Obsah (4)

§ 238§ 180§ 175§ 233

1-19-5542 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoobril 2019, Narva kohtumaja Kriminaalasja arutati 29.10.2019 avalikul kohtuistungil Narva kohtumaja r

§ 238

lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja karistada Alexander Muraev vangistusega 1 (üks) aasta. 1 1-19-5542 Suurendada KarS § 65 lg 2 alusel mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 23.11.2017 kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra – 3 (kolm) aastat 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust ning mõista Alexander Muraevile liitkaristuseks 4 (neli) aastat 2 (kaks) kuud ja 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Arvata KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuses viibitud aeg alates 06.05.2019 kuni 30.10.2019, s.o 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva karistusaja hulka ja mõista ärakandmisele 3 (kolm) aastat 9 (üheksa) kuud ja 5 (viis) päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks lugeda 31.10.2019. Asitõendid: - CD plaat kõnega häirekeskusesse, mis asub kriminaalasja materjalides – jätta kriminaalasja materjalide juurde. Mõista Alexander Muraevilt riigituludesse välja menetluskulud: sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; kaitsja Tatjana Massalina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi eest 150 (ükssada viiskümmend) eurot. Määrata, et Alexander Muraevil on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas, arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700055415 ning selgitus „Alexander Muraev, 1-19-5542, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kohtu alla antud isiku süüdistus Alexander Muraev`it süüdistatakse selles, et tema 01.03.2019.a kella 00.00 ja 01.00 vahelisel ajal xxx asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus lõi oma rasedat elukaaslast X X´t kätega korduvalt vastu pead ja nägu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi – pea pindmised hulgivigastused. Samuti tema 03.05.2019.a kella 18.00 paiku x asuvas korteris puhkenud olmetüli käigus haaras oma rasedal elukaaslasel X X´l kahe käega peast kinni, talutades teda selliselt köögis ja koridoris, kus lõi kannatanut jalaga vastu vasakut õlga ja jalaga näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Samuti tema 03.05.2019.a kella 21.00 paiku x asuvas korteris puhkenud peretüli käigus kägistas oma rasedat elukaaslast X X´t nahast rihmaga ning lõi rihmaga vastu kannatanu jalgu, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi- punetus kaela, hematoom parema reiel, punetus vasakul reiel. 2 1-19-5542 Samuti tema 04.05.2019.a päevasel ajal x asuvas korteris puhkenud peretüli käigus lõi oma rasedat elukaaslast X X´t lahtise käega vastu nina ning andis kõrvakiilu vastu näo paremat poolt, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Peale seda, kui kannatanu hakkas appi karjuma, üritas Alexander Muraev taas nahast rihma ümber kannatanu kaela panna, et kannatanut kägistada, kuid see ei õnnestunud, misjärel Alexander Muraev võttis käterätiku ning üritas seda kannatanule ümber kaela panna, kuid kannatanu vastuhakkamise tõttu jäi tema tegevus pooleli. Samuti tema 04.05.2019.a kella 20:00 paiku x asuvas korteris puhkenud peretüli käigus haaras oma rasedal elukaaslasel X X´l juustest, tiris ta kööki, lõi rusikaga vastu nägu, löögi tagajärjel kannatanu kukkus ning tundis füüsilist valu. Sel moel pani Alexander Muraev oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, valutekitava kehalise väärkohtlemise korduvalt, lähisuhtes, s.o pani toime KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. II Kohtuistung Süüdistatav Alexander Muraev ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil ning tunnistas kohtuistungil oma süüd vaid osaliselt, 01.03.2019 toimepandud episoodis. Menetlusosaliste kokkuleppel jäeti toimiku materjalid avaldamata. III Kohtu järeldused süüdistuse tõendatuse osas 3.1 Vastavalt

§-le 61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt, sealjuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kuulanud ära prokuröri, kaitsja ja kannatanu seisukohad, uurinud kõiki kriminaalasja materjalides kogutud tõendeid ning hinnanud neid kogumis, jõuab kohus järeldusele, et Alexander Muraevi süü talle inkrimineeritud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud ning on süüdistusaktis kvalifitseeritud õigesti. 3.2 Kohus leiab, et Alexander Muraevi poolt talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu täitmine on tõendatud. Kannatanu X X andis ütlusi selle kohta (k I lk 1-16, 99-105), mille kohaselt 01.03.2019 ajavahemikus 00.00-01.00 ta viibis korteris aadressil x koos elukaaslase Alexandr Muraeviga, nende vahel tekkis tüli, mille käigus Muraev lõi teda lahtise käega, nii vasaku, kui paremaga, umbes kümme korda vastu pead paremalt ja vasakult, sattudes seejuures nii vastu nina, lõuga kui ka meelekohti, ta tundis valu, hakkas kõht ja pea valutama, ta oli tol ajal rase. Niipea, kui Alexandr lõpetas tema peksmise, jooksis ta trepikotta ja hakkas koputama korterisse nr x ja x, ukse avas naabrinaine korterist nr x, ta läks selle naise juurde ja palus kutsuda politsei. Aga lõpptulemusena ta ei helistanud politseisse, aga helistas tema onule Aleksandr Martõnovile, kes tuli kohale ja viis teda haiglasse. 03.05.2019.a kella 18.00 paiku Narvas aadressil x asuvas korteris tema ja Muraevi vahel puhkes tüli, mille käigus Muraev haaras tal kahe käega peast kinni, talutades teda selliselt köögis ja koridoris, kus lõi teda jalaga vastu vasakut õlga ja jalaga näkku, millega tekitas valu. 3 1-19-5542 Samal päeval kella 21.00 paiku tekkis teine konflikt, Muraev viskas talle kaela nahkrihma ja püüdis vannituppa tassida. Siis Muraev tõmbas rihma tema kaela peal kinni ja tõstis üles, ta hakkas lämbuma. Pärast seda Muraev lõi teda rihmaga vastu mõlema jala reie, väänas tal käed selja taha ja sidus rihmaga kinni. Umbes 10 minuti pärast ta võttis rihma ära ning sellega konflikt lõppes. 04.05.2019 kella 14.00 paiku ta palus Muraevit teda korterist välja lasta, vastuseks Muraev lõi teda peopesaga vastu nina ning andis temale kõrvakiilu vastu näo paremat poolt, ta tundis valu. Hakkas karjuma „aidake“. Muraev ütles temale, et nüüd on tema eluga lõpp, tassid teda vannituppa, tegi oma rihmast silmuse ning hakkas talle kaela panema. Pärast seda Muraev püüdis kägistada teda kokkukeeratud käterätikuga, aga siis rahunes maha. Sel ajal hakati korteriuksele kõvasti koputama, Muraev ütles, et see on politsei aga ust ei avanud. Ta ehmus, et siis, kui politsei hakkab ust lõhkuma, siis võib Muraev teda läbi peksta või isegi tappa, ehmus ka lapse pärast, sellepärast ütles politseinikele läbi ukse, et neil on kõik korras, rääkis politseinikuga ka akna kaudu. Siis politseinikud sõitsid minema. Samal päeval kella 20.00 paiku korterisse tuli Muraevi x X, ta ütles Xle, et ta ei saa rohkem niimoodi elada ja tahab ära minna. Aleksandr Muraev lähenes talle tagant, haaras juustest ja tassis kööki karjudes „x, mine minema“. X püüdis Muraevit sõnadega rahustada, kuid too ei rahunenud. X läks korterist minema. Siis tassis Muraev teda kööki, pani toolile istuma ja lõi rusikaga vastu näo vasakult poolt, löögist oli valus, ta nuttis. Öösel ta püüdis korterivõtmeid otsida, aga võtmeid ta ei leidnudki. 05.05.2019 kella 04.00 paiku ta äratas Muraevi üles, ütles, et tal valutab kõvasti kõht ja vaja kiirabi välja kutsuda, aga Muraev ei olnud sellega nõus. Siiski ta kutsus kohale takso. Istudes juba autos, ta võttis ühendust õe X Xiga ja jõudis õe juurde. Vastu keha löökide tagajärjel, mida tekitas talle Muraev kahe päeva vältel, mil Muraev hoidis teda korteris kinni, temale on tekitatud füüsiline valu, tal valutavad ülahuul, ninajuur, kaelal tagant on punetus, parema reie siseküljel on sinikas, vasaku teie välisküljel on punetus rihmalöögist. Samal ajal 05.03.2019 ülekuulamisel (k I lk 116-121) kannatanu avaldas, et ta ei ole enam nõus anda ütlusi Alexandr Muraevi vastu, taotleb menetluse lõpetamist, pretensioone Muraevile tal ei ole, ta leppis Muraeviga ära, kõik nendevahelised konfliktid on lahendatud. Ta on rase Aleksandr Muraevilt, rasedus on 12 nädalat. 01.03.2019 Aleksandr Muraev andis temale vaid kõrvakiilu, et teda rahustada. 18.06.2019 ülekuulamisel (k I lk 165-170) väitis kannatanu, et ta jälle ei ole nõus andma ütlusi Muraevi vastu ning selgitas, et 03-05.05.2019 tal oli korterist väljumise võimalus, kuid ta ei kasutanud seda vabatahtlikult, ülejäänus keeldub ütluste andmisest, kannatanuks end ei pea. Kohtuvaidlustes väitis kannatanu X X, et ta laimas Alexandr Muraevit armukadeduse tõttu. 2019.a maikuus Muraev teda ei peksnud, 01.03.2019 Muraev andis temale lööki vastu põske, et teda rahustada. 3.

1. Süüdistatav Alexandr Muraev eeluurimisel väitis (k I lk 79-87), et maikuus tema kannatanut ei peksnud, isegi kätega ei puutunud. 01.03.2019 episoodi kohta andis Muraev ütlusi (k I lk 130-135), et ta küll andis kannatanule ühe kerge kõrvakiilu, aga kannatanut ta ei ole peksnud. 3.
2. Kohus asub seisukohale, et tõele vastavad kannatanu ütlused, mida ta andis kohe pärast sündmustest. 3.5 Nii, nagu tuleneb SA Narva Haigla väljastatud patsiendikaardist (k I lk 113-115), 01.03.2019 saabus haiglasse X X, kes oli läbi pekstud, pea valu, rasedus 11 nädalat. Diagnoosiks on märgitud „pea pindimised hulgivigastused, rünne kehalise vägivallaga“. 4 1-19-5542 Haiglas diagnoositud kehavigastused on täiesti kooskõlas kannatanu esimeste ütlustega selle kohta, et Muraev peksis teda läbi, aga on ilmselt vastuolus hiljem avaldatud versiooniga, et Muraev andis talle vaid „ühe kõrvakiilu“ kuna on ilmselge, et ühe löögiga ei ole võimalik tekitada haiglas tuvastatud pea hulgivigastusi. Peale selle, ka tunnistaja X X ütlustest (k 1 lk 122-127) tuleneb, et X X saabus haiglasse peksmisjälgedega ning soovis kirjutada avaldust politseisse. 3.6 Kannatanu X X 05.05.2019.a antud ütlustega on kooskõlas ka teised kogutud tõendid. Need tõendid on aga vastuolus kannatanu viimase versiooniga, et ta laimas süüdistatavat. Nähtuvalt 05.05.2019 kannatanu ülekuulamisprotokolli juurde lisatud fototabelist (k I lk 7-12), ülekuulamise ajal kannatanul oli nähtav vigastus ülahuulel (lk 9), punetus kaelal (lk 10) ning ka teised vähem nähtavad jäljed keha pinnal. Tunnistaja X Xi ütlustest (k I lk 156-158) tulenevalt, 04.05.2019 ta saabus väljakutsele aadressile x, et korteris on laps, kes palub abi. Korteri uks oli kinni, ta koputas ja umbes 5 minuti pärast vastas naine, kes ütles, et elukaaslane läks ära ja pani ta luku taha. Maine ütles, et abi pole vaja, laps ei nuta kuna teda korteris ei ole. Ta rääkis selle naise, X Xga, akna kaudu, ta ütles, et tal on kõik hästi, nähtavaid kehavigastusi ta Xl ei märganud. Kohus asub seisukohale, et kuna kannatanu kehavigastused ei olnud silmatorkavad (nagu nähtub eelnimetatud fototabelist), on eluliselt usutav, et tunnistaja neid ei märganudki, seda enam, et ta suhtles kannatanuga akna kaudu, st vaatas kannatanut suhteliselt kaugemalt. Asitõendivaatlusprotokolliga (k I lk 161-164) on tuvastatud, et 04.05.2019 kell 12.30 Häirekeskusesse helistas meesterahvas, kes teavitas sellest, et aadressil x Narvas laps karjub „aidake“. Kohus on seiskohal, et häirekeskusesse helistanud isik on eksinud selles osas, et korteris karjus laps kuna kannatanu X X ütlustest tuleneb, et korteris karjus just tema. Kohe pärast sündmust teavitas kannatanu toimunust enda lähedasi ja sõbrannat - x, x, x. Tunnistaja X X andis ütlusi (k I lk 37-41) selle kohta, et ta on kannatanu sõbranna. 03.05.2019 päevasel ajal ta sai X Xga kokku, X ütles, et ta kavatseb Alexandr Muraevist lahku minna ning otsib endale korterit. Kannatanu ütles talle, et olmetülide käigus kasutab Alexandr vägivalda X suhtes. 05.05.2019 hakkasid temale helistama X sugulased ja sõbrannad, küsisid kus X on. Hiljem sai teada, et X viibib oma õe juures. Samal päeval ta kohtus Xga, kelle kehal nägi kehavigastusi, X ütles talle, et Muraev ei lasknud teda korterist välja kahe päeva jooksul, peksis teda jalaga, tiris juustest, viskas rihma talle kaela ja tassis nagu koera, lõi teda ka rihmaga. Tunnistaja X X, kannatanu õde, andis ütlusi (k I lk 42-46) selle kohta, et ta nägi X Xt politseis 05.05.2019, X rääkis talle, et kahe viimase päeva jooksul hoidis Muraev teda rihma otsas, peksis jalgade, kätega. Nägi X kaelal kriimustust, paistetust näo vasakul poolel, vasakul küünarvarrel oli side. Tunnistaja X X ütluste kohaselt (k I lk 47-51), X X on tema õde. 04 vastu 05.05.2019 öösel tema ja X vahel toimus SMS-kirjavahetus, millest ta sai aru, et X kardab tulla nende juurde koju, kartis Muraevi kättemaksu. Lõppude lõpuks veenis Xt, kutsus talle taksot. Kui X tuli kohale, ta nägi, et õde on väga hirmul, hääl värises, näol parema silma all ja huulte parema äärejuures olid paistetused. 5 1-19-5542 Kui X sisenes korterisse, siis nägi peale paistetusi näol, marrastust kõri keskel, samuti näitas X jalgadel reite sisekülgedel punetusi, X sõnul on need jäljed rihmaga löömisest, mida tekitas talle Muraev kahe viimase päeva jooksul. X rääkis, et Muraev peksis teda jalgade ja kätega, pani talle rihma kaela, tõmbas ülespoole, tiris teda juustest. Asitõendi vaatlusprotokoll, millega oli vaadeldud X X kirjavahetus (k I lk 52-64) kinnitab tunnistaja ütlusi. Muuhulgas, sellest kirjavahetusest nähtub, et X X juba enne Muraevi korterist lahkumist teavitas X Xt sellest, et Muraev peksis teda läbi ja tiris juustest Muraevi x juuresolekul (lk 56). Tunnistaja X X ehk süüdistatava x, keeldus ütluste andmisest (k I lk 32-36). 3.7 Eelnimetatud tõendid on usaldusväärsed ning nii üksteisega kui ka kannatanu X X 05.05.2019 antud ütlustega haakuvad. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et, vesteldes enda lähedastega, moonutas kannatanu tõtt. Ülalnimetatud tõenditega süüdistatava ütlused ja kannatanu hiljem avaldatud versioon, et süüdistatav Alexandr Muraev andis kannatanule 01.03.2019 vaid ühe kõrvakiilu ning 03-05.05.2019 ei ole kasutanud kannatanu suhtes mingit vägivalda, on ümberlükatud. Kohus on seisukohal, et kannatanu muutis oma ütlusi kuna ta nii majanduslikult, kui ka emotsionaalselt sõltub Alexandr Muraevist ning vajab Muraevi abi ühise lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel. Selge, et Aleksandr Muraevi vastavad võimalused on väga piiratud sel ajal, mil ta asub kinnipidamisasutuses. 3.8 Kohus pöörab tähelepanu ka sellele, et, vastavalt SA Narva Haigla esitatud ravidokumentidele (k I lk 20-31) 05.05.2019 pöördumisel mingeid kehavigastusi kannatanul tuvastatud ei ole. Samal ajal kohus asub seisukohale, et kuna kannatanu pöördus haiglasse just raseduse võimaliku katkemise pärast, siis ta ei teavitanud arsti perevägivalla juhtumist ning haigla töötajatel puudus mingi tõsine alus pöörata tähelepanu võimalikele kehavigastustele. Seda enam, et, nagu kohus on juba märkinud, mingeid silmatorkavaid kehavigastusi kannatanul ei esinenudki. 3.9 Kohus leiab, et kõikide eeltoodud tõenditega nende kogumis on tõendatud see, et Aleksandr Muraev täitis enda tegevusega talle inkrimineeritava kuriteo objektiivse koosseisu. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 121 ettenähtud süüteokoosseis tahtlust. Kohus on seisukohal, et süüdistatav Alexandr Muraev pani ülalnimetatud kuriteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kohus on seisukohal, et, lüües kannatanut rihma, jalgade ning kätega vastu keha ja pead, teadis Muraev, et selline käitumine paratamatult tekitab X Xle nii valu kui ka kehavigastusi ning tahtis seda. Seega on süüdistatav oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. IV Kohtu seisukoht karistuse osas 4.1 Karistuse mõistmisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt karistamise alus on isiku 6 1-19-5542 süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seega KarS §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Seejuures tuleb toonitada, et KarS § 56 kohaselt tuleb karistuse mõistmisel kohustuslikus korras pidada silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et karistuse mõistmisel tuleb võtta esmaseks aluseks konkreetse sanktsiooni keskmine määr, mida siis vastavalt kas kergendavate ja/või raskendavate asjaolude esinemisel nihutada edasiselt kas üles- või allapoole (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-77-11). KarS § 56 lg 2 kohaselt vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama. 4.2 Süüdistatav Aleksandr Muraev pani toime terve rea II raskusastme kuriteoepisoodi, mille eest on võimalik mõista nii vangistuse, kui ka rahalise karistuse. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistatud tingimisi vangistusega ning vaatamata sellele pani ta katseaja jooksul ikkagi toime uusi tahtlikke kuritegusid. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et rahaline karistus antud juhul kohaldamisele ei kuulu kuna karistus uue, tahtlikult toimepandud kuriteo eest, ei saa olla eelnevast karistusest leebem. Kohus asub seisukohale, et Alexandr Muraevit on võimalik mõjutada edaspidi kuritegude toimepanemisest hoiduma üksnes reaalse vangistusega. Karistuse mõistmisel arvestab kohus sellega, et süüdistatava tegevuses ilmneb karistust raskendav asjaolu KarS § 58 p 3 mõttes – süüteo toimepanemine teadvalt raseda inimese suhtes. Karistust kergendavaks asjaoluks KarS § 57 lg 9 mõttes on leppimine kannatanuga. Kohus võtab arvesse ka seda, et kannatanu on süüdistatavale andestanud ja korduvalt palunud Alexandr Muraevi vabastamist, seda, et Muraevil on vabaduses garanteeritud töökoht ning seda, et tema ülalpidamisel on kaks alaealist last. Võetakse arvesse ka kannatanu väärkohtlemise iseloom, st et kannatanule tekitatud vigastused ei ole tõsised, peamiselt tekitas süüdistatav kannatanule füüsilist valu. Ülaltoodu alusel asub kohus seisukohale, et süüdistatava süü suurus on alla keskmise, millega seoses mõistab kohus süüdistatavale karistuse alla KarS § 121 lg 2 ettenähtud vangistuse keskmise määra. Kuna Alexandr Muraev pani kuriteo toime katseajal, siis KarS § 65 lg 2 alusel tuleb suurendada mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. 7 1-19-5542 4.3 Kohtu seisukoht prokuratuuri taotletud lisakaristuse osas Süüdistatav Aleksandr Muraevi puhul taotleb prokuratuur kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel tema suhtes lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeelu kohaldamist 5-ks aastaks. Vastavalt KarS § 54 lg-le 1, mõistes välisriigi kodaniku süüdi tahtlikult toimepandud kuriteos ja karistades teda vangistusega, võib kohus süüdlasele mõista lisakaristusena riigist väljasaatmise koos sissesõidukeeluga kuni kümneks aastaks. Süüdistatav Alexandr Muraev on Venemaa kodanik ning temale mõistetakse karistuseks vangistus, st formaalsed eeldused KarS § 54 lg 1 kohaldamiseks on täidetud. Kohus on aga seisukohal, et antud juhul ei kuulu lisakaristus kohaldamisele. Kohtupraktika (vt RKKo otsus nr 3-1-1-38-09) on asunud seisukohale, et kaaludes süü suurusest tulenevat ohtu riigi õiguskorrale ja süüdlase perekondlike sidemete katkemisega tehtavat kahju, tuleb kohtul välja selgitada, kas väljasaadetav välismaalane on riigis viibinud lühikest aega või on ta jõudnud asukohamaaga integreeruda. Välismaalane on integreerunud eelkõige siis, kui ta on suurema osa oma elust elanud Eestis, omandanud siin hariduse ning tema perekond ja lähisugulased elavad siin. Nimetatud asjaolud võivad anda tunnistust selle kohta, et isik on asukohamaaga seotud sama püsivalt kui kodanikud ning sellest tulenevalt peavad väljasaatmisega kaasneva perekonnaelu puutumatuse riive õigustamiseks esinema eriti mõjuvad põhjendused. Toimiku materjalide pinnalt on tuvastatud, et Eestis elab süüdistatava ema, tema ülalpidamisel on alaealine laps esimesest abielust ning temal on sündinud ka laps kannatanu X Xst. Süüdistataval on olemas püsiv elukoht Eestis. Toimiku materjalides puuduvad viited sellele, et Alexandr Muraevil on olemas mingid püsivad sidemed Venemaaga. Ülaltoodu tulenevalt saab asuda seisukohale, et süüdistatavate sidemed Eestiga on tugevamad kui Vene Föderatsiooniga ning Alexandr Muraevi puhul on tegemist integreerunud välismaalasega. Kohtu hinnangul, taolises olukorras isiku väljasaatmiseks peab olema väga tõsine põhjus ning süüdistatava süüaste peab olema vähemalt üle keskmise määra. Kohus aga hindas süüdistatav Aleksandr Muraevi süü suurust keskmisest madalamana. Tuginedes väljakujunenud kohtupraktikale (vt. Tartu RK lahend asjas 1-17-8828, p 78) asub kohus seisukohale, et väljasaatmise kaaludes tuleb arvestada samas asjaolu, et kohtuotsusega mõistetakse süüdistatavale pikaajaline vangistus, mille jooksul on tal võimalus senist õiguskorda rikkuvat elustiili muuta, mistõttu ilmselt väheneb ajas ka süüdistatavast lähtuv oht riigi õiguskorrale. Kohus on seisukohal, et antud juhul puuduvad mingid tõsised asjaolud, mis kaaluvad üles väljasaadetu perekondlike sidemete katkemise. Kohtu arvates, kui mõista Alexandr Muraevile lisakaristuseks väljasaatmise, siis määratakse süüdistatavale tema süü suurust ületav karistus. V Menetluskulud Tulenevalt

§ 180

lg 1 tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud.

§ 180

lg 1 alusel tuleb süüdimõistetutelt välja mõista menetluskulud.

§ 175

lg 1 alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha ning määratud kaitsjale 8 1-19-5542 väljamakstud tasu. Arvestades väljamõistetavate summade suurust ja seda, et karistuseks on süüdistatavale määratud reaalne vangistus, on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulude maksmise ajatamine maksimaalseks seadusega ettenähtud ajavahemikuks, st üheks aastaks. Otsuse tegemisel kohus juhindub

§ 233, 238, 311, 315.

/allkirjastatud digitaalselt/ Innokenti Menšikov Kohtunik 9