1-18-9806/69

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2020, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-18-9806 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. mai
3. a määrus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Ivan Neilik (isikukood 38611150250) ja tema kaitsja vandeadvokaat Leelo Viil, määruskaebus RESOLUTSIOON
4. Jätta Tartu Maakohtu
5. mai
6. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
7. Määrata OÜ-le Vanalinna Advokaadibüroo Ivan Neilikule määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
8. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Ivan Neilikult Eesti Vabariigi kasuks välja 64 eurot ja 80 senti. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
9. Harju Maakohtu
10. jaanuari
11. a otsusega tunnistati Ivan Neilik süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 3 aastat ja 8 kuud vangistust. Karistusaeg algas
12. juunil 2018 ja lõpeb
13. veebruaril
15. Tartu Maakohtu
16. mai
17. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata.
18. Maakohtu määruse kohaselt on formaalsed eeldused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamiseks täidetud. I. Neilikul on kavas elama asuda Lootuse külla. Seega on tal kindel elukoht, mis on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise vältimatuks eelduseks.
19. Kohtu hinnangul on I. Neiliku retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. I. Neilikut on korduvalt karistatud ning ta kannab viiendat reaalset vangistust. See näitab, et vangistus ei ole I. Neilikut mõjutanud kuritegelikult teelt eemale hoidma. Tema poolt toime pandud kuriteod on valdavalt olnud etteplaneeritud. I. Neilik kannab karistust suures koguses narkootikumide ebaseadusliku käitlemise eest.
20. Materjalidest ei nähtu, et I. Neilik oleks muutunud ja esineks uusi asjaolusid, mis motiveeriksid teda seaduskuulekaks jääma. I. Neilikul ei ole lähedasi, kes suudaks teda suunata seadusekuulekale teele ning tema suhtlusringkond on valdavalt kriminaalne. I. Neilikul puudub vabanedes garanteeritud töökoht ning tema suhtumine töösse on problemaatiline. Väidetavalt pakub I. Neiliku õe tuttav talle tööd, kuid garantiikirja kohtule selle kohta esitatud ei ole. Kinnipeetav on kaugemas minevikus küll olnud ametliku tööga hõivatud, kuid viimastel aegadel elatanud ennast kuritegelikul teel. I. Neilikut asuks vabaduses toetama õde, kuid tegemist ei ole jätkusuutliku lahendusega. Lootuse küla garanteeritaks kohapeal I. Neilikule töökoha, kuid tema käitumine vangistusasutuses viitab puudulikule töömoraalile. See võib probleemiks saada ka Lootuse külas.
21. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on I. Neilik vangistuse algusest saadik väljendanud vangla tööhõive osas negatiivset suhtumist ja keeldunud tööhõives osalemast. Eelnev viitab kõrgele uue kuriteo toimepanemise riskile, kuivõrd I. Neilik ei pruugi pärast Lootuse külas programmi lõppemist soostuda vabaduses legaalsel teel elatist hankima.
22. I. Neilikul on diagnoositud sõltuvus fentanüülist. I. Neilik hakkas narkootikume tarvitama umbes 10-aastasena, mil süstis amfetamiini. Hiljem hakkas ta süstima fentanüüli. Ta on tarvitanud ka kanepit, ecstasyt ja kokaiini ning saanud üledoose.
23. I. Neilik on osalenud sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammides nii vabaduses kui ka eelmise vangistuse ajal. Ta viibis
24. detsembrist 2008 kuni
25. septembrini 2009 ravil Heategevusfondi taastuskeskuses "Taastõusmine", kuid ei saanud ravist abi ja hakkas taas uimasteid tarvitama. Eelmise vangistuse ajal osales ta programmis „Eluviisitreening“ ning tugigrupis „12 sammu“. Läbiviijate tagasiside kohaselt oli I. Neilikul motivatsioon muutusteks olemas. I. Neilik avaldas, et oli pärast vanglast vabanemist aasta aega kaine, kuid töö ja raha puudumise tõttu hakkas uuesti tarvitama. Maakohtu hinnangul on kiiduväärt, et I. Neilik tunnistab sõltuvust ning on huvitatud sellega tegelemisest. Samas on I. Neilik ka minevikus läbinud ravi ja osalenud sotsiaalprogrammis, kuid raskuste esile kerkimisel taas libastunud. Arvestades materjalidest nähtuvaid vabastamise kahjuks rääkivaid asjaolusid, ei ole ravile allumine piisav jaatamaks kinnipeetava edasist seadusekuulekust.
26. Maakohus nõustub vangla ja prokuratuuri seisukohaga, et I. Neiliku puhul on tõenäosus ennetähtaegse vabastamisega kaasneva kriminaalhoolduse edukaks läbimiseks väike. Kohus ei ole kindel selles, et käitumiskontrollile allutamine ja I. Neilikule erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. I. Neiliku varasem elukäik ning vabanemisjärgsed tingimused annavad alust järeldada, et ta ei suuda seaduskuulekaks jääda. Kohus loodab, et jätkates vangistust positiivses võtmes (distsiplinaarkaristusteta, jätkates rehabiliteerivate tegevustega), on kinnipeetaval võimalik näidata oma tahet ja valmidust elada edaspidi uute kuritegudeta. 2 MÄÄRUSKAEBUSED Kaitsja määruskaebus
27. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse I. Neiliku kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja I. Neiliku vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
28. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole I. Neiliku vabastamata jätmist veenvalt motiveeritud. Maakohus on põhjendamatult jäetud arvestamata tingimisi ennetähtaegse vabastamise ja kinnipeetava isikuga seonduvad positiivsed asjaolud: osalemise rehabiliteerivates tegevustes, motiveerituse sõltuvusest vabanemiseks ja paranemise teele asumiseks, distsiplinaarkaristuste puudumise, kinnipeetavat eesootavad elutingimused ning kriminaalhoolduse võimalused isikut abistada.
29. I. Neiliku kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et ta alustas
30. septembril 2019 õpinguid
31. klassis. I. Neilik osales
32. juunist 2019 kuni
33. juulini 2019 sõltuvusteemalistel loengutel. Ta osales aktiivselt kõigis 14 loengus. I. Neiliku motivatsioon oli hea, ta oli kaasatud ja kuulas tähelepanelikult. I. Neiliku puhul oli tunda huvi programmi vastu ning soovi oma elu muuta. Samuti osales kinnipeetav
34. juunist 2019 kuni
35. juulini 2019 tervisegrupis „12 sammu“. Ta käis kõigil 14 kohtumisel kohal. I. Neiliku motivatsioon muutusteks oli hea. Ta oli tundides kaasatud, tegi alati ülesandeid ära, suhtus osalemisse väga tõsiselt ja mõtles positiivselt.
36. augustist 2019 kuni
37. septembrini 2019 käis ta tagasilanguse ennetamise tugigrupis. I. Neilik osales aktiivselt 13 kohtumistel 14-st. Tema motivatsioon oli hea. I. Neilik tegi alati ülesanded ära ja mõtles positiivselt. I. Neilikul puuduvad distsiplinaarkaristused.
38. Kohus on oma seisukohtade põhistamisel jätnud arvestamata mitmed I. Neilikut positiivselt iseloomustavad asjaolud. Kuna maakohus ei ole osundatud negatiivsetele hoiakutele või korrarikkumistele vanglas, on arusaamatu, miks ei peetud kinnipeetava tingimisi ennetähtaegselt vangistuse kandmiselt vabastamist võimalikuks. Maakohtu hinnangul pole karistus veel oma eesmärke täitnud ning seetõttu ei saa kinnipeetavat vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Kaitsja leiab, et karistuse eesmärkide saavutamiseks ei ole tingimata vajalik karistuse lõpuni kandmine. Kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamisega ei vabane isik karistusest, vaid kannab selle lõpuni leebematel tingimustel ja kriminaalhooldaja järelevalve all olles. Elektrooniline valve peaks tagama piisava ja tõhusa järelevalve I. Neiliku käitumise üle.
39. I. Neilik on reaalselt kandnud ära ligi kaks aastat vangistust, s.o suurema osa temale mõistetud karistusest. Kui kinnipeetav kannab karistuse täielikult ära ja vabaneb tähtaegselt, siis võivad vajada lahendamist samad probleemid, mis on praegu aktuaalsed. Sellisel juhul pole võimalik isiku käitumist kontrollida ning abistada teda võimalikes riskivaldkondades. Koostöö kriminaalhooldusega teeb kinnipeetava tagasituleku ühiskondlikku ellu oluliselt kergemaks ning võimaldab efektiivselt rakendada sotsiaalprogrammides õpitut. I. Neilik on avaldanud, et ta on valmis järgima kõiki elektroonilise valve ja käitumiskontrolliga kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. I. Neilikule tuleks anda võimalus vangistuses aset leidnud positiivseid muutusi rakendada väljaspool kinnipidamisasutust ning tõestada, et muutused on ka tegelikult toimunud.
40. I. Neilik on motiveeritud oma hoiakuid ja eluviise muutma. Ta on vanglas suhelnud sotsiaaltöötajatega ning selgitanud välja toimetuleku, võõrutusravi ning töötamise võimalused vanglast vabanemisel. Kinnipeetaval on toetav perekond. I. Neiliku käitumine vanglas ja elutingimused vabanedes annavad alust arvata, et ta saab oma elu edaspidi elada õiguskuulekalt. 3
41. Maakohtu määrusest ei nähtu põhjuseid, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Maakohtu osundamine viiele eelnevale vangistusele ei ole õige, kuna I. Neilikul on kaks kehtivat kriminaalkaristust. Maakohtu seisukohast võib järeldada, et isiku puhul, kes on korduvalt narkokuriteo toime pannud, ei ole ennetähtaegne vabanemine põhimõtteliselt võimalik, vaatamata kinnipeetava püüdlustele paranemise teele asuda ja positiivselt käituda. Selle seisukohaga ei saa nõustuda. Kui korduvalt karistatud isikutele ei anta võimalust tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, vähendab see nende motivatsiooni osaleda rehabiliteerivates tegevustes ning järgida vanglas kehtivaid eeskirju.
42. Maakohus märkis, et I. Neiliku käitumine vangistusasutuses viitab puudulikule töömoraalile, mis võib probleemiks saada ka Lootuse külas. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et I. Neilik ei pruugi pärast Lootuse külas programmi lõppemist soostuda vabaduses legaalsel teel elatist hankima. Vangla iseloomustusest ei saa kuidagi järeldada puudulikku töömoraali ega negatiivset suhtumist tööhõive osas. Iseloomustuse kohaselt oli I. Neilik ajavahemikuks
43. juulist 2019 kuni
44. oktoobrini 2019 määratud majandusabitöölise ametikohale (mis eeldas kinnipeetava sellekohast nõusolekut). Ta ei täitnud töökohustust üksnes seetõttu, et oli valdava osa ajast erinevate sporditraumade tõttu tööst vabastatud. I. Neiliku õe tuttav on valmis kinnipeetavale vabanedes tööd pakkuma.
45. I. Neilik tunnistab oma sõltuvusprobleemi ja soovib läbida narkovõõrutuse Lootuse külas. Ta on vangistuse jooksul osalenud erinevates sõltuvusteemalistes programmides. Sellele vaatamata ei olnud maakohus veendunud, et kinnipeetav on asunud paranemise teele ega jätkaks vabanedes kuritegelikku käitumist. Maakohus ei ole oma seisukohta nõuetekohaselt põhjendanud ega märkinud, miks vaatamata eeltoodud asjaoludele sellist veendumust ei kujunenud. Süüdimõistetu määruskaebus
46. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse ka I. Neilik, kes palub kohtumääruse tühistada ja end vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve kohaldamisega vabastada.
47. I. Neilik leiab, et rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine oleks hädavajalik ja täidaks karistuse eesmärke. Temal kui sõltlasel aitaks rehabilitatsioonikeskusesse vabanemine vabadusega järkjärgult harjuda. Vanglal ei ole I. Neilikule enam midagi pakkuda – I. Neilik on eeskujulikult läbinud vangla poolt pakutud programmid. Tal ei ole enam allesjäänud vangistuse ajaks tegevust. Pärast Lootuse külast vabanemist jätkuks I. Neiliku suhtes kriminaalhooldus ning oleks võimalik sõltuvusprobleemidega tegelemist jätkata. Kui I. Neilik saaks ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, siis tema sõltuvusrehabilitatsioon ei katkeks. I. Neilikule tuleks anda võimalus Lootuse külla tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
48. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus põhjendatult I. Neiliku tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vangistusest vabastamata. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
49. Ringkonnakohus muudab osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Kuna karistusregistrist nähtub, et I. Neilikul on kolm kehtivat kriminaalkaristust, ei olnud maakohtu viide viienda reaalse vanglakaristuse kandmisele lubatav. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium nõustub maakohtuga, et I. Neilikut ei saa vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, kuna uute kuritegude toimepanemise risk on liialt kõrge. 4
50. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et maakohus on jätnud süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud tähelepanuta. Maakohus võttis arvesse seda, et I. Neilikul on vabaduses elukoht Lootuse külas ja toetavad lähedased, ta on vangistuse jooksul osalenud mitmes programmis ning soovib vabaduses õiguskuulekalt elada ja sõltuvusprobleemidega edasi tegelema. Eeltoodu ei ole I. Neiliku ennetähtaegseks vabastamiseks piisav. Kolleegium leiab sarnaselt maakohtuga, et I. Neiliku puhul on tagasilanguse risk liiga kõrge ning ta võib vabanemise järel uuesti narkootikume tarvitama ja käitlema hakata.
51. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et I. Neilik hakkas narkootikume tarvitama juba alaealisena ning tegi seda enne käesoleva karistuse kandmist igapäevaselt. Ta tarvitas muuhulgas amfetamiini ja kokaiini ning süstis fentanüüli. Hoolimata sellest, et I. Neilik osales nii vabaduses kui ka eelmise vangistuse ajal sõltuvusrehabilitatsiooniprogrammides, naasis ta varasema eluviisi juurde. I. Neilik avaldas, et oli pärast vanglast vabanemist aasta aega kaine, kuid töö ja raha puudumise tõttu hakkas uuesti tarvitama. Ringkonnakohus leiab, et I. Neilik ei ole vangistuse jooksul teinud kõike endast olenevat, et eelmisel korral tagasilanguseni viinud majandusliku toimetuleku riskide kordumist vältida. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärk vangla tööhõives osaleda jäi saavutamata. Seetõttu on tõenäosus varasemate probleemide kordumiseks suur.
52. Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et vangla iseloomustusest ei saa järeldada puudulikku töömoraali ja negatiivset suhtumist tööhõivesse. Erinevalt määruskaebuses märgitust kinnitab kinnipeetava iseloomustus, et I. Neilik on vanglas suhtunud töösse negatiivselt. Kaebuses viidatud perioodil, s.o
53. juulist 2019 kuni
54. septembrini 2019, oli I. Neilik töötamisest vabastatud erinevate sporditraumade tõttu. Enne seda keeldus ta aga töötamast negatiivse suhtumise tõttu vangla tööhõivesse. Eeltoodust järeldub, et I. Neilik ei ole vanglas omandanud harjumust töötada ja oma hoiakuid täielikult muutnud. Seega on alust kahelda I. Neiliku võimes vabaduses tööd teha. Lisaks ei ole kohtule esitatud kinnituskirja selle kohta, kas ja millist tööd I. Neiliku õe tuttav talle pakub. Seega ei ole ka töökoha olemasolus võimalik veenduda. Arvestades, et I. Neilik on varem narkootikume käidelnud tulu teenimise eesmärgil, tema majanduslik toimetulekuoskus on kehv ning tal on 17 405 eurot ulatuses võlgasid, nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et toimetulekuraskused on I. Neiliku puhul oluliseks uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks.
55. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebustes esitatud väitega, et I. Neiliku tingimisi ennetähtaegse vabastamata jätmisega võetakse süüdimõistetult võimalus järk-järgult vabadusega kohaneda ja sõltuvusrehabilitatsiooni jätkata. I. Neilikul on võimalik minna Lootuse külla ka pärast karistuse lõppu. Samuti on põhjendamatu I. Neiliku väide, et vanglal ei ole talle enam midagi pakkuda. I. Neilikul on võimalik uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks allesjäänud karistusaja jooksul sõltuvusprobleemidega edasi tegeleda, jätkata õpinguid ja töötada.
56. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
57. I. Neiliku kaitsja esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigi õigusabi tasu kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kohtumäärusega tutvumiseks, kliendi nõustamiseks ja määruskaebuse koostamiseks kokku 60 minutit, mille eest ta palub määrata riigi õigusabi tasu 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti).
58. Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg-st 1 ja § 22 lg-st 7 ning justiitsministri
59. juuli
60. a määruse nr 16 § 1 lg-test 6 ja 10, §-st 3 ning § 6 lg-st 3, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud 5 lahendi, tuleb eelmises punktis nimetatud riigi õigusabi tasu, 64 eurot ja 80 senti (sealhulgas käibemaks 10 eurot ja 80 senti), kui KrMS § 175 lg 1 p-s 4 nimetatud menetluskulu KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel I. Neilikult riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 6