2-18-101337 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Liis Arrak, liikmed Kaija Kaijanen ja VahurPeeter Liin Otsuse tegemise aeg ja koht 5. veebruar 2019, Tallinn Kohtuasja number 2-18-101337 Kohtuasi XX hagi YY vastu elatise saamiseks HH hagi YY vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 22. veebruari 2019. a otsus Kaebuse esitaja ja liik YY apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 4005 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad apellatsioonimenetluses Hagejad (vastustajad) XX (isikukood XXXXXXXXXX) ja HH (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC (isikukood XXXXXXXXXXX) Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON: 1. Jätta Harju Maakohtu 22. veebruari 2019. a otsus muutmata. 2. Jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata. 3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud YY kanda. XX-l ja apellatsioonimenetluses tekkinud hüvitatavaid kulusid. HH-l ei ole Kohtu selgitused: Otsuse peale võib esitada Riigikohtule kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada 1 2-18-101337 Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. CC (ema) esitas XX (hageja I, vanem poeg) ja HH (hageja II, noorem poeg) nimel 17. jaanuaril 2018 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus mõista YYlt (kostja, isa) laste kasuks välja elatise 500 eurot kuus. Kostja esitas nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus andis nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Harju Maakohus kohustas 13. märtsi 2018. a määrusega hagejaid hagi esitama. 2. Ema esitas laste nimel 14. märtsil 2018 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt alates 1. detsembrist 2017 kuni laste täisealiseks saamiseni kummagi lapse kasuks välja miinimumelatise. 2.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt on hagejad kostja lapsed ning elavad alates 5. detsembrist 2016 koos emaga Tallinnas. Vanemad on ühiselt otsustanud, et lapsed käivad erakoolis. Kostja loobus lastega suhtlemast ega ole alates 1. detsembrist 2017 laste ülalpidamiskohustust täitnud, v.a kohtumenetluse ajal 1. oktoobril 2018 ema kontole kantud 500 eurot. Lisaks on noorem poeg saanud isalt 2017. a jõuludeks 125 eurot, vanem 2018. a märtsis ainsa kingitusena 3 eurot. Kostja suudab tasuda miinimumelatist, kahjustamata sellega oma kolmanda lapse ülalpidamist. Kostja ei ole kohtule näidanud, et ta saab äriühingutelt dividende. 2.2. Ema sissetulekuks on töötasu 1600 eurot (bruto) kuus. Samuti makstakse emale iga kuu riiklikku lastetoetust 110 eurot kuus. Isa saab juhatuse liikme tasu ja dividende abikaasade ühisvarasse kuuluvastelt äriühingutelt. Vanematele kuuluvad ühisvarana korteriomand, kus ema ja lapsed elavad, sõiduauto Volkswagen Tiguan ning kolme äriühingu osalused. 2.3. Laste kulud on kokku 1542 eurot 70 senti kuus, sh: ˗ ˗ ˗ vanema poja õppemaks 185 eurot 83 senti ja noorema poja õppemaks 162 eurot 50 senti kuus; koolivorm 5 eurot 83 senti lapse kohta kuus; vanema poja ekskursiooni- ja taskuraha 7 eurot 8 senti ning noorema poja ekskursiooni- ja taskuraha 5 eurot 85 senti kuus; klassiraha 8 eurot 30 senti ja koolitarbed 8 eurot 33 senti lapse kohta kuus; toiduraha 93 eurot 41 senti, koolitoit 10 eurot, koolitoit pikapäevarühmas 20 eurot ning väljas söömise kulu 20 eurot lapse kohta kuus; ujumistrenni kulu 100 eurot, võistlused 2 eurot 50 senti (aastas 30 eurot) ning huviringid (animatsiooniring, robootika, kitarriõpe, Youtube´i ring) 29 eurot 63 senti lapse kohta kuus; vanema poja ujumislaager 220 eurot, noorema poja kunstilaager 180 eurot; animatsiooni suvekursus 60 eurot; Kurgjärve laager 95 eurot aastas; 2 2-18-101337 ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ ˗ tervisekulud (ravimid, arstid) 6 eurot 33 senti ja hambaravikulud (visiiditasu) 83 senti lapse kohta kuus; kodukulud (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43 eurot 32 senti lapse kohta kuus; transpordikulud 49 eurot 48 senti lapse kohta kuus; riiete kulu 50 eurot lapse kohta kuus; sünnipäevade kulu 12 eurot 50 senti lapse kohta kuus; lapse enda sünnipäeva kulu koos kingitusega 500 eurot lapse kohta aastas ja jõulukingi kulu 100 eurot lapse kohta aastas; vanema poja telefonikulu 8 eurot ning noorema poja telefonikulu 2 eurot kuus; nädalaraha 5 eurot (20 eurot lapse kohta kuus), juuksur 7 eurot 50 senti lapse kohta kuus; reisikulu 50 eurot lapse kohta kuus (600 eurot aastas); vaba aja ja meelelahutuse kulud (loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) 30 eurot lapse kohta kuus; muud kulud (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, aastane varu mett, maasikad jm marjad, hoidised, pere lemmikloom, remont laste tubades) 33 eurot 33 senti lapse kohta kuus. 2.4. Ühisvara jagamine ja ühisvara arvel tehtud maksed ei puutu laste elatise nõudmise vaidlusesse. Vanemate abielu lõppes 1. augustil 2017 ning kostja viidatud kulutused on kõik tehtud abielu ajal ühisvara arvel. Jalgratas oli sünnipäevakingitus. Kuna ühisvara jagamisel jäid äriühingute osalused kostjale, ei ole kostja midagi laste emale heast tahtest andnud. Kostjal võiks olla korteriomandi ja sõiduauto kasutustasu nõue laste ema vastu, kuid see ei puuduta elatise maksmist. Kostja vastuväited 3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus lõpetada elatisehagi menetlemise. Ühtlasi palus kostja määrata lastele psühholoogilise ekspertiisi, et hinnata nende psühholoogilist ja emotsionaalset seisundit, piirata ema isikuhooldusõigust, anda lapsed isale üle ja määrata suhtlemise kord. Menetluskulud palus kostja jätta laste ema kanda. 3.1. Kostja vastuväidete kohaselt ei saa elatisehagi lahendada enne, kui on lahendatud vanemate hooldusõiguse küsimus ning jagatud vanemate ühisvara. Seetõttu tuleb menetlus lõpetada. Ema on lapsed omistanud ega võimalda isal lastega suhelda. Ema on muutnud lapsed enda käsilasteks ning soovib hävitada kõik isiklikud ja emotsionaalsed suhted isa ja laste vahel, õhutades vaenu isa suhtes. Lapsed on ema vaimse väärkohtlemise ohvrid. Lastel on vaja isa, mitte isalt välja pressitud raha. Isa soovib lapsi ise kasvatada, mitte maksta elatist. Kostja ei pea maksma elatist ajal, mis talle ei ole teada laste viibimiskoht. 3.2. Kostja kandis vanemate kooselu ajal kõik laste ülalpidamiskulud ning on panustanud pärast vanemate lahku kolimist 6. detsembril 2016 laste ülalpidamisse kokku 55 194 eurot 85 senti, sh: - tasunud vanemate ühisvarasse kuuluva laste eluasemeks oleva korteriomandi laenumakseid 2496 eurot 20 senti ja laenujäägi 72 119 eurot 1 sent, kommunaalkulusid 306 eurot 45 senti ja kindlustusmakseid 326 eurot 50 senti, millest pool tuleb lugeda laste vajaduste katteks; - tasunud vanemate ühisvarasse kuuluva sõiduauto liisingumakseid 1661 eurot 82 senti ning väljaostusumma 14 594 eurot 13 senti, millest pool tuleb lugeda laste vajaduste katteks; - tasunud laste koolimakseid 3571 eurot 50 senti ja laste kooli söögiraha 44 eurot 20 senti; - tasunud vanema poja trennide eest 215 eurot ja noorema poja trennide eest 300 eurot; - ostnud nooremale pojale talveriideid 175 euro eest ja jalgratta 379 euro 46 sendi eest; 3 2-18-101337 - kandnud laste ema pangakontole 5067 eurot 13 senti. 3.3. Elatise suurust määrates tuleb arvestada vanemate varalist seisundit. Laste ema sissetulek on isa sissetulekust suurem. Emale makstakse lastetoetust 110 eurot kuus ning ta saab tulumaksusoodustusi seoses vanemaks olemise ning laste koolituskuludega. 3.4. Laste vajaduste hindamisel tuleb arvestada mastaabisäästu, sest lapsed on samast soost ning kolme ja poole aastase vanusevahega. Kostja panustab ülalpidamisse iga kuu 800 euro ulatuses, sest laste ja ema kasutuses on möbleeritud korteriomand ja sõiduauto. Lisaks tuleb arvestada, et lahus elav vanem täidab ülalpidamiskohustust eelduslikult vabatahtlikult ajal, mil lapsed tema juures viibivad. Isa kavatseb esitada hooldusõiguse ja suhtluskorra määramiseks avalduse. 3.5. Kostjal on lisaks kolmas laps, keda tal tuleb ülal pidada ning kes osutub hagejatega võrreldes vähem kindlustatuks, kui kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks lisaks kostja senisele panusele (eluase ja sõiduauto) välja miinimumelatise. Kuna kostja pidas hagejate ema ülal kuni laste kolmeaastaseks saamiseni, on ka kostja kolmanda lapse ema suhtes õige ja õiglane seda teha. Kostja uue pere eelarve ei võimalda hagejatega sarnast elustiili. Kõiki kuludokumente ei ole võimalik esitada. Kostja kolmanda lapse ema ei pea oma sissetulekut ja varalist seisundit kui isikuandmeid avaldama. Menetluse käik 4. Harju Maakohus selgitas 14. mai 2018. a määruses, et erineva menetlusliigi tõttu ei saa maakohus lahendada koos elatise hagiga hooldusõiguse ja suhtluskorra küsimusi, kuid kostja saab algatada nende nõuete lahendamiseks eraldi menetluse, tasudes avalduselt riigilõivu. Maakohus määras asjas eelistungi. 5. Maakohus selgitas 22. juuni 2018. a eelistungil vanematele elatise nõude aluseks olevaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning kohustas vanemaid esitama tõendid oma varalise seisundi kohta. Ühtlasi soovitas maakohus isa ja laste kontakti taastamiseks kasutada psühholoogi abi. Maakohus määras pooltele viimaste seisukohtade esitamiseks tähtaja, selgitas, et menetleb kohtuasja edasi kirjalikus menetluses ning teatas kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja. 6. Kostja esitas 27. juunil 2018 täiendavad tõendid ning juhtis kohtu tähelepanu sellele, et kostja ei ole saanud kohtult tagasisidet kostja 29. märtsi 2018. a vastuse kohta, sh ignoreerib kohtunik menetluses tema seisukohti ja vastuväiteid, olles erapoolik. Maakohus selgitas 18. juuli 2018. a kirjas veel kord kostjale, et arvestades kohtule esitatud nõuet, lahendab kohus asjas ainult elatise küsimuse. Kostja esitas 9. augustil 2018 kohtuniku taandamise avalduse, milles palus kohtuniku taandada ja anda vaidlus lahendada erapooletule kohtunikule, kes on võimeline menetlust läbi viima ja tunneb perekonnaseadust. Avalduses heitis kostja kohtunikule ette seda, et kohtunik soovib teha asjas kiirustades otsuse, ilma asja sisuliselt menetlemata ja kostja vastuväiteid pahatahtliku hagi, laste väärkohtlemise ning ühisvara jagamise kohta arvestamata. Harju Maakohus tühistas 23. augusti 2018. a määrusega otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ja jättis 31. augusti 2018. a määrusega kohtuniku taandamise taotluse rahuldamata, sest kostja esitas kohtuistungit puudutavad etteheited kohtuniku kohta hilinenult ning esile toodud 4 2-18-101337 asjaolud ei anna alust kohtunikku taandada. Kostja esitas 3. septembril 2018 taandamisavalduse täpsustused. Harju Maakohtu esimehe kohusetäitja jättis 4. septembri 2018. a määrusega avalduse läbi vaatamata, sest see esitati hilinenult. 7. Harju Maakohus uuendas 24. septembri 2018. a määrusega menetluse ja andis pooltele täiendava tähtaja asjaolude täpsustamiseks, tõendite esitamiseks ning nende kohta seisukohtade esitamiseks. Lisaks selgitas maakohus ka 13. detsembril 2018 pooltele menetluslikku olukorda ja tõendamiskoormist, sh kostjale kohustust tõendada miinimummäärast väiksema elatise väljamõistmiseks olevaid asjaolusid. Esimese astme kohtu otsus 8. Harju Maakohus jättis 22. veebruari 2019. a otsusega rahuldamata kostja menetluses esitatud taotlused ning rahuldas hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt kummagi lapse kasuks alates 17. jaanuarist 2018 kuni 31. detsembrini 2018 välja elatise 222 eurot 50 senti kuus ning alates 1. jaanuarist 2019 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni miinimumelatise, millest on maha arvatud pool lapsele makstavast riiklikust lapsetoetusest. Maakohus määras, et kõik kohtumenetluse ajal kostja makstud elatisesummad kuuluvad tasaarvestamisele väljamõistetud elatisega. Menetluskulud jättis maakohus poolte enda kanda. 8.1. Maakohus jättis kostja menetluses esitatud taotlused, sh lastele ekspertiisi määramise, laste ema suhtes sunnivahendite kohaldamise ja kohtuasja menetluse lõpetamise taotluse rahuldamata, sest need ei puuduta asjas esitatud elatisehagi lahendamist. Kohus selgitas taas, et praeguses kohtuasjas lahendatakse elatise küsimus. Hooldusõiguse ja lastega suhtlemise küsimuse lahendamiseks saab kostja esitada kohtule uue avalduse ning küsida selgitusi kostja esitatud suhtlemiskorra avalduse menetlusse võtmist lahendanud kohtunikult. Ühisvara jagamise küsimuste kohta saab kostja küsida selgitusi selle kohtuasjaga tegelevalt kohtunikult. 8.2. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud: - kostja on 9. märtsil 2006 ja 21. septembril 2009 sündinud hagejate isa; - kostjale on lisaks 12. septembril 2018 sündinud veel üks laps; - kostja ei ole alates 1. detsembrist 2017 täitnud laste ülalpidamise kohustust; - ema sissetulek on 1316 eurot 68 senti kuus; - isa sissetulek on 1000 eurot kuus, lisandub sõiduauto hüvitis 335 eurot kuus; - vanema poja vajaduste rahuldamiseks kulub 580 eurot 98 senti kuus; - noorema poja vajaduste rahuldamiseks kulub 541 eurot 65 senti kuus. 8.3. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt on hagejatel perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja 97 lg 1 järgi õigus saada kostjalt ülalpidamist ja kostjal kohustus oma lapsi ülal pidada. Asjaolu, et vanematel on ühine hooldusõigus, ei välista last kasvatava vanema õigust esitada PKS §120 lg 4 järgi teise vanema vastu hagi lapsele elatise saamiseks, sest PKS § 100 lg 2 järgi täidab lahus elav vanem ülalpidamiskohustust elatist makstes. Kostja kinnitas kohtuistungil, et lapsed elavad emaga Tallinnas XXX. Asjaolu, et lapsed käivad aeg-ajalt onu või vanemaga reisil või veedavad suve vanavanema(
- te)juures, ei tähenda, et lapsed ei ela koos emaga. Elatisenõude rahuldamise eelduseks on see, et vanem on rikkunud ülalpidamiskohustust, st jätnud ülalpidamiskohustuse täitmata, sh andnud ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Ülalpidamiskohustus on täidetud, kui vanem on maksnud lapse ülalpidamiseks vajaliku raha teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Praegusel juhul ei ole 5 2-18-101337 kostja alates 1. detsembrist 2017 tasunud laste emale elatist, v.a 2018. a oktoobris 500 eurot. Kostja ei ole laste ülalpidamiskohustust täitnud ka vahetult. Kuigi kostja tõi esile ja tõendas, et tegi pärast vanemate lahkuminekut laste vajaduste rahuldamiseks kulutusi 55 194 eurot 85 senti, on need kulutused tehtud enne elatisenõude esitamist 17. jaanuaril 2018. Kostja ei ole tõendanud, et ta kandis laste vajaduste rahuldamiseks kulutusi ka pärast elatisenõude esitamist. Asjaolul, et ühisvara jagamisel andis kostja kompromissiga laste emale möbleeritud korteriomandi ja sõiduauto (vara väärtusega 250 000 eurot), ei ole elatise vaidluses tähtsust. Ühisvara arvel kohustuse täitmine puudutab vanematevahelisi nõudeid, mida saab arvesse võtta ühisvara jagamise menetluses. Seega ei ole kostja alates 1. detsembrist 2017 ülalpidamiskohustust täitnud. 8.4. Kuigi laste ema väitel kulub lastele iga kuu kokku 1542 eurot 70 senti, on väidetud kulutused ülepaisutatud ega ole eluliselt usutavad, arvestades laste ema sissetuleku suurust ja tema pangakonto väljavõttelt nähtuvaid kulutusi. Vanema poja vajalikud ja põhjendatud kulud on 580 eurot 98 senti kuus, sh kooli õppemaks 185 eurot 83 senti; koolivorm 5 eurot 83 senti; ekskursiooniraha, taskuraha, klassiraha ja koolitarbed 20 eurot; toidukulu kodus ja koolis 130 eurot; huvitegevuse ringid 50 eurot; tervisekulud (sh hambaravi visiiditasu) 13 eurot; kodukulud (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43 eurot 32 senti; transpordikulu sõiduautoga 20 eurot; riided ja jalanõud 50 eurot; sünnipäevadeks 12 eurot 50 senti; telefonikulud 8 eurot; juuksur 7 eurot 50 senti; vaba aja ja meelelahutus (loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) 20 eurot; muud kulud (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, pere lemmikloom, remont laste tubades) 15 eurot. Noorema poja vajalikud ja põhjendatud kulud on 541 eurot 65 senti, sh kooli õppemaks 162 eurot 50 senti; koolivorm 5 eurot 83 senti; ekskursiooniraha, taskuraha, klassiraha, koolitarbed 20 eurot; toidukulud kodus ja koolis 130 eurot; huvitegevuse ringid 50 eurot; tervisekulud (sh hambaravi visiiditasu) 13 eurot; kodukulud (energia, tehnovõrkude ehitus, televiisor, gaas, kodukindlustus) 43 eurot 32 senti; transpordikulu sõiduautoga 20 eurot; riided ja jalanõud 40 eurot; sünnipäevadeks 12 eurot 50 senti; telefonikulu 2 eurot; juuksur 7 eurot 50 senti; vaba aeg ja meelelahutus (loomaaed, kino, teater, kontsert, seikluspark, veekeskus) 20 eurot; muud kulud (sportlase tervisekontroll, puugivaktsiinid, pere lemmikloom, remont laste tubades) 15 eurot. Mõlema lapse mõistlikud kulud on suuremad kui kahekordne miinimumelatis, seda eelkõige erakoolis käimise tõttu. Laste sünnipäeva- ja jõulukingituste kulud ei ole vajalikud ja põhjendatud kulud. Samuti on põhjendamatu nädalaraha kulu, sest laste ema ei ole seda kulu selgitanud. Reisikulu ei ole vajalik kulu. Puugivaktsiine ja remonti ei tehta igal aastal. Kulud marjadele ja meele on hõlmatud toidukuluga. 8.5. Kuigi üldjuhul ei või ühele lapsele makstav elatis olla PKS § 101 lg 1 järgi väiksem kui elatise miinimummäär, võib kohus PKS § 102 lg 2 III lause järgi seda vähendada mh juhul, kui vanemal on teine laps, kes osutuks miinimumelatise väljamõistmisel vähem kindlustatuks. Selleks peab kostja selgitama ja tõendama, kui suured on kostjaga koos elava lapse kulutused ning milline on selle lapse teise vanema võimekus teda ülal pidada. Kostja tõi esile, et kolmanda lapse kulutused on 1306 eurot 20 senti kuus, kuid kostja ei ole sellises ulatuses kulutusi tõendanud ning summa on ülepaisutatud. Tõendatud kulutused (vanker, turvahäll, 6 2-18-101337 turvatool jne) on ühekordsed ning neid kulutusi saab katta osaliselt sünnitoetuste arvel. Lisaks ei ole kostja välja toonud kolmanda lapse ema panust ega ema igakuist sissetulekut. Kuna lapse ülalpidamiskohustus on mõlemal vanemal, tuleb arvestada kostja kolmanda lapse igakuiste kulude suuruseks kahekordne elatise alammäär, millest osad kulud loeb kohus kaetuks igakuise lastetoetusega. Seega on kostja kolmanda lapse igakuised kulud on 480 eurot (540 eurot - 60 eurot = 480 eurot), millest kostja peab kandma 240 eurot. 8.6. Arvestades kohtupraktikat, on vanemal kohustus hankida nii enda kui oma laste ülalpidamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest, kui tal ei ole piisavat sissetulekut. Vanem peab ülalpidamiskohustust täitma eelkõige sissetuleku, kui selle puudumisel ka oma vara arvel. Kuigi PKS § 105 lg 3 järgi täidavad vanemad ülalpidamiskohustust vastavalt oma varalisele seisundi proportsioonile, ei ole praegusel juhul laste ema varaline seisund kostja omast sedavõrd parem. Laste ema keskmine sissetulek on 1316 eurot 68 senti kuus, millele lisandub peretoetus. Talle kuulub laenuvaba korteriomand ja sõiduauto. Kostja igakuine sissetulek on 1000 eurot, millele lisandub sõiduauto hüvitis 335 eurot. Kostja on kolme äriühingu (G OÜ, G OÜ ja OÜ G) juhatuse liige, millel ei ole maksuvõlga. Kostjale ei kuulu muud registritesse kantud vara. Kuigi kostjale ei kuulu kinnisvara ega autot, on kostjal kolm tegutsevat äriühingut. 8.7. Kuigi kohtupraktika kohaselt ei anna üksnes lastetoetuse maksmise fakt alust mõista PKS § 102 lg 2 järgi välja miinimummäärast väiksemat elatist, annab praegusel juhul see asjaolu koosmõjus sellega, et kostjal on kolm last, vähendada kostjalt väljamõistetavat elatist ja lugeda osad hagejate kulud lastetoetuse arvel kaetuks. Kostja suudab tasuda hagejatele miinimummääras elatist, millest on maha arvatud pool lastetoetuse määra. Tulumaksutagastusega ei tule arvestada, sest tagastus on igal aastal erinev ning laste ema saab kasutada seda laste vajaduste rahuldamiseks, kuna laste vajadused on miinimumist suuremad. Lapsetoetus oli 2018. a 55 eurot ning 2019. a 60 eurot. Vabariigi Valitsuse kehtestatud pool kuupalga alammäärast oli 2018. a 250 eurot ning 2019. a 270 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt alates 17. jaanuarist 2018 (maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest) kuni 31. detsembrini 2018 mõista kummagi poja kasuks välja elatis 222 eurot 50 senti (250 eurot 27 eurot 50 senti) kuus ja alates 1. jaanuarist 2019 elatis 240 eurot (270 eurot - 30 eurot) kuus. 8.8. Tagasiulatuv elatisenõue alates 1. detsembrist 2017 kuni 16. jaanuarini 2018 tuleb jätta PKS § 108 alusel rahuldamata, sest tagasiulatuva elatise väljamõistmine paneks kostja raskesse majanduslikku olukorda ning kostja ei suudaks sel juhul täita hagejate igakuise elatise tasumise kohustust ja üleval pidada enda kolmandat last. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kostjal on kohustus maksta elatist alates 17. jaanuarist 2018, s.o peaaegu terve aasta eest (v.a oktoober 2018.
- a)kahele hagejale. Samuti ei täidaks tagasiulatuva elatise välja mõistmine enam oma eesmärki. 8.9. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi poolte enda kanda. Apellatsioonkaebus 9. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus hagi rahuldas, ning teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Samuti palus kostja, et kohus jätaks Sotsiaalkindlustusameti elatisabi tagasimakse tasumise 7 2-18-101337 laste ema kanda, kohustaks laste ema loobuma temale kantavatest lastetoetustest, et kostja saaks riiklikke toetusi ise taotleda, kohustada laste ema kandma kostja arvelduskontole kõik alusetult makstud elatise summad, mida kostja on kandnud laste emale kohtutäituriga ähvardamise tulemusel, rahuldada kostja taotlus hagejate vaimsele tervisele psühholoogilise ekspertiisi läbiviimiseks. Kostja palus menetluskulud jätta hagejate kanda. 9.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt asus maakohus ekslikult seisukohale, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja võimaldas hagejatel ja nende emal kasutada ühisvaraks olevat möbleeritud eluaset ja sõiduautot. Kuni ühisvara jagamiseni tuleb seda arvestada kui kostja elatist lastele. 9.2. Maakohus hindas valesti laste vajalikke ja põhjendatud kulusid. Eluliselt ei ole usutav, et lapse kulud on 540 eurot kuus, olukorras, kus lastel ei ole eluasemekulu ega sõiduauto liisingumaksete kulu. Koos lapsetoetusega (60 eurot) ning tulumaksutagastusega (50 eurot 80 senti) on kulude katmiseks kokku 650 eurot 80 senti. Laste ema ei ole laste kulusid tõendanud. Kohus tõi kohtuotsuses välja enda poolt tekitatud laste kulud, mis on suuremad kui kahekordne miinimumelatis. 9.3. Maakohus jättis elatise vähendamisel ebaõigesti arvestamata kostja kolmanda lapsega ning kostja varalise seisuga, arvestades ka laste ema sissetulekut. Maakohtu otsus paneb kostja kolmanda lapse ebavõrdsesse ja varaliselt vähemkindlustatud olukorda, arvestades kostja sissetulekut ning kolmanda lapse ülalpidamiseks kuluvat summat. 9.4. Maakohus leidis ekslikult, et laste ema ja kostja varaline seis on võrdne. Kohus jättis arvestamata laste ema sissetulekuna tema preemiad, lähetuse päevarahad ja kahelt lapselt saadava tulumaksu soodustuse. Sõiduauto kompensatsiooni ei saa kohus lugeda kostja sissetulekuks. 9.5. Kohus jättis arvestamata ka sellega, kostja soovis täita enda ülalpidamiskohustust muul viisil kui rahaliste maksetega. PKS § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Kostja soovib lastega seotud kulusid kanda vahetult. 9.6. Kohus arvestas ebaõigesti riiklike toetustega. Kostja tugines hagiavalduses mh sellele, et laste ema saab lapsetoetust. Samuti on laste ema saanud kasutada lastega seotud tulumaksuvabastust. 2018. a oli tulumaksutagastus 609 eurot 60 senti (50 eurot 80 senti kuus). Seega saab laste ema riiklikke toetusi kokku 170 eurot 80 senti. Pooles selle summa ulatuses tuleb kostja kohustusi vähendada. Kostja soovib ise riiklikke lapsetoetusi ja lastega seotud soodustusi saada. Kohus peaks kohustama laste ema loobuma temale kantavatest lastetoetustest, et kostja saaks neid ise taotleda. 9.7. Kohus mõistis ebaõigesti välja tagasiulatuva elatise. 9.8. Laste ema peab tasuma Sotsiaalkindlustusameti elatisabi tagasimakse. Laste ema esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti elatisabi saamise tõendi, mille kohaselt kui lapsel oli kohtumenetluse ajal õigus nõuda ülalpidamist võlgnikult, nõuab Sotsiaalkindlustusamet makstud elatisabi võlgnikult tagasi kohtulahendis märgitud ulatuses, kuid mitte rohkem kui väljamakstud elatisabi suuruses. Seda nõuet ei ole kohtumenetluses kordagi käsitletud, samuti ei kajastu see kohtuotsuses. Kostja leiab, et selle peab tasuma laste ema. 8 2-18-101337 9.9. Maakohus vaidlust lahendav kohtunik oli vaidlust lahendades hooletu ega olnud pädev ja erapooletu. Maakohus ei selgitanud, miks kostja seisukohad ei ole vaidluse lahendamisel olulised. Vastustajate seisukoht 10. Hagejad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 11. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi täielikult maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Maakohus on vaidlust lahendades arvestanud kõiki kostja vastuväiteid ja neile vastanud. Asjaolu, et kostja ei nõustu maakohtu järeldustega, ei tähenda seda, et maakohus lahendas kohtuvaidluse valesti. Kolleegium vastab kostja apellatsioonkaebuse väidetele lisaks maakohtu põhjendustele lühidalt järgmist. 12. Esmalt märgib kolleegium, et kostja etteheited maakohtule seoses erapoolikuse ning menetlusõiguse normide rikkumisega ei ole põhjendatud. Toimikumaterjalidest nähtub, et maakohus on kostjale korduvalt nii kohtuistungil kui ka kirjalikult selgitanud elatisevaidluse olemust ning asjaolusid, millest vaidluse lahendamine sõltub. Samuti on maakohus kostjale selgitanud, miks ei ole osadel kostja esitatud vastuväidetel elatise vaidluse lahendamisel tähtsust, ning mida saab kostja ette võtta oma õiguste ja huvide kaitseks. Seejuures ei tähelda kolleegium maakohtuniku toimingutes mingit kallutatust ega erapoolikust. Maakohus on juhtinud kohtuasja menetlust asjatundlikult ning keskendunud õigesti elatisevaidluse lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamisele. 13. Arvestades asjas esile toodud ja tõendatud asjaolusid, asus maakohus põhjendatult seisukohale, et kostjalt tuleb alates maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisest kuni laste täisealiseks saamiseni mõista välja miinimummääras elatis, millest on maha arvatud pool lastetoetuse määra. 13.1. Seejuures leiab kostja apellatsioonkaebuses ekslikult, et maakohus rahuldas tagasiulatuva elatisenõude. Maakohus jättis elatisenõude enne maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamist puudutava perioodi osas rahuldamata. Samas ei olnud maakohtul alust jätta alates maksekäsukiirmenetluse avalduse esitamisest hagi rahuldamata, nagu soovib kostja. 13.2. Samuti ei olnud maakohtul alust määrata laste ülalpidamist selliselt, et kumbki vanem kannab osa laste kuludest, nagu taotles kostja. Selline kulujaotus on võimalik eelkõige vanemate kokkuleppel, kuid olukorras, kus vanem elab lastest lahus, mõistab kohus üldjuhul lahus elavalt vanemalt välja elatise, et tagada laste igapäevaste vajaduste rahuldamine. Iseenesest võib kohustatud isik PKS § 100 lg 1 II lause järgi nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil kui elatise maksmine, kuid selleks peab olema mõjuv põhjus. Praegusel juhul on kostja toonud esile, et ta ei ole nõus 9 2-18-101337 maksma raha laste ema pangakontole. Seda ei saa aga pidada mõjuvaks põhjuseks PKS § 100 lg 1 II lause tähenduses. Olukorras, kus vanematel ei ole üksmeelt laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suuruse ja nende omavahelise jagunemise osas, võiksid lapse vajadused jääda sellise ülalpidamise viisi määramise korral kohaselt rahuldamata. 13.3. Maakohus ei ole eksinud, kui järeldas, et kostja ei ole ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt täitnud, mistõttu tuleb kostjalt elatis välja mõista. Kostja tõi küll vastuväidetena esile, et ta on kandnud pärast vanemate lahkuminekut kulusid, kuid maakohus järeldas õigesti, et need kulud olid tehtud vanemate abielu ajal ja enne seda perioodi, millest alates soovivad lapsed elatist saada. Iseenesest on õige kostja arusaam, et kostja võis laste ülalpidamisse panustada ka muul viisil kui laste emale elatise maksmine, sh lastele tasuta eluaseme ja sõiduauto kasutamist võimaldades, ning seda saab pidada vahetuks ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Praegusel juhul tuleb aga arvestada seda, et nii korteriomand kui ka sõiduauto olid elatisehagi esitamise ajal vanemate ühisomandis. Seega võimaldasid vanemad oma ühisvara arvel ühiselt lastele nii eluruumi kui ka transpordivahendi kasutamist, mistõttu ei ole kostja väited ja arvutused tema panuse suuruse kohta korrektsed. Eluruumi ja auto kasutamist võimaldasid vanemad oma lastele ühiselt, mistõttu on kostja küll ühisvara kasutusse andes panustanud laste vajaduste rahuldamisse, kuid tema panuse suurust ei saa kostja taotletud viisil kindlaks määrata. Lisaks tuleb arvestada sedagi, et kuigi hagejad nõudsid kostjalt miinimumelatist, ei toonud nad hagis ega selle täiendustes esile eluruumi ja sõiduauto kasutamise kulusid. Hagejad põhistasid, et nende kulutused on ka ilma eluruumi ja sõiduauto kasutamise kuludeta oluliselt suuremad miinimumvajaduste rahuldamiseks tehtavatest kulutustest. Maakohus ei pidanud küll kõiki kulutusi mõistlikuks ja põhjendatuks, kuid tuvastas, et vanema poja mõistlikud ja põhjendatud kulutused ilma eluruumi ja sõiduauto kasutamiskuludeta on 580 eurot 98 senti kuus ning nooremal pojal vastavalt 541 eurot 65 senti kuus. Laste vajadusi hinnates ei ole maakohus eksinud ning on põhjendatult ka ülemääraseid kulutusi vähendanud. Seejuures leidis maakohus, et hagejate kulutused on suuremad eelkõige seetõttu, et lapsed käivad tasulises erakoolis. Laste ema kinnitusel oli vanemate ühine soov, et lapsed käivad erakoolis, ning kostja ei ole sellele vastu vaielnud. Laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste tõendamiseks esitas ema kohtule korduvalt pangakonto väljavõtteid, millelt nähtuvad mh nii trenni- kui ka koolikulud. Seega olid praegusel juhul laste vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused ka ilma eluruumi- ja auto kasutamise kuludeta miinimumkuludest suuremad ning kuna vanemad rahuldasid vahetult osa laste vajadusi ühisvara arvel, ei ole kostja sellega oma ülalpidamiskohustust enne kohtumenetlust ega kohtumenetluse ajal piisavalt täitnud. Oluline on seegi, et praeguse kohtumenetluse ajal jagasid vanemad Harju Maakohtu 3. oktoobril 2018 kinnitatud kompromissi järgi ühisvara selliselt, et korteriomand ja sõiduauto jäid ema ainuomandisse ning äriühingud kostja omandisse. Seega, alates ühisvara jagamisest ei ole kostja ka ühisvara kasutusse andmisega laste ülalpidamisse panustanud ning lastele tagab eluaseme ja auto kasutamise võimaluse nende ema oma vara arvel, seejuures ei ole neid kulutusi laste vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust määrates arvestatud. 10 2-18-101337 13.4. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud ka vanemate varalist seisundit hinnates. Maakohus järeldas õigesti, et vanematel on võrdväärne sissetulek, mistõttu on põhjendatud jagada ülalpidamiskohustus vanemate vahel PKS § 105 lg 3 järgi võrdsetes osades. Seejuures tuleb arvestada sedagi, et hagejad esitasid kostja vastu hagi miinimumelatise saamiseks olukorras, kus nende vajaduste rahuldamiseks ei piisa kahe vanema panustatud miinimumelatisest, st laste kulutused on tegelikult suuremad. Seega, isegi juhul, kui ema varaline seisund on isa omast mõnevõrra parem, ongi üksnes ema kanda nt lastele eluaseme ja sõiduauto kasutamise võimaldamine, aga ka kõigi ülejäänud kulude kandmine, mida ei kata kostjalt väljamõistetud elatise miinimummäärast väiksem elatis. Seetõttu ei annaks alust asuda maakohtust erinevale seisukohale ka asjaolu, et emal on võimalus taotleda tulumaksutagastust laste koolituskuludelt. Lastetoetusest poole on aga maakohus juba kostjalt väljamõistetavast elatisest maha arvanud. 13.5. Maakohus ei ole eksinud vaidlust lahendades ka PKS § 102 lg 2 kohaldamisel ega jätnud kostja kolmandat last võrreldes hagejatega halvemasse olukorda. Olukorras, kus kostja väidab, et tema kolmanda lapse kulud on 1306 eurot kuus ning ta peab ülemääraseks hagejate kulutusi, mis jäävad alla 600 eurot kuus ja väidab, et miinimumist väiksema elatise väljamõistmine hagejate kasuks jätab tema kolmanda lapse vähemkindlustatuks, soovib kostja jätta hoopis hagejaid võrreldes kostja kolmanda lapsega vähemkindlustatuks. See ei ole aga kooskõlas põhimõttega, et vanem peab pidama kõiki oma alaealisi lapsi ühetaoliselt ülal. 14. Kostja apellatsioonkaebuses esitatud erinevad taotlused jätab kolleegium tähelepanuta, sest need ei seondu praeguse kohtuvaidlusega, mistõttu ei saa ringkonnakohus neid praeguse vaidluse raames lahendada. 15. Ülaltoodud põhjendustel jätab ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Menetluskulud 16. Kuna kolleegium jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata, tuleb apellatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda. Hagejatel ei ole apellatsioonimenetluses hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/ Vahur-Peeter Liin 11