← Eesti

2-18-17962/36

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Vallo Kariler, liikmed Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. aprill 2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-18-17962 Tsiviilasi Triangolo OÜ hagi XX vastu kaasomandi lõpetamise, kasutuseeliste ja viiviste nõudes ning XX vastuhagi Triangolo OÜ vastu kulutuste hüvitamise nõudes Vaidlustatud otsus Harju Maakohtu 11.11.2019 otsus Kaebuse esitaja ja liik XX apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 8375,84 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja (vastuhagis kostja, vastustaja): Triangolo OÜ (registrikood 14146339), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja (vastuhagis hageja, apellant): XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON
  2. Jätta Harju Maakohtu 11.11.2019 apellatsioonkaebus rahuldamata. otsus muutmata ja
  3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta XX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja Tsiviilasi nr 2-18-17962 tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. Triangolo OÜ esitas 27.11.2018 Harju Maakohtule hagi XX vastu. 05.12.2018 täpsustatud hagiavalduse kohaselt palub hageja aadressil Karukella tee 6-14, Tallinn asuva korteriomandi kaasomandi lõpetamist selliselt, et korter müüa avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja hageja kasuks kasutuseelised perioodi 01.07.2017 kuni 31.10.2018 eest summas 5200 eurot ning edasiulatuvalt alates 01.11.2018 igakuiselt summas 325 eurot kuni Karukella tee 6-14 kaasomandi lõpetamiseni või kaasomandi kasutamise kokkuleppe sõlmimiseni. Samuti mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis kasutuseeliste hüvitamisega viivitamiselt 27.11.2018 seisuga summas 290,27 eurot ning edasiulatuvalt alates 28.11.2018 kuni põhinõude (5200 eurot) täieliku tasumiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
  5. Pooltele kuulub kaasomandina võrdsetes osades Tallinnas Karukella tee 6 asuv eluruum nr 14 (registriosa nr 14255901). Hageja kanti kinnistusraamatusse korteri 1/2 kaasomanikuna sisse 25.05.2017 kohtutäitur Toomas Saarma läbiviidud täitemenetluse raames toimunud kinnisasja enampakkumise tulemusena. 30.06.2017 saatis hageja kostjale nõudekirja korteriomandi valduse üleandmiseks. Kostja on keeldunud hagejale kuuluva korteri kaasomandi osa valduse hagejale üleandmisest. Hageja tellis Kinnisvarabüroo Uus Maa OÜ-st eksperthinnangu korteri tururendi väärtuse väljaselgitamiseks. 19.12.2017 eksperthinnangu nr 5007/1217 HP kohaselt on Karukella tee 6-14, Tallinn tururendi väärtus 22.08.2017 seisuga 650 eurot kuus. Seega on hagejale kuuluva ½ kaasomandi osa tururendi (keskmise üüritasu) väärtus 22.08.2017 seisuga 325 eurot kuus. Kostja vastuväited ja vastuhagi
  6. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja nõude periood ei ole õige ja hageja nõue ei tugine kehtivale kohtupraktikale. Hea usu põhimõttest tulenevalt ei saa kasutuseeliseid tagasiulatuvalt nõuda. Esimest korda nõudis hageja kostjalt hüvitist kasutuseeliste eest 18.10.2017 e-kirjas. Selles kirjas on hageja nõudnud kasutuseeliste hüvitamist tagasiulatuvalt ning lisatud tabelist nähtub, et ilmselt nõudis hageja hüvitist alates korteri mõttelise osa omanikuks saamisest. Samas ei olnud hageja lisanud eksperthinnangut, millele tuginedes ta määras kasutuseeliste suuruse. Kostja palus nimetatud hinnangu saata, kuid hageja saatis selle alles 06.02.2018, pärast kostja 02.02.2018 meeldetuletust. Hageja sellise viivituse tõttu ei ole hagejal õigust nõuda kasutuseeliste hüvitamist perioodi eest enne 06.02.
  8. Kasutuseeliste arvestamise alused ei ole õiged. Hageja on esitanud eksperthinnangu, millest nähtub, et hinnatud on korterit tervikuna, st koos kostjale kuuluva sisustuse ja mööbliga. Hageja on aga omandanud üksnes mõttelise osa korterist, ilma sisustuse ja sisseehitatud köögimööblita, mistõttu ei saa hageja arvestada, et tema kaotatud kasutuseeliste arvestamise aluseks võiks olla möbleeritud korteri üüri suurus. Karukella 6-14 korterit saab mööblita üürile anda 400 euroga. 2

(7)Tsiviilasi nr 2-18-17962
  1. Hageja käitumine ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega, kuna ta omandas korteri mõttelise osa üksnes selleks, et kaasomand lõpetada ja kuni lõpetamiseni teenida sellelt tulu kasutuseeliste hüvitise näol. Nimetatut kinnitab asjaolu, et hageja sai korteri mõttelise osa omanikuks 25.05.2017 ja vahetult pärast mõttelise osa omandamist pöördus ta kostja elukaaslase poole, soovides kaasomand lõpetada.
  2. Kostja nõuab vastuhagis hagejalt kulutuste hüvitamist. Kostja on tasunud korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude arved täies ulatuses. Kaasomandiga seotud kulude summa perioodil juuni 2017 kuni detsember 2018 oli kokku 2512 eurot (
  3. aastal 857,70 eurot ja
  4. aastal 1654,30 eurot). Sellest hageja poolt tasumisele kuuluv osa on hageja kaasomandi osa suurust (1/2 mõttelist osa) arvestades 1256 eurot.
  5. Pooltele kuuluv korter on kindlustatud. Alates 01.11.2017 on kindlustusandja AB Lietuvos draudimas Eesti filiaal (PZU) ning kindlustusperiood on 01.11.2017 kuni 31.10.
  6. Kindlustusmakse on 75,84 eurot aastas ning vastuhagi esitamise aja seisuga on kostja tasunud kaks makset - arve nr 3279843 alusel 75,84 eurot (periood 01.11.2017- 31.10.2018) ja arve nr 4402970 alusel 75,84 eurot (periood 01.11.2018 – 31.10.2019), kokku 151,68 eurot. Hagejal on kohustus tasuda kindlustusmaksetest pool, s.o 75,84 eurot. Hageja vastuväited vastuhagile
  7. Hageja vaidleb kostja esitatud vastuhagile vastu. Kostja ei ole hoolimata korduvatest hageja palvetest võimaldanud hagejal korterit kasutada ega kehtestada hagejal korteri suhtes valdust. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 alusel ei ole kaasomanik kohustatud kulusid kandma, kui teine kaasomanik takistab alusetult kaasomandi kasutamist ja valdamist.
  8. Korteri eluruumina kasutamisest on hüve saanud üksnes kostja, millest tulenevalt tuleb kostjal kulud ise kanda. Korteriühistu arvetel kommunaalmaksete all toodud tarbimiskulude (“küte/sooja vee tsirkulatsioon; muru niitmine, peenarde rohimine, lumetõrje; prügivedu; üldelekter) ning kindlustuskulu puhul on tegemist kuludega, mida kohustub eelduslikult kandma üksnes korterit vallanud ja kasutanud kostja. Hageja ei peaks arvel loetletud kõrvalkulu kandma olukorras, kus hageja oleks saanud korteri kolmandale isikule välja üürida. Korterit pole hagejal olnud võimalik välja üürida kostjast tuleneval põhjusel.
  9. Kostja on kaotanud õiguse kulutuste hüvitamist nõuda. Kostja ei ole hagejat teavitanud oma väidetavast nõudest ligikaudu kahe aasta vältel. Eeltoodust tulenevalt on kostja andnud selgelt oma käitumisega mõista, et tal ei ole korteriga seotud nõudeid hageja vastu. Maakohtu otsus
  10. Harju Maakohus rahuldas 11.11.2019 otsusega hagi. Vastuhagi rahuldas maakohus osaliselt. Hagiga seotud menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja vastuhagiga seotud menetluskulud 94% ulatuses hageja kanda ning 6% ulatuses kostja kanda.
  11. Maakohus leidis, et kaasomandi lõpetamine hageja poolt soovitud viisil on põhjendatud ja maakohus rahuldas hageja nõude.
  12. Samuti leidis maakohus, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue alates 01.07.2017 kuni kaasomandi lõppemiseni on põhjendatud ja rahuldas ka selle nõude. Maakohus märkis, et tuvastamist on leidnud, et kostja on saanud kasutada poolte kaasomandisse kuuluvast korteriomandist mõttelisest osast suuremat reaalosa, mistõttu hagejal on õigus nõuda kostjalt AÕS § 71 lg 2 alusel kasutuseeliste hüvitamist. Hageja esindaja 30.06.2017 e-kirjast nähtub, et hageja on kostjale avaldanud, et soovib samuti teostada kaasomandisse kuuluva korteriomandi valdust, kuid kostja abikaasa on 13.06.2019 e-kirjas avaldanud, et hagejale ligipääsu ei 3
(7)Tsiviilasi nr 2-18-17962 võimaldata. Täiendavalt on hageja pöördunud 30.06.2017 e-kirjaga kostja poole ning on selgitanud, et olukorras, kus kostja hagejale korteriomandi valdust ei võimalda, asub hageja kostjalt üürile vastavat hüvitist nõudma. Kostjale pidi seega hiljemalt 30.06.2017 e-kirjast teatavaks saama, et hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste väljamõistmist olukorras, kus kostja hagejale korteriomandi valdamist ei võimalda. Asjas puudub vaidlus, et kostja ei ole käesoleva hetkeni hagejale korteriomandile juurdepääsu võimaldanud ning valdust on saanud teostada üksnes kostja oma perekonnaga.
  1. Maakohus on seisukohal, et hageja nõue ei ole antud juhul hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja omandas avalikul enampakkumisel mõttelise osa kaasomandisse kuuluvast korteriomandist ning hagejal kui korteri kaasomanikul on õigus talle kuuluva asja valdamiseks. Olukorras, kus kostja hagejale korteriomandi valdust ei võimaldanud, on hagejal AÕS § 71 lõikega 2 kooskõlas õigus nõuda kasutuseeliste hüvitamist. Asjaolu, kas hageja teadis või mitte, et korteris elab kostja koos oma perekonnaga, ei oma õiguslikku tähendust kasutuseeliste nõude lahendamisel. Isegi, kui hageja teadis, et korterit valdab kostja, ei pidanud hageja eeldama, et korterist mõttelise osa omandamisel ei ole hagejal õigus rakendada seadusest tulenevat nõuet valduse saamiseks või alternatiivselt kasutuseeliste hüvitamiseks. Hageja on vahetult pärast korteriomandi mõttelise osa omandamist soovinud korteriomandi valdust saada ning hoiatanud kostjat, et juhul, kui seda ei võimaldata, esitab hageja hüvitise nõude. Maakohtu hinnangul ei ole hea usu põhimõttega vastuolus see kui äriühing soovib kinnisasja mõttelise osa omandamisel seda valdama asuda või selle kaudu täiendavat tulu teenida.
  2. Maakohus on seisukohal, et hageja kasutuseeliste nõue on põhjendatud summas 325 eurot kuus. Hageja on 19.12.2017 eksperthinnanguga tõendanud, et samaväärse kaasomandisse kuuluva korteriomandi üür on 650 eurot kuus. Seejuures on ekspert võtnud arvesse mitte kogu mööblit, vaid üksnes kohtkindlat sisustust, mis on korteriomandiga püsivalt ühendatud. Maakohtu hinnangul puudub mõistlik alus eeldada, et korteriomandi väljaüürimine toimuks ilma kohtkindla mööblita, sealhulgas ilma köögimööblita.
  3. Maakohus leidis, et kuna kostja on rikkunud hagejale võlgnevuse tasumise kohustust, tuleb rahuldada ka hageja viivisenõue summas 290,27 eurot, samuti edasiulatuv viivisenõue.
  4. Vastuhagi osas leidis maakohus, et kostja nõue majandamiskulude hüvitamise osas on põhjendatud, kuna hageja on AÕS § 75 lg 1 alusel kohustatud kandma korteriomandiga seotud koormatisi ja kulusid sõltumata sellest, kas hageja on saanud korteriomandit vallata. AÕS § 75 lõikest 1 ei nähtu eeldust, et kaasomanik on kulutuste hüvitamiseks kohustatud üksnes juhul, kui ta ise kaasomandisse kuuluvat eset valdab. Kostja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata osas, millega kostja taotleb hagejalt kindlustusmaksete hüvitamist. Ehkki AÕS § 75 lg 1 alusel kandmisele kuuluvaks kohustuseks saab olla ka kindlustusmakse, tuleb silmas pidada, et ühise asja koormamiseks on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek. Antud juhul ei ole kostja väitnud ega tõendanud, et kaasomandisse kuuluva korteriomandi osas kindlustuslepingu sõlmimiseks oli olemas ka hageja nõusolek. Hageja on samas avaldanud, et tema nõusolek kindlustusmaksete tasumiseks puudub.
  5. Kostja on oma nõude esitanud seaduses sätestatud aegumistähtaja jooksul ning maakohtu hinnangul ei esine erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et kostja poolt nõude esitamine aegumistähtaja jooksul on vastuolus hea usu põhimõttega. Üksnes asjaolu, et kostja ei olnud varasemalt avaldanud, et soovib esitada korteriomandiga seotud kulutuste nõuet, ei muuda kostja käitumist vastuoluliseks ega võimaldanud hagejal eeldada, et kostja vastava nõude esitamisest loobub. 4
(7)Tsiviilasi nr 2-18-17962
  1. Maakohus tasaarvestas väljamõistetud summad TsMS § 445 lg 1 alusel ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3944 eurot. Apellatsioonkaebus
  2. Maakohtu otsuse peale esitas kostja 13.12.2019 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes ning jättis rahuldamata vastuhagi kindlustuskulude hüvitamise nõudes ning palub teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes rahuldamata ning rahuldada täielikult kostja vastuhagi.
  3. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust ja rikkunud menetlusõigust ning see on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse.
  4. Maakohus ei ole analüüsinud kostja vastuväidet selle kohta, et perioodi eest alates 01.07.2017 kuni 06.02.2018 esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega, millega on maakohus rikkunud otsuse põhjendamiskohustust. Hageja saatis kostjale kasutuseeliste suuruse kohta eksperthinnangu alles 06.02.2018, millest eelneva perioodi osas ei saa hageja kostjalt hüvitist nõuda.
  5. Kostja ei nõustu maakohtuga selles, et hageja kasutuseeliste hüvitamise nõue on põhjendatud summas 325 eurot kuus. Kuna kostja esitas üürihinna suuruse osas 2 tõendit, milles üürihind on sama, oleks maakohus pidanud eelistama kostja tõendeid. Maakohus pole arvestanud, et kostja tõend on esitatud 1,5 aastat hiljem, mistõttu on kostja tõend uuema seisuga. Maakohus võttis ebaõigesti arvesse, et korteri üürimisel tuleb arvestada selle üürimist koos köögimööbliga. Puudub alus arvata, et korterit ei saaks välja üürida köögimööblita. Hinnata tuleks korterit ilma igasuguse mööblita. Vastasel juhul jääb kostja halvemasse olukorda, kuna on korteri sisustanud.
  6. Maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata kostja nõude kindlustuskulude hüvitamiseks. Kindlustus on kaasomanike huvides ning tegemist on asja säilitamiseks ja selle alalhoidmiseks vajaliku kulutusega, mida peavad kandma kõik kaasomanikud. Vastustaja seisukoht
  7. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata ning kõik menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. Kostja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagi kostja suhtes kasutuseeliste hüvitamise ja viivise nõudes ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 5200 eurot (otsuse resolutsiooni p 3), kasutuseeliste hüvitise 325 eurot kuus alates 01.11.2018 kuni kaasomandi lõppemiseni (resolutsiooni p 4), viivised 290,27 eurot (resolutsiooni p 5) ja viivised alates hagi esitamisest (resolutsiooni p 6). Samuti vaidlustas kostja maakohtu otsuse vastuhagi osaliselt rahuldamata jätmise osas, millega maakohus jättis hagejalt kostja kasuks välja mõistmata kindlustuskulud 75,84 eurot (resolutsiooni p-d 8 ja 9). Samuti vaidlustas kostja menetluskulude jaotuse. Pooled ei vaidlustanud otsust osas, millega maakohus rahuldas hageja kaasomandi lõpetamise nõude (resolutsiooni p-d 1 ja 2) ning rahuldas osaliselt vastuhagi summas 1256 eurot (resolutsiooni p 9). Maakohtu otsus on vaidlustamata osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 alusel apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. 5
(7)Tsiviilasi nr 2-18-17962
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1).
  2. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ega rikkunud menetlusnorme. Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule. Nimetatud sätte kohaselt peab otsuse põhjendavas osas märkima kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Seda on maakohus nõuetekohaselt ka teinud. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on otsuses nendele hinnangu juba andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda.
  3. TsMS § 652 lg p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Kolleegium ei nõustu kostja väitega, et maakohus ei ole analüüsinud kostja vastuväidet selle kohta, et perioodi eest alates 01.07.2017 kuni 06.02.2018 esitatud nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus analüüsis otsuse punktides 18-21 kostja teadlikkust hageja valduse ja kasutuseeliste hüvitamise nõudest ning leidis põhjendatult, et kostjale pidi hiljemalt 30.06.2017 e-kirjast teatavaks saama, et hageja nõuab kostjalt kasutuseeliste hüvitamist. Ehkki maakohus sõnaselgelt ei väljendanud enda seisukohta, et hageja nõue ei saa olla hea usu põhimõtte vastane tulenevalt sellest, et hageja kostjale alles 06.02.2018 eksperthinnangu saatis, nähtub selline maakohtu hinnang üheselt ja arusaadavalt otsuses toodud arutluskäigust. Maakohus märkis otsuses, et põhjendamatu on kostja vastuväide, et hagejal on õigus hüvitist nõuda alles alates 06.02.2018, kui hageja edastas kostjale üüri suuruse osas eksperthinnangu. Maakohtu hinnangul pidi kostja koheselt arvestama, et juhul, kui ta keeldub hagejale korteriomandile juurdepääsu võimaldamisest, tuleb tal tasuda turu keskmisele hinnale vastavaid kasutuseeliseid. Kolleegium leiab, et hea usu põhimõttega ei ole vastuolus kaasomaniku selline käitumine, mille puhul ta kõigepealt teatab valduse nõudest ja selle võimaldamata jätmisel hoiatab kasutuseeliste hüvitamise nõude esitamisega, kuid esitab nõude ja selle suuruse arvutamise alused hiljem.
  5. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et kuna kostja esitas kasutuseeliste suuruse osas 2 tõendit, millest nähtub ühesugune keskmine üürihind, siis oleks maakohus pidanud eelistama neid kahte tõendit ühele hageja omale. Kolleegium märgib, et ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu (TsMS § 232 lg 2). Tõendite hindamine toimub kohtu siseveendumuse kohaselt ja see ei sõltu sellest, kes esitab tõendeid rohkem, vaid sellest, kas konkreetne tõend omab siseveendumuse kujunemisel oma sisu poolest olulisemat rolli kui mingi teine tõend. Maakohus leidis põhjendatult, et puudub mõistlik alus eeldada, et korteriomandi väljaüürimine toimuks ilma kohtkindla mööblita, sealhulgas ilma köögimööblita. Sellise lähtekohaga oli maakohtule esitatud ainukeseks tõendiks hageja tõend, mistõttu maakohus põhjendatult ei võtnud aluseks kostja tõendeid, milles ei olnud mööbli olemasolu arvestatud. Antud olukorras ei oma kolleegiumi hinnangul üürihinna selgitamisel tähtsust ka see, et kostja tõend on 1,5 aasta võrra uuem. 6
(7)Tsiviilasi nr 2-18-17962
  1. Kostja väidab apellatsioonkaebuses, et ta satub koos mööbliga korteri üürihinna arvestamisel halvemasse olukorda, kuna on korteri sisustanud ja mida eksklusiivsem on sisustus, seda kõrgemat hüvitist saaks hageja nõuda. Kolleegium selle väitega ei nõustu. Korteri üüri turuhinna leidmisel on oluline mitte see, kui luksuslik on antud konkreetse korteri sisustus, vaid see, millises seisundis on võimalik korterit välja üürida ja mis kulutusi selleks tuleb teha. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldjuhul ei ole elamispinna üürile andmine köögimööblita reaalselt teostatav. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 järgi võib kaotatud kasutuseeliste eest saadava kahjuhüvitise arvestamisel olla lähtekohaks kasu, mida hüvitise nõudja võinuks saada, arvestades ka kulutusi, mida ta kasu saamiseks pidi tegema (vt Riigikohtu
  2. detsembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-05, p 13;
  3. novembri 2005 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 28;
  4. juuni
  5. a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-05, pd 15, 16 ja 19). Olukorras, kus korteris puudub kohtkindel köögimööbel, on selle paigaldamine sellisel juhul kasu saamiseks vajalikuks kulutuseks, mida on korteri välja üürimisel vajalik vältimatult teha ning antud kulutust tuleks ikkagi kasu puhul arvesse võtta.
  6. Maakohus leidis kolleegiumi arvates õigesti, et kindlustuskulude hüvitise nõudmiseks oleks pidanud olema eelnev kaasomanike kokkulepe. Kindlustuslepingust tulenevad maksed on kuluks, mida kaasomanikul tuleb kanda, kuid tegemist on ühise asja koormamisega ning selleks on vajalik AÕS § 74 kohaselt kõigi kaasomanike nõusolek. Kostja ei ole tuginenud sellele, et kaasomanike vahel oleks olnud kokku lepitud Karukella tee 6-14, Tallinn asuva korteriomandi kindlustuslepingu sõlmimises.
  7. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda.
  8. Kuna maakohus ei ole otsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, määrab need kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 7
(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.