KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev
- mai 2020 Kohtuasja number 1-19-4218 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Kohtuasi Süüdimõistetu Matti Orava karistuse täitmisele pööramine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja)
- aprilli
- a määrus Määruskaebuse esitaja Süüdimõistetu Matti Orava (Orav, isikukood 37110246013) kaitsja vandeadvokaat Margo Normann, määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Matti Orav mõisteti Tartu Maakohtu
- juuli
- a otsusega süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ning § 424 lg 1 järgi ja talle mõisteti KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrati, et mõistetud vangistus jääb täielikult tingimisi kohaldamata, kui M. Orav ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. M. Oravale määrati katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati M. Oravat osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.
- Kriminaalhooldaja esitas
- märtsil 2020 kohtule erakorralise ettekande, milles palus M. Oravale mõistetud karistuse täitmisele pöörata. MAAKOHTU MÄÄRUS
- Tartu Maakohtu
- aprilli
- a määrusega pöörati M. Oravale mõistetud karistus täitmisele.
- Maakohus leidis, et süüdimõistetu ütluste ja kirjalike tõenditega on kinnitamist leidnud, et M. Orav on korduvalt ja tahtlikult rikkunud temale KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratud lisakohustust mitte tarvitada alkoholi.
- Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti M. Oravat
- augustil 2019 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mercury abil ja saadi tulemuseks 0,333 mg/l (tl 76-76p). M. Orav märkis
- augustil 2019 antud kirjalikus seletuses, et tarbis hambavalu pärast veidi alkoholi (tl 77). Nimetatud rikkumise kohta koostas kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse, mille M. Orav allkirjastas
- augustil 2019 (tl 78). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt kontrolliti M. Oravat indikaatorvahendi Alcovisor Mercury abil ka
- oktoobril 2019 ja saadi tulemuseks 0,168 mg/l (tl 79-79p). M. Orav märkis
- oktoobril 2019 antud kirjalikus seletuses, et tarbis kodus õhtul pärast tööd kaks õlut (tl 80). Nimetatud rikkumise kohta koostas kriminaalhooldusametnik kirjaliku hoiatuse, mille M. Orav
- oktoobril 2019 allkirjastas (tl 81). Alkoholi või narkootikumide tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt fikseeriti
- oktoobril 2019 Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Viljandi esinduses indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil M. Orava kontrollimisel positiivne tulemus 0,090 mg/l (tl 82-82p). M. Orav tunnistas
- novembril 2019 antud kirjalikus seletuses, et tarbis
- oktoobril 2019 tervise pärast kolm pitsi viina, kuna oli läbimärg ja soovis sooja saada (tl 83).
- Lisaks eeltoodule on M. Orav rikkunud korduvalt (
- septembril 2019,
- veebruaril 2020 ja
- märtsil 2020) kohustust ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. M. Orav selgitas
- septembri
- a registreerimiskohustuse rikkumise kohta, et pidi sõitma Tartusse tööle, kuna töökaaslasel juhtus kodus õnnetus ja ta sattus haiglasse (tl 86).
- veebruari
- a rikkumise kohta selgitas M. Orav, et oli haige, kuid ei võtnud haiguslehte (tl 84). Erakorralisest ettekandest nähtuvalt pidi
- märtsil 2020 toimuma kriminaalhooldusametniku vastuvõtt kell 11.
- M. Orav helistas ametnikule
- märtsil 2020 kell 10.35 ning teatas, et on Tallinnas tööl ega saa vastuvõtule tulla, kuna tööl on kiire.
- Kohus leiab, et tegemist on tahtlike rikkumistega, mis ilmselgelt takistavad järelevalve teostamist kriminaalhooldusel oleva isiku üle. Kriminaalhoolduse jätkamine M. Orava puhul ei ole otstarbekas ega täida oma eesmärki. Süüdimõistetule on selgitatud kohtuotsusega määratud kontrollnõuete ja kohustuste täitmise kohustuslikkust ning nende rikkumisega kaasnevaid tagajärgi. Kuna seni kohaldatud meetmed ei ole soovitud mõju avaldanud ja M. Orava käitumine on selgelt näidanud, et tal puudub tahe oma probleemiga tõsiselt tegeleda, on karistuse eesmärke tema puhul võimalik täita vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud rahuldada kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne ja Tartu Maakohtu
- juuli
- a otsusega M. Oravale mõistetud 10 kuud vangistust täitmisele pöörata. 2
(6)MÄÄRUSKAEBUS
- Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu M. Orava kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada, jätta karistuse täitmisele pööramata ja pikendada katseaega 6 kuu võrra.
- Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et M. Oravaga toimus esmakohtumine
- augustil 2019 ning siis tuvastati M. Oraval alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Juhendi „Kriminaalhoolduse standardid“ p 4.1.3 sätestab, et esimesel kohtumisel on kriminaalhooldusametniku ülesanne selgitada hooldusalusele arusaadaval viisil kriminaalhoolduse teostamisega kaasnevaid õigusi, kohustusi ja võimalusi. M. Oravale selgitati sellel päeval esmakordselt kohustust käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi. Enne kohustuste selgitamist kontrollis ametnik indikaatorvahendiga, kas M. Orav on tarvitanud alkoholi. Järelikult teostas kriminaalhooldusametnik M. Orava suhtes kontrolli kohustuse täitmise üle enne, kui ta kohustuse olemasolu ja olemust hooldusalusele selgitas. M. Oraval ei olnud esimesele kohtumisele tulles piisavalt teadmisi alkoholi tarvitamise keelu olemusest. Seega ei saanud M. Orav esmakohtumisel panna toime käitumiskontrolli kohustuse rikkumist.
- Alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli kohaselt fikseeriti
- oktoobril 2019 indikaatorvahendi Alcovisor Mark X2 abil M. Oraval positiivne tulemus 0,090 mg/l. Eesti seaduste järgi esinevad alkoholi tarvitamise tunnused juhul, kui alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus on 0,10 kuni 0,24 milligrammi. Tulemus 0,090 mg/l on väiksem kui 0,10 mg/l, seega puudusid M. Oraval
- oktoobril 2019 alkoholi tarvitamise tunnused ning ta ei rikkunud käitumiskontrolli lisakohustust.
- Kõigis kolmes protokollis puuduvad kasutatud indikaatorvahendi täpsed andmed – märgitud on küll mark/mudel (Alcovisor Mercury või Alcovisor MarkX2), kuid puudub indikaatorvahendi (seeria)number. Seega ei ole võimalik indikaatorvahendi hilisem tuvastamine ja kontrollimine. Näiteks pole võimalik kontrollida, millise konkreetse mõõtevahendiga M. Orava alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused tuvastati ja seetõttu ei saa ka kontrollida, kas seadme taatlus oli kehtiv mõõtmise ajal. Seega pole võimalik veenduda seadme näitude õigsuses. Indikaatorvahendi nõuetele vastavuse ja usaldusväärsuse kohta ei ole võimalik hinnangut anda, kui kasutatud mõõtevahend ei ole identifitseeritav. Seega ei ole võimalik M. Oravale ette heita käitumiskontrolli lisakohustuse rikkumist, sest andmed M. Oraval alkoholi tarvitamise tunnuste olemasolu kohta ei ole usaldusväärsed.
- Kaitsja leiab, et M. Orava registreerimiskohustuse rikkumised, mis olid tingitud tema töö iseloomust, ei ole niivõrd rasked, et isik nende tõttu ühiskonnast isoleerida. M. Orav töötab OÜ-s AMV Metall projektilugeja ja keevitajana. Seetõttu toimub tema töö suures enamuses lähetustes erinevates Eesti paikades. See on teinud keerukaks punktuaalse täpsusega kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele jõudmise. Asja materjalidest nähtub, et M. Orav ei ole ühelgi korral jätnud kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele niisama tulemata. Igal korral on ta ametnikku teavitanud. Kohtuistungil selgus, et tööandja ei esitanud kinnitusi selle kohta, et M. Orav viibis registreerimise ajal tööl.
- Hoolimata sellest, et M. Orav ütles
- aprilli
- a kohtuistungil, et ta kaitsjat ei soovi, oleks kohus pidanud märkama, et M. Orav vajab kaitsja abi. M. Orava kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei olnud piisavalt pädev ega saanud aru kriminaalhooldaja erakorralise ettekande eesmärgist. M. Orav ei osanud enda tegelikku seisukohta selgitada ja oma õigusi kaitsta. Kuulates kohtuistungi helisalvestist, mis erineb pisut kirjalikust kohtuistungi 3
(6)protokollist, on aru saada M. Orava soovist kohtule selgitada, et töö iseloomu tõttu on tal keeruline sobitada määratud registreerimisaegu oma tööülesannetega. Ta ei tahtnud öelda, et ei soovi registreerimiskohustust täita. M. Orava andis pika, lohiseva, mõttepausidega, mitte väga selge ja arusaadava selgituse, miks tal on keeruline registreerimiskohustust täita. Kohus esitas suunavaid küsimusi ja formuleeris M. Orava selgituse ümber, nagu ei tahaks M. Orav meelega registreerimiskohustust täita.
- M. Orav töötab AMV Metall OÜ-s projektilugejana ja vajadusel keevitajana. AVM Metall OÜ tegeleb ehituslike ja muude metallkonstruktsioonide tootmisega projekti või tootejooniste alusel ning nende konstruktsioonide paigaldamisega üle kogu Eesti. M. Orav soovib, et tal oleks võimalik veidi paindlikumalt kriminaalhooldajaga registreerimisaegu kokku leppida, näiteks õhtusteks kellaaegadeks, nädalalõpu päevadel või ka mõneks nädalavahetuse päevaks. Tal on keeruline käia tööpäevade hommikul Viljandis registreerimas, kui samal ajal on tööobjekt Tallinnas või Võrus.
- september 2019 (esmaspäev) ja
- märts 2020 (esmaspäev) olid tööpäevad, mil kriminaalhooldaja kohustas M. Oravat registreerimisele ilmuma. M. Oraval ei olnud võimalik tööobjektil tööd pooleli jätta ning ta teavitas sellest ametnikku telefoni teel. Juhendi „Kriminaalhoolduse standardid“ p 5.3 kohaselt tuleb kriminaalhooldustöö eesmärkide saavutamiseks osakonna töö korraldada selliselt, et suuremates keskustes oleksid kriminaalhooldusametnikud kättesaadavad ka õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. Selline töökorralduslik lahendus on vajalik silmas pidades eelkõige töö või õppimisega hõivatud kriminaalhooldusaluseid, üldkasuliku töö korraldamist ning taasühiskonnastavate programmide läbiviimist. Selleks võimaldatakse kriminaalhooldusametnikele graafiku alusel töötamist. Eeltoodust saab järeldada, et kriminaalhooldusametnikel oleks saanud registreerimisaegasid määrata paindlikumalt, muuhulgas õhtusteks või nädalavahetuse aegadeks. Kui kriminaalhooldaja oleks selgitanud, milline peab tööandja kinnitus olema, oleks M. Oraval olnud võimalik saada tööandja kinnitus, et ta viibis registreerimise aegadel tööl.
- M. Orav avaldas kohtuistungil, et ta on erakorralise ettekandega tutvunud vilksamisi. Kaitsja hinnangul saab vastust tõlgendada nii, et M. Orav ei olnud sisuliselt ettekandega tutvunud. Järelikult ei hoomanud ta selle õiguslikke tagajärgi ega olnud võimeline ennast kaitsma. See, et M. Orav oma õigustest aru ei saanud, pidi olema arusaadav ka kohtule, kes oleks pidanud määrama M. Oravale kaitsja.
- M. Orav on kindel, et saab edaspidised registreerimisajad tööandjaga kooskõlastada ja lubab, et ei jäta mõjuva põhjuseta kriminaalhooldusametniku juurde registreerimisele ilmumata. Samuti täidab ta kohustust mitte tarvitada alkoholi. M. Orav palub võimalust jätkata karistuse kandmist tingimisi. Kuna M. Oraval on praegu kindel töökoht, oleks katseaja pikendamine mõistlik. Katseaja pikendamine vähendab karistamatuse tunnet ja aitab süüdimõistetu käitumist distsiplineerida. Kaitsja on seisukohal, et vangistuse täitmisele pööramine praeguses eriolukorras on tavapärasest olukorrast erinev. Kinnipeetavatel ei ole õigust jalutamas käia ja poest kaupa tellida. Kontaktisikutega suhtlemine on piiratud ja külastusi ei toimu. Kaitsja arvates ei ole kohus piisavalt hinnanud, kas M. Orava puhul on vangistuse kohaldamine mõistlik ja õiguslikult põhjendatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus M. Oravale mõistetud karistuse põhjendatult täitmisele pööranud.
- Kaitsja väidab, et M. Orava kaitseõigust on rikutud, kuna süüdimõistetu kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et ta ei saanud aru erakorralise ettekande eesmärgist ega osanud oma õigusi 4
(6)kaitsta. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu. M. Orav kinnitas juba Tartu Maakohtu
- juuli
- a istungil, et kokkuleppes kirjeldatud karistus on talle arusaadav. Kriminaalhooldaja
- märtsi
- a erakorralisest ettekandest nähtub, et ka kriminaalhooldaja on korduvalt M. Oravat käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumise tagajärgede eest hoiatanud. Seega puudub alus arvata, et M. Orav ei saanud aru sellest, et kui ta registreerimiskohustust rikub või katseajal alkoholi tarvitab, võidakse tema karistust täitmisele pöörata. Tartu Maakohtu
- aprilli
- a istungil kinnitas M. Orav, et talle on kohtu poolt selgitatud õigused arusaadavad ning ta ei soovi asja arutamisele kaitsjat.
- Erinevalt kaitsja poolt antud tõlgendusest, nähtub kolleegiumi hinnangul M. Orava poolt
- aprillil
- a kohtule öeldust selgelt süüdimõistetu vastumeelsus kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi täita. M. Orav ütles kohtule, et ta ei soovi enam registreerimiskohustust täita. M. Orav tunnistas alkoholi keelu rikkumist ja avaldas, et tal on ükskõik, kas läheb vanglasse või mitte. Ta lisas, et ei muutu paremaks ja jääb oma elutempo juurde. Ringkonnakohtu hinnangul kinnitavad M. Orava kohtuistungil antud ütlused, et süüdimõistetu on rikkunud kriminaalhoolduse reegleid teadlikult. M. Orava poolt kohtule antud selgitustest järeldub, et ta ei soovi oma käitumist muuta ega hooli karistuse täitmisele pööramise ohust.
- Kaitsja väide, et M. Orav polegi alkoholi tarvitamise keeldu rikkunud, on vastuolus süüdimõistetu poolt kohtule antud ütlustega. M. Orav tunnistas rikkumisi nii kriminaalhooldajale kui ka kohtule ning kirjeldas kirjalikes selgitustes tarbitud alkoholi liiki ja koguseid. Seega puudub alus kahelda selles, et M. Orav on katseajal alkoholi tarbinud. Kuna M. Orav on kõigil erakorralises ettekandes nimetatud kordadel alkoholi tarvitamist kinnitanud, ei anna indikaatorvahendi täpsete andmete ja taatlemise info puudumine alust alkoholi tarvitamise keelu rikkumises kahelda.
- Ka kaitsja väide, et esmakohtumisel poleks tohtinud alkoholi tarvitamise keelu järgimist tuvastada, on põhjendamatu. M. Orav nõustus kokkuleppemenetluses talle katsajaks määratud kohustusega alkoholi tarvitamisest hoiduda. Taru Maakohtu
- juuli
- a otsus, millega M. Oravale katseajaks vastavad kohustused määrati, toimetati M. Oravale kätte
- juulil 2019 ja see jõustus
- augustil
- Erakorralise ettekande kohaselt toimus esmakohutumine hooldusalusega
- augustil
- Seega oli M. Orav esmakohtumise ajal teadlik talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust ning rikkumine ei ole vabandatav.
- Erakorralisest ettekandest nähtub, et esmakohtumisel kontrolliti hooldusalust indikaatorvahendiga ning M. Oraval tuvastati alkoholi tarvitamisele viitavad tunnused. Esialgu väitis M. Orav, et tarbis vaid kalja ja kohvi, kuid
- augustil 2019 kirjutas ta seletuse, kus tunnistas, et oli siiski tarbinud hambavalu tõttu veidi alkoholi. Hoolimata kriminaalhooldaja hoiatusest jätkas M. Orav katseaja reeglite rikkumist. Tal tuvastati indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise tunnused ka
- oktoobril 2019 ja
- oktoobril
- M. Orava selgituste kohaselt tarvitas ta
- oktoobrile eelneval õhtul kaks õlut ja
- oktoobril 2019 kolm pitsi viina. Eeltoodu võimaldab kahtlusteta järeldada, et M. Orav on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu tahtlikult ja korduvalt.
- Lisaks alkoholi tarvitamise keelu rikkumisele on M. Orav jätnud korduvalt kokkulepitud aegadel kriminaalhooldaja juurde registreerimisele minemata, tuues põhjuseks töökohustused või haigestumise. Ringkonnakohtu hinnangul viitavad rikkumiste asjaolud kogumis M. Orava vähesele motivatsioonile kriminaalhoolduse reegleid järgida. Erakorralise ettekande kohaselt selgitas kriminaalhooldaja M. Oravale, et tal tuleb kriminaalhooldajale esitada haigusleht. Haiguslehe võtmisest keeldumine näitab M. Orava 5
(6)soovimatust kriminaalhooldajaga koostööd teha ja viimase korraldustele alluda. Ka neil kordadel, kui M. Orav jättis kohtumisele ilmumata seoses töökohustustega, ei esitanud ta tööandja vastavat kinnitust. M. Oraval ei olnud takistust kriminaalhooldajat oma töö iseloomustust ette teavitada ja koostöös kriminaalhooldajaga aegsasti kohtumisteks sobivaid lahendusi leida. Seega viis rikkumisteni tema enda soovimatus kriminaalhooldajaga koostööd teha.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et rikkumiste rohkust ja süüdimõistetu suhtumist arvestades ei ole kriminaalhoolduse jätkamine põhjendatud. M. Orav on andnud oma käitumise ja avaldustega selgelt mõista, et ta ei ole motiveeritud kohtu poolt pandud kohustusi täitma ning jätkaks vabadusse jäädes käitumiskontrolli nõuete ja kohustuste rikkumist. Järelikult ei täidaks kriminaalhoolduse jätkamine enam oma eesmärki ja M. Oravale mõistetud vangistus tuleb täitmisele pöörata. Määruskaebuses ei ole viidatud ühelegi asjaolule, mis annaks aluse maakohtu määruse tühistamiseks. Eriolukorraga seonduvad piirangud ei anna alust karistust täitmisele pööramata jätta.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6
(6)