S § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9 järgi. 2. Mõista õigeks mõista K.S KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9 järgi. 1 1-18-86 3.
lg 2 alusel jätta kannatanute T.N, A.S, M.E, K.O, M.S, .T.T, M.K, V.K, A.K, T.T ja L.S tsiviilhagid läbi vaatamata. 4. Asitõendid
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis olevad järgmised asitõendid ja esemed, mis on pakendatud ühte pappkasti, millel kleebis kriminaalasja numbriga XXXXXXXXXXX ja märkega ekspertiisi materjal.
lg 3 p 2 alusel tagastada Siim Haukkale kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud rannaplätud pakendis 6, heebel Apple pakendis 10, näpitstangid (1, 2, 3, 4, 5) pakendis 11 ja tossud „Hummel“ pakendis 12.
lg 3 p 2 alusel tagastada Siim Haukkale läbiotsimisel ära võetud esemed, mis on pakendatud kasti 1, kast 2-kingakarp kalastustarvetega, kompaktne vanemat tüüpi muusikakeskus Samsung RCO 1650 ja purjeka makett sildiga Petrovac Montenegro. 5. Kriminaalmenetluse kulud
lg 1 alusel hüvitab riik järgmised menetluskulud: kannatanu sõidukulud 364,59 eurot; jäljeekspertiiside tasu 628 eurot; DNA ekspertiisi tasu 1482 eurot; statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu 31890, 38 eurot; määratud kaitsjale Peep Rajaverele määratud tasu kokku 2694 eurot ja määratud kaitsjale Margus Viirale määratud kokku 2382 eurot. EDASIKAEBAMISE KORD Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest 02.08.2018.a. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus Siima Haukkat ja K.S t süüdistatakse varguste toimepanemises KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9 järgi, s.o selles, et nemad, varem korduvalt vargusi toime pannud isikutena, grupis, sissetungimisega ja süstemaatiliselt panid toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, ühe varguse objektiks oli tulirelv. Siim Haukkat süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Harju Maakohus 07.04.2015 otsusega karistanud varguste eest, tungis grupis S.H´ga ajavahemikul 25.05.2016 kella 21.30 kuni 26.05.2016 kell 15.00 ukse lukustuse lõhkumise teel sisse XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXXi külas T.Tle kuuluva XXXXXXXi kinnistul olevasse elamusse, kust varastas televiisori Sony 32“ väärtusega 500 eurot, helivõimendi Sony väärtusega 400 eurot, kaks kõlarit Sony väärtusega 250 eurot, helijagamise karbi väärtusega 100 eurot, millega tekitas varalise kahju vargusega 1250 eurot. Peale selle tungisid nad sisse tabaluku aasa läbilõikamise teel kuuri, kust midagi ei varastanud. Elamu ukse lõhkumise kahju 200 eurot ja kuuri ukse aasa lõhkumise kahju 20 eurot; Siim Haukkat ja K.S t, keda on Harju Maakohtu 09.03.2012 otsusega karistanud varguste eest, 2 1-18-86 süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis koos S.H´ga ajavahemikul 01.06.2016 kuni 10.06.2016 ukse lukusüdamiku lõhkumise ja lukuaasa läbilõikamise teel sisse XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXX XXXXXX XXXXXXX külas L.S´le kuuluvasse XXXXX talumajja ja aita, kust varastasid elektrilise kettsae Partner ES1900 väärtusega 105 eurot, kolm 5 liitrist kanistrit bensiiniga 95 koguväärtusega 15 eurot, veepumba JGP-JH-600C väärtusega 140 eurot, vanaaegse kirstu suurusega ca 50x70x80cm väärtusega 150 eurot, kingakarbi fotodega rahalise väärtuseta, puidust ehete laeka suurusega ca 42x32x15cm väärtusega 20 eurot, õuelambi väärtusega 30 eurot, vanu raamatuid rahalise väärtuseta, tekitades L.S´le varalise kahju vargusega 460 eurot ja lõhkumisega 40 eurot. Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis koos S.H´ga ajavahemikul 02.06. kuni 06.06.2016 tungisid ukse lahti murdmise teel sisse XXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXX XXXXX külas XXXXXX kinnistul A.K´le kuuluvasse elamusse, kust varastasid 6 tk E.Kohlmani õlimaali koguväärtusega 9000 SEK, 2 tk B.Sabelsköld õlimaali koguväärtusega 6500 SEK, 2 tk meremotiiviga õlimaali koguväärtusega 3000 SEK, 1 tk lillemotiiviga õlimaali väärtusega 1200 SEK, 4 tk väiksemaid loomamotiiviga õlimaali koguväärtusega 4000 SEK, kohvimasin Boda Nova, veekeetja Elektrolux väärtusega 400 SEK, serviis Rörstrand väärtusega 1000 SEK, 3 tk kastruleid koguväärtusega 2000 SEK, 1 ostukorv, milles valget värvi portselan ja linane laudlina koguväärtusega 3000 SEK, 6 tk köögirätikuid, antiikne printsesside köögiraamat väärtusega 300 SEK, Peugeot pipra,-soolaveski väärtusega 800 SEK, nõudepesukindad, 2 tk Maglite taskulampe koguväärtusega 700 SEK, tolmuimeja Bosch väärtusega 2300 SEK, 2 kaltsuvaipa, musta värvi korv väärtusega 700 SEK, plekist paberikorv väärtusega 180 SEK, 2 hõbedast küünlajalga koguväärtusega 200 SEK, 2 messingist küünlajalga koguväärtusega 300 SEK, antiikne nurgatool väärtusega 1800 SEK, seinakapp väärtusega 800 SEK, punane kummut (öökapp) väärtusega 1500 SEK, saunatarvikud väärtusega 100 SEK, rotangist pesukorv väärtusega 750 SEK, tulekolde kaitsesirm väärtusega 2500 SEK, tulekolde hooldusriistad koguväärtusega 1200 SEK, vasest esemed kamina kohal väärtusega 700 SEK, 1 paar Maroko sandaale väärtusega 2500 SEK, 1 paar tuhvleid väärtusega 450 SEK, 1 paar kummikuid väärtusega 800 SEK, 1 tiigipuust lamamistool väärtusega 4500 SEK, õuelatern väärtusega 1200 SEK, tööriistakast koos tööriistadega väärtusega 1500 SEK, 1 kast kunstiraamatutega väärtusega 6000 SEK, 2 suletekki koguväärtusega 3000 SEK, 4 patja koguväärtusega 1600 SEK, voodipesu, autodroom väärtusega 26500 SEK, Nikon objektiiv 105 mm väärtusega 8000 SEK, sepis väärtusega 950 SEK, sepistatud lehtede alus väärtusega 600 SEK, kuldne kroonlühter väärtusega 1700 SEK ja ventilaator väärtusega 400 SEK s. o esemeid koguväärtuses 104630 SEK ehk 11316,24 eurot (1€ = 9,246SEK). Samuti varastati päikeseprillid, kannatanule kuuluvad Ray-Ban väärtusega 200 eurot, mis on kannatanule tagastatud. Kannatanule tekitati lisaks varaline kahju ukse ja ukseluku lõhkumisega 1500 eurot. Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis koos S.H ga ajavahemikul 04.06.2016 kuni 09.06.2016 tabaluku aasa läbilõikamise teel sisse XXXXX XXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX XXXXX XXXXXXX kinnistul asuvasse M.K´le kuuluvasse haagiselamusse, kust varastasid punast värvi bensiinikanistri 2 liitri bensiiniga koguväärtuses 5 eurot ja territooriumil oleva kolmjalgse tumerohelist värvi käsipumba koos musta värvi voolikutega väärtusega 250 eurot, millega tekitasid varalise kahju kokku 255 eurot. Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis koos S.H´ga 15.06.2016 kella 02.00 paiku akna avamise teel sisse XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXX XXXXXXXXXXXX XXXXX T.N elukohta XXXXXX talusse, kus murdsid lahti raudkapi, millest võtsid ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaheraudse jahirelva IŽ 58 väärtusega 100 eurot, vintrelva KO-44 väärtusega 350 eurot koos optilise sihikuga Microdot väärtusega 350 eurot, lisaks varastasid majast mootorsae 3 1-18-86 Husqvarna väärtusega 300 eurot ning elektrisae Bosch väärtusega 100 eurot. Oma tahtliku tegevusega tekitati T.N´le varaline kahju kokku 1260 eurot, millest varastatud asjade väärtus on kokku 1200 eurot, raudkapi lõhkumisega tekitatud kahju 50 eurot ja akna lõhkumisega 10 eurot. Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis ajavahemikul 12.06.2016 kell 19.00 kuni 17.06.2016 kell 17.40 ukselukkude ja aknaraami lõhkumise teel sisse XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX külas A.S´le kuuluva talu XXXXXXX hoonetesse, kust varastasid survepesuri Kärcher K7 Compact väärtusega 300 eurot, muruniiduki Husqvarna väärtusega 250 eurot, trimmeri Husqvarna väärtusega 400 eurot, trimmeri Ryoby väärtusega 100 eurot, elektritrimmeri SGT600 väärtusega 75 eurot, kirve Husgvarna väärtusega 75 eurot, kaevupumba Grundpos väärtusega 300 eurot, mootorsae Husqvarna väärtusega 500 eurot, elektrisae Makita väärtusega 150 eurot, akudrelli Bocsh väärtusega 70 eurot, elektritrelli Metabo väärtusega 150 eurot ja pruuni värvi vanaaegse kirstu suurusega ca 50x70 x40cm rahalise väärtuseta, millega tekitas varalise kahju vargusega 2370 eurot, aknaraami lõhkumisega 50 eurot ja 5 tabaluku lõhkumisega 100 eurot. Kuriteoga tekitati kannatanule varalist kahju kokku 2520 eurot; Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis ajavahemikul 12.06.2016 kell 14.00 kuni 17.06.2016 kell 20.00 tabaluku aasa läbilõikamise teel sisse XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXX külas V.K´le kuuluvasse laudahoonesse, kust varastasid talvetunked suurusega XXXL väärtusega 200 eurot, rohelist värvi ridvakoti väärtusega 100 eurot, õngeridva Atemi väärtusega 30 eurot, õngeridva Golden Lioni väärtusega 30 eurot, rohelist värvi seljakoti väärtusega 100 eurot, 10 põhjaõnge väärtusega kokku 20 eurot, 2 karpi õngetinasid väärtusega kokku 20 eurot, 2 karpi konksude ja kirplantidega väärtusega kokku 100 eurot, muruniiduki Partner väärtusega 100 eurot, elektrilise veepumba väärtusega 60 eurot, rohelise vihmamantli väärtusega 10 eurot. Kokku tekitati kuriteoga varalist kahju asjade äravõtmisega 770 eurot ja kahe tabaluku lõhkumisega 40 eurot; Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis ajavahemikul märts 2016 kuni 21.06.2016 kell 12.00 akna lõhkumise teel sisse XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX XXXXX XXXXXX asuvasse K.O´le kuuluvasse XXXXXXXXX talu elamusse ja seal kahe lukusüdamiku lõhkumise teel tubadesse, kust varastasid mootorsae Stihl väärtusega 200 eurot, JVC torukujulise muusikakeskuse väärtusega 50 eurot, tavalise JVC muusikakeskuse väärtusega 50 eurot, muusikakeskuse Philips väärtusega 25 eurot. Peale selle tungisid nad tabaluku aasa läbilõikamise teel sisse hoovil olevasse kuuri. Sissetungimisega tekitatud varaline kahju on 150 eurot ning kokku tekitasid nad kuriteoga K.O´le varalist kahju 475 eurot. Siim Haukkat ja K.S t süüdistatakse selles, et nemad, olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis 20.06.2016 ajavahemikul kell 08.14-19.30 aknaraami lõhkumise ja tabaluku läbilõikamise teel sisse XXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXX XXXXX XXXXXX asuvasse M.E´le kuuluva talu elamusse ja kõrvalhoonesse, kust varastasid elektrikaablirulli läbimõõduga 3x2,5 mm väärtusega 60 eurot, pakendis olevad 7 automaatkaitset Siemens väärtusega 56 eurot, ühe Siemensi tööstusvoolu kaitsme väärtusega 40 eurot, vesiloodi väärtusega 10 eurot, kaabliühenduslati väärtusega 5 eurot. Kokku tekitasid nad kuriteoga M.E´le varalist kahju 241 eurot, millest varastatud asjade väärtus on 171 eurot. Siim Haukka ja K.S , olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis ajavahemikul 05.06-23.06.2016 ukse tabaluku aasade läbilõikamise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXX XXXXXXXX külas asuvasse M.S´e kuuluva talu elamusse ja ukse piida lõhkumise teel aidahoonesse, millega tekitas varalise kahju 200 eurot. Siim Haukka ja K.S , olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis ajavahemikul 4 1-18-86 12.06.2016 kell 20.00 kuni 17.06.2016 kell 20.09 akna lahti murdmise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXXX XXXXXXX XXXXX XXXXXXX K.H´le kuuluvasse XXXXXXXXX talu elamusse. Siim Haukka ja K.S , olles varem korduvalt toime pannud vargusi, tungisid grupis ajavahemikul aprill 2016 kuni 09.07.2016 ukselukkude lõhkumise teel võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil sisse XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXXXX XXXXXX asuvasse T.T´le kuuluvasse XXXXX talu elamusse ja kõrvalhoonetesse, kust varastasid kolm rahalise väärtuseta politsei teenetemärki. Sissetungimisega tekitati varalist kahju kolme luku lõhkumisega kokku 120 eurot. Materjalid S.H suhtes eraldati ning saadeti kokkuleppemenetluses Pärnu Maakohtusse. Pärnu Maakohtu 16.01.2018.a otsusega mõisteti S.H süüdi sissetungimises koos Siim Haukka ja K.S´ga kannatanute T.N, T.T, M.K, L.S ja A.K elamutesse ning sealt varguste toimepanemises. Menetlusosaliste seisukohad Siim Haukka ja K.S ennast esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud ning kannatanute tsiviilhagisid nad õigeks ei võtnud. Prokurör leidis, et süüdistatavate süü on täielikult tõendamist leidnud ning palus kohtul süüdi mõista Siim Haukka KarS § 199 lg 2 p 1,4,7,8, 9 järgi ning mõista talle karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 76 lg 8 ja § 65 lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 07.04.2015 otsusega mõistetud kandmata karistuse 11 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning kandmisele kuulub vangistus kolm aastat, 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 31.08-02.09.2016, s.o kolm päeva ning kandmisele kuulub vangistus 3 aastat, 11 kuud ja 24 päeva. Prokurör palus kohtul süüdi mõista K.S KarS § 199 lg 2 p 1,4,7,8,9 järgi ning mõista talle karistuseks kolm aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõista liitkaristus, suurendades käesolevas kriminaalasjas mõistetavat karistust Harju Maakohtu 24.01.2017 otsusega mõistetud kandmata karistuse kolme aasta, viie kuu ja 27 päeva vangistusega ning kandmisele kuulub vangistus 4 aastat. Kaitsja Peep Rajavere palus Siim Haukka õigeks mõista. Kaitsja Margus Viira palus K.S õigeks mõista. Kohtulikul arutamisel uuritud tõendid ja tuvastatud asjaolud Tulenevalt kohtuistungi protokolli ja salvestise pidamise kohustuslikkusest ja juhindudes
p 1-3 ei taasesita kohus ülekuulatud isikute ütlusi kohtuotsuses vaid esitab kokkuvõtlikult ütluste sisu, seostades selle konkreetsete tõendamiseseme asjaoludega (RKKKo 3-1-1-22-10 p. 8.1.). Kohtulikul arutamisel andsid ütlusi järgmised isikud: Kannatanud T.N, A.S, M.E, K.O, M.S, K.H, T.T, M.K, V.K, A.K, T.T ja L.S andsid ütlusi sisstungimise ja varguse avastamise asjaolude kohta, lõhkumise ja vargusega tekitatud kahju suuruse kohta. Keegi kannatanutest kuritegude toimepanijaid ei näinud ning ei tunne kohtusaalis viibinud süüdistatavaid. Kannatanud jäid tsiviilhagide juurde ning palusid neile kuritegudega tekitatud kahju välja mõista. 5 1-18-86 Kannatanu T.N ütluste kohaselt kuulis ta 15.06.2016.a, s.o päeval mil avastas varguse, kui ta koju läks, nagu mingit autoukse kinni minemist. Läksin teepeale, kaks inimest tulid vastu ning küsisid, kust siin XXXXXX XXXXX juurde saab. Kannatanu suunas nad edasi tupikteele, natukese aja pärast tulid tagasi, küsisid, kas kuskilt süüa saab, kas kuskil tanklat on lähedal. Kinnitab, et kohtusaalis neid inimesi ei ole. Prokurör esitas kohtule
-1 lg 2 alusel kannatanute kohtueelses menetluse antud ütlused kuriteoga tekitatud kahju kohta / III kd, tl 175-195, IV kd 1- 23/ Tunnistaja K.N ütluste kohaselt toimus 2016.a aastal tema naabri juures sissemurdmine. Tunnistaja tuli töölt kuskil 16.00 ajal. Oli autoga XXXXXXXXXX ja XXXXXXX vahelisel teel, kui ma nägi, et tema ülejärgmise naabri tee otsast keeras välja punast värvi XXXXXXXXXX buss või kaubik, milles oli juht ja kõrvalistuja. Buss oli punane, pleekinud ja tolmune. Tundus, et bussil tagapool aknaid ei olnud, ta oli nii tolmune. Tunnistaja U.P ei mäleta kuupäeva ega kuud, aga üks võõras sõiduk sõitis XXXXX külas tema hoovi tee otsa, see oli punast värvi ja tunnistaja arvab, et see oli XXXXXXXXXXX, oli bussi moodi, tunnistaja meelest taga aknaid ei olnud, nägi ainult auto külge. Oli palav päev, tunnistaja oli tagatoas pikali. Koer hakkas haukuma, ta läks õue seal autot enam ei olnud. Tunnistaja nägi oma krundil auto jälgi, vist olid erineva rehvi mustriga. Kas K.O elab umbes 2 km tunnistaja majast ja M.E tee pealt 3 km umbes, kui otse läbi metsa minna, siis umbes 1 km. M helistas tunnistajale ja ütles, et talle on sisse murtud, et ega ta mingit autot pole näinud. Rääkis, et nägi bussi moodi punast kaubikut. Tunnistaja H.K on A.K sugulane. A.K´le kuulub XXXXXXXXXXX XXXXX kinnistu. Tunnistaja avastas sissemurdmise, millal, ei mäleta. Sisse oli murtud maja otsauksest. Parkimisplats on enne hoonet 30 m, aga oli sõidetud autoga päris hoone külje alla, terassi juurde. Terrass on hoonega kokku ehitatud, seal oli seistud ja asjaga tegeletud. Tunnistaja S.H, Siim Haukka endise abikaasa ja K.S sõbra, ütlused jätab kohus tõendikogumist välja. Prokurör taotles
lg 1 p 2 alusel tunnistaja ütluste usaldusvääruse kontrolliks tunnistaja poolt kohtueelses menetluses kahtlustatavana antud ütluste avaldamist.Avaldatud ütlustest nähtuvalt erinevad S.H kohtuistungil varguste toimepanemise kohta antud kardinaalselt kohtueelses menetluses antud ütlustest. Kohtuistungil väitis tunnistaja, et tema neid vargusi toime pannud ei ole, kuigi kohtueelses menetluses on ta andnud ütlusi varguste toimepanemise kohta Siim Haukka ja K.S´ga. Kuna S.H on nn eristaatuses tunnistaja, kes Pärnu Maakohtu 16.01.2018.a otsusega kokkuleppemenetluses süüdi mõisteti, mistõttu ei pidanud ta ka kohtus ennast süüstavaid ütlusi andma, loeb kohus tema ütlused tervikuna ebausaldusväärseteks. Tunnistaja M.H, Siim Haukka ema, andis kohtuistungil ütlusi oma poja tervise kohta, iseloomustas teda ning selgitas, et toetas poega ja tema peret rahaliselt. Koos käidi korduvalt kirbuturgudel erinevaid asju ostmas. Esemed, mis Siim Haukka elukohast läbiotsimisel ära võeti, kui varastatud esemed, on tunnistaja sõnul ostetud kirbuturgudelt. Siim Haukka poolt renditud punase XX kaubiku eest tasus tunnistaja. Siim Haukka ja S.H rentisid kaubikut välja, sellega sõitis ka K.S . Kaubik ärandati 2016.a suvel, kuid politseisse sellest ei teataud, kaubiku leidsid ise üles rüüstatuna. Tunnistaja sõnul puudus Siim Haukkal vajadus vargile minna, sest tema toetas poja peret, samuti käis Siim Haukka 2016 suvel tööl. Teab kindlasti, et tema poeg ei lähe kunagi rannaplätudega kodunt välja. Kohus ei loe usaldusväärseks M.H ütlusi, mille kohaselt osteti Siim ja S.H elukohast 6 1-18-86 läbiotsimisel leitud, ära võetud ja kannatanutele tagastatud varastatud esemed kirbuturgudelt. M.H on Siim Haukka XXX, mistõttu on põhjendatud alus arvata, et tema ütlused on mõjutatud soovist XXXXX esitatud süüdistuse vastu kaitsta. Kohtulikul arutamisel uuriti järgmiseid kirjalikke tõendeid: Sündmuskoha vaatluse protokoll koos fototabeliga kriminaalasjas nr 16257000161/II kd tl 1-9/ tõendab 15.06.2016.a kella 02.00 paiku akna avamise teel sissetungimist ja vargust XXXXX XXXXXXXXX XXXXXXX XXXXXXX XXXXXXXXXXXX külas T.N´le kuuluvas XXXXXXX talus, muuhulgas varastati kaheraudne jahirelv IŽ 58 ja vintrelv KO-44 koos optilise sihikuga Microdot. Sündmuskohalt võeti kaasa purunenud aknal osaliselt eemaldunud teip ja pakendati pakendisse nr
sätteid, sest menetleja ei ole äratundmiseks esitamist menetlustoiminguna läbi viinud. Kannatanute poolt varastatud esemete kirjeldused ning nende eritunnused on kohtu arvates piisavad, et neid konkreetseid esemeid ilma menetlustoimingut läbi viimata kannatanutele näidata. Pärnu Maakohtu 16.01.2018.a otsus, millega mõisteti S.H süüdi sissetungimises koos Siim Haukka ja K.S kannatanute T.N, T.T, M.K, L.S ja A.K elamutesse ning sealt varguste toimepanemises. Kohtu hinnangul tõendab otsus üksnes asjaolu, et S.H on kokkuleppemenetluses süüdi mõistetud, kuid Siim Haukka ja K.S süüküsimuse otsustamisel kõnealune otsus tõendi väärtust ei 13 1-18-86 oma. Siim Haukka kaitsja taotlusel uuriti kohtulikul arutamisel järgmiseid tõendid: Laenuleping M OÜ-ga, mis tõendab XXXXXXXXXX rentimist Siim Haukka poolt. Koopiad võlakirjadest, mis M.H on teinud ja M.H pangakonto väljavõtte, kus on maksed K.S, kes on S.H laps ja väljavõte M.H kontost mida kasutas Siim Haukka. Kõnealustest tõendites nähtub, et M.H toetas Siim Haukkat ja tema peret märtsist juuli lõpuni 2016.a. Palgaarvestuse tõend E.K, millest nähtub, et Siim Haukka sai AS E.K töötasu perioodi 01.06.30.06.2016.a eest. Kohtu järeldused Kohus loeb täielikult tõendatuks, et Siim Haukkale ja K.S le etteheidetud kuriteod on süüdistuses märgitud ajal ja kirjeldatud viisil toime pandud, kannatanutelt on varastatud süüdistuses loetletud esemed ning neile on tekitatud kahju tsiviilhagides märgitud ulatuses. Sideettevõtjalt saadud andmete protokollidega on tõendatud, et Siim Hauka ja K.S kasutuses olnud telefoni abonendid viibisid ja liikusid XXXXXXXXXX ajal, mil eelnimetatud vargused toime pandi, kohtu hinnangul on põhjendatud järeldus, et koos abonentidega viibisid XXXXXXXX ka nende omanikud. Samuti loeb kohus tõendatuks, et Siim Haukka ja K.S liikusid XXXXXXXXX Siim Haukka kasutuses olnud punase XXXXXXXXXX kaubikuga, mille sarnast tunnistajad K.N ja U.P nägid XXXXXXXX külas ja XXXXX külas ajal, mil süüdistuse kohaselt seal vargused toime pandi. T.N´le kuuluva talu territooriumil fikseeriti peale vargust sõiduki rehvijäljed, mille esisilla rehvid erinevad tagasilla rehvidest. Esirehvid nelja veesoonega, laius pinnasel 205-210 mm, tagasilla rehvid kalasaba mustriga, laius pinnasel 190-195 mm. Siim Haukka kasutuses olnud punase kaubikut XXXXXXXXX reg nr XXXXXX. vaatluse käigus tuvastati sõiduki, rehvimustri sarnasust T.N´le kuuluva XXXXXX XXXX territooriumilt sündmuskoha vaatluse käigus leitud sõiduki rehvimustri sarnasust Siim Haukka kasutuses olnud punase kaubiku XXXXXXXXX reg nr XXXXXX rehvimustriga. Sõidukil on ees suverehvid mõõdus 215/60, millel neli vihmasoont. Taga on rehvid möödus 215/65, millel kalasaba muster. Asjaolu, et sündmuskohal pinnasele jäetud jälgede järgi mõõdetud rehvide mõõdud ning sõiduki rehvidel fikseeritud mõõdud ei lange kokku, on seletatav sellega, et rehvide laiust mõõdeti rehvide poolt pinnasele jäetud jälgede järgi ning mõõtetulemused on ilmselget mõjutatud pinnase tugevusest, koostisest, ilmastikuoludest jne.. Jäljeekspertiisiga (akt nr 16E-TR0019) on leidnud tõendamist, et kannatanute T.T, L.S, A.S, V.K, M.E, K.O, M.S ja T.T elamutesse sissetungimisel kasutati ühtesid ja samu tööriistu, lõiketange, näpitsaid torutange või muid analoogseid tööriistu. Eeltoodust järeldub, et vargused pani toime üks ja sama isiku või isikute grupp. Sama jäljeekspertiisiakti punktis 2 antud arvamusest nähtub, et K.O elamust leitud ja ekspertiisiks esitatud jalatsijäljed võivad olla jäetud ekspertiisiks esitatud Siim Haukka jalatsitega, s.o Siim Haukkalt ära võetud rannaplätudega „Adidas“. Ekspertiisiaktile lisatud hindamisskaala kohaselt tähendab eksperdi vastus „võib olla „ null varianti. Seega on tegemist olukorraga, mil ekspert ei välista võimalust, et jalatsijäljed võiva olla jäetud Siim Haukkalt ära 14 1-18-86 võetud rannaplätudega „Adidas“, kuid ei välista ka vastupidist võimalust, ehk eksperdi arvamus ei kinnita ega lükka ümber süüdistuse väiteid Siim Haukka poolt varguse toimepanemise kohta. Jäljeekspertiisiaktis nr 17E-TJ003 antud arvamuse kohaselt võivad osa XXXXXXXXX XXXXXX XXXXXX kannatanu A.K elamu terassilt sündmuskoha vaatlusel leitud ja fotografeeritud seitsmest jalatsijälje fragmendist olla jäetud Siim Haukkale kuuluvate spordijalatsitega „ Hummel „. Aktilt lisatud hindamisskaalast nähtub, et „ võib olla“ on null variant, mis kohtu hinnangul tähendab tõendi seisukohalt samuti null varianti, ehk ei tõenda ega lükka ümber asjaolu, et need jalatsijäljed on jäetud Siim Haukkale kuuluvate spordijalatsitega. Ühe ekspertiisiks esitatud jalatsijälje kohta on ekspert öelnud, et see on tõenäoliselt jäetud Siim Haukkale kuuluva vasaku jalatsiga. Eeltoodu tähendab aga kohtu hinnangul seda, et välistatud ei ole ka vastupidine, s.t tõenäosus, et see jalatsijälg ei ole jäetud Siim Haukka spordijalatsiga. DNA ekspertiisiaktis antud arvamusest nähtub, et M.K haagiselamust kapinupult võetud proovist saadi DNA- analüüsil täisprofiil, mis on pärit enamalt kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa kindlalt välistada Siim Haukkalt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. T.N aknal olevalt teibilt leiti DNA täisprofiil, mis on pärit enamalt kui ühelt isikult. Saadud tulemuste põhjal ei saa kindlalt välistada K.S lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Ekspertiisiaktile lisatud selgituste p 18 kohaselt tähendab eksperdi vastus „isiku DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada“, et segaprofiilis on esindatud suurem osa võrdlusisikul esinevatest alleelidest, kuid tulemusi andnud lookustes on puudu üks või kaks (erandjuhul kolm) võrdlusisiku alleeli ja DNA-profiili geomeetria arvestamisel ei ole võrdlusisiku DNA sisaldumine selles segaproovis ebatõenäoline. Seega on käesoleval juhul, kui DNA-eksperdiarvamuses kasutatakse sõnu „isiku DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada“, tegemist olukorraga, mil ekspert möönab võrdlusisiku DNA sisaldumise võimalikkust. DNA-eksperdi arvamuse tõendina kasutamisel tuleb aga arvestada, et
lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab
lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse selline tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Ekspert möönab järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa kindlalt välistada“ küll võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid eksperdi arvamuse pinnalt on samavõrd võimalik ka järeldus, et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d. Seetõttu ei kinnita DNA-eksperdi arvamus ilma tõenäosuse määrata süüdistuse väiteid ega lükka neid ka ümber. Isiku süüküsimuse lahendamisel ei saa lähtuta üksnes kahtlusest, et isik võib kuriteoga seotud olla, vaid see seos tuleb tõsikindlalt tuvastada. Käesoleva eksperdi arvamuse pinnalt on võrdsel määral võimalikud kaks vastupidist versiooni, mis kohtu jaoks on kahtlus
lg 3 mõttes ning tuleb juhul, kui selle kõrvaldamiseks ei ole astutud täiendavaid tõendamisalaseid samme, tõlgendada süüdistatava kasuks. Täiendavate tõendamisalaste sammudena (nt täiendekspertiis) oluks antud juhul käsitatav DNA-eksperdi tõepära suhet määravad arvutused, millised võimaldavad kõnealuse kahtluse kõrvaldada näidates, mitu korda on üks hüpotees teisest tõepärasem. ( vt RKKKo 3-1-129-14, 17.11.2014, p 12 ). Eeltoodud põhjustel ei välista ega kinnita eksperdi arvamused jäljeekspertiisiaktides Siim Hauka viibimist K.O elamus ja A.K suvemaja terassil ning DNA ekspertiisiaktis antud arvamus K.S viibimist T.N talus ja Siim Haukka viibimist M.K haagiselamus ning ei võimalda neid seeläbi tõsikindlalt siduda kõnealuste kannatanute juures toimepandud vargustega. Samuti T.T, L.S, A.S, V.K, M.E, M.S ja T.T juures toimepandud vargustega, mille toimepanemisel kasutati samu 15 1-18-86 tööriistu nagu K.O elamusse tungimisel. Siim Haukka kaitsja poolt kohtule esitatud tõendid, selle kohta, et Siim Haukka oli oma ema ülalpidamisel ning töötas 2016.a suvel ühe kuu jooksul ei välista tema poolt kuritegude toimepanemist. Kohus leiab, et kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega ei ole välistatud, et süüdistatavad panid toime neile süüdistuses etteheidetud kuriteod, kuid ei ole ka välistatud, et nad neid kuritegusid toime ei pannud, sest ükski kohtuistungil uuritud tõend eraldi võetuna ning kogumis teiste tõenditega seda tõsikindlalt ei kinnita. Uuritud tõendid ei välista, et Siim Hauka ja K.S olid kuriteo täideviijaid, kuid nad võisid olla ka kuriteost osavõtjad ning välistatud ei ole, et nad panid kuriteo toime eraldi koos tuvastamata isikutega, sideettevõtjalt saadud andmete protokollidest nähtub, et kohteelse menetluses oli kahtlusaluste ring suurem. Eeltoodust tulenevalt ei kinnita ka asjaolu, et Siim ja S.H ühisest elukohast leiti varastatud esemeid varguste toimepanemist süüdistavate poolt grupis.
lg 2 kohaselt peab tõend andma kohtule teavet tõendamiseseme asjaolude olemasolu või puudumise kohta. Süüküsimuse lahendamisel saab
lg-s 2 sätestatud kriteeriumile vastata seega tõend, mis võimaldab üksi või kogumis koos teiste tõenditega kinnitada või ümber lükata süüdistuse väiteid. Kriminaalasjas kohtulikul arutamise uuritud tõendid loeb kohus aga ebapiisavaks selleks, et nende alusel süüdistatavatele inkrimineeritud teod tõendatuks lugeda. Seadus lubab teha süüdimõistvat kohtuotsust vaid juhul, kui kohtumenetluse käigus on kohtul kujunenud usaldusväärne ja kontrollitud teadmine, süüdistatava süü on tõendatud. Süüdimõistev otsus ei tohi rajaneda oletustel ning tõenäosusel, et süüdistatavad võisid kuriteo toime panna (RKKKo nr 3-1-1-19-05 ja 3-1-1-77-05). Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et uuritud tõendite kogum ei kinnita tõsikindlalt ja kahtlusteta Siim Haukka ja K.S süüd neile inkrimineeritud kuritegude toimepanemises. Kriminaalasja kohtulikul arutamisel on tekkinud mõistlikud kahtlused Siim Haukka ja K.S süüdiolekus ning neid ei ole võimalik kõrvaldada.
lg 3 kohaselt tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlus süüdistatava süüdiolekus tema kasuks. Kuivõrd Siim Haukka ja K.S süü ei ole tõsikindlalt tõendatud tuleb nad neil esitatud süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 1, 4, 7, 8, 9 järgi õigeks mõista. Tsiviilhagid T.N esitas tsiviilhagi summas 1269 eurot; A.S esitas tsiviilhagi summas 2520 eurot; M.E esitas tsiviilhagi sumas 241 eurot; K.O esitas tsiviilhagi summas 400 eurot; M.S esitas tsiviilhagi summas 200 eurot; T.T esitas tsiviilhagi summas 1470 eurot; M.K esitas tsiviilhagi summas 255 eurot; L.S esitas tsiviilhagi summas 500 eurot; V.K esitas tsiviilhagi summas 810 eurot; T.T esitas tsiviilhagi summas 120 eurot; A.K esitas tsiviilhagi summas 12 654, 01 eurot.
lg 2 alusel jätab kohus kannatanute tsiviilhagid läbi vaatamata, sest teeb õigeksmõistva otsuse. Asitõendid
lg 3 p 4 alusel hävitada kohtuotsuse jõustumisel PPA Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis olevad järgmised asitõendid ja esemed / IV kd , tl 33-34/: 16 1-18-86 Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud teip aknalt, pakendis 1 ja läbilõigatud raudkapi ukse hing pakendis 2; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud murdmisjäljega lukusüdamik pakendis 1, murdmisjäljega lukusüdamik 2 pakendis 2, lauanuga pakendis 3, jalatsijälgede tõmmised želatiinkilel 2tk pakendis 4, kuuri lukuaas pakendis 5; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud murdmisjälgedega lukusüdamik pakendis 1, aidaukse tabaluku läbiligatud aasa pooled 2 tk pakendis 2; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud läbilõigatud tabalukk pakendis 1, läbilõigatud aasaga tabalukk pakendis 2, murult võetud teibirull pakendis 3, murul olnud kruvikeeraja; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud sauna rippluku läbilõigatud kinnitusaas pakendis1, köögiaknalt võetud murdmisriista silikoontõmmised 2tk pakendis 2, ukseriiv lõikamisjälgedega pakendis 4, köögi põrandalt jalatsijälje tõmmised 2tk pakendis 5; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud sündmuskoha jälgedega kaart murdmisjälgedega silikoontõmmistega 3tk pakendis1; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud lõikamisjälgedega tabalukk pakendis 1; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud laudaukse lõikamisjälgedega lukuaas pakendis 1, pealamp pakendis 2, läbilõigatud aasaga tabalukk pakendis 3; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud kuuri ukse läbilõigatud lukuaas pakendis 1; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud maja ukse läbilõigatud lukuaas pakendis 1; kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud garaaži ukse lõikamisjälgedega lukuaas pakendis 1; sauna teise ukse murdmisjälgedega lukusüdamik pakendis 2; elamu tagakülje tulekoja välisukse murdmisjälgedega lukusüdamik pakendis 3, elamu väravate poolse tuulekoja ukse murdmisjälgedega lukusüdamik pakendis 4 Kõik eelnimetatud esemed on pakendatud ühte pappkasti, millel kleebis kriminaalasja numbriga XXXXXXXXXXX ja märkega ekspertiisi materjal.
lg 3 p 2 alusel tagastada Siim Haukkale kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX ära võetud rannaplätud pakendis 6, heebel Apple pakendis 10, näpitstangid (1, 2, 3, 4, 5) pakendis 11 ja tossud „Hummel“ pakendis 12.
lg 3 p 2 alusel tagastada Siim Haukkale läbiotsimisel ära võetud esemed, mis on pakendatud kasti 1, kast 2-kingakarp kalastustarvetega, kompaktne vanemat tüüpi muusikakeskus Samsung RCO 1650 ja purjeka makett sildiga Petrovac Montenegro. Menetluskulud
lg 1 alusel hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik.
lg 1 p 2, 3 ja 9 kohaselt on menetluskuluks käesolevas asjas kannatanule, makstavad summad, riiklikul ekspertiisiasutusel ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud ning määratud kaitsjatele määratud tasu. Riigi kanda jäävad järgmised menetluskulud: Kannatanu A.K sõidukulud 364,59 eurot /III kd tl 187/; jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot /I kd tl 137/; jäljeekspertiisi maksumus 314 eurot /III kd tl 203/; DNA ekspertiisi maksumus 1482 eurot /I kd tl 148/; Siim Haukka statsionaarse kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiisi tasu 31890, 38 eurot; 17 1-18-86 Siim Haukka määratud kaitsjale Peep Rajaverele määratud tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 216 eurot /IV kd tl 53 / ja kohtumenetluses 606 eurot /I kd, tl 91-93/, 552 eurot /I kd, tl 136-139/ ning 1320 eurot , kokku 2694 eurot; K.S määratud kaitsjale Margus Viirale määratud tasu riigi õigusabi osutamise eest kohtueelses menetluses 216 eurot, 48 eurot, 24 eurot /IV kd, tl 38, tl 40, tl 42/ ja kohtumenetluses 732 eurot /I kd tl 103-105/ ning 1362 eurot, kokku 2382 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Endla Ülviste 18
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.