Tsiviilasi nr 2-19-5670 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-19-5670 Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2020. a, Tallinn Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista K

) § 75 lg-t 2 ja § 145 lg-t 1, mistõttu on vara arestimine

§ 55p 4 alusel tühine.

Avaldaja heidab kohtutäiturile ette tema arestimistoimingute juurde kaasamata jätmist, milline õigus tuleneb

§ 75lg-st 2.

Võlgniku õigusele viibida arestimistoimingu juures viitab ka

§ 75lg 4.

Kui võlgnik ei tea, millal arestimine toimub ja tal ei ole võimalik arestimise juures viibida, ei ole tal võimalik ka võlausaldajaga hinnas kokku leppida (

§ 74lg 3).

Teiseks on kohtutäitur kinnisasjade arestimised teostanud pärast seda, kui kinnistusraamatusse on seatud käsutamise keelumärge, millega on rikutud

§ 145

lgs 1 sätestatut, mis kohustab tegema nimetatud toiminguid vastupidises järjekorras. Võlgnik vaidlustas kaebuses ka arestimisel määratud kinnisasjade hinnad. 29. märtsi 2019 otsusega rahuldas kohtutäitur võlgniku kaebuse kinnisasjade hindade vaidlustamise osas. Ülejäänud osas jäi kaebus rahuldamata. Kohtutäituri hinnangul ei näe seadus ega

§ 75

lg 2 ette kohustust viia kinnisasja arestimise toiming läbi tingimata võlgniku juuresolekul või kinnisasja asukohas. Vastupidiselt, TsMS § 70 lg 1 võimaldab vara üleskirjutamist ka võlgniku osavõtuta kahe manuka või politseitöötaja juuresolekul.

ei sätesta kohustust ilmtingimata teavitada võlgnikku eelseisvast vara arestimisest. Kohtutäitur märgib, et on teavitanud menetlusosalisi planeeritavast arestimisest e-kirja teel ning palunud esitada vara koormavad lepingud ja ettepanekud kinnisasjade arestimise hindade osas. Võlgnik kohtutäiturile tähtaegselt ei vastanud. Samuti ei ole võlgnik välja toonud, millise tema õiguse rikkumise tõi endaga kaasa asjaolu, et ta ei osalenud arestimisel või millise oma õiguse kahjustamist oleks kaebaja saanud vältida arestimise juures viibides. 2

§ 145lg 4 alusel.

Kohtutäitur püüdis koheselt pärast täitetoimiku avamist toimetada võlgnikule kätte toitmisteadet äriregistris märgitud aadressil J.Kappeli 9-2 Tallinnas, kuid antud aadressil puudusid igasugused viited võlgnikule. Keegi majaelanikest sellist äriühingut ei teadnud. Asjaolu, et äriühing antud aadressil ei asu, kinnitas ka kinnisasja omanik. Äriregistris puudusid igasugused viited võlgniku telefoni numbrile. Lisaks on eelneva täitemenetluse raames arestitud kinnisasjad hüpoteegipidaja tahte vastaselt omanikku vahetanud, mistõttu oli kohtutäituril alus eeldada, et kinnisasjad võidakse täitemenetluse läbiviimise takistamiseks uuesti võõrandada. 6. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri otsusega osas, milles avaldaja kaebus jäi rahuldamata. Avaldaja jääb seisukohale, et

§ 74

lg-test 1 ja 3 ning § 75 lg-st 2 saab järeldada võlgniku õigust osaleda arestimistoimingu juures, mistõttu on arestimisest teavitamata jätmisega tema õigusi rikutud, mis on

§ 55p 4 kohaselt arestimise tühistamise aluseks.

Väited, et kohtutäitur ei leidnud võlgniku asukohta üles, on otsitud ja ei ole eluliselt usutavad. Võlgnik on alati kõik teated äriregistrisse kantud aadressil probleemideta kätte saanud. Kohtutäiturile on teada nii võlgniku kui tema lepingulise esindaja kontaktid. Seega puudus kohtutäituril mistahes alus eeldada, et võlgnik hoiab täitemenetlusest kõrvale või üritab seda takistada. Avaldaja palub kaebus rahuldada ning kohustada kohtutäiturit tühistama täiteasjas nr 022/2019/7325 kinnisasjade arestimisaktid. Menetluskulud palub avaldaja jätta kohtutäituri kanda.

1. Kohtutäitur palus jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtutäitur jäi vaidlustatud otsuses märgitud seisukohtade juurde, märkides lisaks järgmist. Kohtutäiturile teadaolevalt on võlgniku kinnisasjade suhtes käimas vähemalt viis erinevat kohtumenetlust, mistõttu oli alus eeldada, et võlgnik võib täitemenetlusest kõrvale hoiduda. Väited, et kohtutäiturile on teada võlgniku ja tema lepingulise esindaja kontaktid, on alusetud ja tõendamata. Kohtutäituriga võttis võlgniku nimel ühendust vandeadvokaat Kedli Anvelt, kuid käesoleva kaebuse on esitanud hoopis teises büroos tegutsev advokaat. Kohtutäituri menetluses ei ole olnud eelnevalt võlgniku suhtes täitemenetlusi, seega ei ole kohtutäiturile teada kõiki võlgniku võimalikke lepingulisi esindajaid.
2. Sissenõudja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda.

ei näe ette kohtutäituri kohustust kutsuda võlgnik arestimistoimingu juurde ning kohtutäitur ei ole selle tegemata jätmisega võlgniku õigusi rikkunud. Kinnisasja arestimist reguleerib

§ 142jj, mitte § 75.

Kinnisasja arestimist puudutavatest sätetest ei nähtu, et võlgnik peab olema kutsutud või viibima kinnisasja arestimise juures.

§ 148

lg-st 1 võib järeldada, et võlgnikku ei pea arestimise juurde kutsuma ning arestimine on igal juhul kehtiv, kas arestimisakti võlgnikule kätte toimetamise ajast või ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kättetoimetamist. Isegi, kui eeldada teavitamiskohustuse olemasolu, siis jääb arusaamatuks, kuidas on arestimistoimingu ajast teavitamata jätmine toonud kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Igal juhul ei esine antud juhul

§ 55p-s 4 sätestatud arestimise tühisuse alust.

Esmalt märgib sissenõudja, et väited

§ 145

lg 4 kohaldamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole esitatud tähtaegselt

§ 217lg-s 1 sätestatu järgi, kuna võlgnik pidi saama keelumärke kinnistusraamatusse kandmisest teada koheselt pärast selle 3

§ 145lg 4 rikkumise tagajärjeks olla arestimisaktide tühisus või tühistamine.

Kui nõustuda avaldajaga, et antud juhul puudus

§ 145

lg-s 4 kirjeldatud olukord ning kohtutäitur rikkus väidetavalt

§ 145

lg-s 1 sätestatud kohustust, ei too selline rikkumine igal juhul kaasa keelumärke kustutamist kinnistusraamatust (või arestimise tühistamist, nagu avaldaja on kohtule esitatud kaebuses taotlenud), kui keelumärke sissekandmise eeldused on jätkuvalt täidetud. Avaldaja ei ole täitemenetluses sissenõudja nõuet rahuldanud, seega on võlgniku vara realiseerimiseks vaja läbi viia enampakkumine, mis eeldab eelnevat vara arestimist, sh kinnisasjale käsutamise keelumärke seadmist. Seega puudub alus käsutamise keelumärke kustutamiseks kinnistusraamatust. Maakohtu määrus

1. Harju Maakohus jättis
2. juuni 2019 määrusega võlgniku kaebuse kohtutäituri otsusele rahuldamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus jättis menetluskulude rahalise hüvitise kindlaksmääramata nende puudumise tõttu.
3. Kohus nõustus kohtutäituri ja sissenõudja seisukohaga selles, et täitemenetluse seadustikust ei tulene nõuet võlgniku arestimistoimingu juurde kaasamiseks. Samuti on lubatav kinnisasja arestimine pärast käsutamise keelumärke sisseseadmist. Kuna

§ 70

lg-st 1 tulenevalt võib kohtutäitur kutsuda vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku, ei pea võlgnik arestimise juures viibima. Samuti ei sätesta seadus kohtutäiturile kohustust teavitada võlgnikku pärast täitmisteate kättetoimetamist eelseisvast vara arestimisest. Täitemenetluse seadustik annab täiturile võimaluse kinnisasja arestida ka enne täitmisteate saatmist, mille puhul ei saagi eeldada võlgniku ja sissenõudja osalemist vara arestimise juures (

§ 145lg 4).

11. Ainuüksi avaldaja puudumine arestimistoimingute juurest ei too kaasa

§ 55

p-s 4 märgitud arestimise tühisust, kuna arestimistoimingute juurest puudumine ei too avaldajale kaasa mingeid õiguste rikkumisi. Avaldajal on võimalik ka peale arestimistoimingute tegemist vaidlustada arestimisel märgitud asja hinda. Avaldaja on ka hinna vaidlustamise õigust kasutanud ning kohtutäitur on rahuldanud avaldaja taotluse Harju Maakohtule eksperdi määramiseks avalduse esitamiseks. Kuivõrd avaldajal on võimalus igal hetkel arestimishinnas võlausaldajaga kokku leppida, siis ei ole rikutud ka nimetatud

§ 74lg-st 3 tulenevat võlgniku õigust.

1. Kohtutäitur selgitas, et pärast täitetoimiku avamist püüdis kohtutäituri abi võlgnikule täitmisteadet kätte toimetada isiklikult äriregistris märgitud aadressil J.Kappeli 9-2 Tallinnas, kuid antud aadressil puudusid igasugused viited võlgnikule. Mitte keegi elanikest sellist äriühingut ei teadnud. Kohtutäituri abi kontrollitud asukoha lehega ja Kappeli 9 maja omaniku
2. jaanuari 2019 e-kirjaga luges kohus tõendatuks, et võlgnik ei asu äriregistris märgitud aadressil. Veelgi enam, maja omanik ei ole andnud kunagi nõusolekut äriühingu registreerimiseks sellele aadressile. Seega ei ole avaldaja tõendanud ja ei ole usutav väide, et on alati kõik teated äriregistrisse kantud aadressilt probleemideta kätte saanud. Äriregistris puudusid ka viited võlgniku telefoninumbrile ning juhatuse 4

§ 55p 4 mõttes, mis toob kaasa arestimise tühisuse.

Praegusel juhul on võlgniku arestimistoimingu juurde kaasamata jätmine toonud kaasa täiendavaid kulutusi seoses arestimisaktides märgitud hindade vaidlustamisega. Avaldaja leiab ka seda, et kohtutäituril puudusid põhjused eeldamaks, et võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisest tulenev viivitus võib oluliselt ohustada sundtäitmise eesmärgi saavutamist. Avaldaja hinnangul viitamine hüpoteegipidaja tahte vastasele kinnisasjade omaniku vahetusele on põhjendamatu, sest kinnisasjad vahetasid omanikku

1. aastal notariaalselt tõestatud tehinguga registrisse kantud eelmärke alusel, mistõttu oli hüpoteegipidaja eelmärke olemasolust teadlik. Põhjendamatu on eeldada, et kinnisasja suhtes kehtivat eelmärget ei realiseerita. Samuti ei nähtu eelmärke alusel toimunud tehingust selliseid asjaolusid, mis viitaks võlgniku soovile täitemenetlusest kõrvale hoiduda.
2. Sissenõudja ja kohtutäitur paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
3. Kolleegium leiab, et määruskaebus ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni tühistada, mistõttu tuleb määruskaebus jätta rahuldamata ja maakohtu määruse resolutsioon muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel koosmõjus TsMS §-ga 659 tuleb osaliselt muuta ja täiendada kohtumääruse põhjendusi.
4. Avaldaja vaidlustas praeguses kohtuasjas kohtutäituri
5. märtsi
6. a otsuse, millega kohtutäitur Elin Vilippus lahendas avaldaja
7. märtsi
8. a kaebust kohtutäituri tegevuse peale (dtl 34-37). Avaldaja heidab kaebuses kohtutäiturile esmalt ette seda, et kohtutäitur ei teavitanud võlgnikku arestimistoimingu läbiviimisest ega andnud talle mistahes võimalust selle juures viibimiseks.
9. Täiteasjas nr 022/2018/7325 koostatud täitmisteatelt nähtub, et asjas algatati avaldaja suhtes täitemenetlus sissenõudja AS SEB Pank täitmisavalduse ja
10. oktoobri
11. a ja
12. novembri
13. a notariaalselt tõestatud lepingute alusel hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Seega oli vaidlusalustes täiteasjades täitemenetluse sisuks sundtäitmisele esitatud nõude rahuldamine hüpoteegitud kinnisasjadele sissenõude pööramisega. 5

§ 137

kaudu

§ 70

, mistõttu tuleb võlgnikku kinnisasja arestimisest teavitada.

§ 142

lg 1 sätestab, et kinnisasja arestimiseks kirjutab kohtutäitur üles kinnisasja ja selle päraldised ning muud esemed, millele ulatub hüpoteek, keelab nende käsutamise ja laseb kinnistusraamatusse kanda kinnistu käsutamise keelumärke. Vastavalt

§ 143p-ile 4 peab arestimisaktis olema märgitud mh kinnisasja hind.

Seega kujutab kinnisasja arestimine selle üleskirjutamist, hindamist ja käsutamise keelamist. 20.

§ 70

lg 1 järgi toimub vara üleskirjutamine võlgniku, tema esindaja või täisealise perekonnaliikme juuresolekul. Kui vara arestimise juures ei viibi võlgnik, tema esindaja või täisealine perekonnaliige, kutsub kohtutäitur vara arestimise juurde kaks manukat või politseiametniku. Seega tuleneb osundatud sättest võlgniku õigus viibida arestimistoimingu juures, mille realiseerumiseks tuleb võlgnikku arestimisest teavitada. Kolleegiumi hinnangul ei tulene

§ 70

lg-st 1 kohtutäiturile valikuõigust, kas kaasata arestimise juurde võlgnik või vastavalt kaks manukat või politseiametnik, vaid võimaldab teha arestimistoimingu võlgnikuta, kui viimane oma õigust arestimise juures viibida ei realiseeri. Maakohus on osundatud normi teisest lausest iseenesest õigesti järeldanud, et võlgnik ei pea arestimise juures viibima, kuid jätnud tähelepanuta, et manukate või politseiametnike arestimisele kaasamise eesmärk on võimaldada kohtutäituril arestimistoimingu tegemist ka juhul, kui võlgnik ei ilmu arestimise juurde vaatamata sellest teatamisele. 21. Nagu eespool märgitud, määratakse arestimisel asja hind. Hindamisel on esimene kriteerium sissenõudja ja võlgniku kokkulepe ja kui seda ei saavutata või kui üks nendest ei ole arestimise juures, määrab hinna kohtutäitur (

§ 74

lg 3 ja 4).

§ 74

lg-st 4 tuleneb vajadus tagada nii võlgniku kui sissenõudja õigus olla arestimise ja seega asja hindamise juures. 22. Kolleegium nõustub aga maakohtu järeldusega, et ainuüksi võlgniku puudumine arestimistoimingute juurest ei too kaasa

§ 55

p 4 alusel arestimise tühisust, kuna vaidlusalused arestimistoimingust teatamata jätmine ei toonud praegusel juhul kaasa võlgniku õiguste rikkumist. Võlgnik leiab, et kinnisasjade arestimine võlgnikku sellest eelnevalt teavitamata, rikkus võlgniku õigusi, sest tal ei olnud võimalik osaleda kinnisasjade hinna määramisel, mistõttu oli kaebaja sunnitud vaidlustama määratud hinna ja tegema selleks täiendavaid kulutusi. Asja materjalidest nähtub, et kohtutäitur palus enne 13. veebruaril 2019 kinnisasjade arestimist 5. veebruari 2019 e-kirjas võlgnikul ja sissenõudjal esitada oma ettepanekud arestimise hindade kohta ja määras selleks tähtaja 8. veebruarini 2019 (dtl 64). Seega oli võlgnikul võimalus kinnisasja(

1. de)hindamisel osaleda ja sissenõudjaga hinnas kokku leppida. Võlgnik ei ole näidanud, et on vaidlusaluses täiteasjas pakkunud hüpoteegi esemeks olevate kinnisasjade arestimise hinna, millega sissenõudja on nõustunud või vastupidi ja see on jäetud arestimisakti(desse) kandmata. Seega ei põhjustanud hinna vaidlustamise vajadust asjaolu, et võlgnikku ei teavitatud arestimisest, vaid see, et sissenõudja ja võlgniku kokkuleppe puudumisel pidi asja(
2. d)hindama kohtutäitur. 23. Võlgnik heidab kohtutäiturile ette ka seda, et viimane arestis hüpoteegi esemeks olevad kinnisasjad 2 kuud pärast seda, kui esitas avalduse keelumärke sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Maakohus leidis kolleegiumi arvates õigesti, et arvestades viivitust võlgnikule täitmisteate kättetoimetamisel ning võlgniku käitumist, võis järeldada ohtu 6

§ 145

lg 4 rakendamisel teeb kohtutäitur diskretsiooniotsuse, mida ta on praegusel juhul võlgniku kaebuse kohta tehtud otsuses piisavalt põhjendanud (dtl 38-41). 24. Neil põhjendustel jätab kolleegium määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse lõppjäreldustes muutmata. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse esitaja kanda. Arvestades seda, et kohtutäituril ja sissenõudjal määruskaebemenetluses hüvitatavaid kulusid ei tekkinud, ei määra kolleegium asjas hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks ega mõista neid määruskaebuse esitanud isikult kohtutäituri ja sissenõudja kasuks välja. (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu 7