Obsah (4)

§ 99§ 101§ 105§ 108

2-19-923 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtunik Otsuse kuupäev Tsiviilasja number Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Raivo Einula 20. november 2019 2-19-923 Tsiviilasi X X vs X X elatise nõudes Tsiv

§ 99ja § 101 alusel elatis hageja poolt taotletud summas.

Juhul kui kohus leiab, et hageja poolt taotletud summa ei ole põhjendatud, palub hageja kohtul määrata elatis kindlaks suuruses, mis kohtu hinnangul on põhjendatud, kuid mitte väiksemas summas kui seda on

§ 101lg 1 sätestatud elatise miinimummäär.

Hageja palub välja mõista hüvitis maksmata elatise eest tagasiulatuvalt hagiavalduses näidatud summas. Juhul kui kohus leiab, et taotletud summa ei ole kogu ulatuses põhjendatud, palub hageja tagasiulatuv elatis mõista välja 2018 kehtinud elatise miinimumist lähtudes. 30.10.2019 menetlusdokument Hageja märgib, et kostja on koostanud 22.10.2019 taotluse täiendava tõendi asja juurde võtmiseks, tõendi sisuks on väide, mis tõendab, et hageja elab koos X Xega. Kostja ei ole põhistanud, mis asjaolu ta siiski tõendada soovib, sest asjaolu, et hageja elab koos X Xega ei tõenda kostja väidet, et sõlmitud üürileping on näilik. Hageja ei nõustu kostja põhjendustega täiendavate tõendite vastu võtmiseks väljaspool kohtu poolt antud tähtaega ja palub kohtul kõik kostja seisukohad ja dokumendid, mis on esitatud pärast kohtuistungit, tähelepanuta. Kostja vastus ja seisukohad 10.02.2019 vastus hagile Vastuses hagile on kostja seisukohal, et ta ei ole hagi esitamiseks põhjust andnud. Hageja vanemad leppisid kokku, et hageja elab vanemate juures vaheldumisi (vahelduv elukorraldus) ja et vanemad annavad hagejale ülalpidamist vahetult hoolitsedes hageja toidu, igapäevaste ja muude vajaduste eest. Hageja vanemad leppisid kohtus kokku suhtlemiskorra, mille kohaselt viibib hageja kostja juures 1/3 ajast ja ema juures 2/3 ajast. Kokkulepet vahetu ülalpidamise kohta ei muudetud ja sellest lähtuvalt on kostja andnud hagejale ülalpidamist, ostes hagejale vajalikud riided ja asjad (sh hageja arendamiseks vaja minevad asjad), makstes lasteaiatasud, organiseerides hagejat arendavaid tegevusi ning hoolitsedes hageja tervisliku toitumise eest. Kostja oli valmis leppima kokku elatise suuruses pärast seda, kui ta on näinud, et hageja ema katab hageja vajadusi suuremal määral, kui kostja. 3 2-19-923 Kostjal ei olnud võimalik hageja tegelikke kulusid nägemata kokkulepet sõlmida. Kostja on talle teada olevate andmete põhjal kindel, et hageja on saanud kostjalt piisavalt ülalpidamist. Kostja ei tunnista hagi. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ema sissetulekud sellised, mis võimaldaks tal teha hagejale kulutusi 931 euro eest kuus. Ei ole usutav, et hageja ema sissetulek oleks kasvanud sedavõrd suurel määral, et kanda enda toimetulekut kahjustamata hageja igakuiseid kulusid sellises summas, nagu hageja ema väidab. Hageja ema on esitanud tõendid vaid väidetavate üürikulude ja oletuslike kommunaalkulude osas ning väljavõtted kingiraha, koolifondi, tantsuringi ja folgitunni kohta. Kostja on teinud lisaks alltoodud kuludele üksikuid kulutusi, nt fotograafi fotodele, hageja dokumentidele ja igakuisele kindlustusele, mille üles loetlemine koormaks ebamõistlikult kohut ja menetlusosalisi. Samuti on kostja lisaks vahetult tehtud kuludele maksnud alates detsembrist 2018 hageja ema arvele elatist 70 eurot, et vältida asjatuid vaidlusi. Kostja vaidleb vastu suuremale osale kuludest, kuna need on tõendamata või nende vajadus on põhjendamata. Kostja esitab tabeli hageja kulude kohta ja selgitused kulude põhjendatuse kohta. Kostja nõustub, et hageja keskmine toidukulu kuus on 150 eurot, millest 100 eurot kannab hageja ema ja 50 eurot kannab kostja. Kostja kulud hageja hügieenile on keskmiselt 15 eurot kuus. Tõendite puudumisel tuleb lähtuda sellest, et hageja ema kulud hageja hügieenile ei erine oluliselt kostja kuludest. Hageja lasteaiamaksu ja toidukulud lasteaias on alates 17.08.2015 tasunud kostja. Igakuiselt tasub kostja lasteaia eest keskmiselt 65 eurot kuus. Hageja ema ei ole lasteaia eest maksnud. Hageja käib igakuiselt kunstiringis, mille kulud ~ 18 eurot kuus tasub kostja. Varem käis hageja ka inglise keeles ja lauluringis, mille eest tasus kostja keskmiselt 34 eurot kuus. Hageja ema on lasteaia huviringide eest maksnud 8 kuud ja tasunud teatrietenduste eest kokku keskmiselt 5 eurot kuus. Kostja on ostnud hagejale mitmeid retseptiravimeid ja koju esmavajalikud käsimüügiravimid. Keskmiselt on kulud 10 eurot kuus. On ebatõenäoline, et hageja ema kulud ravimitele on suuremad, kui kostja kulud. Hageja vajadused raamatute, pliiatsite, plastiliini jm huvitegevuseks vajalike osas ei erine oluliselt sõltumata sellest, kumma vanema juures on hageja. Keskmiselt on kostja kulud hagejat arendavate asjade ostmiseks 10 eurot kuus. Hageja ema ei ole esitanud ühtegi tšekki kinnitamaks, et ka tema on hageja jaoks arendavaid asju ostnud. Võib pidada tõenäoliseks, et hageja ema on ostnud hageja arenguks vajalikke asju ca 15 euro eest kuus. Kostja käib hagejaga regulaarselt väljas ja võimaldab hagejale arendavaid tegevusi väljaspool kodu. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja ema hagejaga arendavatel üritustel käinud. Hageja ema esitab kingiraha tõendina maksekviitungi, millest nähtub ülekanne 11 eurot. Kostja ei vaidle sellele summale vastu, kuid peab vajalikuks märkida, et see teeb kuu kuluks väiksema summa, kui 1 euro. Kostja teeb ettepaneku, et mõlemad vanemad eraldavad lasteaiaõpetajate ja teiste laste sünnipäeva kuluks ühe vanema kohta 5 eurot kuus, mis katab jooksvad kulud laste ja õpetajate sünnipäeva kinkideks. Hageja erakorralised transpordikulud võivad olla põhjendatud, kuid neid kannavad mõlemad vanemad vastavalt vajadusele. Tavapärane transport on Tallinna elanikele linna piires tasuta. Seetõttu ei saa transpordikuludega elatise määramisel arvestada. Hageja põhjendatud vajadus riietele ja jalanõudele on keskmiselt 60 eurot kuus. Hageja ema ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et hageja kulud riietele ja jalanõudele on 71 eurot. Hageja ema toob tõendina välja väljavõtte tantsuringi eest tasutud maksetest. See on lasteaias toimunud huviring, mille eest tasus hageja ema väljavõttel märgitud ajavahemikul. Pärast seda ei ole hageja tantsuringis käinud. Hageja kulude tabelis on välja toodud kulud kunstikoolile, folgitunnile, savistuudiole ja balletile. Hageja on käinud lasteaias mitmes erinevas huviringis, mille eest on maksnud kostja. Ei ole mõeldav, et kuue aastane laps suudaks käia samaaegselt viies erinevas huviringis. Lapsele peab jääma vaba aeg puhkamiseks ja vanematega koos olemiseks. Seetõttu ei ole põhjendatud, et hageja käib pärast lasteaeda huviringides või treeningutel. TV ja interneti kulud tasub hageja ema viibimiskohas X Xk. Kostja peab samuti tulenevalt hageja vajadusest neid kasutada tegema püsikulusid internetile ja TV pakettidele. Lisaks on internet ja TV 4 2-19-923 tavapärase elu osa, mida kasutavad enamjaolt kõik inimesed, mistõttu ei ole see eraldi lapse vajadusena käsiteldav. Äärmisel juhul saab mõlema vanema TV ja interneti põhjendatud kuluks lugeda 5 eurot kuus. Hageja ema toob suurima hageja kuluna välja eluruumi kasutuseelise ja lisab hageja ema ja X OÜ 01.01.2016 sõlmitud eluruumi X ning hageja ema ja X Xe 01.01.2019 sõlmitud üürilepingu aadressiga x. Hageja suuliselt kostjale antud teabe kohaselt on hageja ema ja X Xel olnud mõnda aega suhe. X Xk ja hageja ema asusid elama aadressil x, võttes hageja kostjaga eelnevalt nõu pidamata enda juurde. Hageja on mitmel korral maininud, et ta elab ema ja onu Xga. Kostjale teadaolevalt on hageja emal ja X Xel perekondlikud suhted. Kasutuseelise eesmärk on hüvitada lapsega koos elavale vanemale kulud, kui vanem on sunnitud eluaseme kulusid kandma. Olukorras, kus lapse üks vanematest kolib kokku inimesega, kellel on oma eluase ja kes maksab ise oma eluaseme kulud, mille tõttu ei teki eluaseme omaniku juurde kolinud vanemal kulusid, ei ole kasutuseelise arvestamine põhjendatud. Hageja ema ja X Xk elavad koos, kuid sõlmisid näiliku tehingu varjamaks enda tegelikke kavatsusi elada koos X Xe ostetud eramus. Tulenevalt TSÜS § 89 lõikest 2 on näilik tehing tühine. Tulenevalt tühisest tehingust, ei ole kasutuseelise arvestamine elatise vajaduse hindamisel käesolevas tsiviilasjas põhjendatud. Hageja elab koos hageja emaga X Xe juures, kes kannab eluruumi kasutamisega seotud kulud. Hageja ema elamispinna kommunaalkulusid ei tasu. Seega ei saa väidetavaid kommunaalkulusid elatise määramisel arvesse võtta. Samas ei saa tähelepanuta jätta, et hageja viibib 1/3 ajast kostja juures. Kuna kostja tasub elamispinna kulud ise, tuleb arvestada, et hageja vajaduste eest hoolitseb kostja vahetult. Kostja vahetu panus hageja kommunaalkulude katmisel on ligikaudu 12,50 eurot kuus. Koolifondi kogumine ei ole lapse vajadusi silmas pidades vajalik. Vanematel on mõlemal kohustus hoolitseda jooksvalt lapse vajaduste eest. Kumbki vanem võib vabatahtlikult lapse jaoks raha kõrvale panna, kuid seda ei saa arvestada elatise määramisel. Kostjale teadaolevalt ei vaja hageja psühholoogilist nõustamist, kuna hageja on igati terve ja vaimselt tasakaalukas laps. Kulud hageja sünnipäeva korraldamisele ei ole otseselt vajalikud. Puhkusereisid välismaal ei ole hädavajalikud. Vanemad saavad neid lubada vastavalt enda võimalustele. Kaugemal elavate sugulastega suhtlemine on vajalik, kuid suhtlemiseks ei pea iga aasta sugulaste juurde sõitma, kui selle jaoks vahendeid ei ole. Suhtlemiseks saab kasutada ka Skype või muid sidevahendeid. Ka on võimalik, et sugulased tulevad ise Eestisse. Väidetav hageja kulu lapsehoidjale on kostja jaoks arusaamatu. Kostja arvates on põhjendamatu, et kostja asemel hoiab last lapsehoidja. Hageja ema ei ole tõendanud, et ta on lapsehoidja teenust kasutanud ja näidatud tunnihinda maksnud. Hageja vajadused on väiksemad, kui hageja ema väita püüab. Samuti kannab kostja väga suure osa hageja vajadustest hoolitsedes hageja toidu, asjade ja heaolu eest ja maksab hageja ema arvele elatist 70 eurot. Kostja on täitnud ülalpidamiskohustust piisavalt ja taganud hageja vajaduste rahuldamise. Seetõttu esineb mõjuv põhjus elatise välja mõistmata jätmiseks või elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Hageja emale makstakse lastetoetust summas 60 eurot, mille arvelt hageja ema katab osa hageja vajadusi. Kostja palub kohtul elatise määramise vajaduse hindamisel arvestada, et hageja vajadused on osaliselt kaetud lastetoetustega. Kostja ei nõustu nõudega maksta elatist tagasiulatuvalt ajavahemiku jaanuar 2018 kuni jaanuar 2019 eest. Kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust vajalikul määral. Seetõttu ei ole tagasiulatuv elatise nõue põhjendatud. Kostja palub jätta elatise nõude rahuldamata või rahuldada nõue osaliselt, vähendades elatist alla miinimummäära ja mõista kostjalt igakuise elatisena välja 70 eurot. Samuti jätta tagasiulatuva elatise nõue ajavahemiku jaanuar 2018 kuni jaanuar 2019 eest rahuldamata. 16.06.2019 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et hageja ema on esitanud hulgaliselt tšekke, millest ei nähtu, et hageja ema on teinud ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 hageja vajaduste katmiseks kulutusi 10 440 euro ulatuses. Hagi esitamisel ja täiendavalt esitatud tšekke hinnates on 5 2-19-923 hageja ema aasta jooksul teinud reaalselt tuvastatavaid kulusid ligikaudu 3600 euro eest, mis teeb hageja kuu keskmiseks kuluks ema juures ligikaudu 300 eurot. Samuti on elatise nõude esitamisel arvestamata jäetud kostja poolt hageja vajadusteks vahetult tehtud kulud. Hageja ema esitatud tšekid ei tõenda, et tema on kulutused teinud. Tšekkide põhjal võib öelda, et osa nendest kuludest ei ole tehtud hageja jaoks ja tšekke ei saa ilma maksmist kinnitavate tõenditeta arvesse võtta. 21.06.2019 menetlusdokumendis kostja esitab tõendid, et ta on teinud hageja jaoks kulutusi sisuliselt samal määral, kui hageja ema. Keskmiselt võivad hageja ema kulutused ühes kuus olla mõnekümne euro võrra suuremad, kui kostja kulutused. Samas laekub hageja ema arvele lastetoetus, mis katab hageja ema ja kostja igakuiselt tehtud kulutuste vahe. 30.09.2019 menetlusdokument 19.09.2019 toimunud ärakuulamisel oli hageja esindaja nõus vähendama nõuet summani, mis võrdub miinimumelatisega. Kostja ei nõustu hageja taotletava elatise suurusega ja tagasiulatuva elatise nõudega ning jääb algses seisukohas toodud põhjenduste juurde. Perekonna sees ülekannete tegemine ei ole üüri maksmine, vaid pere jätkab ühe pereliikme teisele pereliikme kantud raha kasutamist ühiselt. Kui hageja ema teeks hageja jaoks kulusid sellisel määral, nagu ta väidab, siis ei jääks hageja ema enda vajaduste katmiseks ja autode kütuse ostmiseks ning autode ülalpidamiseks piisavalt vahendeid. Kostja sissetulek on ebaühtlane. Kui 2018.a oli kostja suurema osa ajast töötu ja tema sissetulek oli pikemat aega alla 1000 euro, siis praegu on kostjale tagatud kostja brutosissetulek kuni aprillini 2020.a 2500 eurot. x OÜ ja kostja vahel sõlmitud töölepingu kohaselt sõltub kostja sissetulek pärast 22.04.2020 kostja müügitulemustest. Juhul, kui müüki ei ole või see on eesmärgist madalam saab, kostja brutopalka 1500 eurot kuus. Seetõttu ei saa arvestada kostja hetke sissetulekut ei tagasiulatuva elatise suuruse määramisel ega tulevikku suunatud elatise suuruse arvestamisel. Hageja esindaja poolt esitatud tšekid ei tõenda lapsele tehtud kulusid. Samuti on märkimisväärne osa tšekkidest sellised, mis näitavad oste enne 21.01.2018 või pärast 20.01.

1. Tšekkide põhjal tuvastatavaid kulusid on hageja ema teinud vaadeldava perioodi jooksul keskmiselt 390 euro eest kuus ja kostja on andnud hagejale ülalpidamist aasta jooksul keskmiselt 300 euro eest kuus. Laps on pandud kahte eelkooli vaid kulude näiliseks suurendamiseks. Hageja järk järgult kasvanud koormus huvitegevusele ja eelkoolidele on jätnud hageja kodus olemise aega ja vaba aega väljaspool kodu oluliselt vähemaks. Seetõttu on mitmed kulud, mis on varem olnud suuremad, nt vaba aja ja mänguasjade kulu, on nüüd oluliselt väiksemad. Selle võrra on kasvanud hageja kulud huvitegevusele ja haridusele. Hageja ema ei ole tõendanud, et kostja ei ole sellel ajal, kui hageja viibib kostja juures, hagejale ülalpidamist andnud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja annab hagejale ülalpidamist ajal, kui hageja kostja juures viibib ning tagab hagejale toidu, elamistingimused jm vajaliku. Seisukoht hageja ema tehtud kulude põhjendatusele. Toidukulu on näidistabeli järgi 100 eurot kuus. Toidukulu tõendamine tšekkidega ei ole vajalik. Kostja nõustub näidistabelis toodud kuluga, kuid peab vajalikuks märkida, et kostja annab samuti hagejale ülalpidamist ja ostab ajal, kui hageja viibib kostja juures, hageja toidu. Koolifond ei ole põhjendatud ega vajalik. Vanematel on lapse ülalpidamiskohustus ja nad täidavad seda eelduslikult võrdses ulatuses. Eluaseme kasutuseelis. Väidetavalt on hageja kasutuseelis 200 eurot kuus. Hageja kasutuseelise kulu saab arvestada vaid nende päevade eest, kui hageja on ema juures. Nendel päevadel, kui hageja on kostja juures tuleb hageja kasutuseelise kulusid arvestada kostja juures. Seega on hageja eluruumi kasutuseelise summa alates 01.01.2019 133,40 eurot kuus ja enne seda 90 eurot kuus. Eluaseme kommunaalkulud. Korteri kommunaalkulude kohta ei ole hageja ema tõendeid esitanud. Samuti ei ole hageja ema esitanud tõendeid kommunaalkulude kohta eramus. Hageja põhjendatud keskmised kulud kommunaalteenustele on 30 (( 90-30): 2= 30) eurot kuus. Suuremad kulud ei ole põhjendatud. Mänguasjade, raamatute ja värvimistarvete põhjendatud kulu ei ületa 15 eurot kuus ja teiste laste sünnipäevakingitusteks ostetud mänguasjade keskmise kulu võib olla 10 eurot kuus. 6 2-19-923 Hageja põhjendatud kulud hügieenivahenditele ei ole suuremad, kui 180 eurot aastas/15 eurot kuus. Riided ja jalanõud. Jättes välja ema asjad jm riiete ja jalanõude hulka mitte kuuluvad asjad on ema tšekkidega tõendatud kulu hageja riietele ca 450 eurot aastas/37,50 eurot kuus. Reisimine. Reisimise kulude hagejale vajalikeks kuludeks lugemine ei ole põhjendatud. Samale seisukohale on jõudnud hageja ema, kes tegi tsiviilasjas nr 2-19-10850 avalduses ettepaneku, et reisi kulud kannab vanem, kes hagejaga reisil viibib. Lisaks sellele on varasemaid reisikulusid katnud mõlemad vanemad. Sugulaste juurde tehtavate reisikulude arvestamine elatise määramisel ei ole samuti põhjendatud. Mõlema vanema lähedased elavad välisriigis. Seetõttu kannavad hageja kulusid sugulaste juurde reisimisel mõlemad vanemad. Ravimid ja vitamiinid. Tõendite põhjal võib hinnata hageja tõendatud ja põhjendatud kuluks ravimitele ja vitamiinidele aasta kohta ligikaudu 140 eurot, mis teeb kuus ca 12 eurot. Huvitegevuse ja arengu kulud. Hageja käib alates 2018 sügisest teisipäeva ja neljapäeva õhtuti balletitunnis, mille ühe kuu maksumuseks on 50 eurot. Hageja käib ka ujumas, kuid selle kulud tasub kostja. Hageja ema kulud hageja huvitegevusele on keskmiselt 50 eurot kuus, mis on oluliselt väiksem, kui algselt näidatud summa. Vaba aja kulud. Tšekkide põhjal on 2018.a hageja ema kulu alla 80 euro aastas ja tänaseks on see veelgi vähenenud. Keskmiselt on hageja vaba aja kulud ema juures 7 eurot kuus. Vaba aeg, huvitegevused lasteaias, kulu 5 eurot kuus. Tšekke teatri ja ürituste kohta ei ole esitatud. Tuleb lähtuda kostjale teada olevast informatsioonist, mille kohaselt on lasteaia õppeaasta kulu keskmiselt 15 eurot õppeaasta kohta, ehk keskmiselt 2 eurot kuus. Hageja psühhiaatri visiitide kulud on põhjendamata ja tõendamata. TV ja interneti kulud on hageja ema tabeli põhjal 15 eurot kuus. Kostjal on täpselt samasugused kulud. Hageja sünnipäeva kulud ei ole põhjendatud arvestada elatise määramisel. On põhjendatud arvestada, et mänguasjade kulu on keskmiselt 15 eurot kuus ja kingitused keskmiselt 10 eurot kuus. Lapsehoidja kulu 24 eurot kuus ei ole esitatud tšekkidelt näha. Kostja on järjepidevalt andnud teada, et soovib rohkem hageja elus osaleda. Viimasel ajal on hageja ema seda ka võimaldanud ja augustikuus oli hageja kostja juures 16-17 päeva. Hageja transpordikulud 5 eurot kuus. Kostjal on samuti transpordikulusid, mistõttu ei ole nende arvestamine elatise määramisel põhjendatud. Muud kulud. Kokku võib tšekkide põhjal lugeda muudeks täpsustamata kuludeks ca 120 eurot aastas/10 eurot kuus. Kostja poolt hageja jaoks vahetult tehtud kulud. Toidukulu 50 eurot kuus. Eluaseme kasutuseelis. Kostja elab enda ema korteris, üüri ei nõuta. Tinglikult võib lugeda kasutuseelise hulka kulu, mida kostja kannab, makstes korteri kindlustuse, üldelektri ja remondifondi kulusid. Kuna need esitatakse pangaväljavõttel koos kommunaalmaksetega, siis arvestab kostja üldelektri ja remondifondi kulusid kommunaalmaksete juures. Kostja eluaseme tõendatud kommunaalkulud on esitatud kulutšekkide põhjal aastas ligikaudu 920 eurot, elektri kulu aastas ~148 eurot ja kindlustus ~160 eurot. Kokku on kostja eluasemega seotud kulusid aastas ~1230 eurot, keskmiselt 102 eurot kuus. Hageja kasutuseelisest tekkinud kulu arvestamisel kostja juures saab arvestada vaid ajaga, mil hageja eluruumi kasutab. Hageja eluruumi põhjendatud kulu kostja juures on 17 eurot (1,70x10=17) kuus. Hageja kulud mänguasjadele, raamatutele, värvipliiatsitele ja sarnastele asjadele on kostja esitatud tšekkide põhjal 127,89 eurot aastas, keskmiselt 10,66 eurot kuus. Hageja põhjendatud kulud hügieenivahenditele on kostja juures keskmiselt 120 eurot aastas/10 eurot kuus. Riided ja jalanõud. Kostja on ostnud hagejale erinevaid riideesemeid aasta jooksul ligikaudu 360 euro eest/30 eurot kuus. Kostja on ostnud talvekombinesoonid, sukkpükse, pesu jm riideid. Mitmed riided on kostja lasknud emal osta Rootsist, makstes emale ülekandega. 7 2-19-923 Reisimine. Reisimise kulude hagejale vajalikeks kuludeks lugemine ei ole põhjendatud. Lisaks sellele on reisikulusid katnud ja kannavad edaspidi mõlemad vanemad. Ravimid ja vitamiinid. Kostja kulu hagejale ~120 eurot aastas/10 eurot kuus. Huvitegevuse ja arengu kulud. Kostja on tasunud hageja huviringide eest 2018.a keskmiselt 34 eurot kuus. 2019 algusest kuni augusti lõpuni tasus kostja hageja kunstiringi eest keskmiselt 18 eurot ja alates septembrist 2019 tasub kostja hageja ujumistreeningu eest 40 eurot kuus. Kokku on kostja tasunud aasta jooksul hageja huviringide eest 300 eurot/25 eurot kuus. Vaba aja kulud. Kostja on koos hagejaga käinud paljudes erinevates kohtades, sh kinos, spas, muuseumis, väljas söömas. Kulu aastas ~290 eurot/24 eurot kuus. Kostja maksab TV ja interneti eest ca 38 eurot kuus. Osa sellest kulust on vahetult hageja jaoks, nt laste TV. Hageja TV ja interneti põhjendatud kulud kostja juures on 15 eurot kuus. Hageja sünnipäeva kulud. Kostja arvates on põhjendatud, et vanemad korraldavad vaheldumisi hageja sünnipäeva ja seda ei arvestata elatise määramisel. Hageja lasteaia eest tasub kostja, igakuine keskmine maksumus on 67 eurot kuus. Muud kulud keskmiselt 24 eurot kuus. Kostja esitab vastuväite elatise suuruse kohta. Hageja elatise algne nõue oli 435 eurot kuus, mida hageja esindaja oli nõus kohtuistungil vähendama miinimumelatiseni summas 270 eurot kuus. Kostja hinnangul on ka miinimumelatise nõue ebamõistlikult suur. Hagejale andsid vanemad ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 igakuist ülalpidamist kokku umbes 690 euro eest, millest hageja ema kannab vahetult 390 eurot ja kostja 303 eurot. Hageja kulud kokku on tõepoolest mõnevõrra suuremad, kui kahekordne miinimumelatis, kuid see ainuüksi ei anna õigust nõuda summat, mis võrdub miinimumelatisega. Kostja ja hageja ema vahetult antud ülalpidamise vahe on ligikaudu 90 eurot kuus. Hageja ema vahetult tehtavaid kulutusi vähendab riigi makstav lapsetoetus 60 eurot, mida tuleb arvestada elatise summa määramisel. Kostja möönab, et tal lasub mõningane elatise maksmise kohustus, kuid see jääb arvestades hageja kulude tõusu alates jaanuarist 2019 alla 70 euro kuus. Seetõttu on elatise nõue summas 270 eurot täiesti põhjendamatu. Kostja on seisukohal, et elatist tuleb vähendada alla miinimummäära. Kostja annab hagejale vahetut ülalpidamist olulisel määral, hageja ema ja kostja vahetult antud ülalpidamise vahe on kordades väiksem, kui kahekordne miinimumelatis ning hageja emale makstakse lastetoetust. Seetõttu on põhjendatud määrata elatis alla miinimummäära summas 70 eurot. Hageja kahju nõudes ei ole välja toodud, milline on hageja esindajale tekkinud kahju ja kuidas see on seotud kostja tegevuse või tegevusetusega. Seetõttu ei ole tagasiulatuva elatise nõue põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja on alates hageja sünnist andnud hagejale ülalpidamist. Ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 andis kostja hagejale ülalpidamist keskmiselt 300 euro eest kuus. Kostja uskus heauskselt, et miinimumelatist ületav vahetu panus katab pool hageja vajadustest. Hageja ema ei esitanud kostjale täpseid andmeid hageja ülalpidamise ulatuse kohta hageja ema juures. Seda tõendab asjaolu, et enamik kulutšekke esitati kohtumenetluses neli kuud pärast hagi esitamist. Kostja ei saanud enne teada, et tema vahetult antud ülalpidamine on mõnevõrra väiksem, kui hageja ema antud vahetu ülalpidamine. Kostja ei saanud ka 2018.a vähenenud sissetuleku tõttu maksta elatist hageja ema hüpoteetilise nõude alusel, kuna enam makstud elatist ei ole võimalik üldlevinud kohtupraktika kohaselt tagasi nõuda. Hageja ema ja kostja hagejale antud ülalpidamise vahe katmiseks on kostja alates novembrist 2018 maksnud hageja ema arvele elatist summas 70 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja süüliselt käitunud ja tagasiulatuv kahjunõue on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. Kostja esitab ekslikult esitamata jäänud tõendid riiete ostmise kohta. Kostja palub määrata elatis alla seaduses sätestatud miinimummäära summas 70 eurot kuus ja jätta taotlus tagasiulatuva elatise välja mõistmiseks ajaperioodi 21.01.2018-20.01.2019 eest rahuldamata. 22.10.2019 menetlusdokumendi lisana esitab kostja Tallinna linna Haabersti Linnaosa Valitsuse 18.10.2019 seisukoha, mille teises lõigus on välja toodud, et Haabersti Linnaosa Valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna lastekaitsespetsialistid teostasid koduse olukorra kontrolliks eelnevalt kokkulepitud kodukülastuse X X elukohta aadressil X x. 05.09.2019 teostatud kodukülastuse käigus 8 2-19-923 avaldaja koju vesteldi X X ning tema tütre X Xga. Avaldaja elab antud aadressil koos oma elukaaslase X Xega alates 2018.a. detsembrist. Nimetatud seisukoht tõendab kostja 10.02.2019 seisukoha punktis 4.
2. väidet, et X Xk ja X X elavad elukaaslastena koos. Ühtlasi näitab nimetatud tõend seda, et X X on pärast kooselu alustamist sõlminud X Xega kohtu petmiseks näiliku üürilepingu, näitamaks valeväidete abil hageja kulusid tegelikust suurematena. 04.11.2019 menetlusdokumendis on kostja seisukohal, et 22.10.2019 esitatud tõendiga on tõendatud see, et väidetav üürileandja elas koos väidetava üürnikuga aadressil X x alates detsembrist 2018, st juba enne näiliku üürilepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse § 276 lg 1 sätestab, et üürileandja on kohustatud asja üürnikule üle andma kokkulepitud ajaks koos päraldistega lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis ja tagama asja hoidmise selles seisundis lepingu kehtivuse ajal. Kohtule esitatud üürilepingu punktide
3. ja
4. tähenduses annab üürileandja üürnikule üle eluruumid suuruses 99 m2 alates 01.01.
5. X Xk ei olnud üürilepingu sõlmimise ajaks, so 09.01.2019 eluruume hageja emale üle andnud ja kasutab näilikus üürilepingus toodud eluruume alates detsembrist 2018 kuni tänaseni koos hageja emaga. Näiliku üürilepinguga üritab hageja ema kohut petta ja pettusega kostja arvelt rikastuda. 22.10.2019 esitatud tõend näitab, et hageja ema on hageja kulud esitanud näiliselt oluliselt suurematena, kui need on tegelikkuses. Sisuliselt ei ole hageja ema senini tõendanud hageja kulusid, mis väidetavalt on ligi 900 eurot igas kuus. Ühtlasi ei ole hageja ema tõendanud, et tehtud kulud olid vajalikud. Seega ei ole tõendatud, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulud ületavad summat, mis võrdub kahekordse ühe vanema tehtava igakuise kuluga. Kostja on katnud hageja ülalpidamise kulud poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuses. Sisuliselt on kostja täitnud hageja ülalpidamise kohustuse vahetult. Sellest tulenevalt on elatise nõue põhjendamatu. Kohtu seisukoht Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. TsMS § 230 lg 3 kohaselt, lapse huve puudutavas vaidluses võib kohus tõendeid koguda omal algatusel. Kohtuotsuse tegemisel käesolevas vaidluses juhindub kohus perekonnaseaduse (

) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt, kelleks kostja oma lapsele on,

§ 99

lg 1 sätestatust, mille kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning sama §-i lõikest 2, mille kohaselt tuleb ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestada alaealise ülalpeetava puhul tema kasvatamise kulusid,

§ 101

lg 1 sätetest, mille kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena), kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. Tulenevalt asjaolust, et Riigikohus on otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-37-11 punktis 12 asunud seisukohale, et kohus peab kindlaks tegema lapse põhjendatud kulutused kuus, juhul kui hagetav elatis on suurem kui seaduses sätestatud miinimummäär, tuleb käesolevas kohtulahendis hinnata, kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud või mitte ning kas hageja on tõendanud oma ülalpidamiskulusid. Riigikohtu 24.10.2012 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 15 kohaselt,

§ 99

lg-te 1 ja 2 sõnastuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel 9 2-19-923 otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem. Kohtu hinnangul on lapsele elatise nõude hagi lahendamisel põhjendatud välja selgitada kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud, mistõttu arvestab kohus kõikides esitatud menetlusdokumentides sisalduvat teavet. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja elavad eraldi alates 2016 veebruarist ning et hageja viibis vastavalt 14.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11633 kinnitatud kompromissile ühes kuus keskmiselt 20 päeva ema juures ja 10 päeva isa juures. Arvestades hageja iga (6 a 10 kuud) ning hinnates hageja poolt esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hagiavalduses märgitud igakuiste kulutuste arvestust loeteluna, mis tõendavad lapse ülalpidamiseks tehtavaid kulutusi, kuid ka seda, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, leiab kohus, et põhjendatud kuludeks hageja ülalpidamisel ühes kuus tuleb pidada järgmisi kulusid: Toidukulu Kohus on seisukohal, et asjaolu, et laps vajab elamiseks ja kasvamiseks toitu, on üldtuntud asjaolu, mida tšekkidega kauplustest tõendada ei ole vaja. Laps on aktiivses kasvueas, kus üldteadaolevalt vajab laps lisaks igapäevastele toiduainetele ka puuvilju, juurvilju, mahlu, maiustusi jne. Lapsele vajalik toiduvalik muutub koos lapse vanusega. Hageja on märkinud toidukuluks ema juures 100 eurot kuus. Kostja on nõustunud hageja toidukuluga ema juures 100 eurot kuus. Kostja on märkinud hageja toidukuluks kostja juures 50 eurot kuus. Kohus nõustub pooltega, et hageja toidukulud ühes kuus kokku on 150 eurot, sh ema juures 100 eurot ja isa juures 50 eurot. Riided, jalanõud Hagis on märgitud riiete kuluks kuus 50 eurot ja jalanõude kuluks kuus 21 eurot. Kuivõrd hageja elab enamuse ajast koos emaga, siis on põhjendatud, et igapäevased ostud riietele ja jalanõudele teeb ema, kellel peavad olema selleks kindlustatud vastavad rahalised vahendid. Kohus asub seisukohale, et asjaolu, et hageja vajab igapäevaselt riideid ja jalanõusid, et laps on kasvueas, kus sage garderoobi uuendamine on hädavajalik, samuti, et ta elab kliimavööndis kus erinevatel aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid, tuleb pidada üldtuntud asjaoluks, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Menetluses esitatud teabest nähtuvalt on hageja vanematel omavahel arusaamatusi hagejale riiete ostmisel ja esineb ka dubleeritud ja vanemate vahel kooskõlastamata ostusid. Kostja on märkinud oma kuluks hageja riietele 30 eurot kuus. Kostja on nõustunud hageja ema kuludega hageja riietele 37,50 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks hageja riietele ja jalanõudele kokku hageja ema arvestuses märgitud 71 eurot kuus. Koolifond Hagis on märgitud koolifondi kuluks 25 eurot kuus. Hageja ema pangakonto väljavõttest nähtub, et igakuine kindlustusmakse x SE-le on 25 eurot. Kohtu hinnangul ei kuulu kindlustusmaksete läbi koolifondi raha kogumine lapse esmavajaduste rahuldamise hulka ja selles kulus peaksid vanemad eraldi kokku leppima. Huvitegevus Hagiavalduse kohaselt sisaldab huvitegevus folgitunde 8 eurot kuus, tantsutunde 22 eurot kuus, kunstikooli 16 eurot kuus, savistuudiot 16 eurot kuus, balletitunde 50 eurot kuus, kokku 112 eurot kuus. Kostja teabe kohaselt ei ole hageja käinud samaaegselt viies erinevas ringis ja trennis, vaid käib alates 2018 sügisest balletis ja ujumas. Kostja on nõustunud kuluga balletitundidele 50 eurot kuus. Kostja kuludeks hageja huvitegevusele on 2019.a septembrini kunstiringi tasu lasteaias 10 2-19-923 keskmiselt 18 eurot kuus ja alates septembrist ujumistreeningu tasu 40 eurot kuus. Kohtumenetluses esitatud teabest nähtuvalt käib hageja käesoleval ajal balletitundides ja ujumas, milline kulu on kokku 90 eurot kuus ja mille vajalikkuses on hageja vanemad üksmeelel. Kohus peab huvitegevuse kulusid põhjendatuks summas 90 eurot kuus, millise summa ulatuses on võimalik vanematel huvitegevuse liikides kokku leppida. Kohtu hinnangul ei ole mõistlik eeldada, et laps käiks lisaks lasteaiale ja koolile samaaegselt viies erinevas huviringis. Vaba-aja tegevus lasteaias Hagiavalduse kohaselt on lasteaia vaba-aja tegevuse kuludeks teatrikulud ja üritused, kokku keskmiselt 5 eurot kuus. Kostja on nõustunud kuluga keskmiselt 2 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks keskmiselt 4 eurot kuus. Kulud tervishoiule Üldtuntuks tuleb lugeda seda, et iga inimene vajab aeg-ajalt ravimeid ja vitamiine ning arvestada tuleb ka sellega, et laps elab kliimas kus esineb sageli viirus-ja külmetushaigusi. Nimetatud asjaolusid TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hagiavalduse kohaselt on kavandatavate tervishoiukulude suurus 67 eurot kuus, sh 52 eurot kuus psühholoogile. Kostja teabe kohaselt ei ole ta teadlik lapse vajadusest psühholoogilisele nõustamisele, samuti ei ole psühholoogikulu tõendatud. Kostja on nõustunud hageja ema kuludega ravimitele ja vitamiinidele summas 12 eurot kuus. Kostja kulud ravimitele ja vitamiinidele on 10 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et ei ole tõendatud hageja vajadus käia täisealiseks saamiseni igakuiselt psühholoogi vastuvõtul, mistõttu ei ole põhjendatud psühholoogikulude arvamine elatise hulka. Kohus peab põhjendatud kuluks hageja tervishoiule kokku 20 eurot kuus Kulud arengule Hageja on märkinud kuludeks arengule kulud raamatutele, mänguasjadele, värviraamatutele, värvidele, plastiliinile keskmiselt 25 eurot kuus. Kostja on nõustunud hageja ema nimetatud kuluga summas 15 eurot ja on märkinud, et kostja samaliigiline kulu on 10,66 eurot kuus. Kohus leiab, et koos lapse vanusega ja arenguga muutuvad ka ea kohased mänguasjad, raamatud, kunsti- ja käsitöö tarbed ning nende vajadus. Samas on mänguasjade osas võimalik teha valikuid ja hinnalisemate mänguasjade ost tuleb kohtu arvates kooskõlastada teise vanemaga. Kohus peab põhjendatud kuluks hageja ema arvestuses märgitud 25 eurot kuus. Vaba-aja kulud Hageja on märkinud vaba-aja kuludeks kulud teatrile, kinole, muuseumile spaale, lastetoale (mängutuba) keskmiselt 20 eurot kuus. Kostja on nõustunud hageja ema nimetatud kuluga 7 eurot kuus ja on märkinud, et kostja samaliigiline kulu on 24 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks 30 eurot kuus. Eluasemekulud Hagiavalduse kohaselt on hageja elukoha kasutuseelis 200 eurot kuus. Hageja ema on esitanud 01.01.2019 sõlmitud üürilepingu, mille kohaselt üürib hageja ema X Xelt maja asukohaga X ja ühe kuu üür on 400 eurot. Kostja on esitanud menetlusdokumendi tsiviilasjas nr 2-19-10850, milles on x Linnaosa Valitsuse teave selle kohta, et hageja vanemate vanemaõiguste määramise asjas on lastekaitsespetsialistid teinud kodukülastuse lapse elukohta ja on teinud kindlaks, et hageja elab koos oma emaga ja ema elukaaslase X Xega aadressil X ning et lapsel on oma tuba. Kohus peab võimalikuks, et elukaaslased on sõlminud nimetatud maja kasutamiseks ühe elukaaslase ja tema lapse poolt üürilepingu ja elavad seejärel samas majas ühise perena koos, kuid ei pea seda eluliselt usutavaks. Kohtu hinnangul on tsiviilasjas nr 2-19-10850 esitatud andmetega tõendatud, et hageja elukohas elab koos hagejaga kokku kolm inimest. Kohus peab võimalikuks võtta kasutuseelise arvestuse aluseks osaliselt hageja ema arvestuse, mille kohaselt on eluruumide suurus kokku 55,8 11 2-19-923 m2 ja ruutmeetri üürihind on 7,16 eurot/m2 (400/55,8). Seega on hageja eluaseme kasutuseelis ema juures 133,33 eurot (400/3). Hageja ema kommunaalkuludeks on hagiavalduses märgitud kokku 153 eurot kuus, millest elekter on 120 eurot kuus, prügivedu 8 eurot kuus, veekulu 25 eurot kuus. Hageja ema on esitanud 08.02.2019 maksekorralduse nr 98737 maksega X Xele summas 510,78 eurot ja 08.03.2019 maksekorralduse nr 98746 maksega X Xele summas 487,57 eurot, selgituseks vastavalt lepingule/kokkuleppele. Kohus leiab, et tegemist võib olla peresisese ülekandega, mis võib sisaldada ka eluasemekulusid. Hageja ema kommunaalkulude suurus hageja elukohas ja nende kulude maksmine hageja ema poolt, ei ole tõendatud. Kostja on arvestanud tinglikult kasutuseelise hulka korteri kindlustuse, üldelektri ja remondifondi kulud, mis sisalduvad kostja pangakonto väljavõttel koos kommunaalmaksetega. Kostja on tõendanud, et tema eluasemega seotud kulud on keskmiselt 102 eurot kuus, millest kostja arvestuse järgi on hageja kulu ajal, mil hageja eluruumi kasutab, 17 eurot kuus. Arvestades korteris elavate inimeste arvu, on hageja eluasemekulud kostja juures keskmiselt 51 eurot kuus. Seega on hageja arvestuslikud eluasemekulud kokku 184,33 eurot. TV ja internetikulud Hageja televisiooni ja internetikuludeks ema juures on märgitud 15 eurot kuus. Hageja TV ja internetikulud kostja juures on samuti 15 eurot kuus. Seega ei ole vanematel vaidlust, et hageja tv-ja internetikulude suurus on 15 eurot kuus. Transpordikulud Hageja transpordikuludeks on ema juures transport linnast välja sõiduks või taksokulu 5 eurot kuus. Kostja on seisukohal, et kuna kostjal on samuti transpordikulusid, siis ei ole transpordikulude elatise arvestamisel põhjendatud. On üldteada, et Tallinnas on tasuta ühistransport. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole esile toonud ja tõendanud transpordikulusid, mille korral oleks põhjendatud nimetatud kulude arvestamine elatise hulka. Sõprade sünnipäevad Hageja sõprade sünnipäevade kuluks on hageja ema kavandanud 28 eurot kuus. Kostja on nõustunud vastava kuluga summas 10 eurot kuus. Kohus peab põhjendatud kuluks keskmiselt 19 eurot kuus. Hageja sünnipäevakulu Hageja sünnipäeva kuluks on hageja ema kavandanud 29 eurot kuus. Kostja ei pea põhjendatuks, et hageja sünnipäevakulu arvestatakse elatise hulka. Harju Maakohtu 14.11.2019 määruse tsiviilasjas nr 2-19-10850 resolutsiooni p 2.5 nähtuvalt korraldavad vanemad hageja sünnipäeva ühiselt, paaris aastal ema ja paaritutel aastatel isa. Seega ei ole põhjendatud arvestada sünnipäevakulu elatise hulka. Kulud hügieenitarvetele Hagiavalduse kohaselt on hageja hügieenikulud (šampoon, kehakreem, hambapasta, hügieeni- ja pesemistarbed, juuksur) 17 eurot kuus. Kostja on nõustunud kuludega hügieenile summas 15 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et üldtuntud asjaoluks tuleb pidada seda, et iga inimene kasutab igapäevaselt hügieenitarbeid enda hügieeni eest hoolitsemiseks ja et hügieeni eest hoolitsemine on elementaarne. Samuti käib inimene aeg-ajalt juuksuris. Kohus peab hageja põhjendatud kuludeks hügieenile 16 eurot kuus. Kulud kodukeemiale 12 2-19-923 Hageja kuluks kodukeemiale on märgitud 10 eurot kuus. Hageja ei ole tõendanud igakuist vajadust ja vastavat kulu kodukeemiale, samuti on hagiavaldusele lisatud tabelis selgitatud hageja nahaprobleeme, mistõttu ei pea kohus kulusid kodukeemiale hageja esmavajadusteks. Kulud puhkusele ja reisidele Hageja kuluks puhkusele ja reisidele on märgitud 38 eurot kuus. Kohus nõustub väitega, et reisimine on kaasajal tavalise elukorralduse osa, kuid ei pea seda esmavajaduste hulka kuuluvaks. Kohtu hinnangul tuleb reisikulud kooskõlastada vanematel omavahel täiendavalt. Kulud sugulaste külastamiseks Hageja kuluks sugulaste külastamisele on märgitud 25 eurot kuus. Kohus leiab, et sugulussidemete hoidmine on igati positiivne, kuid ei pea välismaal elavate sugulaste külastamist tänapäevaste sidevahendite olemasolul alaealise lapse esmavajaduste hulka kuuluvaks. Lapsehoiukulud Hageja kuludeks lapsehoidjale on märgitud 24 eurot kuus. Kostja on nimetatud kulu põhjendatusele vastu vaielnud ja on selgitanud, et on alati soovinud hageja elus rohkem osaleda. Hageja ei ole tõendanud lapsehoidmisteenuse eest tasumist, samuti ei ole väitnud, et kostja on keeldunud vajadusel hagejaga väljaspool suhtlemiskorda koos viibimast. Kohus leiab, et kulud lapsehoidjale ei ole hageja esmavajadusena põhjendatud ega tõendatud. Telefonikulud Hageja telefonikuluks on märgitud 6 eurot kuus. Hageja ema ei ole tõendanud, et ta on hageja isikliku telefoni kulusid tasunud. Samas on tänapäeval lastel telefoni olemasolu tavapärane, mistõttu kohus peab põhjendatuks arvestada telefonikulu 6 eurot hageja esmavajaduste hulka. Liikumise ja spordikulud Hageja liikumisega ja sportimisega seotud kuludeks on märgitud pikema perioodi kohta tehtavad ühekordsed kulutused (jagatuna ühe kuu kohta) jalgrattale, tõukerattale, rulluiskudele ja vastavale lisavarustusele, kokku 15 eurot kuus. Kostja ei ole nimetatud kuludele vastu vaielnud. Kohus nõustub sellega, et laps vajab kasvades arenguks erinevaid spordivahendeid ning peab hageja arvestust ja kulusid spordivahenditele põhjendatuks summas 15 eurot kuus. Muud kulud Hageja muudeks kuludeks on märgitud pikema perioodi kohta tehtavad ühekordsed kulutused (jagatuna ühe kuu kohta) voodile, madratsile, voodikattele, koolikotile, kirjutuslauale ja toolile kokku 25 eurot kuus. Kostja muudeks kuludeks on kulud hageja passile, id-kaardile, igakuisele kindlustusele, auto istme kõrgendusele, hageja fotodele keskmiselt 24 eurot kuus. Kohus nõustub sellega, et laps vajab normaalseks elukorralduseks eakohast mööblit, koolikotti, dokumente ning peab kulusid mööblile ja muudeks elulisteks asjadeks põhjendatuks kokku summas 30 eurot kuus. Lasteaiakulud Kostja teabe kohaselt tasub kostja hageja lasteaiakulud keskmiselt 65 eurot kuus. Hageja ei ole nimetatud kulule vastu vaielnud. Tulenevalt hageja vanusest ja 14.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10850 määratud suhtlemiskorrast on põhjendatud eeldada, et hagejal on lasteaiakulud vähemalt kuni 31.05.2020. Eelkoolikulud Hageja teabe ja esitatud lepingu kohaselt tasub hageja ema hageja eelkoolikulud Rocca al Mare Koolis summas 85 eurot 2019 septembrist kuni 2020 mai lõpuni. 13 2-19-923 Tuginedes Riigikohtu seisukohale kohtuasjas nr 3-2-1-66-08, märgib kohus, et lapse vajadused sellest, et laps võib edaspidi isaga suhtlemise ajal olla teatud aja isa ülalpidamisel, ei muutu ning lapse ülalpidamiseks tuleb tagada kindlate vahendite olemasolu vanemal, kelle juures laps elab, sõltumata võimalusest, et laps ei veeda faktiliselt kogu aega emaga. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada lahus elava vanema poolt eraldiseisvat panust. Kohus on seisukohal, et lahus elavalt vanemalt lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmisega ei vähendata vanema materiaalseid võimalusi lapse eest otseselt hoolitseda. Hageja vanemate teabega ja kohtu 14.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-1711633 kinnitatud kompromissiga on tõendatud, et hageja viibib ühes kuus keskmiselt 20 päeva ema juures ja 10 päeva isa juures. Sama põhimõtet on järgitud ka 14.11.2019 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-10850 määratud suhtlemiskorras. Asjaolu, et lapsel on mõlema vanema juures kodu ja mõlema vanema juures oma asjad ja kulud, ei anna alust hageja põhjendatud kulude vastavalt suurendamiseks. Kohus peab hageja põhjendatud kuludeks 675,33 eurot kuus, millele lisandub kuni 2020 mai lõpuni lasteaiakulu 67 eurot kuus ja eelkoolikulu 85 eurot kuus. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-2-1-118-12 asunud seisukohale, et lapsele tuleb tagada tema igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vanemate varalisi võimalusi hinnates tuleb tuvastada eelkõige vanemate sissetulek, millest vanemad saavad katta lapse ülalpidamiskulusid ning sissetuleku ebapiisavuse korral arvestada ka vanema muud vara, mille arvel saab lapsele ülalpidamist anda.

§ 105

lg 3 kohaldamisel tuleb vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel muu hulgas hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike. Hageja ema on hagiavalduses kinnitanud, et kõik tema poolt loetletud kulud on lapse igapäevaseid vajadusi ning tavalist elulaadi arvestades põhjendatud ja vajalikud ning et tegemist on lapse tavalise elulaadiga, mida tema vanemad saavad võimaldada. Kohtule on esitatud hageja ema 2018.a tuludeklaratsioon, mille kohaselt oli hageja ema netotöötasu 17 105,39 eurot aastas, so keskmiselt 1425,45 eurot kuus. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse hageja ema varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel ei ole hageja emal osalust äriühingutes. Hageja ema on X OÜ juhatuse liige. Autoregistri andmetel ei ole hageja emal omandis sõiduautosid. Kinnistusraamatu andmetel ei ole hageja emal kinnistuid. Rahvastikuregistri andmetel on hageja emal ülalpidamiskohustus ühe lapse, so hageja suhtes Kostja (hageja isa) on menetluses esitanud kohtule vastuväite hageja kulude suuruse ja sellest tulenevalt elatisenõude suuruse kohta. Kostja on kohtuistungil väitnud, et tema brutosissetulek on 2500 eurot. 30.09.2019 menetlusdokumendis on kostja täpsustanud, et ta oli 2018.a suurema osa ajast töötu ja et käesoleval ajal kui 2020 aprillini on kostja brutosissetulek kuus 2500 eurot. Pärast 22.04.2020 sõltub kostja sissetulek töötulemustest ja kui müügitulemus on eesmärgist madalam, on kostja brutopalk 1500 eurot kuus. Kohus on teinud elektrooniliselt päringu äriregistrisse, kinnistusraamatusse ja autoregistrisse kostja varalise seisundi kohta. Äriregistri andmetel ei ole kostjal osalust äriühingutes. Kinnistusraamatu andmetel kuulub kostjale elu- ja mitteeluruum nr 1 (üldpind 79,50 m2) x. Autoregistri andmetel kostja omandis sõidukeid ei ole. Kostja on tõendanud, et ta on hageja seadusliku esindaja kontole maksnud elatist alates 2018 novembrist 70 eurot kuus. Rahvastikuregistri andmetel on kostjal ülalpidamiskohustus ühe lapse, so hageja suhtes. 14 2-19-923 Lapsele tehtavad kulud on tõendatud mõlema vanema poolt esitatud tõenditega, samuti on kohus arvestanud hageja mõistlike vajadustega ja üldtuntud asjaoludega. Elatise suuruse kindlaksmääramisel arvestatakse lisaks lapse vajadustele ka vanema võimalusi. Kohtu hinnangul on vanemad võimelised lapsele võrdses ulatuses ülalpidamist andma. Kohus lähtub elatise suuruse määramisel sellest, et hageja viibis vastavalt 14.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11633 kinnitatud kompromissile ühes kuus keskmiselt 20 päeva ema juures ja 10 päeva isa juures ja viibib ka 14.11.2019 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-10850 määratud suhtlemiskorra alusel edaspidi ühes kuus keskmiselt 20 päeva ema juures ja 10 päeva isa juures, millisel ajal annavad vanemad hagejale ülalpidamist vahetult. Kohus on tuvastanud, et hageja põhjendatud kulud ühes kuus on 675,33 eurot, millele lisandub kuni 2020 mai lõpuni lasteaiakulu 65 eurot kuus ja eelkoolikulu 85 eurot kuus. Käesoleval juhul peab lapseni mõlema vanema võrdset panust arvestades jõudma ülalpidamist kalendrikuus kokku 675,33 eurot, millele lisandub kuni 2020 mai lõpuni lasteaiakulu 65 eurot kuus ja eelkoolikulu 85 eurot kuus. Olukorras, kus laps on ühe vanema tegelikul ülalpidamisel kogu aja, kuulub teiselt vanemalt välja mõistmisele elatis, mis vastab vähemalt poolele hageja ülalpidamiskuludest. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus laps on 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal mil laps on ema juures kannab lapse ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest. Seega kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab 1/2-le hageja ülalpidamiskuludest. Seega kuulub lapse emale hüvitamisele osa, mis võrdub 1/2 ja 1/3 vahega. Matemaatiliselt tähendab see, et kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 hageja tegelikest ülalpidamiskuludest. Seega on väljamõistetava elatise põhjendatud piirmäär 1/6 ehk osa, mille ulatuses kannab ülalpidamisest rohkem lapse ema. Kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja lasteaiatasu maksnud siiani kostja ja eelkoolitasu on maksnud hageja ema. Mõlemad nimetatud kulud lõpevad eelduslikult 2020.a mais. Kohus peab põhjendatuks, et kostja jätkab lisaks hageja tuvastatud kuludest lähtuvale elatise maksmisele ka lasteaiatasu 65 eurot kuus tasumist ja hageja ema jätkab eelkooli tasu 85 eurot kuus tasumist. Menetluses esitatud teabe kohaselt laekub peretoetus hageja ema arvelduskontole, seega on eelkooli tasu ulatuses, mis ületab lasteaia tasu, kaetud riikliku peretoetusega. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks elatise välja alates 21.01.2019-31.05.2020 summas 112,55 eurot kuus, millele lisandub hageja lasteaia tasu ja alates 01.06.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 112,55 eurot kuus. Lasteaia tasu tuleb maksta vastava arve alusel teenusepakkujale. Kostjal on võimalik alates 21.01.2019 juba tasutud elatis ja lasteaiatasu tasaarvestada käesoleva otsusega välja mõistetud elatisega. Tagasiulatuva elatise nõue. Hageja palub hagiavalduses kohtul välja mõista elatise tagasiulatuvalt ühe aasta, so ajavahemiku 01.01.2018-31.12.2018 eest summas 5220 eurot, so 435 eurot kuus. 03.09.2019 menetlusdokumendis nõustub hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmisega 2018.a kehtinud elatise miinimummäärast lähtudes.

§ 108

kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hageja esitas hagiavalduse 21.01.2019, seega saab hageja esitada tagasiulatuva elatise nõude ajavahemiku 21.01.2018-20.01.2019 eest. Lähtudes eeltoodust jätab kohus rahuldamata hageja nõude elatise väljamõistmiseks ajavahemiku 01.01.2018-10.01.2018 eest. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 olid hageja igakuised kulud 870 eurot kuus. Kohus peab põhjendatuks lähtuda

§ 101lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast.

Vabariigi Valitsuse 21.12.2017 määruse nr 189 kohaselt oli 2018.a kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 500 eurot ja seega elatise miinimummäär 250 eurot. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 § 1 kohaselt on alates 01.01.2019 kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 540 eurot ja seega on elatise miinimumsumma käesoleval ajal 270 eurot kuus. Arvestuslikult kulus elatise miinimummäärast lähtudes ajavahemikul 15 2-19-923 21.01.2018-20.01.2019 hageja ülalpidamiseks kokku 6025,72 eurot. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja viibis vastavalt 14.12.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11633 kinnitatud kompromissile ühes kuus keskmiselt 20 päeva ema juures ja 10 päeva isa juures ja et isa juures viibimise ajal andis kostja hagejale ülalpidamist vahetult.

§ 101

lg 1 tulenevalt peab lapseni mõlema vanema võrdset panust arvestades jõudma ülalpidamist kalendrikuus kokku vähemalt ühe terve kuupalga alammäära ulatuses, seega ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 kokku 6025,72 eurot (21.-31.01.2018 88,66 eurot; 01.02.-31.12.2018 2750 eurot; 01.-20.01.2019 174,20 eurot, 3012,86 x 2=6025,72). Olukorras, kus laps on ühe vanema tegelikul ülalpidamisel kogu aja, kuulub teiselt vanemalt välja mõistmisele elatis, mis vastab vähemalt poolele kuupalga alammäärast. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus laps on 1/3 ajast kostja tegelikul ülalpidamisel ja kostja kannab 1/3 tegelikest kogukuludest. Ajal mil laps on ema juures kannab lapse ema vastavalt 2/3 kogu ülalpidamiskuludest. Seega kostja kannab 1/3 kõigist tegelikest ülalpidamiskuludest, olukorras, kus ta peaks kandma kulutusi vähemalt ulatuses, mis vastab 1/2-le Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast. Seega kuulub lapse emale hüvitamisele osa, mis võrdub 1/2 ja 1/3 vahega. Matemaatiliselt tähendab see, et kostjal jääb täitmata oma kohustusest 1/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimumpalgast, mis vastab 33,33% elatise miinimummäärast. Seega on väljamõistetava elatise põhjendatud piirmäär 1/6 ehk osa, mille ulatuses kannab ülalpidamisest rohkem lapse ema. Seega andis kostja ajavahemikul 21.01.2018-20.01.2019 hagejale ülalpidamist arvestuslikult vähem vähemalt 1004,29 eurot (6025,72/6), so igakuiselt vähem keskmiselt 83,69 eurot. Pooled on üksmeelel selles, et kostja on maksnud alates 2018 novembrist hageja emale igakuiselt 70 eurot. Seega on kostja elatise võlgnevus ajavahemiku 21.01.2018-20.01.2019 eest 794,29 eurot. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus hageja tagasiulatuva elatise nõude osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 794,29 eurot. Kohus selgitab, et TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Menetluskulud Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt, jätab kohus poolte kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. TsMS § 178 lg 1 kohaselt, menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Raivo Einula 16