1-08-366/111

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

1. juuni 2020 Kohtuasja number 1-08-366 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Tiit Lõhmus Kohtuasi Sergei Lepmetsa (isikukood 37409103724) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. aprilli 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Sergei Lepmets (endise nimega Romanov), määruskaebus Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja Lõuna abiprokurör Ene Uljanova Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
3. aprilli 2020 määrus muutmata ja Sergei Lepmetsa määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
4. Harju Maakohtu
5. veebruari 2008 otsusega tunnistati Sergei Lepmets süüdi karistusseadustiku (KarS) § 331 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati seda karistust Narva Linnakohtu
6. septembri 2004 otsusega S. Lepmetsale kriminaalkoodeksi (KrK) § 115 lg 2 p 4 – § 15 lg 2 ja § 114 p 1 järgi mõistetud ning kandmata 15 aasta 9 kuu 21 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitvangistuseks kohtuotsuste kogumis kujunes 16 aastat 3 kuud 21 päeva. S. Lepmetsa karistusaja algust loeti alates
7. veebruarist 2008 ning karistus lõpeb
8. juunil
11. märtsil 2020 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid S. Lepmetsa tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla märkis, et toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 426 lg 3 alusel käitumiskontrolli kohaldamisega, kuna ta saadetaks Eestist välja.
12. Prokuratuur süüdimõistetu vabastamist ei toeta.
13. Tartu Maakohus jättis
14. aprilli 2020 määrusega S. Lepmetsa ennetähtaegselt vanglast vabastamata. Kohus märkis, et ennetähtaegselt ei saa vanglast vabastada isikut, kellel puudub kindel elukoht. S. Lepmetsal ei ole vabanemisel elukohta. Ka oleks ta riigist välja saadetav ning Siseministeeriumi
15. oktoobri 2011 otsusega nr 11-3/214-1 on talle kohaldatud sissesõidukeeldu 10 aastaks. S. Lepmets on taotlenud sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist ja vaidlustanud sellest keeldumise halduskohtus, kuid lahendit veel pole. S. Lepmets ei ole Venemaale väljasaatmisega nõus, kuna seal polevat tal kedagi. Siiski ei võimalda muudki asjaolud nõustuda S. Lepmetsa vabanemisega. S. Lepmetsa puhul esineb suur uute vägivallakuritegude risk. Tal on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas kannab ta liitkaristust piinaval ja julmal viisil tapmise, vägistamise katse (millega kaasnes raske kehavigastuse tekitamine) ning kinnipeetava poolt narkootilise aine valdamise eest. Tema kuriteod on rasked. Ta pani need toime tingituna alkoholi kuritarvitamisest, impulsiivsusest, puudulikust probleemilahendusoskusest ning mõtlematusest oma tegude tagajärgedele. Viimase kuriteo, s.o narkootilise aine valdamise, sooritas ta kinnipidamisasutuses. Kõige suurem ohumärk on S. Lepmetsa puhul aga see, et ta ei tunnista oma käitumise vägivaldsust ega üldse vägivalla kasutamisi. Ka annab vangla koostatud iseloomustus aluse kahelda, kas S. Lepmets on toimepandus oma süüd tänini üldse tunnistanud. Nimelt on vangla välja toonud, et kuigi
16. septembri 2004 kohtuotsusest nähtub, et elukaaslase tahtlik tapmine toimus isiklike vaenulike suhete pinnalt, S. Lepmets siiski oma kuritegu ei tunnista, vaid väidetavalt võttis süü enda peale. Ka on süüdimõistetu maakohtu
17. aprilli 2020 istungil ennetähtaegse vabastamise üle arutamisel avaldanud, et viimasegi, s.o vanglas narkootilise aine valdamisega seotud teo, pidi ju keegi enda peale võtma. Toimepandut tunnistamata pole võimalik muuta seniseid käitumismustreid. Eeltoodu kõrval ei anna S. Lepmetsa kasuks rääkivad üksikud positiivsed asjaolud – eriala omandamine, kehtivate distsiplinaarkaristuste puudumine ning sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening” läbimine – põhjust kindel olla, et ta enam kuritegusid toime ei pane.
18. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse S. Lepmets, kes palub vabastada end vanglast tingimisi enne tähtaega. Ta märgib, et soovib Eestist ära minna ja allub riigist välja saatmisele. Ta on nõus lahkuma ootamata ära ja vaidlustamata asjas nr 11-3/214-1 Siseministeeriumi otsust. Ta ei näe mõtet karistuse kandmise jätkamisel olukorras, kus karistusaja lõppemisel on väljasaatmine nagunii vältimatu. Ringkonnakohtu seisukoht
19. Maakohus leidis, et S. Lepmetsa ei saa enne tähtaega vangistusest vabastada, kuna tal ei ole alalist elukohta ning täitmata on ka KarS § 76 lg-st 4 tulenevad sisulised eeldused. S. Lepmets neid järeldusi ei vaidlusta. Ta tugineb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vanglast vabastamist taotledes üksnes sellele, et tema suhtes on tehtud ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning ta on valmis seda täitma.
20. Ringkonnakohus märgib, et otsustamaks, kas kinnipeetava ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad tingimused, pole tähtsust sellel, kas ta saadetakse Eestist välja või mitte. Ka ei tulene iseseisvat alust tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamiseks vangistusasutuse poolt viidatud KrMS § 426 lg-st
21. Osutatud säte üksnes võimaldab kohtul vabastada kohustuslikust käitumiskontrollist sellise kinnipeetava, kelle puhul on täidetud kõik tingimisi enne tähtaega vabastamise eeldused (v.a elukoha nõue) ja kes samas antakse välja välisriigile või saadetakse riigist välja. Kuid juhul, kui kohus leiab, et isiku puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad ennetähtaegse vabastamise eeldused, ei saa KrMS § 426 lg-t 3 kohaldada. Eelnev tähendab, et maakohus, olles tuvastanud, et S. Lepmetsa puhul ei ole täidetud KarS § 76 lg-st 4 tulenevad tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise eeldused, ei saanud teda vanglast vabastada ega KrMS § 426 lg-t 3 rakendada. 2