Obsah (9)

§ 401§ 76§ 82§ 100§ 101§ 108§ 65§ 142§ 145

KOHTUOTSUS Kohus EESTI VABARIIGI NIMEL Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 30.aprillil 2020 Lubj

§ 401

lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. 8.

§ 76

lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 82

lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata 2 võlausaldaja.

§ 82

lg 7 alusel muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist.

§ 100

alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt

§ 101

lg 1 punkti 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

1. Arvelduslaenu lepingu p-i 1 kohaselt võimaldab pank laenusaajal kasutada arvelduslaenu, mis oli ühendatud laenusaaja arvelduskontoga. Arvelduslaenu lepingu p 2.2 kohaselt on laenusaajal õigus kasutada arvelduslaenu limiiti ulatuses, mis oli arvelduslaenu lepingu p 2.1 kohaselt 10 000 eurot. Laenusaajal on õigus kasutada arvelduslaenu kuni arvelduslaenu lepingu p-s 9.1 nimetatud tähtajani. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.4 alusel oli laenusaaja kohustatud hagejale hiljemalt lepingu lõppemise päeval tasuma võlgnetava arvelduslaenu ja viimase intressi arvestusperioodi eest arvestatud intressi ning limiiditasu. Arvelduslaenu lepingu punkti 9.1 alusel kehtis arvelduslaenu leping kuni 13.02.
3. Ettevõtte ülemineku kinnitusega on tõendatud, et hageja, endise nimega Aktsiaselts DNB Pank ja Nordea Bank AB Eesti filiaali vahel sõlmitud lepingu alusel on toimunud ettevõtte üleminek ja seisuga 01.10.2017 on Nordea Bank AB Eesti filiaali õigused ja kohustused hagejale üle läinud.
4. Arvelduslaenu lepinguga nr xxx on tõendatud, et pank ja laenusaaja sõlmisid 13.02.2014 arvelduslaenu lepingu nr xxx, mille alusel võimaldas hageja laenusaajal kasutada arvelduslaenu kuni 10 000 eurot tähtajaga kuni 13.02.
6. Nõudekirjade ja konto väljavõttega on tõendatud, et arvelduslaenu leping lõppes tähtaja möödumisega, et lepingu lõppemise hetkeks oli laenusaaja kasutanud arvelduslaenu kogu limiidi ulatuses kokku 10 000 eurot ning hageja saatis 09.10.2018 laenusaajale ja kostjale nõudekirjad arvelduslaenu lepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks. Samuti on tõendatud, et nõudekirjade esitamise seisuga oli võlgnevuse suuruseks 25 933,20 eurot põhisummale lisandunud kõrvalnõuete tõttu. Nõudekirjadega on tõendatud, et hageja kohustas kostjat tasuma võlgnevus käenduslepingus väljatoodud maksimumsumma 10 000 euro ulatuses ning laenusaajat kogu nõude ulatuses. 13.

§ 108

lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

§ 108

lg-st 1 ja § 401 lg-st 1 ning arvelduslaenu lepingu p-st 9.4 tuleb laenusaajal tasuda hagejale arvelduslaenu lepingust tulenevad nõuded kokku summas 25 933,20 eurot. 14.

§ 65

lg 1 ja 2 kohaselt on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustust solidaarselt.

§ 142

lg 1 kohaselt kohustub käendaja põhivõlgniku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Seega juhul, kui põhivõlgnik rikub kohustust, mida käendaja tagab, on võlausaldajal õigus nõuda rikutud kohustuse täielikku või osalist täitmist põhivõlgnikult või käendajalt ühiselt, mõlemalt või kummaltki neist eraldi. 3

1. Käenduslepinguga on tõendatud, et hageja ja kostja sõlmisid 13.02.2014 käenduslepingu arvelduslaenu lepingu tagamiseks maksimaalselt 10 000 euro ulatuses. Käenduslepingu p-i 4 alusel vastutab kostja solidaarselt laenusaajaga arvelduslaenu lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest täies ulatuses, kuid mitte suuremas summas kui maksimumsumma 10 000 eurot.
2. Seega on hagi põhjendatud ja tõendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele. Järelikult tuleb kostjalt kui laenusaaja solidaarvõlgnikult välja mõista arvelduslaenu lepingust tulenevate võlgnevuste katteks 10 000 eurot. Menetluskulude jaotus
3. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu kannab menetluskulud täies ulatuses kostja.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, lg 2 kohaselt on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Hageja on asjas tasunud riigilõivu 550 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtunik: /allkirjastatud digitaalselt/ 4