on märkmikus võib olla aluseks kostja töötasu arvutamiseks, mida on ka kostja kinnitanud /I kd tl 209/. Kuid nimetatud infost ei saa teha järeldust, et märkmiku alusel arvestab kostja ise endale töötasu. See, et kostja ja tema töökaaslase palk sõltub märkmikus olevast infost, on kostja poolt kinnitatud. Vastavalt Töölepinguseaduse § 29 ja 33 maksab töötasu tööandja. Kostja on tõendanud tööandja poolt makstava palga. See, milliste andmete alusel ja kui palju saab kostja palka sõltub kostja kehtivast töölepingust, mitte hagejate oletustest.
  61. Hagejad on seisukohal, et kostja elab korteris, mis on põhjendamatult kallis, mis omakorda hagejate hinnangul kinnitab, et kostjal on suurem sissetulek kui töötasu summas 800 eurot. Kostja on tõendanud, et teda aitavad elukaaslane ja vanemad / II kd tl 42-46/. Kui A.P enda puhul peab põhjendatuks, et teda aitavad tema vanemad ja vend, siis jääb kohtule arusaamatuks, miks kostja puhul ei või sama teha kostja vanemad ja elukaaslane, ilma, et seda tõlgendatakse kui ümbrikupalka. Kuna nii hagejate seaduslik esindaja kui ka kostja saavad lähedaste käest toetust, siis on kohtu hinnangul olukord, kus hagejate enda vanematel on reaalselt rahalised vahendid ülalpidamiskohustuse täitmiseks oluliselt väiksemas mahus, kui seda eeldaks PKS §-s 101 sätestatud elatise alammäär. Elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda reaalsest olukorrast, aga mitte sellest kui palju suudavad aidata hagejate vanavanemad ja vanemate uued elukaaslased, sest nendel isikutel puudub kohustus hagejate ülalpidamiseks.
  62. Arvestades vanemate varalisi võimalusi, mis käesoleval ajal on kokku summas 924,77 (800+67,23+57,54) eurot koos toimetulekutoetusega, mida saab A.P , on põhjendatud arvestada laste vajadustena RAKE 2020 uuringus toodud laste standardvajadustega. Vanemate sissetulekud kokku ei küüni kahe lapse elatise miinimummäärani, mis käesoleval ajal on 1 168 eurot, kui mõlemad vanemad panustaksid võrdselt miinimumelatise määras. Seega on eluline ja PKS §-ga 102 lg 2 kooskõlas lähtuda RAKE 2020 uuringust, mitte aga PKS § 101 lg 1 määrast. Riigikohus juba kolm aastat tagasi juhtis tähelepanu liiga kõrgele elatise miinimummäärale.
  63. Kohus loeb B vajadusteks 319 eurot kuus ja A vajadusteks 252 eurot kuus. Kumbki vanem peab panustama vastavalt 159,50 eurot hageja 1 ülalpidamiseks ja 126 eurot hageja 2 ülalpidamiseks. Kohus leiab, et lapsetoetus, mis kummagi hageja puhul on 60 eurot, ei tule arvestada vanemate panusena ega elatisena, sest nimetatud raha on riigi poolt ette nähtud lastele vastavalt perehüvitiste seaduse §-le 17 lg
  64. Seega saab arvestada, et hageja 1 ülalpidamiseks saaks kasutada igakuiselt 379 eurot ja hageja 2 puhul 312 eurot. Arvestades vanemate endi varalisi võimalusi on see jõukohane. Lastele ei saa kulutada rohkem kui vanemate varalised võimalused lubavad.
  65. Kostja on teinud ettepaneku tasuda kummagi lapse kasuks elatist 170 eurot kuus. Nimetatud summa on mõistlik ja kooskõlas laste vajaduste ja vanemate varaliste võimalustega. Kohus mõistab kostjalt välja hageja 1 kasuks elatise alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni 170 eurot kuus ning hageja 2 kasuks samuti 170 eurot kuus elatise alates hagi esitamisest kuni hageja 2 täisealiseks saamiseni. Lisaks 170 eurole kuus panustab kostja täiendavalt veel ajal, mil hagejad viibivad tema vahetul ülalpidamisel, mida on ¼ ajast mõlema hageja puhul alates 2021 aastast.
  66. Kohtu hinnangul võiksid mõlemad vanemad märgata teise vanema panust nii laste kasvatamisel kui ka kulude kandmisel, mitte aga kritiseerida teise vanema otsustust, isegi kui see alati ei meeldi. Seejuures ei tohi vanemad unustada, et reaalselt saavad nad kulutada laste ülalpidamiseks rahalisi vahendeid, mis on neil endil olemas.
  67. PKS § 108 mõte on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet 6 ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kohtule esitatud kostja vastusest ja tõenditest nähtuvalt on kostja kummalegi hagejale regulaarselt maksnud elatist 150 eurot kuus, kokku 300 eurot kuus. Lisaks on kostja andnud hagejatele ülalpidamist vahetult /tlk 56-57/. Kui laste ülalpidamisvajadus suuremas ulatuses oli ilmne juba
  68. a või ei teinud seda hagejate seadusliku esindaja hinnangul kostja piisavalt, jääb kohtule selgusetuks hagejate seadusliku esindaja viivitamine elatise nõude esitamisega. Tagantjärgi esitatud elatise nõue paneb aga kohtu hinnangul käesoleval juhul kostja ebamõistlikult raskesse olukorda, sest kohtu hinnangul ei ole kostja elatise maksmisest kõrvale hoidnud. Kohtu hinnangul lisaks jooksva elatise väljamõistmisele suuremas määras kui kostja seda on seniajani teinud, teeb kostja jaoks raskemaks tekkinud võlgnevuse tasumise ning täiendavalt ligi ühe aasta ulatuses tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneb kostja põhjendamatult majanduslikult rasksesse olukorda. Lahendit tehes arvestab kohus sellega, et otsus oleks reaalselt täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Kohtu hinnangul ei ole jäänud laste huvid
  69. a kaitseta ning neil on antud ülalpidamiseks eluks vajalikus määras. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatise väljamõistmise ei ole õiglane, mõistlik ega põhjendatud. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust vastavalt oma majanduslikust olukorrast lähtuvalt ning hagejate poolt tagantjärgi nõude esitamine miinimummäärast puudujäävas ulatuses ei ole põhjendatud.
  70. Kostja on tasunud lastele igakuist elatist 150 eurot kuus kummagi hageja kohta. Kantud kohustust saavad pooled kohtuotsuse täitmise käigus arvestada.
  71. Seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 129 lg 2 järgi hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejad on taotlenud elatist seaduses sätestatud miinimummääras, mis hagi esitamise ajal oli 270 eurot kuus ja alates 01.01.
  72. a 292 eurot kuus. Seetõttu on käesolevas tsiviilasjas hagihinnaks 2 614,70 eurot ühe hageja kohta (18.12.2019 kuni 31.12.
  73. a summas 113,23 eurot (270 / 31 * 13); 01.01 – 17.09.
  74. a summas 2501,47 eurot (8 * 292 + 292 / 30 * 17). Kokku hagihind 5 229,4
  75. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotus märgitakse ka siis kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus kulud poolte endi kanda, kuna hagi on rahuldatud osaliselt. Rahalise suuruse määrab kohus kindlaks TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi. (allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.