Obsah (7)

§ 371§ 475§ 477§ 476§ 629§ 595§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht 30.06.2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-3375 Kohtuasi Osaühingu Saare

) § 371 lg 1 p 1 alusel, kuna kohus ei olnud pädev asja lahendama. Avaldaja oleks pidanud avalduse esitama Tartu Maakohtu registriosakonnale, mitte Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. Registriosakond oli pädev läbi viima menetlust juhul, kui äriühingu juhatuse koosseis ei vasta seaduse või põhikirja nõuetele. Äriühingu sundlõpetamise otsustamise peab registripidaja andma üle pädevale kohtunikule, kuid sellele eelneva menetluse läbiviimiseks on pädev registriosakond. Registripidaja edastas maakohtu nõudmisel puudutatud isiku kustutamishoiatuse teate, mis oli avaldatud 01.11.2018 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Selles teatati, et puudutatud isiku võlausaldajatel oli võimalik oma nõuetest ühingu vastu teatada ja taotleda likvideerimismenetluse läbiviimist kuue kuu jooksul alates teate avalikustamisest (so kuni 02.05.2019). Seega saanuks avaldaja puudutatud isiku likvideerimismenetlust taotleda vastava teate edastamisega registripidajale. Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määrus tühistada ja saata avaldus tagasi maakohtule selle menetlusse võtmise otsustamiseks või alternatiivselt saata avaldus lahendamiseks registripidajale. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Avaldajal kui puudutatud isiku võlausaldajal oli õiguslikult võimalik esitada kohtule avaldus puudutatud isiku sundlõpetamiseks. Maakohus leidis ebaõigesti, et avaldus tuli esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Avaldaja esitas avalduse puudutatud isiku viimase teadaoleva asukoha kohtule. Juhul kui maakohus leidis, et tal puudus territoriaalne pädevus, siis tulnuks avaldus saata lahendamiseks kohtualluvusel. Pärnu Maakohus sai lahendada sundlõpetamise küsimust ka Tartu Maakohtu registriosakonnale vastavat avaldus esitamata.
2. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu põhjendused
3. Ringkonnakohus, tutvunud kohtuasja materjaliga, leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlustatud maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 667 lg 2 alusel tühistada ja avaldus saata tagasi maakohtusse selle menetlusse võtmise otsustamiseks. 6. Maakohus keeldus sundlõpetamise algatamise ja likvideerimismenetluse läbiviimise avalduse menetlusse võtmisest

§ 371lg 1 p 1 alusel, leides, et maakohus ei olnud pädev asja lahendama.

Maakohtu hinnangul tuleb avaldus esitada Tartu Maakohtu registriosakonnale. Praeguse vaidluse asjaolusid hinnates ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. 7. Kohus vaatab juriidilise isiku sundlõpetamise asju läbi hagita menetluses

§ 475lg 121 kohaselt.

Osaühingu lõpetamisel toimub selle likvideerimine äriseadustiku (ÄS) § 205 kohaselt. Tulenevalt

§ 477

lg-st 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Vastavalt

§ 476

lg-le 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel.

§ 629

lg 1 näeb ette, et kohus algatab juriidilise isiku sundlõpetamise selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel või omal algatusel.

§ 595

lg 2 p 3 kohaselt annab registripidajal määruse või kande tegemise üle kohtunikule, kui otsustatakse juriidilise isiku sundlõpetamine. Lisaks sätestab ka ÄS § 203 lg 2, et osaühingu sundlõpetamise avalduse võib esitada juhatus, nõukogu, juhatuse liige, osanik, samuti teised seaduses nimetatud isikud. Kohus võib sundlõpetamise otsustada ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. Eeltoodud sätete kohaselt oli maakohtul pädevus sundlõpetamise menetluse algatamiseks nii omal algatusel kui ka huvitatud isiku avalduse alusel. Seega leidis maakohus ebaõigesti, et tal puudus pädevus avalduse lahendamiseks. 8. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et üksnes Tartu Maakohtu registriosakond on praegu õigustatud avaldust menetlema. Tartu Maakohus peab äriregistrit ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit ja registripidaja ülesandeks on sisuliselt 2 järelevalvefunktsiooni teostamine. Kui registripidaja oma ülesannete täitmise käigus leiab, et esineb alus juriidilise isiku sundlõpetamiseks, siis peab ta andma avalduse

§ 595lg 2 p 5 kohaselt lahendamiseks pädevale kohtunikule.

Tegemist on sel juhul menetluse algatamisega kohtu algatusel. Kui kuue kuu jooksul alates puudutatud isiku kohta kustutamishoiatuse avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded teatatakse registripidajale oma nõuetest puudutatud isiku suhtes, edastab registripidaja avalduse sundlõpetamise otsustamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks samuti maakohtule lahendamiseks. Nimetatud õigusnorm ei välista huvitatud isiku õigust pöörduda otse maakohtusse ja ei anna alust maakohtul keelduda avalduse menetlusse võtmisest põhjendusel, et kohus ei ole pädev asja lahendama. Sundlõpetamise esinemise aluseid tuleb avalduse saanud maakohtul kontrollida vaatamata sellele, kas avalduse esitab selleks õigustatud isik otse kohtule või sellest annab kohtule teada registripidaja.

§ 477

lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel (uurimisprintsiip). Eeltoodust tulenevalt tuli maakohtul kontrollida, kas avalduses toodud asjaoludel esineb alus sundlõpetamise menetluse algatamiseks ja likvideerimismenetluse läbiviimiseks. 9.

§ 173

lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Krista Kirspuu 3