KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 18. mai 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-79 Haldusasi XX kaebus Eesti Töötukassa 09.01.20
) § 66 lg lg 1 p 5 kohaselt on koolil põhimäärus, milles sätestatakse mh koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe.
§ 22
lg 2 kohaselt statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. Narva Kesklinna Gümnaasiumi põhimääruse § 9 lg 1 kohaselt toimub koolis statsionaarne õpe.
- Seega, kuigi kaebaja täidab 180 päeva töö või tööga võrdsustatud tegevuse hõive, ei saa teda töötuna arvele võtta, kuna erand, mille kohaselt statsionaarses õppes õppijal arvestatakse 180 päeva hõivatuse nõuet ei kehti gümnaasiumis õppivale isikule. Statsionaarses õppes õppival isikul arvestatakse 180 päeva töö või tööga võrdsustatud tegevuse hõivet üksnes siis, kui isik õpib kutsekoolis. KOHTU PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata.
- Pooled vaidlevad selle üle, kas vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebaja töötuna arvelevõtmisest TTTS § 6 lg 5 p 6 alusel.
- TTTS § 6 lg 5 p 6 kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TTTS § 26 lg 3 punktides 1-2 nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. TTTS § 26 lg 3 punktis 2 nimetatud tegevus on töötamine Eestis töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel ja teenuse osutamine või kauba müümine ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses. Kaebaja tugineb sellele, et ta oli viimase 12 kuu jooksul enne töötuna arvele võtmise taotlemist hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega vähemalt 180 päeva.
- Vaidlus puudub selles, et kaebaja on Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpilane. Kaebaja on esitanud kohtule 20.06.2019 sõlmitud käsunduslepingu (kaebuse lisa 2 neljal lehel) ja ekraani kuvatõmmise töötamise registrist (kaebuse lisa 3), mille kohaselt algas töötamine 20.06.2019 ja lõppes 31.12.
- Vastustaja ei ole käsunduslepingu alusel töötamise fakti kahtluse alla seadnud. Seega on tõendatud, et kaebaja töötas käsunduslepingu alusel vähemalt 180 päeva enne 06.01.2020 taotluse esitamist töötuna arvele võtmiseks.
- Vaidlus seisneb selles, keda TTTS § 6 lg 5 p 6 puudutab. Sätte esimene pool sätestab üldreegli, mille kohaselt ei võeta isikut töötuna arvele, kui ta õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes. Sätte teises pooles on ette nähtud erand, mille kohaselt võetakse töötuna arvele täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kes on on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud käsunduslepingu alusel töötamisega. Seega tuleb tuvastada, kas kaebaja on täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik, kellele erand laieneb.
- Kohus leiab, et vastustaja on õigesti leidnud, et kaebaja ei ole täiskoormusega õppiv isik ega kutseõppes statsionaarses õppes õppiv isik. Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) § 4 lg 8 kohaselt määratakse haridusasutuses kasutatavad õppevormid seadusega või haridusasutuse põhikirja või põhimäärusega. Haridus on ülesannete alusel liigitatud üldhariduseks, kutsehariduseks ja huvihariduseks (HaS § 11-13). Kaebaja õpib Narva Kesklinna Gümnaasiumis. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (
) § 2 lg 1 kohaselt on gümnaasium üldhariduskool.
§ 22
lg 1 sätestab, et koolis võib toimuda statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või nii statsionaarne kui ka mittestatsionaarne õpe.
§ 22lg 2 sätestab, et statsionaarne õpe on koolikohustuslikele isikutele või õpilastele, kelle 3
(4)jaoks õppimine on põhitegevus, suunatud õpe, kus kooli poolt juhendatud tegevusel on suurem osakaal kui iseseisval õppimisel. Avalikult kättesaadava Narva Linnavalitsuse 21.12.2012 määruse nr 1333 „Narva Kesklinna Gümnaasiumi põhimäärus“ § 4 kohaselt on nimetatud kool põhi- ja keskhariduse omandamiseks õpilastele. Määruse § 7 lg 1 kohaselt on nimetatud kool üldharidusasutus ja määruse § 9 lg 1 kohaselt toimub koolis statsionaarne õpe. Seega on kaebaja üldhariduskoolis statsionaarses õppes õppiv isik. TTTS § 6 lg 5 p 6 sätestatud erand mainib ainult täiskoormusega või kutseõppes statsionaarses õppes õppivast isikust. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses ei ole kasutatud mõistet „täiskoormusega õpe“ ja sellist mõistet ei ole kasutatud ka Narva Kesklinna Gümnaasiumi põhimääruses. Kõrgharidusseaduse § 14 lg 1 kohaselt saab kõrgharidustaseme õppes õppida täisvõi osakoormusega. Täiskoormusega õpe on seega kõrgharidust puudutav mõiste. Kaebaja ei õpi kõrgkoolis, mistõttu ei saa ta olla isik, kes õpib täiskoormusega. Kutseõppeasutuse seaduse § 28 lg 1 kohaselt toimub õpe kutseõppeasutuses statsionaarse või mittestatsionaarse õppe vormis. Kaebaja ei ole isik, kes õpib kutseõppes statsionaarses õppes, sest Narva Kesklinna Gümnaasium ei ole selle põhimäärusest tulenevalt kutseõppeasutus, vaid üldharidusasutus. 20. TTTS-i, töötuskindlustuse seaduse ning riiklike peretoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu 517 SE seletuskirja kohaselt ei võeta üldjuhul töötuna arvele statsionaarses õppes (üldhariduskoolis või kutseõppes) ja täiskoormusega õppivat inimest. Töötuna arvelevõtmise erisuse kohaselt võib arvele võtta täiskoormusega õppes ning kutseõppes statsionaarses õppes õppiva inimese, kui ta on viimase 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva töötanud. Eelnõu seletuskirjas on seaduse mõjude all eraldi välja toodud, et seadus taastab olukorra, kus kutseõppe õpilased, kelle põhitegevus on õppimine, saavad teatud juhtudel siiski töötuna arvel olla. Seega ei olnud seadusandja eesmärk võimaldada nende isikute töötuna arvelevõtmist, kes õpivad üldhariduskoolis statsionaarses õppes.
§ 22
lg-st 2 tulenevalt on põhikooli- ja gümnaasiumiõpilaste põhitegevus õppimine, mistõttu ei pea riik tagama neile võimalust töötuna arvelevõtmiseks.
- Kaebaja on esitanud vastuväite sellele, et vastustaja ei võimaldanud tal tõendeid juurde esitada ja tegi koheselt keelduva otsuse. TTTS § 6 lg 2² sätestab, et Eesti Töötukassal on õigus nõuda töötuna arvelevõtmist taotlevalt isikult koos avaldusega täiendavate dokumentide esitamist, mis tõendavad TTTS § 6 lg 5 punktides 2–7 ja 9–11 loetletud asjaolusid või nende puudumist. Seega oli vastustajal õigus, mitte kohustus kaebajale täiendavate dokumentide esitamiseks tähtaeg anda. Vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et vastustaja oli Eesti hariduse infosüsteemi põhjal tuvastanud, et kaebaja õpib Narva Kesklinna Gümnaasiumis statsionaarses õppes. Kuna TTTS § 6 lg 5 p-s 6 sätestatud erand ei laiene üldhariduskoolis statsionaarses õppes õppijale, oli vastustajal piisavalt andmeid, et teha kohe keelduv otsus ja kaebajale täiendava tähtaja määramine käsunduslepingu esitamiseks ei oleks taotluse lahendust muutnud. Tähtsust ei oma ka see, et vastustaja nimetas kaebaja taotlust avalduseks, sest avalduse ja taotluse eristamine ei oma töötuna arvelevõtmise otsustamisel sisulist tähtsust.
- Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Eesti Töötukassa 09.01.2020 otsus nr TA20-0004096 on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna otsus on õiguspärane, puudub alus ka Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata kaebaja töötuna arvelevõtmise taotlus uuesti läbi. Seega jääb kaebus rahuldamata.
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole taotlenud menetluskulu väljamõistmist kaebajalt. Seega menetluskulude jaotamise küsimust ei tõusetu ning menetluskulud jäävad poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 4
(4)