Obsah (14)

§ 655§ 2§ 3§ 1§ 9§ 208§ 217§ 222§ 116§ 223§ 189§ 218§ 115§ 127

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 08. oktoober kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-2193 X X hagi Arnatus Mööbel OÜ vastu

§ 655lg 1 mõttes.

Sellest tulenevalt on kostjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult omandada. Kostja on seisukohal, et hageja poolt pooltevahelise lepingu ülesütlemisel ei ole kostja hoidnud midagi kokku. Kuivõrd hageja võttis kostja poolt osaliselt tarnitud mööbli faktiliselt kasutusse, siis tuleb kostja hinnangul eeldada, et töö kvaliteet vastas nõuetele. Kostja juhib eraldi tähelepanu asjaolule, et köök oli tarnitud kahes osas. Oluline köögiosa on jäetud hageja kasutusse ning köögidetailid, mis olid esitletud paikvaatlusel moodustab ainult 20% kogu köögimööblist. Kostja on seisukohal, et mööbli kasutamist tõendab paikvaatlusel ilmnenud defekt, mis oli tekitatud köögimööbli demonteerimisel nõuetekohast tehnoloogiat eirates. Lisaks oli köögimööbel toodetud eriprojekti alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole köögimööbli tagastamine käesoleval juhul võimalik. Kohtu põhjendused

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega, teostanud vaatluse ning hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kuulub rahuldamisele. 4
2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
3. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. 4.

§ 2

lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist.

§ 3

p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust.

§ 1

lg 3 sätestab, et rohkem kui kahe poole vahel sõlmitud lepingutele (mitmepoolne leping) kohaldatakse käesolevas seaduses lepingute kohta sätestatut, kui see ei ole vastuolus lepingu olemuse ega eesmärgiga.

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumise andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

1. Puudub vaidlus ning on tõendatud, et: a. hageja ja kostja sõlmisid
2. a septembrikuus lepingu, mille esemeks oli köögimööbel (ostu-müügileping). Samuti leppisid hageja ja kostja kokku köögimööbli paigaldamises (töövõtuleping); b. hageja tasus tellimuse kinnitamiseks kostja poolt 11.09.2017 esitatud ettemaksuarvetes nr 140917003 ja 250917001 esitatud summa 50% ulatuses, s.o 8319,50 eurot; c. kostja oli kohustatud ettemaksuarves nr 140917003 nimetatud tooted tarnima hagejani
3. oktoobriks 2017 ning ettemaksuarves nr 250917001 nimetatud tooted
4. novembriks 2017; d. köögimööbli paigaldamine pidi aset leidma 27.10.2017 ja 15.11.2017, kuid kostja ei paigaldanud mööblit nimetatud kuupäevadeks; e. hageja taganes 24.01.2018 taganemisavalduse esitamisega pooltevahelisest lepingust; f. kostja tarnitud mööbli üheks puuduseks on asjaolu, et köögimööbli karkassi materjaliks on kasutatud MDF-i, mitte kasevineeri.
5. Toimikust nähtuvalt on kostja lähtunud oma vastuväidetes hageja esitatud taganemisavalduse suhtes töövõtulepingu regulatsiooni sätetest. Juriidilises kirjanduses on peetud müügilepingu eristamist töövõtulepingust problemaatiliseks. Eristamisprobleem tekib eelkõige juhul, kui asjas esineb kombinatsioon teatud eseme valmistamisest ning selle võõrandamisest. Üldreeglina tuleb sellistel juhtudel lähtuda põhimõttest, mille kohaselt juhul, kui lepingu sõlmimise hetkel on lepingu objekt juba valmistatud ning lepingu sisuks on 5 valmistatud objekti võõrandamine, on tegemist müügilepinguga. Kui aga lepingu sõlmimise hetkel lepingu objektiks olevat eset valmistatakse või hakatakse valmistama, annab müügi- või töövõtulepingu eristamiseks olulise tõlgendamisreegli

§ 208lg 2.

Nimetatud sätte kohaselt allub leping müügilepingu regulatsioonile juhul, kui leping on suunatud alles valmistatava asja võõrandamisele. Käesoleval juhul tarnis kostja hagejale eritellimusel alles valmistatava köögimööbli, seetõttu lähtub kohus asja edasisel lahendamisel müügilepingu regulatsioonist. Samuti ei ole kohtu hinnangul käesolevas asjas hageja lepingust taganemisel oluline asjaolu, miks tarne viibis lepingust tulenevate tähtaegade jooksul, kuivõrd pooltevaheline leping ei näinud ette lepingu tähtaegselt mittetäitmise, s.t tarnega viibimise korral sanktsioone. 7. Müügilepingu sisuks (

§ 208

lg 1) on müüja kohustus anda ostjale üle olemasolev asi, millele vastab ostja kohustus tasuda ostuhind rahas ja võtta asi vastu. Ostjale üleantav asi peab

§ 217

lg 1 kohaselt vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (

§ 217lg 2 p 1).

Poolte vahel on vaidlus kostja poolt hagejale paigaldatud köögimööbli vastamise osas kokkulepitud tingimustele. 8. Müügilepingu puhul on puudustega müüdud asja puhul primaarseks õiguskaitsevahendiks

§ 222

lg 1 mõtte kohaselt lepingu täitmise nõue, s.t nõue asi parandada või asendada, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Müüja võib parandamise asemel asendada asja lepingutingimustele vastava asjaga. 9. Lepingust taganemise kehtivuseks peavad olema täidetud nii selle formaalsed eeldused, eelkõige olema esitatud vastaspoolele õigel ajal taganemisavaldus kui ka sisulised (materiaalsed) eeldused, st taganemiseks peab olema seda õigustav põhjus, eelkõige oluline lepingurikkumine

§ 116mõttes (Riigikohtu 19.

aprill 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-116-17, p 27).

§ 116

lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud. Sama paragrahvi lg 2 punktide 1-5 järgi on olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige järgmistel juhtudel: 1) kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis; 2) rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; 3) kohustust rikuti tahtlikult; 4) kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi ja 5) teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust nimetatud seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et käesoleval juhul esinesid kostja käitumises kõik ülalnimetatud eeldused. Hageja esitas kostjale taganemisavalduse 24.01.2018. Kostja esitatud ettemaksuarvetest nähtub, et pooled on sõlminud kokkuleppe selles, millised on lepingu kohaselt nõutavad omadused, millele müüdav köögimööbel peab vastama. Hageja tegi valiku müügiobjekti suhtes, soovides kostjalt konkreetsest materjalist köögimööblit, s.o mööblit kasevineerist valmistatud karkassiga ning vahtrapuust valmistatud 6 töötasapinnaga. Ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele (

§ 217lg 1).

Kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi, ei vasta ta lepingutingimustele (

§ 217lg 2 p 1).

Kostja tarnis hagejale aga MDF-ist valmistatud köögimööbli karkassi ning kasepuust valmistatud töötasapinna. Sellest tulenevalt rikkus kostja kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt hageja huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu ning mille mittekohasel täitmise tõttu jäi hageja olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, s.o konkreetsest eritellimusel valmistatud köögimööblist. Kostja tahtlust kohustuse mittekohase täitmise suhtes tõendab asjaolu, et kostja ei asendanud ka hageja määratud täiendava tähtaja jooksul töötasapinda lepingutingimustele vastava objektiga, s.o vahtrapuust töötasapinnaga. Lisaks ei vastanud lepingutingimusele ka köögimööbli karkass, mis pidi lepingu kohaselt olema valmistatud kasevineerist, kuid oli valmistatud MDF-ist. Tähtsust ei oma kostja väide, et kasevineeri ja MDF hulgihinnad on samaväärsed, sest hageja ostjana ei ole nõustunud materjali vahetusega. Vastavalt

§ 223

lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Toimikust nähtuvalt on hageja soovinud kostjalt selgitust köögimööbli materjalide osas ning kostja poolt tarnitud töötasapinna asendamist. Seega on kohtu hinnangul võimalik tuvastada, et hageja on andnud kostjale puuduste kõrvaldamise võimaluse, s.o võimaluse asendada töötasapind täiendava tähtaja jooksul. Kostja tarnis hagejale 13.12.2017 seisuga uue töötasapinna, mis vaatamata teistkordsele tarnele ei vastanud lepingutingimustele, s.o ei olnud valmistatud vahtrapuust (tl 8). Seega ei olnud tarnitud töötasapinnal pooltevahelises lepingus kokkulepitud omadusi

§ 217lg 2 p 1 mõttes ning kostjapoolne asja asendamine ebaõnnestus.

Kostja ei nõustu töötasapinna lepingutingimustele mittevastavusega ning on seisukohal, et hagejale on tarnitud vahtrapuust valmistatud töötasapind. Kohtule vastavaid tõendeid esitatud ei ole vaatamata kohtu ettepanekule. Vahtrapuu kasutust töötasapinna valmistamisel ei kinnitanud ega põhistanud veenvalt ka kostja poolt paikvaatlusele kutsutud asjatundja. Kohtu hinnangul on see asjaolu kostja tõendamiskohustus TsMS § 230 lg 1 mõttes. Kostja ei eita hageja poolt esiletoodud faktilisi asjaolusid, mis puudutavad köögimööbli karkassi materjali ning nõustub, et tegemist ei ole kasevineeriga. Kostja on aga seisukohal, et tegemist on veaga, mis ei mõjuta köögimööbli kasutamist ega välimust. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Köögimööbli karkassi puhul on tegemist köögimööbli olulise osaga, mis võib oluliselt mõjutada mööbli vastupidavust, s.t kasutusaastate pikkust ja hageja on õigustatud ostjana saama lepingus kokkulepitud materjalist karkassi. Samuti heidab kostja hagejale ette asjaolu, et köögimööbli karkassi osas ei ole hageja andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks. Hageja käesolevas tsiviilasjas väljendatud seisukohtade põhjal pole kahtlust, et müügilepingust taganemist, kui äärmusliku õiguskaitsevahendi kasutamist õigustas antud juhul ka asjaolu, et muud vahendid (sh kostjale täiendava tähtaja andmine) ei olnud tulemust andnud. Kohus on seisukohal, et hageja jaoks oli esmase õiguskaitsevahendina soovitud asja, s.o köögimööbli karkassi, asendamise nõue ammendanud, kuna ka 13.12.2017 tarnitud uus töötasapind, mille asendamiseks hageja andis kostjale täiendava tähtaja, ei vastanud lepingutingimustele. Sellest tulenevalt ei ole kohtu hinnangul esmase õiguskaitsevahendi kasutamata jätmine hageja poolt etteheidetav, kuna kostja ei kõrvaldanud talle esimesel korral antud täiendava tähtaja jooksul töötasapinnaga seotud puudusi. Ka hageja viitab hagiavaldusele lisatud taganemisavalduses, et taganemiseks andis mh aluse puuduste kõrvaldamata jätmine täiendava tähtaja jooksul. 7 Lähtudes eeltoodust tuvastab kohus, et hagejale müüdud köögimööbel ei vastanud lepingutingimustele, sh lepinguga ettenähtud kvaliteedile, mistõttu oli hagejal õigus lepingust taganeda kostjapoolse olulise müügilepingu rikkumise tõttu

§ 223

lg 1 ja

§ 116lg 1 ja 2 järgi.

10.

§ 189

lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Kohtule esitatud asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt on tõendatud, et hageja on kostjale tasunud ettemaksuna kokku 8 319,50 eurot. Hageja esitatud hagiavalduses märgitud nõude suurus oli 6 984,50 eurot. Toimikust nähtuvalt täiendas hageja 13.06.2019 oma haginõuet 3 389,90 euro ulatuses, määrates uueks hagihinnaks 10 374,40 eurot. Hageja põhistas hagi suurendamist sellega, et kostja ei ole tagastanud hageja tellitud köögimööbli mehhanisme summas 2 810,40 eurot. Samas väidab hageja, et eemaldas hagiavalduses esinenud arvutusliku vea summas 579,50 eurot, mille võrra on hagi nõue suurenenud. Seega on hageja kogunõue 10 374.40 eurot. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on tarninud hagejale üksnes osa köögimööblist. Hageja esitatud haginõudest tulenevalt on tarnimata jäänud köögimööbli osade, sh tegemata töö (köögimööbli osade paigaldus ja tarne) rahaline suurus 4 256,00 eurot. Lepingutingimustele mittevastavate tööde, s.o köögi karkassi (sh karkass ustele) ning töötasapinna rahaline suurus on 3 308,00 eurot. Hageja on ettemaksuna tasutud kogusummast (8 319,50) maha arvestanud köögimööbli osad, mida ei ole võimalik demonteerida ning seeläbi kostjale tagastada. Eelnimetatud osade rahaline suurus on 1 315,00 eurot ja mida kostja ei ole rahalise suuruse osas vaidlustanud. Hageja on esitanud hagi suurendamise nõude summas 2810.40 eurot, sest hageja eest tasus Midwest Alpha Ltd arve ning mehhanismid anti üle X Xile. Hageja väidet kinnitavad maksekorraldus ( tlk 187) ja A. Xi ekiri (tlk 186). Kostja haginõude suurenemisega 2 810,40 euro võrra ei nõustu ning on omalt poolt esitanud tõendid, et nimetatud mehhanismid on tagastatud, s.o paigaldatud köögimööblile, mis on hageja valduses. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud oma vastuväidet, ükski tõend ei kinnita, et kostja valduses olevad mööbli mehhanismid on paigaldatud just selle mööbli osa külge, mis jäi hagejale. Kostja esitatud fotomaterjal ei kinnita seda (tlk 205-208), et hageja valduses on just arvel nr 0000698, 13.09.2017 kirjeldatud mehhanismis ( tlk 186 pöördel). Seega on tõendatud hageja poolt kulu kandmine ning see tuleb kostjalt välja mõista. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tekkinud kahju 10 374.40 eurot. 11. Kohus peab vajalikuks märkida järgmist. Kostja leiab, et köögimööbli tagastamine hageja poolt ei ole käesoleval juhul võimalik. Kostja põhistab oma seisukohta paikvaatlusel ilmnenud köögimööbli defektide tuvastamisega, mis olid tingitud köögimööbli mittenõuetekohasest demonteerimisest hageja poolt. Samuti muudab tagastamise võimatuks asjaolu, et tegemist oli eriprojekti alusel toodetud köögimööbliga. Kohus nõustub eeltooduga, et köögimööbel oli valmistatud eriprojekti kohaselt ja selle taaskasutus on problemaatiline. Kohtu hinnangul ei oma see tähtsust ostu-müügi lepingu objektile hinnangu andmisel, kas see vastab lepingutingimustele. Kohus leiab, et paikvaatlusel ei ilmnenud olulisi demonteerimisest tekkinud puudusi köögimööbli materjalil.

§ 217

lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele.

§ 217

lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 217

lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta 8 ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.

§ 218

lg 1 esimese lause järgi vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

§ 218

lg 4 järgi ei vastuta müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma. Lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad

§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused: - kostja on lepingut rikkunud (

§ 115

lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (

§ 115

lg 1); kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (

§ 115

lg-d 2 ja 3); hagejale on tekkinud või tekib kahju (

§ 127

lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (

§ 127

lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (

§ 127

lg 3); rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (

§ 127lg 4).

Kõik eeldused kahju hüvitamiseks on täidetud. Eeltoodud põhjendustel kuulub hagi rahuldamisele. Menetluskulud

1. Kuna kohus rahuldab hagi, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
3. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
4. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik 9 Lahendi põhjendusi on muudetud Tallinna RK lahendiga. 10