Obsah (7)

§ 121§ 120§ 2§ 58§ 51§ 210§ 207

KOH TU MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 29.05.2020, Tartu 3-19-1800 Vladimir Viira kaebus

) § 207 lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Praeguses asjas esitatud määruskaebus on tähtaegne ning vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, mis võimaldab selle menetlusse võtta. 2

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb osaliselt rahuldada. Tartu Halduskohtu 01.04.
2. a määrus tuleb tühistada osas, milles halduskohus tagastas esitatud hüvitamiskaebuse.
3. Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval õigus pöörduda vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Halduskohus tagastas praeguses asjas kaebuse

§ 121

lg 1 p 2 alusel, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku § 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Riigikohus on selgitanud, et kaebus tuleb jätta käiguta üksnes siis, kui puudused on olulised ja takistavad asja menetlusse võtmist (Riigikohtu 21.03.
2. a määrus haldusasjas nr 3-16-799, p 10). Sellest järeldub, et kaebuse tagastamine

§ 121

lg 1 p 2 alusel on põhjendatud üksnes siis, kui kõrvaldamata on olulised puudused, mis takistavad asja läbivaatamist.

1. Halduskohtu põhjenduste kohaselt oli praegusel juhul tegemist menetlust takistavate puudustega: kaebuses puudub nõude alus ning puuduvad andmed, mille põhjal saaks kontrollida kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Halduskohus leidis, et kohtu ülesanne ei ole oletada kaebaja nõude võimalikke aluseid kohtueelse menetluse või muude dokumentide põhjal olukorras, kus kaebaja ei ole välja toonud konkreetseid dokumente, millele ta viitab. Samuti ei ole kohtu ülesanne koguda sedavõrd ebamääraste andmete põhjal täiendavaid dokumente.
2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu sellesisuliste põhjendustega.

§ 120

lg 1 p 1 näeb ette, et kaebuse saanud alluvusjärgne kohus selgitab asjas välja vaidluse eseme.

§ 2

lg 4 järgi tagab kohus omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Sama sätte kohaselt tõlgendab kohus menetlusosaliste avaldusi ja lähtub nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Ka Riigikohus on korduvalt rõhutanud halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest tulenevat kohtu kohustust selgitada välja kaebuse esitaja eesmärk ja tegelik tahe kohtusse pöördumisel ning tõlgendada esitatud kaebust ja taotlusi sellest lähtuvalt (nt Riigikohtu 21.02.2011. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-80-10, p 22). Kaebaja kõrvaldas praeguses asjas ringkonnakohtu hinnangul kaebuse puudused sellisel määral, et on arusaadav, mida kaebaja nõuab esitatud kaebusega nõuab ning kellelt ja mille eest. Samuti väidab kaebaja, et ta on hüvitamisnõudes läbinud kohtueelse menetluse. Täpsete kuupäevade ja dokumendi numbrite esitamata jätmist põhjendas kaebaja temal endal vastavate dokumentide puudumisega ja taotles halduskohtult nende Tallinna Vanglalt väljanõudmist.

§ 120

lg 4 kohaselt võib kohus vajaduse korral küsida kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks vastustaja seisukohta. Vajalikku teavet on võimalik nõuda ka

§ 58alusel.

Seega oli halduskohtul võimalus ja kohustus pöörduda vajalike andmete väljaselgitamiseks Tallinna Vangla poole. Uurimiskohustust täitmata jättes rikkus halduskohus kohtumenetluse norme.

1. Põhjendatud ei ole halduskohtu seisukoht, et ilma täpsete andmeteta ei ole kohtul võimalik asjakohaseid dokumente välja nõuda. Kohtueelse menetluse läbimise kohta vastustajalt andmete küsimiseks piisab, kui kohus esitab andmed kaebaja ja tema poolt kohtule esitatud 3 nõude kohta. Päringus ajalise orientiiri esitamiseks on kohtul võimalik lähtuda seaduses kinnipeetava poolt esitatud hüvitamiskaebusele ja sellega seonduvale kohustuslikule kohtueelsele menetlusele sätestatud menetlus- ja kaebetähtaegadest.
2. Vaidlustatud määruse põhjendustest nähtub, et halduskohus arvestas kaebuse tagastamisel siiski ka kaebaja poolt hilinemisega esitatud puuduste kõrvaldamise avaldust.

§ 51

lg 4 näeb ette, et kui menetlusosaline esitab avalduse pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatut rikkudes, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kuigi halduskohus leidis, et kaebaja ei olnud kaebuses puuduste kõrvaldamise tähtaja järgimisel piisavalt hoolas ja oma menetlusõiguste teostamisel heauskne, arvestas ta siiski

§ 51lg 4 mõistes kaebaja poolt 25.02.2020 esitatud puuduste kõrvaldamise avaldust.

15. Kõike eeltoodut arvestades rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt ja tühistab halduskohtu määruse resolutsiooni p 1, millega halduskohus otsustas tagastada hüvitamiskaebuse selle seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu.

§ 210

lg 3 näeb ette, et määruse tühistamisel teeb ringkonnakohus võimaluse korral ise uue määruse või saadab vajaduse korral asja uueks lahendamiseks tagasi tühistatud määruse teinud kohtule. Kuivõrd praegusel juhul ei olnud kaebuse tagastamine puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu õiguspärane ja halduskohus ise ei kontrollinud neid aluseid, millest sõltub kaebuse menetlemise võimalikkus, tuleb asi saata tagasi halduskohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. 16. Halduskohtul on kaebuse sisu ja kaebaja poolt esitatud selgituste alusel võimalik endal vastustajalt välja nõuda hüvitamiskaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks vajalikud andmed, s.h sellise kaebuse esitamise eelduseks oleva kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist tõendavad dokumendid. Kui kaebaja väide Tallinna Vanglale vastava hüvitamistaotluse esitamise kohta on õige, saab halduskohus hinnata, kas ja millise ajavahemiku osas on kaebuses esitatud hüvitamisnõue tähtaegne. Kui selgub, et kohtueelne menetlus on siiski läbimata, on võimalik kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 4 alusel.

17. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on õigesti jätnud kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks halduskohtu põhjendusi korrata (

§ 207lg 1 ja § 201 lg 4).

Menetluse senine käik ei muuda ringkonnakohtu arvamust, et kaebaja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning ei vaja selleks juriidiliste teadmistega esindaja abi. Kaebuse tagastamisel ilmnenud puudujäägid on halduskohtul võimalik kõrvaldada kaebuse menetlusse võtmise uue otsustamise käigus. 18. Ringkonnakohus selgitab seoses kaebaja taotlusega saata asi läbivaatamiseks halduskohtule uues koosseisus, et nimetatud taotlust võib tõlgendada halduskohtu kohtuniku taandamise taotlusena. Kohtuniku taandamise avaldus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 24 lg 2 alusel esitada kohtule, kelle koosseisu taandatav kohtunik kuulub. Seega ei ole ringkonnakohtu pädevuses lahendada sellist taotlust määruskaebemenetluses. Kaebajal on õigus esitada kohtuniku taandamise taotlus uuesti halduskohtule juhul, kui esineb asjaolu, mis annab alust kahelda kohtuniku erapooletuses. (allkirjastatud digitaalselt) 4