Obsah (8)

§187§ 173§ 162§ 174§ 175§ 133§ 150§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 25.05.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-20696 Tsiviilasi FEMIDA LAW OF

§187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. FEMIDA LAW OFFICE OÜ (hageja) esitas 23.12.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse H. S.i (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. 13.04.2020 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, vähendades nõuet 5838.99 euroni. Hagi aluseks on Hoiu-laenuühistu ERIAL ja kostja vahel 25.07.2018 sõlmitud väikelaenu lepingust nr xxx tulenev võlgnevus. 29.11.2019 loovutas Hoiu-laenuühistu ERIAL nõude kostja vastu hagejale. Kostjale on menetlusdokumendid isiklikult kätte toimetatud 21.04.
2. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.
3. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 3). Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine 4.

§ 173

lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

§ 162

lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt kostja kanda.

5. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 450 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 5 838,99 eurot.

2 Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 6000 eurot tasuda riigilõiv summas 425 eurot. Hageja on esitanud esialgselt, so 23.12.2019, hagiavalduse hagihinnaga 6 790,62 eurot, millelt tasus riigilõivu summas 450 eurot. 13.04.2020 esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles vähendas nõuet kuni 5 838,99 euroni. Põhjendatud on seega hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 425 eurot. Kohus selgitab hagejale, et

§ 150

lg 1 p 1 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Vastavalt

§ 150

lõikele 4 tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja on tasunud riigilõivu summas 450 eurot, kuid pärast nõude vähendamist on riigilõivu tasumise piirmäär hagilt hinnaga kuni 6000 eurot summas 425 eurot. Tulenevalt eelnevast on hagejal õigus taotleda kohtult enam tasutud riigilõivu summas 25 eurot tagastamist. 6. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Aleksandr Kondrašov kohtunik 3