KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg 4. juuni 2020, kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-19-222 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vaidlustatud lahen

) § 424 lg 2 ja § 4231 järgi.

§-le 63 lg 1 tuginedes mõisteti talle karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Tartu Maakohtu 11.

aprilli 2018. a otsusega kriminaalasjas nr 1-18-2176 mõistetud karistuse ärakandmata osa (5 kuu ja 28 päeva vangistuse) võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti A. Mitile liitkaristuseks 2 aastat 3 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 68alusel hakati karistuse kandmise aja algust arvestama alates A.

Miti kahtlustatavana kinnipidamisest

1. detsembrist
2. a. Kohtuotsus jõustus
3. veebruaril
4. a.
5. Tartu Maakohtu
6. detsembri
7. a määrusega vabastati A. Mitt Tartu Maakohtu
8. jaanuari
9. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega ning ta allutati 4 kuuks elektroonilisele valvele. A. Mitile määrati katseaeg kuni
10. aprillini
11. a. Selle aja jooksul kohustati teda järgima

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

§ 75

lg 2 p-des 2, 4, 5, 7 alusel määrati talle lisakohustused: mitte tarbida alkoholi; otsida endale töökoht või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul pärast vanglast vabanemist; alluda raviprogrammile „Kainem ja tervem Eesti“; teadvalt mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega, v.a pereliikmed. Kohtumäärus jõustus

1. detsembril
2. a.
4. aprillil
5. a esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande ning tegi ettepaneku pöörata A. Miti ärakandmata karistuse osa täitmisele. Hooldusalune on rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu. A. Mitti karistati alkoholi tarvitamisega seotud kuriteo eest, seega on uue kuriteo risk kõrge.
6. Tartu Maakohtu
7. mai
8. a määrusega pöörati A. Mitile Tartu Maakohtu
9. jaanuari
10. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-222 mõistetud ning tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, s.o 1 aasta 3 kuud ja 12 päeva vangistust täitmisele alates määruse jõustumisest.
11. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ning süüdimõistetu poolt kohtus avaldatu tõendavad, et A. Mitt on rikkunud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud alkoholi tarvitamise keeldu.

1. aprilli
2. a öösel tarvitas ta alkoholi, tema väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus 0,87 mg/l.
3. A. Mitti on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Tal on kuus kehtivat kriminaalkaristust varavastaste ja liikluskuritegude eest. Ta on korduvalt kandnud reaalset vangistust, kuid olnud ka kriminaalhooldusel ja teinud üldkasulikku tööd. Erinevatele karistuslikele vahenditele vaatamata on A. Mitt jätkanud kuritegude toimepanekut.
4. A. Mitti vangistusest enne tähtaega vabastades pidas kohus kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt suurimaks murekohaks tema alkoholisõltuvust, sest see on soodustanud või põhjustanud kõigi tema kuritegude toimepanekut. Kohus lootis, et A. Mitt on poja sünniga seoses asjad selgeks mõelnud ning et laps motiveerib teda edaspidi alkoholi suhtes nulltolerantsi rakendama, sest nii A. Mitt ise kohtule lubas. Seda lootust on A. Mitt petnud. Ta pidas vastu napilt üle 3 kuu ning tarvitas viina sellises koguses, et tema väljahingatavast õhust mõõdeti alkoholisisalduseks tervelt 0,87 mg/l.
5. Alkoholi tarvitamise otsustuse tegi A. Mitt väidetavalt oma negatiivse emotsiooni pinnalt. Teda ei mõjutanud sellest hoiduma ei poeg, kes ilmselgelt viibis samas eluruumis, ei sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammidest „Eluviisitreening“ ning „12 sammu“ saadud teadmised ja oskused ega ka programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames saadud ravi. Ka uuesti vanglasse sattumise võimalus ning sellega tema ja ta pere jaoks kaasnevad ebameeldivad tagajärjed ei hoidnud teda tagasi. Eeltoodu valguses ei ole A. Miti kohtuistungil antud lubadused enam usutavad. Puudub veendumus, et A. Mitt hakkaks edaspidi karistusest tulenevaid kohutusi järgima, sest ta on korduvalt usaldust kuritarvitanud. On ülisuur tõenäosus, et vabaduses jätkab A. Mitt alkoholi kuritarvitamist ning see päädib lõpuks uue kuriteo toimepanekuga. Täiendavalt vereproovide regulaarne andmine, millise võimaluse kriminaalhooldaja õhku jättis, A. Mitti õigel teel ei hoia ega vähenda seega ka uute kuritegude toimepanemise riski. MÄÄRUSKAEBUS
6. A. Mitt palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta erakorraline ettekanne rahuldamata ning määrata talle lisakohustus: vereproovide andmine.
7. Lisakohustuse määramine distsiplineeriks A. Mitti alkoholi mitte tarvitama. Vestluses toetas kriminaalhooldaja A. Miti vabastamist. Määrusest loeb välja, nagu oleks A. Mitt juba -2- läbinud programmid „Tervem ja kainem Eesti“ ja „12 sammu“, ent need programmid on veel pooleli. Programmi „12 sammu“ läbiviija külastas määruskaebuse esitajat ka arestimajas, vesteldi põhjustest, miks A. Mitt on arestimajas. Juhendaja oli nõus A. Mitiga edasi tegelema. Ka elukaaslane oli nõus programmi läbima. Seega ei ole A. Miti puhul kõik negatiivne ja temaga ollakse nõus edasi tegelema. A. Mitt mõistab, et on vahi all perevägivalla pärast. Ta leiab, et seetõttu pöörati karistus kergekäeliselt täitmisele. Prokurör on praegu äraootaval seisukohal. Kui kohus ei pööra karistust täitmisele, siis näeb ka prokuratuur võimalust tingimisi karistuseks. Perevägivalla asjas sooviti lepitusmenetluse kohaldamist, ent kuna A. Mitt on vahi all, siis pole see võimalik ning kõne all on teised karistusvormid.
8. A. Mitt on elukaaslasega kõik selgeks teinud ja väga soovitakse minna edasi ühiselt ja kasvatada last. Kohus ei ole arvestanud elukaaslase poolt kohtule lähetatud e-kirjaga, millest nähtub, et tal on raske üksinda lapse kasvatamisega hakkama saada (emapalk lõpeb kohe, töökohast on säilinud pool, tasuda on vaja liisingud ja laenud). A. Mitil on töökoht alles, ent kohus seda ei arvestanud. Alkoholiprobleemiga vanglas tegeleda ei saa. Seal on kõik

klased, sest vanglas alkoholi pole. Programmi läbimise korral aga kinnitavad kõik ühest suust, et on paranenud. A. Mitt soovib oma probleemiga tegeleda vabaduses, kus praegu on ametnikud, kes on nõus temaga tegelema. Reaalne vangistus halvendaks üksnes A. Miti perekonna heaolu.

1. Kokkuvõtvalt palub A. Mitt kõigi asjaoludega arvestada ja mitte pöörata tema karistuse osa täitmisele. Kriminaalhooldaja ei taotlenud elektroonilise valve tähtaja pikendamist, kuna vabaduses oli sellega kõik korras, ning tähtaeg hakkas läbi saama. A. Mitt palub anda endale võimaluse näidata oma perele ja ühiskonnale, et ta on võimeline muutuma.
2. Määruskaebuse lisas on A. Mitt tõstatanud küsimuse indikaatorvahendi kasutamise protokollis märgitud kuupäevad osas. Kuna sellele dokumendile tugineb kriminaalhooldaja, siis tekib küsimus, kas sellel on seaduslikku jõudu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
3. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse pinnalt puudub alus.
4. Apellatsioonikohus leiab, et maakohus on ära näidanud asjaolud, millest tulenevalt saab lugeda katseaja tingimuse rikkumise A. Miti puhul tuvastatuks. Määruskaebuses ei ole vaidlustatud, et A. Mitt on rikkumise toime pannud. Kaebaja on määruskaebuse lisas välja toonud, et protokollis märgitud kuupäevad ei saa olla õiged.
5. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja leiab, et I astme kohus on karistuse täitmisele pööramist põhjendanud veenvalt ja arusaadavalt. Kohtul on kontrollnõuete või isikule pandud kohustuste rikkumise tuvastamise järel õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. II astme kohus on õigustatud kaalutlusõigusesse sekkuma, kui sätte kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine.
6. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi -3- täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-1-1-61-13, p 9.2).
7. Praegusel juhul nähtub maakohtu määrusest, et kohus ei ole pidanud võimalikuks alkoholikeelu rikkumisele reageerida muul viisil kui karistuse täitmisele pööramisega. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu määruses veenvalt põhjendatud, miks kohus leiab, et A. Miti katseaeg tuleb lugeda luhtunuks ning karistus täitmisele pöörata. A. Miti kohtuistungil antud selgitusi on maakohus oma lahendis analüüsinud. Eeltoodud kohtupraktikat arvestades ei ole tegemist mõjuvate põhjustega kohtulahendi täitmata jätmiseks.
8. Kohtukolleegium leiab, et kuna süüdlane on vaatamata tingimisi enne tähtaega antud lubadustele rikkunud raskelt katseaja tingimust, on prognoos edasise katseaja probleemideta kulgemise osas vähene. Seetõttu ei oleks tema taotlusel lisakohustuse määramiseks vähimatki mõtet. Maakohtuga tuleb nõustuda selleski, et kui ka uuesti vanglasse sattumise võimalus ning sellega pere jaoks kaasnevad ebameeldivad tagajärjed ei hoidnud A. Mitti tagasi, siis puudub veendumus tema edaspidiseid lubadusi veenvaks pidada. Samuti ei saa kuidagi mõjutada A. Miti karistuse täitmisele pööramise küsimuse otsustamist see, millise karistusega on väidetavalt nõustunud prokurör uues kriminaalasjas.
9. Indikaatorvahendi protokollis märgitud kuupäevad ei ole tõepoolest täpsed. Samas ei olnud kohtul ka A. Miti enda kohtus antud selgitusi arvestades põhjust kahelda, et kriminaalhooldusalune oli tarvitanud alkoholi just
10. aprillil
11. Riigikohus on alkoholikeelu kohustuse rikkumise osas lugenud tuvastatuks rikkumise ka olukorras, kus isik ise on alkoholi tarvitamist tunnistanud (RKKKm 3-1-1-82-12 p 12).
12. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus -4-