Obsah (13)

§ 477§ 371§ 629§ 591§ 372§ 173§ 168§ 178§ 150§ 663§ 667§ 595§ 476

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-15021 Tsiviilasi Tartu k

§ 477

lõike 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes

§ 477

lõikest 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 371

lõike 2 punkt 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

1. Äriseadustiku (ÄS) § 125 lõike 1 järgi on usaldusühing äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. ÄS § 125 lõige 2 sätestab, et usaldusühingule kohaldatakse täisühingu kohta käivaid sätteid, kui ÄS-i V osas sätestatust ei tulene teisiti. ÄS § 113 kohaselt toimub täisühingu lõpetamisel selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
2. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 40 lõike 1 punkti 4 kohaselt juriidiline isik lõpetatakse kohtumäärusega valdkonna eest vastutava ministri või muu selleks seadusega õigustatud isiku või asutuse nõudel (sundlõpetamine), kui juriidiline isik ei vasta talle seadusega kehtestatud nõuetele. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti (TsÜS § 40 lõige 3). TsÜS § 41 lõike 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 629

lõiked 1 ja 3 näevad ette, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel. Kohus määrab sundlõpetamise määruses ka juriidilisele isikule likvideerijad, järgides

§-des 602–606 sätestatut. Tulenevalt eeltoodust saab kohus iseenesest avaldaja 3 avalduse alusel otsustada usaldusühingu sundlõpetamise ja määrata usaldusühingule likvideerija. 9. Äriregistrist nähtuvalt on usaldusühingu täisosanik registrist kustutatud. Kuna usaldusühingul puudub täisosanik, ei vasta usaldusühing talle seadusega kehtestatud nõuetele. Tartu Maakohtu registriosakond on 03.03.2020 teinud puudutatud isikule hoiatusmääruse sundlõpetamiseks. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole põhjendatud algatada menetlust puudutatud isiku sundlõpetamiseks, kuna registripidaja on sundlõpetamise aluseks olevad asjaolud juba tuvastanud ja vastava teate puudutatud isikule edastanud. Kui puudutatud isik registris sundlõpetamise aluseks olevat puudust ei kõrvalda, siis

§ 591

ja § 595 lõike 2 punkti 5 alusel annab kohtunikuabi määruse või kande tegemise üle selleks pädevale kohtunikule. Kohtute infosüsteemi kohaselt ei ole registripidaja andnud kohtunikule üle otsustamiseks puudutatud isiku sundlõpetamise ega likvideerimise otsustamist. 10. Kohtu hinnangul on avaldus esitatud ennatlikult ja hageja taotletavat eesmärki on võimalik saavutada ka avaldust kohtule esitamata. Kohus märgib, et kuivõrd puudutatud isik ei ole registrist kustutatud, ei esine alust rakendada likvideerimisabinõusid. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus

§ 371lõike 2 punkti 2 ja § 477 lõike 1 alusel avalduse menetlusse võtmisest.

11.

§ 372

lõige 6 näeb koosmõjus § 477 lõikega 1 ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses.

§ 372

lõike 4 teise lause alusel tagastab kohus kohtumääruse jõustamisel avalduse koos lisadega avaldajale. Avaldust ja selle lisasid ei ole nende elektroonilise esitamise tõttu vaja ega võimalik tagastada. 12.

§ 173

lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lõikest 1 kannab avaldaja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. 13. Avaldajal on õigus

§ 150

lõike 1 punkti 2 alusel taotleda avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. 14.

§ 372

lõige 5 esimene lause võimaldab avaldajal esitada käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus

1. 29.10.2019 määruskaebuses palub avaldaja maakohtu määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
2. Maakohus on vaidlustatava määruse tegemisel kohaldanud valesti materiaalõiguse normi ja rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme. Maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 371lõike 2 punkti 2.

Vaidlustatud määruse p-s 7 on maakohus iseenesest õigesti ja põhjendatult leidnud, et kohus saab avaldaja avalduse alusel otsustada usaldusühingu sundlõpetamise ja määrata usaldusühingule likvideerija. Juba üksnes sellest nähtuvalt ei ole maakohtu viide

§ 371lõike 2 punktile 2 õige.

Maakohus tuvastas, et avaldaja taotletavat eesmärki (Paltec Invest UÜ sundlõpetamise alustamist ja likvideerija määramist) on võimalik esitatud avalduse alusel saavutada. 4

1. Maakohtule esitatud avalduse eesmärgiks on teha võimalikuks jätkata Paltec Invest UÜ suhtes täiteasjas nr 084/2019/1626 läbiviidavat täitemenetlust. Selleks on vajalik võlgnikul esindaja olemasolu. Täitemenetluses toimub riiklikult tunnustatud täitedokumendist tuleneva nõudeõiguse realiseerimine. Sissenõudjal on õigustatud ootus, et täitemenetlus viiakse läbi efektiivselt sh mõistliku aja jooksul. Maakohtu põhjendustest ei nähtu, et kohus oleks arvesse võtnud, et praegune olukord (Paltec Invest UÜ-l esindaja puudumine) on takistuseks täitemenetluse läbiviimisel. Paltec Invest UÜ-l esindaja puudumine on takistuseks ka kohtupidamisel. Kohtutäiturile teadaolevalt tegi Pärnu Maakohtu Mauksekäsuosakond 20.11.2019 tsiviilasjas nr 2-19-111435 kohtumääruse (maksekäsu). Maksekäsust nähtuvalt luges kohus makseettepaneku Paltec Invest UÜ-le kättetoimetatuks 25.10.2019 Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Seisuga 25.10.2019 aga puudus Paltec Invest UÜ-l esindaja, kuna Paltec OÜ on 10.09.2019 äriregistrist kustutatud. Määruskaebuse esitaja hinnangul on kaheldav juriidilise isikule menetlusdokumendi kättetoimetatuks lugemine olukorras, kus puuduvad selle juriidilise isiku nimel tegutsema õigustatud isikud.
2. Maakohtu seisukoht avalduse ennatlikkuse osas on arusaamatu ning põhjendamatu ka seetõttu, et tuvastatud asjaolude kohaselt ei ole registripidaja andnud kohtunikule üle otsustamiseks puudutatud isiku sundlõpetamise ega likvideerimise otsustamist. Paltec Invest UÜ-le likvideerija määramine on kohtu pädevuses. Vaidlustatud määrusest ei nähtu, et Paltec Invest UÜ sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerija määramiseks esineks mistahes takistusi, sh selliseid, mille tõttu oleks võimalik pidada avaldust ennatlikult esitatuks. Paltec Invest UÜ suhtes täiteasjas nr 084/2019/1626 läbiviidavat täitemenetlust silmas pidades puuduvad mõistlikud põhjused oodata Paltec Invest UÜ sundlõpetamise otsustamisega ja likvideerija määramisega kuni nende küsimuste otsustamist annab kohtunikule üle registripidaja. Menetluse edasine käik
3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 20. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 11.03.2020 määrus tuleb tühistada menetluseõiguse normide olulise rikkumise tõttu (

§ 667lõige 2).

Tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule kohtutäituri avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 21. Maakohus keeldus avalduse menetlusse võtmisest viitega

§ 371lõike 2 punktile 2.

Koosmõjus

§ 477

lõikega 1 võib kohus nimetatud sätte alusel keelduda hagita menetluses menetletava avalduse menetlusse võtmisest, kui see ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole võimalik avaldaja eesmärki saavutada. Maakohtu põhjendustest nähtub, et kohus lähtus sätte kohaldamisel asjaolust, et kuigi esitatud avalduse menetlemine on kohtu pädevuses on avaldaja eesmärk saavutatav tulevikus, kui registriosakonna kohtunikuabi annab täitemenetluse võlgniku sundlõpetamise määruse või kande tegemise

§ 595lõike 2 punkti 5 alusel üle pädevale kohtunikule.

22. Ringkonnakohus nõustub avaldajaga, et sellisest põhjendusest ei nähtu, et täidetud oleks

§ 371lõike 2 punkti 2 kohane eeldus avalduse menetlusse võtmisest 5 keeldumiseks.

Asjaolu, et sama eesmärk (võlgniku sundlõpetamise menetluse algatamine ja selle raames juriidilisest isikust võlgnikule seadusjärgse esindaja (likvideerija) määramine) võib olla saavutatav muu isiku tegevuse kaudu, ei muuda kohtutäituri avalduse eesmärki selliseks, millele riik ei peaks andma õiguskaitset või ei olnud avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või et avaldusega ei ole võimalik avaldaja eesmärki saavutada. 23. Kohtute infosüsteemi andmetel on määruskaebuse lahendamise ajaks Harju Maakohtu menetluses kohtunikuabi määrus Paltec Invest UÜ sundlõpetamiseks (tsiviilasi nr 2-207282). Maakohtul on mõistlik kaaluda tsiviilasjade liitmist. 24. Kuna avalduse menetlusse võtmise otsustamine on maakohtu pädevuses (

§ 476

lõige 1), tuleb tsiviilasi saata tagasi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. 25. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jaotab maakohus (

§ 173lõige 3).

/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv Peeter Pällin Imbi Sidok-Toomsalu