Obsah (9)

§ 475§ 478§ 477§ 620§ 623§ 138§ 172§ 174§ 625

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Vanemkohtujurist Anu Vismann Määruse tegemise aeg ja koht 01.04.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19598 Tsiviilasi ja avald

) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Harju Maakohtule esitatud taotlus

1. 13.12.2019 edastas Eesti Vabariigi keskasutus (Eesti Vabariigi Justiitsministeerium) Harju Maakohtule Soome Vabariigi Sotsiaalkindlustusameti KELA taotluse Helsingi sotsiaalametis 27.10.1999 kinnitatud lepingute nr 1383/1999 ja 1382/1999 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks, mida täpsustati 24.03.
2. Kohtumääruse põhjendused
3. Kohus, tutvunud kohtule esitatud taotlusega, leiab, et see tuleb menetlusse võtta ja rahuldada. 3.

§ 475

lõike 1 punkti 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis

§ 478

lõike 1 järgi tuleb lahendada määrusega.

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 4. Kuivõrd käesolevas asjas tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks esitatud lepingud on kinnitatud 27.10.1999 Soome Vabariigis, kuulub käesoleval juhul kohaldamisele Haagi 23.11.2007 Laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise konventsioon (edaspidi Haagi konventsioon). Samuti kuuluvad käesolevas asjas kohaldamisele Haagi konventsiooni artiklist 23 lähtuvalt üldised

välisriigi kohtulahendi tunnustamise ja täitmise sätted. 2 5. Vastavalt

§ 620

lõikele 1 kuulub tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, välja arvatud juhul, kui: 1) lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega; 2) kostja või muu võlgnik ei ole saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta, eelkõige kui ta ei saanud kohtukutset või muud menetlust algatavat dokumenti kätte õigel ajal ja nõuetekohasel viisil, välja arvatud juhul, kui tal oli mõistlik võimalus kohtulahend vaidlustada ja ta seda ettenähtud tähtaja jooksul ei teinud; 3) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis tehtud varasema lahendiga või kui samade poolte vahel on samas asjas esitatud hagi Eesti kohtusse; 4) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas Eestis varem tunnustatud või täidetud välisriigi kohtu lahendiga; 5) lahend on vastuolus samade poolte vahel samas asjas välisriigis tehtud, kuid Eestis tunnustamata varasema lahendiga, eeldusel, et varasem välisriigi kohtulahend on Eestis tunnustatav või täidetav või 6) lahendi teinud kohus ei võinud lahendit teha Eesti õiguse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete kohaselt. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 tunnustatakse välisriigi kohtulahendit Eestis üksnes juhul, kui lahend on lahendi teinud riigi õiguse järgi jõustunud, välja arvatud juhul, kui seaduse või välislepingu järgi tuleb lahendit tunnustada ja täita alates ajast, millal otsust saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis.

§ 623

lõike 1 kohaselt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. 6. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 20 ühes osalisriigis tehtud otsust tunnustatakse ja täidetakse teistes osalisriikides, kui:

1. a)kostja peamine elukoht asus menetluse algatamise ajal päritoluriigis;
2. b)kostja on kohtute pädevusele kas selgesõnaliselt või asja vaidlustamata allunud, ilma et ta oleks kohtute pädevuse esimesel võimalusel vaidlustanud;
3. c)õigustatud isiku peamine elukoht asus menetluse algatamise ajal päritoluriigis;
4. d)laps, kellele elatist taotletakse, elas menetluse algatamise ajal alaliselt päritoluriigis, ning kostja on elanud kõnealuses riigis koos lapsega või tema peamine elukoht on asunud kõnealuses riigis ja ta maksis seal lapsele elatist;
5. e)osapooled on sõlminud kirjaliku kokkuleppe kohtualluvuse kohta ning vaidlus ei ole seotud laste ülalpidamise kohustusega või
6. f)otsuse on teinud ametiasutus, kellel on pädevus perekonnaseisu või vanemlikku vastutust käsitlevates küsimustes, välja arvatud juhul, kui pädevuse aluseks oli üksnes ühe poole kodakondsus. 7. Vastavalt Haagi konventsiooni artiklile 25 lisatakse tunnustamise ja täitmise taotlusele järgmised dokumendid:
7. a)otsuse täielik tekst;
8. b)dokument, mis tõendab, et otsus on päritoluriigis täidetav; kui otsuse on teinud haldusasutus, dokument, mis tõendab, et artikli 19 lõike 3 kohased nõuded on täidetud, välja arvatud juhul, kui riik on kooskõlas artikliga 57 täpsustanud, et tema haldusasutustes tehtud otsused vastavad alati kõnealustele nõuetele;
9. c)kui kostja ei osalenud päritoluriigi menetluses ega olnud selles esindatud, siis dokument või dokumendid, millega tõendatakse, et kostjat teavitati nõuetekohaselt menetlusest ja võimalusest oma arvamust avaldada või et kostjat teavitati nõuetekohaselt otsusest ja võimalusest see vaidlustada või see de jure või de facto edasi kaevata;
10. d)vajaduse korral dokument, milles on märgitud võlgnevuse summa ning võlgnevuse arvutamise kuupäev;
11. e)vajaduse korral ja eelkõige sellise otsuse puhul, millega nähakse ette automaatne kohandamine indekseerimise abil, dokument, mis sisaldab asjakohaste arvutuste tegemiseks vajalikke andmeid;
12. f)vajaduse korral dokumendid, millest nähtub, millises ulatuses sai taotluse esitaja päritoluriigis tasuta õigusabi. Käesolevas asjas on taotlejaks avalik-õiguslik asutus, kes on esitanud vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et puudutatud isikult V. E. O. H.lt on välja mõistetud elatis laste J. A. H. ja A. S. H. (endine K. M. H.) ülalpidamiseks. Kohtule on esitatud Helsingi sotsiaalametis 27.10.1999 kinnitatud leping nr 1382/1999, millega kohustatakse V. E. O. H.t (sünd. xxx, Eesti Vabariigi isikukood xxx) maksma elatist oma lapsele, xxx sündinud J. A. H. summas 168,19 EUR (1000 FIM) kuus alates 01.11.1999 kuni 24.10.2016 ning leping nr 1383/1999, millega kohustatakse V. E. O. H.t (sünd. xxx, Eesti Vabariigi isikukood xxx) maksma elatist oma lapsele, 30.06.1996 sündinud A. S. H.le (endine K. M. H.) summas 168,19 EUR (1000 FIM) kuus alates 01.11.1999 kuni 30.06.2014. Perioodi 01.01.2014-31.01.2017 eest on elatise võlgnevus J. A. H. osas kokku 3 5218,35 eurot. Perioodi 01.01.2014-31.01.2017 eest on elatise võlgnevus A. S. H. (endine K. M. H.) osas kokku 921,78 eurot. Helsingi sotsiaalametis 27.10.1999 kinnitatud lepingud nr 1382/1999 ja 1383/1999 on mõlemad V. E. O. H. poolt allkirjastatud 27.10.1999. 8. Kuivõrd tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus vastab nii Haagi konventsiooni kui ka tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud nõuetele ja otsuse tunnustamist välistavad asjaolud puuduvad, kuuluvad Helsingi sotsiaalametis 27.10.1999 kinnitatud lepingud nr 1382/1999 ja 1383/1999 Eesti Vabariigis tunnustamisele ja täidetavaks tunnistamiseks. 9. Haagi konventsiooni artikli 15 kohaselt annab taotluse saanud riik tasuta õigusabi seoses kõigi õigustatud isiku taotlustega, mis on esitatud käesoleva peatüki kohaselt ja mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21-aastase isiku suhtes. Lähtudes eeltoodust annab kohus avaldajale menetlusabi ja vabastab avaldaja menetluskulude tasumisest.

§ 138

lõike 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud (riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud) ja kohtuvälised kulud. 10.

§ 172

lõike 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Vastavalt

§ 174

lõikele 1 võib menetlusosaline nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse asja lahendanud esimese astme kohtult 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Sama paragrahvi lõike 3 alusel esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 11. Käesolev kohtumäärus kuulub kättetoimetamisele Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumile, kui taotluse Harju Maakohtule edastanud avaldaja esindajale, ja puudutatud isikule V. E. O. H.. 12. Vastavalt

§ 625

lõikele 2 võivad määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 1 (üks) kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga 2 (kaks) kuud kättetoimetamisest.

§ 625

lõikest 3 tulenevalt kuulub käesolev kohtumäärus täitmisele pärast määruskaebuse esitamise tähtaja möödumist või määruskaebuse kohta tehtud lahendi jõustumist. Vastavalt

§ 623

lõikele 6 on avaldajal õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks. /digitaalselt allkirjastatud/ Geete Lahi Kohtunik 4