← Eesti

2-18-8766/88

Obsah (22)§ 179§ 178§ 633§ 187§ 123§ 134§ 132§ 129§ 436§ 230§ 231§ 232§ 459§ 173§ 174§ 162§ 163§ 177§ 138§ 143§ 144§ 190

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-18-8766 25. mai 2020, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised j

§ 179lg 9).

Kohtu selgitused: kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja (

§ 179lg 5).

Kulude vabatahtliku tasumise korral tuleb tasumist tõendav dokument või kulude laekumist kontrollida võimaldavad andmed (maksja nimi; käesoleva tsiviilasja number; arvelduskonto number, millelt kulud tasuti; tasumise kuupäev) esitada Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleisse, mis välistab nõude sundtäitmise kohtutäituri kaudu. Tsiviilasi nr 2-18-8766 Valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus võib

§ 179

lõikes 4 nimetatud lahendi sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul (

§ 179lg 6).

Kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõue, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, samuti trahvimääruse ja muu sellesarnase raha sissenõudmise lahendi täitmise nõue aegub kolme aasta möödumisel raha väljamõistmise lahendi jõustumisest. Nõude aegumisele kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses nõuete aegumise kohta sätestatut (

§ 179lg 7).

  1. Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Viru Maakohtu
  2. novembri
  3. a hagi tagamise määrus, millega kohustati X X’it maksma X X’i kasuks elatist summas 100 eurot kuus alates
  4. novembrist 2019 kuni asjas menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG Kohtuotsuse peale on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (

§ 178

lg 1 ja 2).

§ 633

lg 7 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. MENETLUSE EELNEV KÄIK X X (hageja) esitas

  1. juunil 2018 Viru Maakohtule hagi X X’i (kostja) vastu põlvnemise tuvastamise ja elatise nõudes. Viru Maakohus
  2. septembri
  3. a osaotsusega (kd 1, tl 181-183), mis jõustus
  4. oktoobril 2019 (kd 1, tl 203), rahuldas hagi põlvnemise tuvastamise nõude osas, luges tuvastatuks, et X X (isikukood x) põlvneb X X´ist (isikukood x) ning X X on lapse X X´i isa. Tsiviilasja menetlus elatise nõudes jätkub. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED 2

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 Kohtule
  1. juunil 2018 esitatud hagiavalduses nõuab hageja kostjalt elatise väljamõistmist seaduses sätestatud miinimumsummas, st summas, mis vastab Eesti Vabariigi poolt kehtestatud kuupalga alammäärale alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagiavalduse kohaselt on hageja täielikult ema X X´i ülalpidamisel. Iga kuu on lapsega suuri kulusid. Hageja esindaja ei suuda kõiki lapse kasvatamise ja ülalpidamisega seotud kulusid üksi kanda. X X´i sissetulek koosneb 500 - 550eurosest palgast ning 74eurosest peretoetusest. Kuna hageja nõuab elatist seaduses sätestatud miinimummääras, ei pea ta need kulusid oma sissetulekuid tõendama. Hageja kulud on järgmised: Toit 210 eurot (7 eurot päev) Eluasemekulud 70 eurot Sõidukulud 20 eurot Hügieen 10 eurot Ravi 10 eurot Riided 80 eurot Jalatsid 30 eurot Huvid 30 eurot Mänguasjad 10 eurot Taskuraha 20 eurot Koolikulud 20 eurot Kokku 510 eurot Kostja ei osale lapse ülalpidamisel. Seoses sellega, et ta keeldub vabatahtlikust elatise maksmisest EV perekonnaseadusega kooskõlas ja ei toeta hagejat, on hageja seaduslik esindaja sunnitud hageja õiguste kaitseks pöörduma kohtusse kõnealuse hagiavaldusega lapse nimel. Elatise väljamõistmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate varaliste vahendite tagamine. Samas on Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-7-05 p 20 kohaselt - seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arxb lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus. Hageja seaduslik esindaja nõuab elatist just hagi esitamise päevast, juhindudes Riigikohtu
  2. mai 2003 otsusest 3-2-1-57-
  3. TSIVIILASJA HIND Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 122 lg 1 kohaselt on tsiviilasja hinnaks hagihind ja hagita asja hind. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on hagihinnaks hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 123

alusel võetakse tsiviilasja hinna arxmisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg.

§ 134

lg 1 esimesest lausest tuleneb, et hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Hagi on esitatud 06.06.2018 põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks. 3

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766

§ 132

lg 1 kohaselt eeldatakse mittevaralise nõude puhul, et hagihind on 3 500 eurot, kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 ei ole ette nähtud teisiti. Põlvnemise tuvastamise nõue on mittevaraline nõue ja

§ 132

lg-s 11 ei ole sätestatud teisiti.

§ 129

lg 2 järgi seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hageja palub mõista kostjalt välja elatis miinimummääras, mis 2018. aastal moodustas 250 eurot kuus, ning tuvastada lapse põlvnemist kostjast, seega kõnealuse asja hagihind moodustab 5750 eurot (250 eurot * 9 kuud + 3500). KOSTJA VASTUVÄITED Kostja on tunnistanud elatise nõuet, kuid ei ole võimeline elatist tasuma nõutud suuruses (kd 1, tl 143, 186; kd 2, tl 25). Kostja palub arxda, et tema ülalpidamisel on kolm last peale hageja ja samuti teistega kohustustega. Kostja töötab abitöölisena. Kostja töötasu laekub poja S. X´i kontole. Kostja laste X X´i ja X Xa kulud on järgmised: Toidukulud 100 eurot Riidekulud 50 eurot Tervishoiukulud 10 eurot Trennide tasud 50 eurot Sõidukulud 10 eurot Vabaajakulud 30 eurot Kommunaalkulud suvel 40 eurot, talvel 80 eurot Lasteaiakulud 110 eurot. Kostja abikaasal on laps X X endisest kooselust, mingit rahalist abi laps oma isalt ei saa. Küll elatis välja mõisteti, aga lapse isa elatist ei maksa. Kostja abikaasa laps on ka kostja ülalpidamisel. Samuti palub kostja arvesse võtta, et kostja abikaasa ei tööta ja on lapsehoolduspuhkusel. HAGEJA ARVAMUS HAGI VASTUSE KOHTA Elatise nõude kohase kostja seisukoha peale hageja esitatud arvamuse põhjal (kd 2, tl 4) kostja vabatahtlikult elatist hagejale ei maksnud ning ei osale hageja ülalpidamisel. Hageja esindaja on kindel, et kohtulahendi jõustumiseni ei nõustu kostja vabatahtlikult elatist maksma. Vastavalt esitatud hagiavaldusele nõutatakse elatis hagi esitamise päevast alates. Seega kui kohus rahuldab hagi, esineb kostjal küll suur elatise võlgnevus. Kostja esitas kohtule informatsiooni ka oma sissetuleku kohta ja ülalpeetavate olemasolust. Kostja esitatud vastuväitest tuleneb, et kostja ametlik sissetulek on äärmiselt madal. Kõnealused asjaolud annavad alust arvata, et kohtuotsuse täitmine on oluliselt raskendatud või üleüldse võimatu. Hageja juhib kohtu tähelepanu, et kostja on oma varasema käitumisega näidanud üles äärmiselt passiivset suhtumist laste ülalpidamiskohustuse täitmisse ning teadlikult või raskest hooletusest pikema perioodi vältel elatise maksmisest kõrvale hoidunud. KOHTUISTUNG 4

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766
  1. augusti 2019 kohtuistungil (kd 1, tl 177-178) seletas kostja, et arxdes oma sissetulekut ja ülalpeetavate arvu, saab ta hageja ülalpidamiseks tasuma elatist 100 euro ringis. Töövõimet ei ole kostjal tuvastatud. Kostjal on keskharidus. Kostja on erialalt müüriladuja, kuid erialal ei tööta, sest liigagi suure koormuse tõttu ei saa hakkama. Praeguse abikaasaga on kostjal kaks last. Varasemast abielust on kostjal veel üks laps, kelle ülalpidamiseks maksab ta 100 eurot, mida ta lapse emale üle vastastikusel kokkuleppel kannab. Kostja töötab x ja võtab korteri üürile kolme peale 350 euro eest.
  2. jaanuari 2020 kohtuistungil (kd 2, tl 21-23), võttes arvesse elatise vähendamiseks mõjuvat põhjust, pakkus kostjale kompromissi. Kompromissi ettepanek seisnes selles, et kostja maksab hagejale alates hagi esitamisest elatist 1/4 miinimumpalgast, so
  3. a oli 125 eurot,
  4. a 135 eurot ja
  5. a 141 eurot. Kostja seletas, et ei ole võimeline selles summas elatist maksma, on võimeline maksma 100 eurot elatist alates hagi esitamisest ja 50 eurot elatise võlgnevuse katteks. Muidu seab see kostjat raskesse olukorda, ta niigi vaevalt toime tuleb. Kuna kostja ei nõustunud kompromissi ettepanekuga, jäi hageja oma nõuete juurde. Kostja seletas täiendavalt, et tema peres on veel abikaasa laps X X. Kostja töötab x, kuuekesi üüritakse korterit 600 euro eest, igaüks maksab 100 eurot. Tööandja ei kompenseeri üürikulusid. Töötasu kantakse kostja poja pangakontole, kuna kostja kontod on arestitud. Pooled nõustusid edaspidi kirjalikus menetluses asja lahendamisega. KIRJALIK MENETLUS Viru Maakohus
  6. aprilli
  7. a määrusega (kd 2, tl 67-68) otsustas tsiviilasja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andis pooltele aega esitada avaldusi, seisukohti ja menetluskulude nimekirja ning teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja. Samuti tegi kohus pooltele ettepaneku sõlmida kompromissi või esitada täiendavad selgitused ja tõendid. Kompromissi pooled ei esitanud. Mõlemad pooled esitasid täiendavad tõendid ja selgitused (kd 2, tl 86-89; kd 2 tl 92, 96). KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 alusel menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma 5

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte

§ 232lg 1 kohaselt.

Kohus, olles tutvunud toimiku kirjalike materjalidega ja hinnanud

§ 232

lg 1 alusel tsiviilasjas kogumina esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub seega osalisele rahuldamisele. Hageja nõudeks on mõista kostjalt välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o alates

  1. juunist 2018 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 alusel on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Viru Maakohtu
  2. oktoobril 2019 jõustunud
  3. septembri
  4. a osaotsusega (kd 1, tl 200-203) tehti kindlaks hageja põlvnemise kostjast. Vaidlust ei ole, et hagejaks on alaealine laps ja kostjaks hageja vanem (esimese astme üleneja sugulane) ning et kostja on kohustatud andma hagejale ülalpidamist. Samuti ei ole vaidlust, et kostja elab hagejast eraldi. PKS § 101 lg 1 alusel ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Aastal 2018 moodustas Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu miinimummäär 500 eurot ning sellest tulenevalt on PKS § 101 lg 1 sätestatud elatusraha miinimummäär oli 250 eurot. Aastal 2019 moodustas töötasu miinimummäär 540 eurot ning sellest tulenevalt elatusraha miinimummäär 270 eurot. Aastal 2020 moodustab töötasu miinimummäär 584 eurot ning sellest tulenevalt elatusraha miinimummäär 292 eurot. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja ei ole võimeline tasuma elatist seadusega ettenähtud miinimummääras, on nõus elatise summaga 100 eurot ja suuteline pealegi 50 eurot maksma tekkinud elatise võlgnevuse katteks. Kostja palub arxda, et kostjal on koos hagejaga kokku neli last ja kahe lapsega elab kostja koos ning kolmandale lapsele tasub ta 100 euro suurust elatist lapse emaga oleval kokkuleppel. Ka kostja kasvatab ja peab ülal abikaasa tütart, kelle isa varaliselt ei aita. Samuti palub kostja arxda, et tema abikaasa tööl ei käi ja viibib lapsehoolduspuhkusel. Kostja töötab abitöölisena Tallinnas, võtab koos töökaaslastega üürile korteri, mille eest maksab 100 eurot kuus (kd 1, tl 194-197), tööandja neid kulusid ei hüvita. Hageja nõutud suuruse elatise väljamõistmine seab kostja raskesse olukorda. PKS § 102 lg-st 1 tulenevalt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arxdes võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 ei ole mitte üldreegel, vaid erijuhtum. Vanema ebapiisav sissetulek või sissetuleku puudumine ei ole üldjuhul aluseks elatise tasumiseks alla seaduses sätestatud 6

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 miinimummäära. Vanemal teiste ülalpeetavate olemasolu aga võib olla mõjuvaks põhjuseks õigustamaks elatise tasumist alla miinimummäära. Lisaks hagejale on kostjal veelgi kolm alaealist last – poeg X X, sünd. x (kd 1, tl 187), tütar X Xa, sünd. x (kd 1, tl 188) ja tütar X Xa, sünd x (kd 1, tl 189). Kostja väidete kohaselt elab ta laste X X´i ja X Xa´ga koos ja laps x Xa elab oma ema juures eraldi ning kostja tasub lapse ülalpidamiseks elatist 100 eurot kuus lapse emaga kokku leppides. Kostja peres elab ka abikaasa laps, kes on samuti kostja ülalpidamisel, kuna lapse isa varaliselt ei aita. Seega kostja leibkonda kuuluvad tema abikaasa, nende kaks ühist last ja kostja abikaasa laps. Kohus leiab, et vanem küll peab oma laste ja enda ülalpidamiseks tegema kõik endast oleneva sissetuleku teenimiseks, aga see ei tähenda, et nelja alaealise lapse vanemal oleks kohustus teenida lastele ülalpidamise maksmiseks vähemalt kahe palga alammäära suurust töötasu, mis kõik tuleks kulutada laste vajadusteks. Mitme lapse puhul tuleb kohtul analüüsida, millised on kostja sissetulekud ning kas kostjale kuulub muud vara, mille arvel ülalpidamist maksta (vt Riigikohtu
  1. veebruari
  2. a otsus nr 2-16-2343, p 13;
  3. aprilli
  4. a otsus nr 2-16100215, p 20). Kostja endise tööandja x OÜ (kd 2, tl 31) 22.08.2019 tõendi (kd 1, tl 179) kohaselt töötas kostja alates 02.05.2019 ettevõttes töölepingu alusel.
  5. a juunis toiminud töölepingu muutmisel sai kostja uueks ametikohaks „abitööline“. Töölepingu nr 09302019 (kd 2, tl 46-47) kohaselt asus kostja tööle x OÜ-s ehitustöölise ametikohale alates 30.09.2019 ja temale makstav palgamäär on 6,50 (bruto) eurot tunnis. Sõltuvalt töötulemustest võib tööandja maksta töötajale lisatasu. Töötajate registri andmetel (kd 2, tl 79) töötab kostja alates 30.09.2019 X OÜ-s ehitusmaalrina. Maksu- ja Tolliameti 13.02.2020 vastuse kohaselt (kd 2, tl 39) tehti ajavahemikul 01.08.2019 – 13.02.2020 kostjale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist väljamaksed summas 4479,99 eurot. Kostja lapse arvelduskonto väljavõtte (kd 1, tl 191) kohaselt, kuhu laekub kostja töötasu, sai kostja tööandjalt x OÜ töötasuna ja erinevate lisatasudena ajavahemikul 03.05.2019 – 31.07.2019 kokku 2948,03 eurot. Seejuures ei arx kohus kostja sissetuleku sisse tööandja poolt kostjale 06.06.2019 ja 12.06.2019 laenulepingutest tulenevad laekumised kokku 2400 eurot. Ajavahemik 21.02.2020 - 19.04.2020 kohasest kostja lapse arvelduskonto väljavõttest (kd 2, tl 87-89) nähtuvalt sai kostja 05.03.2020 tööandjalt X OÜ 993 eurot, s.o selgituse kohaselt on palk ja sõiduraha
  6. a veebruari eest; 28.03.2020 sai kostja 100 eurot sõiduraha ning 09.04.2020 palka ja sõiduraha
  7. a märtsi kuu eest summas 1193 eurot. Seega on ajavahemikul 21.02.2020 – 19.04.2020 kostja sissetulek kokku 2286 eurot. Eelnevast tulenevalt sai kostjale välja makstud ajavahemikul 03.05.2019 – 19.04.2020 x OÜ ja X OÜ poolt Maksu- ja Tolliameti ja kostja poja arvelduskonto väljavõtete andmetel kokku ümmardatult 9713 eurot (4479,99 + 2948,03 + 2286), mis teeb vaadeldava perioodi eest keskmiselt 809 eurot kuus (9713 euro : 12 kuud). Kinnistusraamatu teabe (kd 2, tl 70-72) kohaselt kuulub kostjale aadressil x, Sillamäe asuv korteriomand üldpinnaga 31,6 m
  8. Rahvastikuregistri andmeil (kd 2, tl 77) ja kostja sõnul elab ta aadressil x. 7
(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 Kostja selgituste kohaselt (kd 2, tl 86) sai ta aadressil x, Sillamäe asuva korteri kätte siis, kui vanemad on läinud lahku. Nüüdseks elab korteris kostja isa koos elukaaslasega, nad on korteris sisse kirjutatud ja maksavad korterikulud ise kinni. Maanteeameti liiklusregistri teabe (kd 2, tl 81-82) järgi on kostja omandis olemas kaks sõiduautot: JEEP GRAND CHEROOKE registreerimismärgiga x, ehitusaasta 1999 ja FORD FOCUS registreerimismärgiga x, ehitusaasta 2007. Kostja seletas (kd 2, tl 86), et sõiduauto JEEP GRAND CHEROOKE (
  1. x)pole kasutatav, tal puudub liikluskindlustus ja tehnoülevaatus. Küll kostja müüks seda autot, aga ta on arestitud mitmete kohtutäiturite poolt. Kostja ei hoolda autot kuidagi ja teda ei kasutata juba mitmed aastad. FORD FOCUS (
  2. x)on kasutusel. Selle autoga jõuab kostja tööle, töölt-koju. Kostja hooldab autot võimalust mööda. Kütust ostab kostja Venemaalt, liikluskindlustust aga taotleb kostja abikaasa iga kolme kuu tagant. Kõne all oleva autoga sõidutab kostja teisi töömehi, kellega koos ta tööd teeb. Lisaks on see auto kostja pere põhiliseks sõidukiks, millega sõidutab ta oma lapsi ja teisi pereliikmeid, kellega koos ta elab. Samuti on kostja selgitanud, et praeguse eriolukorra tõttu sõidab ta ringi tööautoga (kostja sõidukil puudub tehnoülevaatus) ja sõidutab teisi töömehi tööle, makstes kütuse eest oma rahast. Kuu möödumisel maksab tööandja kostjale tagasi sõiduraha ühes palgaga. Rahvastikuregistri teabe (kd 2, tl 77) kohaselt on kostjal kokku neli alaealist last, sh hageja. Kohus palus 14. aprilli 2020. a määruses kohtule teada anda kostja leibkonna koosseisu (kellega koos ta pidevalt elab) ja selgitada, millest elatub kostja veelgi ja millisest rahast ta lapsi ja iseennast üleval peab. Samuti on kohus palunud iga koos kostjaga elava lapse kohta esitada kulutuste nimekirja ja suuruse. Kostja selgitas (kd 2, tl 86), et hetkel elab ta koos abikaasa ja tema lapsega (X X) endisest kooselust. Et abikaasa on lapsehoolduspuhkusel, siis ta ei käi tööl ja ei saa elatist oma lapse peale endiselt elukaaslaselt ning tal on raske oma last ülal pidada ja kostja aitab ka nii palju, kui saab tema lapse ülalpidamisel. Lisaks abikaasa lapsele on kostjal ja abikaasal ühised lapsed X X ja X Xa. Lisasissetulek kostjal puudub ning põhisissetulek, millest pere elatub, on kostja tööpalk. Kostja esitas kulutuste nimekirja iga koos temaga elava lapse kohta. Nimekirja kohaselt on alljärgnevad koos kostjaga elava lapse kulude liigid ja suurused: X Xa Lasteaed (kd 1, tl 193) 60 eurot (kohamaks, toitlustus) + lasteaia etendused, teatriskäigud 10 eurot Toit 50 eurot Rõivad (jalatsid, riided) 50 eurot Mänguasjad 15-20 eurot Vabaaeg (meelelahutused) 20 eurot Huvialad (-ringid) 25 eurot Ravimid, hügieentarbed 15 eurot Eluasemekulud 40 eurot Sidekulud (internet, TV) 10 eurot Muu (sõidud, mööbel, õppe- ja kirjutusvahendid, erivajadus) 45 eurot. Kokku seega 340-345 eurot kuus. XX 8
(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 Lasteaed (kd 1, tl 192) 55 eurot (kohamaks, toitlustus) + lasteaia etendused, teatriskäigud 10 eurot Toit 50 eurot Rõivad (jalatsid, riided) 50 eurot Mänguasjad 15-20 eurot Vabaaeg (meelelahutused) 20 eurot Huvialad (-ringid) 20 eurot Ravimid, hügieentarbed 15 eurot Eluasemekulud 40 eurot Sidekulud (internet, TV) 10 eurot Muu (sõidud, mööbel, õppe- ja kirjutusvahendid, erivajadus) 45 eurot. Kokku seega 330-335 eurot kuus. Kolmanda lapse peale, kes ei ela kostja peres, tasub kostja iga kuu elatist 100-150 eurot lapse emaga sõlmitud kokkuleppel. Kohus leiab, et hoolimata sellest, et kostjale kuulub korteriomand ning ka kaks sõidukit
  1. ja
  2. ehitusaastast, ei muuda see oluliselt kostja võimet hagejale elatist maksta.
  3. ehitusaasta sõiduk ei ole kasutatav ja teist kasutab kostja enda pere sõidutamiseks. Arxdes, et kostjaga koos elavad kolm alaealist last ning kostja käsutab sõiduautot Tallinna tööl käimiseks, leiab kohus, et sõiduauto kostja peres ei ole mitte ülemäärane luksus, vaid eluvajalik ese. Üldteada on, et Ida-Virumaal on raske leida tööd ja kostja leidis endale töökoha Tallinnas, mis võimaldab tal saada töötasu. Tallinnas viibides peab kostja kuskil elama ja igakuine 100eurone üür Tallinna elamise eest on igati mõistlik. Kostjale kuuluvat korteriomandit kasutab elamiskohana kostja isa, kes korteriomandi kasutamisega seonduvaid kulusid tasumas. Swedbank AS 21.02.2020 vastuse kohaselt (kd 2, tl 49) on kostja S. X´il olemas arvelduskonto, mille jääk on null ja toimingud ajavahemikus 01.08.2019 – 21.02.2020 puudusid. Asja materjalide hulgas on kostja poja X X´i pangakontoväljavõtet ajavahemiku 01.08.2019 – 21.02.2020 ja 21.02.2020 – 19.04.2020 kohta (kd 2, tl 50-65). Vastavalt kostja poolt 28.01.2020 kohtuistungil antud seletustele just kõnealusele pangakontole tema töötasu laekub. Kostja enda pangakonto on arestitud. Kohus tegi kostjale ettepaneku esitada pangakonto väljavõtte alates 21.02.
  4. Kostja poja pangakonto nr x väljavõttest ilmneb, et pidevalt selgitusega „Ninja“ igasuguseid rahasummasid x AB-le tasutakse. Kohus palus kostjal selgitada, kelle kanda jäävad need kulutused ja kui kostja, siis selgitada samuti mis põhjusel ta neid kulutusi kannab. Kostja esitas nõutud kontoväljavõtte ajavahemiku 21.02.2020 – 19.04.2020 kohta (kd 2, tl 87-89) ning selgitas, et kostjal on endise abikaasaga (x Xa) kokkulepe, mille kohaselt maksab kostja talle 150 eurot elatist lapse peale iga kuu. Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja maksab rohkem ning selgitab seda sellega, et kostja telefoninumber sai vormistatud tema endise abikaasa nimele. Väljavõttest on 10.04.2020 näha, et kostja saatis x Xa kontole 250 eurot, millest on 150 eurot lapse elatis ja ülejäänud raha kostja telefoniarve eest. Nii suure summa põhjustas see, et kostja ühes oma pereliikmetega on märtsi alguses Venemaal sugulaste juures käinud ja seal mobiilinternetti kasutanud (Venemaal on üsna kallis kasutada mobiilinternetti). Kostja tasus arve ära koos oma praeguse abikaasaga. Kostja poja pangakonto väljavõttest (kd 1, tl 190) tuleneb, et ajavahemikul 12.03.2019 – 12.08.2019, s.o viie kuu jooksul, tasus ta oma lapsele, kes ei ela kostjaga koos, kokku 773 eurot, mis teeb keskmiselt ja ümmardatuna 155 eurot kuus. 9
(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 Kostja poja pangakonto väljavõttest ilmneb, et pidevalt selgitusega „Ninja“ igasuguseid rahasummasid x AB-le tasutakse. Kostja on selgitanud, et mängib hasartmänge tema vend, kes käsitab selleks kostja poja kontot, kuid just kostja vend kannab raha kostja poja kontole sisse. Kostja selgitused klappivad kokku kontol kajastatud tehingutega. Kostja poja pangakonto nr x väljavõtetest ei perioodi 01.08.2019 – 21.02.2020 (kd 2, tl 50-65) ega perioodi 21.02.2020 – 19.04.2020 (kd 2, tl 87-89) eest ei tulene, et kostjal oleksid mingid täiendavad sissetulekud olnud. Samuti ei nähtu muid korrapäraseid või suurtes summades olevaid laekumisi peale töötasu ning kostja tööandja poolt isikliku sõiduauto kompensatsiooni ja arveldusi aruandva isikuga. Pangakontolt teostati tavapärased maksed peamiselt toidukaupade kauplustes ja lokaalides ning maksed kütuse eest, kindlustusmaksed ja iga kuu tasuti 100-175 eurot kostjaga mitteelavale lapsele X Xa ülalpidamiseks ning ei nähtu suuremate rahasummade tasumist nt kulukate huvialade, puhkusereiside vms eest. Hagejale nõutud suuruses elatist makstes jääks keskmiselt 809eurosest sissetulekust töötasu näol kostja kasutusse tema enda, kuni kolmeaasta lapsega (kd 1, tl 187) lapsehoolduspuhkusel ja järelikult PKS § 111 lg-st 2 tulenevalt kostja ülalpidamisel viibiva abikaasa ja kostja kolme lapse (kd 1, tl 187, 188, 189) ülalpidamiseks 517 eurot (809 - 292). Kohus ei arx kostja abikaasa lapsega, kuna seadusest ei tulene kostja kohustust pidada abikaasa lapse ülal. Kostja peab esmalt anda ülalpidamist oma lastele ja abikaasale. Kostja abikaasa peab tarvitusele võtma seaduses sätestatud abinõud tema lapse isalt väljamõistetud elatise tasumise korraldamiseks. Kui mõista elatis välja hagejate nõutud suuruses, ei jää kostjal sel juhul teiste alaealiste laste ülalpidamiseks vähemalt samas ulatuses vahendeid. Sellest lähtuvalt on kohus seisukohal, et ei pea kohus eraldi analüüsima kostja teiste laste vajadusi. Kohus on seisukohal, et esineb PKS § 102 lg-s 2 sätestatud mõjuv põhjus hagejale väljamõistetava elatise suuruse vähendamiseks. Juhul kui kostja maksab hagejale elatist nõutud suuruses, jääksid kostja teised lapsed ebavõrdsesse olukorda ning osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja. Eelnevast lähtudes leiab kohus, et eelduslikult ei ole kostja suuteline säilitama enda toimetulekuks vajalikke vahendeid, kui ta peaks hagejale tasuma elatist seaduses sätestatud miinimummääras ning võib seegi kaasa tuua ebavõrdse olukorra kostja teiste alaealiste laste suhtes, ent kõiki kostja lapsi tuleb kohelda võrdselt. Taotleja ja tema perekonnaliikmete isikliku ja majandusliku seisundi kohta kohtule 20.02.2019 hageja nimel esitatud füüsilise isiku menetlusabi taotluse ning teatise kohaselt (kd 1, tl 56-59) taotleja (hageja) ema töötab, saab palka 550 eurot kuus ja lisaks Sotsiaalkindlustusametilt 79,14 eurot. Iga kuu on perel 550 euro suurused kulutused, kulusid kannab hageja seaduslik esindaja. Kinnistusraamatu andmeil kuulub hageja emale aadressil x asuv korteriomand üldpinnaga 43,2 m2 (kd 2, tl 73-76). Korter on hageja ja tema ema eluase. Vastavalt hageja ema tööandja x AS (kd 2, tl 80) 15.04.2020 palgatõendile (kd 2, tl 96) on hageja emale ajavahemikul 2019. a oktoober – 2020. a märts välja makstud töötasu (pärast töötuskindlustus, kohustusliku kogumispensioni maksete ja tulumaksu mahaarvamist) 3854,18 eurot ehk keskmine töötasu on 642 eurot. Vaatamata kohtu ettepanekule esitada hageja ema arvelduskonto väljavõtte viimase kuue kuu eest (kd 2, tl 67-68) hageja seda teinud pole. Kohus arxb elatise suuruse kindlaksmääramisel sedagi, et 2013. a novembris avaldatud uurimuse kohaselt (vt Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE poolt välja töötatud materjal „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“, kättesaadav veebiaadressil 10
(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 (http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/lapse_ulalpidamiskulud_lopparuanne_2014.pdf) oli aastail 2010 – 2012 keskmine ülalpidamiskulu ühele lapsele 280 eurot kuus. Uurimuse p 7.3 kohaselt tuleks
  1. a seisuga arxtud keskmist väärtust korrigeerida vastava perioodi tarbijahinnaindeksi muutuse võrra. Hageja palub mõista elatist välja alates hagi esitamise päevast, milleks on
  2. juuni
  3. Kostja ei vaielnud vastu elatise väljamõistmise alguskuupäevale. Statistikaameti andmetel (htpps://www.stat.ee/thi-kalkulaator) on tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes
  4. aastaga järgnev: 
  5. a-l 9,4%; 
  6. a-l 12%;  2012 (1 kvartal) – 2020 (I kvartal, kuna
  7. a teise kvartali kuuindeksid ei ole veel avaldatud ja saab võrrelda aasta aastaga, kvartalit kvartaliga jne) 13,3%. Lähtudes eeltoodust, on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud
  8. aastal ümmardatult 26 euro võrra (280 x 9,4%) ning
  9. aastal saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe alaealise lapse kohta lugeda 306 eurot (280+26). Aastal 2019 on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud ümmardatult 34 euro võrra (280 x 12%) ning
  10. aastal saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe alaealise lapse kohta lugeda 314 eurot (280+34). Võrreldes
  11. a I kvartaliga on keskmine arvestuslik ülalpidamiskulu kasvanud
  12. a I kvartalil 37 euro võrra (280 x 13,3%) ning
  13. aastal saab keskmiseks ülalpidamiskuluks ühe alaealise lapse kohta lugeda 317 eurot (280+37). PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arxdes ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (nt lahendi 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Kohus on seisukohal, et hageja ema varaline olukord võimaldab tal anda hagejale ülalpidamist puuduvas osas. Hageja ema ülalpidamisvõime on keskmiselt 360 eurot kuus ((642 + 79,14) : 2 ülalpeetavat (hageja ja hageja ema)). Kostja ülalpidamisvõime on keskmiselt ja ümmardatult 162 eurot kuus (809 : 5) (kostja ja tema 4 ülalpeetavat (lapsehoolduspuhkusel viibiv abikaasa ja neli alaealist last, s.h hageja). Kohus leiab, et kõnealuses asjas tuleb Tartu Ülikooli uurimuse alusel väljaarvutatud ülalpidamiskulu suurusest lähtuda. Rahvastikuregistri andmetel (kd 2, tl 78) on hageja tema peres ainuke alaealine laps. Rahvastikuregistri andmetel (kd 2, tl 77) ja kostja selgitustel elavad temaga koos kaks abikaasaga ühist last (tütar ja poeg) ja üks laps (tütar) abikaasa endisest elukaaslasest. Kohtuotsuses juba viidatud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringus „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ rõhutati, et kõige suuremad on lapse ülalpidamiskulud ühelapselistes leibkondades ning madalamad ülalpidamiskulud kahe ja enamalapselistes leibkondades on selgitatavad otseste elamiskulude (toit, eluase jms) jagunemisega suurema arvu leibkonnaliikmete vahel (mastaabisääst), samuti on nooremal lapsel võimalus kasutada vanematest lastest jäänud mänguasju, riideid jms. 11
(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 Kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suuruse kindlaksmääramisel arxb kohus samuti sellega, et kostja peres elab kokku kolm last, kaks nendest on tüdrukud ehk ühesoolised lapsed ning seega on kostjaga koos elavate laste ülalpidamiskulud (eelkõige elamiskulud, söögikulud, kulud riietele, sidele, olmetarvetele, mänguasjadele) mastaabisäästu tõttu võimalik katta väiksema summaga. Eeltoodu alusel leiab kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja elatis
  1. a eest summas 153 eurot iga kuu, aasta 2019 eest summas 157 eurot kuus ning aastast 2020 summas 158,50 eurot. Kohus leiab, et toodud suuruses elatise väljamõistmine arxb nii hageja kui ka kostja ja tema teiste ülalpeetavate huve. Kõigest ülaltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kohtuotsuse selguse huvides mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis kindla summana ajavahemikul alates hagi esitamisest kohtuotsuse tegemise aja seisuga kindlas summas 3691,32 eurot ning edasi alates
  2. maist 2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 158,50 eurot. Alla seaduses ettenähtud miinimummäära suuruse elatise väljamõistmise tõttu ei kuulu rahuldamisele hageja nõue seonduda elatise summa Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Alates hagi esitamisest kohtuotsuse tegemise päeva seisuga väljamõistetava elatise kindla summa arvestus on järgmine:  lähtudes
  3. a elatise suurusest 153 eurot, tuleb ajavahemiku 06.06.2018 - 31.12.2018 eest tasuda 1045,50 eurot (
  4. a juuni 25 päeva eest 127,50 eurot + kuue kuu eest 918 eurot);  lähtudes
  5. a elatise suurusest 157 eurot, tuleb
  6. a eest tasuda 1884 eurot ning  lähtudes
  7. a elatise suurusest 158,50 eurot, tuleb ajavahemiku 01.01.2020 22.05.2020 (k.a) eest tasuda 761,82 eurot (
  8. a nelja kuu eest 634 eurot ja
  9. a mai 25 päeva eest 127,82 eurot). Kokku tuleb kostjalt kindla summana välja mõista 3691,32 eurot. Kohus selgitab pooltele, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada Viru Maakohtu 08.11.2019. a määrusega (kd 2, tl 6-7) kohaldatud hagi tagamise abinõud. MENETLUSKULUD

§ 173

lg-te 1 ja 4 alusel märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 174

lg-st 1 tulenevalt määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, menetluskulude rahalise suuruse. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. 12

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766

§ 162

lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Elatise nõude osas menetluskulude jaotusel arxb kohus asjaoludega, et hagi rahuldati nõutust peaegu pooles ulatuses, kostja ülalpeetavate arvu, kostjal tekkis ikkagi suur võlgnevus hageja elatise osas, pooled ei esitanud menetluskulude nimekirja ja poolte kantud menetluskulusid ei ilmne ka asja materjalidest. Hageja võttis menetlusest osa oma seadusliku esindaja kaudu, kostja hoopis isiklikult ning mõlemad pooled ilma lepinguliste esindajateta. Hinnates kõiki asjaolusid kokkuvõetult, leiab kohus õiglaseks jätta poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks käesolevas kui menetlust lõpetavas kohtuotsuses.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lg 2 järgi on kohtukuludeks riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 143

p-st 1 tulenevalt asja läbivaatamise kulud on: tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

§ 144p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks menetlusosalise esindaja kulud.

Kuna elatise nõudes menetluskulud jäeti poolte endi kanda, elatise nõudega seonduvad kindlaksmääramist vajavad menetluskulud puuduvad. Kohus

  1. septembri
  2. a osaotsusega rahuldas hagi põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas ning jättis hageja põlvnemise tuvastamise nõude menetluskulud kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Seetõttu jäid kostja kanda tema enda ja hageja menetluskulud. Viru Maakohus 06.03.
  3. a määrusega (kd 1, tl 66-67) vabastas hagejat tsiviilasjas nr 2-188766 DNA-ekspertiisi ning tunnistaja kulude kandmisest. Ekspertiisi maksumuse kohase õiendi järgi (kd 1, tl 136) on DNA-ekspertiisi kulu 114 eurot.

§ 190

lg 3 esimese lause kohaselt mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Kohaldades

§ 190

lg 3 esimest lauset, tuleb kostjalt mõista riigi kasuks välja 114 eurot DNA-ekspertiisi eest, mille tasumisest on hagejat vabastatud.

§ 190

lg 7 näeb ette kohtu võimalust paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis mõjuval põhjusel ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Tegemist on kohtu diskretsiooni ehk kaalutlusotsusega, kuna kohtul tuleb kaaluda kas isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustuse kergendamiseks on mõjuv põhjus või mitte. Kohtul tuleb esinenud asjaolusid arxdes kaaluda säte kohaldamist omal algatusel (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 14.06.2010. a määruse asjas nr 3-2-1-56-10, p-des 9 ja 10 väljendatud seisukohtasid). Kohus leiab, et kostja suhtes ei ole

§ 190lg-st 7 tulenevat mõjuvat põhjust vabastada menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest või ajatada kohustust. 13

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 Kohus arxb kostja käitumist asja lahendamise käigus, mille ajal on kostja pikaajaliselt kohtumenetluse osalemisest kõrvale hoidunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 200 järgi on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt (lg 1). Kohus ei luba menetlusosalisel ega tema esindajal või nõustajal õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia (lg 2). Menetlusosaline ja tema esindaja peavad kohtule ja teistele menetlusosalistele viivitamata teatama oma aadressi ja sidevahendi andmete muutumisest, sealhulgas andmete ajutisest muutumisest, kohtumenetluse kestel (lg 4). X X´i hagi võeti Viru Maakohtu menetlusse

  1. juuli
  2. a määrusega. Sama määrusega määrati kostjale tähtaeg kirjaliku vastuse esitamiseks ning nimetati nõuded hagi vastusele. Istungisekretär x
  3. septembril 2018 koostatud telefonogrammi kohaselt (kd 1, tl 31) helistas ta kostjale ja küsis, millisele aadressile võib talle kohtudokumente saata. Kostja teatas, et viibib hetkel töölähetuses, et tema elukoha aadress on x, et kostja on seal tagasi alates
  4. oktoobrist 2018 ning et dokumente võib ka postkasti panna. Kohus edastas hagiavalduse koos lisadega ja Viru Maakohtu
  5. juuli
  6. a määruse kostja avaldatud aadressile ning kuna kostja kohal ei viibinud, jäeti kostja korraldusel dokumendid ülaltoodud aadressi postkasti
  7. oktoobril 2018 (kd 1, tl 33). Hagile vastamise viimane tähtpäev oli seega
  8. november
  9. Kostja hagile ei vastanud ja vastuse esitamise tähtaja pikendamist ei taotlenud. Kuna kostja hagile kirjalikult ei vastanud, peatas Viru Maakohus
  10. jaanuari
  11. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-8766 menetluse elatise nõude osas kuni põlvnemise (isaduse) tuvastamise nõude osas tehtava lahendi jõustumiseni. Samuti on kohus määranud kohtuistungi toimumise ajaks
  12. jaanuar 2019 kl 10.
  13. Kohtukutse ja Viru Maakohtu
  14. jaanuari
  15. a määrus edastati kostja avaldatud aadressile x. Kuna kostja kohal ei viibinud, jäeti dokumendid kostja korraldusel selle aadressi postkasti
  16. jaanuaril 2019 (kd 1, tl 40).
  17. jaanuari 2019 kl 10.00 ajale määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja kohtule ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ei teatanud. Uueks kohtuistungi toimumise ajaks määras kohus
  18. märts 2019 kl 13.30 (kd 1, tl 44). Viru Maakohus on
  19. veebruari
  20. a määrusega kohustanud hageja seaduslik esindaja X X´i ja kostja X X´it isiklikult ilmuma
  21. märtsi 2019 kl 13.30 määratud kohtuistungile.
  22. märtsi
  23. a kohtuistungi kutse ja Viru Maakohtu
  24. veebruari
  25. a määrus edastati kostjale hageja seadusliku esindaja I. X´i poolt
  26. jaanuaril 2019 kohtuistungil avaldatud aadressile x. Sellelt aadressilt said dokumendid kohtule tagastatud (kd 1, tl 53). Hiljem just sellele aadressile palus kostja kohtudokumente edastada (kd 1, tl 125, 127, 143), see aadress sai registreeritud Rahvastikuregistris (kd 2, tl 77), samuti sellel aadressil hakkas kostja volitatud isik (kd 1, tl 131) dokumente saama ja kostja kohtudokumentidele reageerima (nt. kd 1, tl 143, 173). Istungisekretär x koostatud telefonogrammi kohaselt (kd 1, tl 51) helistas ta kostjale
  27. veebruaril 2019 ning kostja kinnitas, et elab aadressil x, kuid plaanis on sõita Tallinna tööle ja selle tõttu on kostja kodus
  28. veebruaril 2019 pärast kella 13.00 viibimas. Kohtuistungi sekretär on kostjale teatanud, et kohtuistung toimub Viru Maakohtu Narva kohtumajas
  29. märtsil 2019 kell 13.
  30. Kohtukordnik üritas kostjale kätte toimetada kohtukutse
  31. märtsi 2019 kohtuistungile ja Viru Maakohtu
  32. veebruari
  33. a määruse kostja avaldatud aadressil x kella 13.10 ajal, kuid kostja ei viibinud kohal. Dokumendid anti kohtule üle (kd 1, tl 61). 14

(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766
  1. märtsi 2019 kell 13.30 määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud ja kohut ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest ei teavitanud. Uueks kohtuistungi toimumise ajaks määras kohus
  2. aprill 2019 kl 13.30 (kd 1, tl 62). Viru Maakohtu
  3. märtsi
  4. a määrusega kohustati hageja seadusliku esindaja X X ja kostja X X isiklikult ilmuma
  5. aprilli 2019 kl 13.30 määratud kohtuistungile. Viru Maakohus
  6. märtsi
  7. a määrusega määras molekulaargeneetilise ekspertiisi (DNAanalüüs bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks), mille tegemise on Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) ülesandeks tehtud. Võrdlusmaterjali võtmine oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonna ülesandeks. X X ja X X koos laps X X´iga pidid proovide andmiseks ilmuma Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonda (asukoht Ravi 10C, Kohtla-Järve)
  8. aprillil 2019 kl 10.
  9. Viru Maakohtu
  10. märtsi
  11. a kahte määrust ja kohtukutset
  12. aprilli 2019 kl 13.30 määratud kohtuistungile üritas kohus toimetada kostjale kätte politsei abil. Politsei- ja Piirivalveamet teatas
  13. aprillil 2019 kohtule (kd 1, tl 82), et X X´ile kohtudokumentide edastamine ei osutunud võimalikuks, kuna teadaolevatel aadressitel ta ei viibinud. Telefoninumbril 58015106 võeti ühendust X X´iga, kes on selgitanud, et töötab ning elab Tallinnas ja Soomes. Enda tegeliku asukoha aadressi ütlemast on ta keeldunud. Täpsemad isiku võimaliku Tallinna asukoha ja töökoha andmed politseil puuduvad. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut on
  14. aprillil 2019 teatanud kohtule, et X X DNA proovide andmiseks ilmunud ei ole (kd 1, tl 84). Kohtuniku koostatud telefonogrammi kohaselt (kd 1, tl 85) helistas kohtunik
  15. aprillil 2019 kl 15.50 ajal kostjale telefoninumbrile 5801 5106 küsimaks kohtudokumentide edastamise paika. Kostja on selgitanud, et töötab Tallinnas mitteametlikult, elab hostelis, mille asukoha aadressi kohtule ei nimetanud. Dokumendid saab edastada aadressil Mere pst 47-61, Sillamäe. Kui kostja käib Sillamäel ligi kord kuus, tavaliselt kuu lõpus, elab ta sellel aadressil. Seal ta saab dokumendid kätte. Dokumendid saab anda korteris elavale isikule üle. Kohus andis kostjale teada, et
  16. aprillile 2019 kl 10.15 määrati kohtuistung, millele on ka tunnistajat kutsutud. Samuti on kohus teatanud, et määrati DNA-ekspertiisi, kostja eksperdi juurde ei ilmunud. Kostja vastas kohtule, et ei saanud dokumente kohtult. Kohtuistungile 16.04.2019 ei suuda ta ilmuda tööhõivatuse tõttu. Kostja seletas, et tuleb Sillamäele
  17. a aprilli lõpus pärast
  18. kuupäeva. Kohus teatas, et määrab kohtuistungi uueks ajaks
  19. aprill 2019 kl 10.00 ning kostja lubas kohtuistungile ilmuda. Kohtunik helistas kostjale taaskord
  20. aprillil 2019 (kd 1, tl 91) telefoninumbrile x täpsustamaks kohtudokumentide edastamise paika, kuna on ilmnenud, et x puudub maja x , viimane maja on x. Seega kostja
  21. aprillil 2019 teatatud aadress tegelikkusele ei vasta. Kostja vabandas kohtu ees ja teatas, et on tänavanimed segi ajanud. Tegelikult on kostja silmas pidanud x tänavat, hetkel ilmselt x. Dokumendid saab anda korteris elavale isikule üle. Hiljem tuli välja, et õige maja number on x. Viru Maakohus
  22. aprilli
  23. a määrusega tühistas
  24. aprillile 2019 määratud kohtuistungiaeg ja määras uueks kohtuistungiajaks
  25. aprill 2019 kl 10.
  26. Viru Maakohtu
  27. aprilli
  28. a määrus,
  29. aprilli 2019 kohtuistungi kutse, Viru Maakohtu
  30. jaanuari
  31. a määrus (menetluse peatamine elatise nõude osas), Viru Maakohtu
  32. juuli
  33. a määrus (hagi menetlusse võtmine), hagiavaldus koos lisadega ja hagi täiendus sai edastatud kostja avaldatud aadressile x. Kohtukordnik on kahel korral üritanud 15
(16)Tsiviilasi nr 2-18-8766 kohtudokumendid nimetatud aadressil elavale isikule kätte toimetada ning kuna see ei õnnestunud, jäeti dokumendid korterile kuuluvasse postkasti (kd 1, tl 94).
  1. aprilli 2019 kl 10.00 ajale määratud kohtuistungile kostja ei ilmunud, ilmumata jätmise põhjustest kohut ei teavitanud (kd 1, tl 94). Kuna kostja on ilmselgelt hoidunud kohtumenetluse osalemisest kõrvale, määras kohus
  2. mai
  3. a määrusega molekulaargeneetilise ekspertiisi (DNA-analüüs bioloogilise põlvnemise tuvastamiseks), mille tegemise tehti Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile (EKEI) ülesandeks. X X´i ja X X´i võrdlusmaterjali võtmine oli Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi Ida-Eesti osakonna ülesandeks, milleks pidid nad ilmuma proovide andmiseks Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi IdaEesti osakonda (asukoht Ravi 10C, Kohtla-Järve) 28 mail 2019 kl 10.
  4. Kostja võrdlusproovina kasutas EKEI neil olemasolev kostja DNA-profiili. Tsiviilasja nr 2-18-8766 menetluse käik üles näitab, et kohus on vähemalt 4-l korral võtnud kostjaga ühendust, ka kostjaga on võtnud ühendust politsei, kuid kostja kordagi ei teatanud, et temal on võimalik dokumente e-posti vahendusel kätte saada ja samuti ei teatanud kostja oma eposti aadressi enne
  5. maid 2019 (kd 1, tl 119). Kõigest ülaltoodust selgelt ilmneb, et kostja püüdis igati tsiviilasja 2-18-8766 menetlusest kõrvale hoiduda ning menetlust venitades ja kohut eksitusse viies kuritarvitas oma õigusi. Hagejal ei saanud põlvnemise tuvastamise nõude tõttu tekkida lepingulise esindaja kulusid, kuna ta võttis menetlusest osa oma seadusliku esindaja vahendusel. Samuti ei saanud hagejal tekkida riigilõivu tasumise kohustust, kuna see nõue oli esitatud koos elatise nõudega ning riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-st 3 tulenevalt on riigilõivust vaba. Tunnistaja ülekuulamise taotlusest loobus hageja asja menetluse käigus, mistõttu tunnistaja kulud puuduvad. Hageja poolseid põlvnemise tuvastamise nõudega seonduvaid kulusid ei nähtu ka asja materjalidest. Eeltoodu alusel puuduvad hagejal kindlaksmääramist vajavad ja hagejale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 16
(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.