Obsah (4)

§ 75§ 256§ 63§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2020, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-15-9308 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

§ 75lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid: 1.

elama aadressil XXX;

1. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 5.

§ 75

lg 2 p 5 alusel kohustada German Bauerit alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud; 6.

§ 75

lg 2 p 7 alusel keelata German Baueril suhtlemine teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Maakohtu 13. märtsi 2018. a otsusega tunnistati German Bauer süüdi

§ 256

lg 1, § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi.

§ 63lg 1, § 64 lg 1, § 65 lg 1 alusel mõisteti G.

Bauerile liitkaristuseks 6 aastat ja 8 kuud vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas

1. aprillil 2014 ja lõppeb
2. detsembril
4. Tartu Vangla esitas
5. veebruaril 2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava G. Baueri vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
6. Viru Maakohtu
7. aprilli
8. a määrusega jäeti süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.
9. G. Bauer omab kahte kehtivat kriminaalkaristust. Positiivsena tõi maakohus G. Baueri iseloomustamiseks välja, et viimasel on toetavad ja head suhted lähedastega, vabanemise korral on isikul olemas kindel elukoht ning kinnipidamiskohas on G. Bauer läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Samuti puuduvad G. Baueril kehtivad distsiplinaarkaristused ja kinnipidamiskohas on ta omandanud eesti keele tasemel B1, muuhulgas soovides keeleõpet jätkata.
10. Vaatamata eeltoodule, leidis maakohus G. Baueri iseloomustamiseks ka palju negatiivseid aspekte. Hoolimata sellest, et vabanemise korral on G. Baueril olemas kindel töökoht, kahtleb maakohus G. Baueri reaalses valmisolekus tööle asuda. Vangla iseloomustusest nähtub, et isik töötas aastatel 2008-2014 Mistmer OÜ-s tegevjuhi/direktorina. Samas on alust arvata, et tegemist oli nn riiulfirmaga, mille tegevus oli suunatud kuritegude toimepanemisele. Seda enam, et antud ettevõtte juhatuse liikmeks oli ka E.M. , kellega G. Bauer lõi ühiselt kuritegeliku ühenduse. G. Baueri enda sõnul on ta varasemalt tegelenud vanaraua hankimise ja müümisega ning sõidukite toomisega välismaalt. Vaatamata väidetavale töökogemusele, keeldus G. Bauer kinnipidamiskohas tööle asumast, kuigi tema võlgnevuste kogusumma on 18 153 eurot. Eeltoodust järeldas maakohus, et G. Baueril puudub tahe võlgnevustest vabaneda.
11. Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta ka asjaolu, et hetkel on G. Bauer psühhiaatrilise ravi tõttu tööst vabastatud ja tema tööle määramise käskkiri on tühistatud. Seega on isiku tervislik seisund sedavõrd raske ja ravivajadus sellest tingituna suur, et ei võimalda tal tööle asuda. Nimetatud võib saada takistuseks ka vabaduses töökoha leidmisel ja säilitamisel ning üldise majandusliku toimetuleku osas.
12. Maakohus võttis muuhulgas ka arvesse G. Baueri varasemat tegevust, s.o kuritegelikku ühendusse kuulumist ja selle loomist ning jätkuvat hoolimatut suhtumist võlgnevuste likvideerimisse, leides, et G. Baueri puhul eksisteerib märkimisväärselt kõrge risk kuritegelikule teele naasmiseks majandusliku kasu saamise ja elukvaliteedi tõstmise eesmärgil.
13. Kokkuvõtvalt leidis maakohus, et G. Bauer võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist, kuna ta ei ole varasematest karistusest vajalikke järeldusi teinud. G. Bauer võib temale sobiva elukvaliteedi tagamiseks olukorras, kus tema legaalsed sissetulekud on ebapiisavad, asuda raha hankima kuritegude toimepanemise teel. Kuna G. Bauer ei näe võimalike probleemide tekkimisel iseenda rolli, saab öelda, et isik ei ole valmis enda käitumist kriitiliselt analüüsima ja vajadusel tegema jõupingutusi suhtumise ning käitumise muutmiseks. 2 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kaitsja määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse G. Baueri kaitsja, kes palub kohtumääruse tühistada ja G. Baueri vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
15. Kaitsja hinnangul on maakohus otsustust tehes lähtunud ebaõigetest kaalutlustest ja jätnud olulised aspektid tähelepanuta. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 20). G. Baueril puuduvad distsiplinaarkaristused, ta on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava ja tema vabanemisjärgsed elutingimused on head.

1. Erinevalt maakohtust on kaitsja seisukohal, et G. Baueri garanteeritud töökoht räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nimelt on G. Baueril olemas kindel töökoht OÜ-s Top Center. Maakohus kahtleb G. Baueri valmisolekus tööle asuda, tuginedes seejuures kuue aasta tagustele andmetele. Samuti ei kuulu iseloomustusest tulenevalt tema suhtlusringkonda kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuue aastaga on G. Baueri muutunud ja tuginemine sedavõrd vanadele andmetele viitab maakohtupoolsele kaalutlusveale. Samuti, kuna ettevõtte Mistmer OÜ majandustegevuse kohta puuduvad andmed, ei ole võimalik väita, et tegemist ei olnud tegutseva ettevõttega. Lisaks leiab kaitsja, et hoolimata G. Baueri võlgnevuste kogusummast, on viimane siiski motiveeritud nende tasumisest, mille juures tulevas kasuks kindel töökoht ja lähedaste toetus.
2. Maakohtule esitatud Tartu Vangla vastusest päringule nähtub, et G. Bauer põeb vaimuhaigust, mis takistab karistuse kandmist, mistõttu võib tema ennetähtaegne vabastamine koos ravi jätkamisega tema paranemisele kaasa aidata (tl 49).

§ 75

lg 2 p 5 alusel võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud. G. Bauer on nõus raviga jätkama, mistõttu tuleks isik ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Süüdimõistetu ennetähtaegset karistuse kandmisest vabastamist haiguse tõttu reguleerib küll KrMS § 425 lg 2, kuid siinkohal tuleks arvesse võtta, et G. Baueril on karistust kanda jäänud veel vaid seitse kuud. Siinkohal võtaks ekspertiisi tegemine aega, mistõttu võib tekkida olukord, kus G. Bauer vabaneb vanglast tähtaegselt. Kuna

§ 75

lg 2 p 5 võimaldab vastava nõusoleku korral isiku ravile allutada, tuleks siinkohal toodud võimalust kaaluda. Kaitsja kirjalik seisukoht

1. G. Baueri võlgnevuste summa on vähenenud 1000 euro võrra ja on nüüdsest 17 153 eurot ning ta on motiveeritud neid tasuma. G. Bauer põeb vaimuhaigust ja tema vabastamine koos ravi jätkamisega võib aidata kaasa tema paranemisele. Kuigi maakohus leidis, et riigis kehtiva eriolukorra tõttu on ravi kättesaadavus raskendatud, on soovituslik eriolukorra ajal vangide arvu oluliselt vähendada. Seega räägib G. Baueri vabastamise poolt tema tervislik seisund ja eriolukord ei oleks siinkohal ka takistuseks. 3 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub maakohtu määrus tühistamisele ja G. Bauer tuleb vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
3. Kinnipeetava vabastamine eeldab lisaks formaalsete eelduste täidetusele ka materiaalsete eelduste olemasolu.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tõsi, viidatud sätte teksti lugedes pole võimalik aru saada, mida kohus normis loeteletud asjaolude alusel silmas pidama peab. Sellele küsimusele tuleb vastata seadust süstemaatiliselt ja teleoloogiliselt tõlgendades. Tulenevalt vangistusseaduse § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust (vt nt RKKKm 3-1-1-12-17, p 20; RKKKm 1-14-10087/66, p 33 ja RKKKm 1-09-14104/142, p 21). 16. Maakohus on küll

§ 76

lg-st 4 tulenevaid eelduseid kontrollinud, kuid on seda tehes teinud mitu kaalutlusviga. Peamiseks loeb kriminaalkolleegium maakohtu kokkuvõtva järelduse, et G. Bauer jätkab vabanemise korral kuritegude toimepanemist, mistõttu tuleb isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta.

1. Esmalt on maakohus G. Baueri mitte vabastamist põhjendavate argumentidena välja toonud, et viimane ei asu vabaduses tööle. Toodut põhjendas maakohus sellega, et viimane kuulus väidetavalt aastatel 2008-2014 n-ö „riiulfirmasse“, mille tegevus oli suunatud kuritegeliku ühenduse eesmärkidele. Siinkohal leiab kriminaalkolleegium, et kinnipeetava vabastamata jätmist ei ole võimalik põhjendada enam kui kuue aasta taguste andmetega. Isegi kui vastaks tõele, et G. Bauer on varasemalt olnud seotud ettevõttega, mis suure tõenäosusega legaalseid teid pidi tulu ei teeninud, ei saa üksnes seeläbi hinnata G. Baueri võimalikku tööle saamise tõenäosust. Olemasolevate andmete põhjal on G. Baueril vabanemise korral olemas kindel töökoht OÜ-s Top Center, mis vähendab oluliselt tema majandusliku toimetulekuga seonduvat riski. Ühtlasi on maakohus märkinud, et kuna G. Bauer on ka kinnipidamiskohas olles tööst keeldunud, ei tee viimane piisavalt jõupingutusi enda võlgnevuste likvideerimiseks. Antud andmeid aga kehtivast vangla iseloomustusest ei nähtu, s.o viimasel puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja ühtlasi on tema tööle määramise käskkiri haiguse tõttu peatatud. Kaitsjalt saadud viimase informatsiooni kohaselt on G. Bauer end võlgnevusi tegelikkuses 1000 euro võrra vähendanud, mistõttu ei vasta tõele nagu suhtuks viimane enda võlgnevuste tasumisse ükskõikselt. Oluline on ka seegi, et kinnipidamiskohas omandas G. Bauer eesti keele tasemel B1, mis omakorda võimaldab tal sellevõrra lihtsamini tööturul hakkama saada, avades talle rohkemaid võimalusi erinevatele kohtadele kandideerimiseks.
2. Samuti leidis maakohus, et G. Baueri hoiakud ja mõtlemine on taolised, mis ei võimalda tal enda vigu näha ja et vabanemise korral asub isik suure tõenäosusega toime panema majandusliku kasu saamisele suunatud kuritegusid, kuna viimane ei suhtu võlgade likvideerimisse piisava hoolsusega. Ka eeltoodud maakohtu seisukohad on äärmiselt oletuslik. G. Baueri majandusliku toimetuleku osas peatus ringkonnakohus juba eelnevas punktis. Mis puudutab tema nn hoiakuid ja suhtumist, siis siinkohal on oluline, et viimane on läbinud sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. Eeltoodu on suunatud multiprobleemsetele süüdimõistetutele ning selles osalemine eeldab eneseanalüüsi võimet. Samuti otsitakse antud programmi raames isiku elust, mõtlemisest ja hoiakutest seoseid õigusrikkumistega. Sellest tulenevalt on kinnipidamiskohas G. Baueri 4 suhtumisest ja hoiakutest tingitud probleemkohtadega tegeletud. Ka programmi tagasisidest nähtub, et isik töötas kaasa ja analüüsis antud teemasid sügavuti.
3. Ka G. Baueri vabanemisjärgsed elutingimused on taolised, mis räägivad tema vabastamise kasuks. Nagu öeldud, on tal vabanemisel olemas kindel töökoht. Ühtlasi on tal olemas ka kindel elukoht ning toetavad lähedased, kellega G. Bauer on läbivalt terve vangistuse suhelnud. Ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamisest tulenevad riskid G. Baueri osas puuduvad. Tal ei ole diagnoositud alkoholisõltuvust ja viimased alkoholitarvitamisest tingitud süüteod jäävad aastate tagusesse aega (aastatel 2010, 2012 ja 2014), millest tingituna neile käesolevalt tugineda ei ole võimalik. Narkootikumide ja kuritegeliku käitumise vahel G. Baueri puhul seos sootuks puudub.
4. Eeltoodust tulenevalt saab öelda, et temast lähtuv retsidiivsusrisk on selline, mis võimaldab ta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. G. Bauer on käesolevaks hetkeks ära kandnud valdava enamuse talle mõistetud karistusest ja ta vabaneks tähtaegselt käesoleva aasta lõpus. Sellest tulenevalt on ka tema karistuse eesmärgid täidetud, ta on täitnud temale koostatud individuaalset täitmiskava ja tema probleemkohtadega on vangistuse jooksul tegeletud. 21.

§ 76lg 5 ls 1 alusel tuleb G.

Bauerile määrata katseaeg kuni 14. detsembrini 2020.

§ 76lg 5 ls 2 alusel tuleb G.

Bauer allutada

§ 75

lg-s 1 toodud käitumiskontrollile.

§ 75lg 2 p 5 alusel määrab ringkonnakohus G.

Bauerile lisakohustuse alluda ettenähtud ravile. Nimelt nähtub asja materjalidest, et käesolevalt viibib G. Bauer tulenevalt tervislikest probleemidest Tartu Vangla psühhiaatriaosakonnas ravil. Ühtlasi on Tartu Vangla G. Baueri kaitsjale vastanud, et viimase vabastamine koos ravile allutamisega võid aidata kaasa tema paranemisele.

§ 75lg 2 p 7 alusel keelab ringkonnakohus G.

Baueril ka kriminaalkorras karistatud isikutega suhtlemise ja seda ennekõike põhjusel, et teda on kriminaalkorras karistatud ühenduse loomise ja sinna kuulumise eest, mis võib viidata varasematele tutvustele kriminaalkorras karistatud isikutega. 22. Kuigi vangla on G. Baueri vabastamise korral teinud ettepaneku määrata talle ka

§ 75

lg 2 p-s 4 toodud lisakohustus otsida endale töökoht või võtta ennast Eesti Töötukassas arvele, ei pea kriminaalkolleegium toodud kohustuse määramist mõistlikuks. G. Baueril on juba vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht. Teiseks võib tema tervislik seisund olla vabanedes taoline, mis ei võimaldagi tal tööle asuda, mistõttu ei ole ratsionaalne määrata isikule käitumiskontrolli ajaks kohustust, mida ta võib juba eos rikkuda. 23. Eelnevast lähtuvalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 30. aprilli 2020 määruse ja rahuldab määruskaebuse. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 5