Obsah (5)

§ 70§ 423§ 168§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Määruse tegemise aeg ja koht 08.november 2019, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-4347 Tsiviilasi N G hagi J K vastu võla ja viivise nõudes Menetlust

§ 70

lg-le 1 määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti Vabariigi ja xxxx vahel kehtib kohtualluvuse kohaldamisel Euroopa Liidu Nõukogu määrus (EÜ) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüsseli I bis määrus). Nimetatud määruse artikkel 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, reeglina selle liikmesriigi kohtutesse sõltumata nende kodakondsusest. Artikkel 5 lg 1 järgi võib isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, hagi esitada teise liikmesriigi kohtusse üksnes sama määruse II ptk 2.-7. jaos sätestatud korras. Tuvastamaks, kas poole alaline elukoht on selles liikmesriigis, kelle kohtusse asja kohta on hagi esitatud, kohaldab kohus määruse nr 1215/2012 art 62 lg 1 järgi enda siseriiklikku materiaalõigust. Kui poole alaline elukoht ei ole liikmesriigis, kelle kohtutele on asja kohta hagi esitatud, kohaldab kohus teise liikmesriigi õigust, et selgitada, kas nimetatud poole alaline elukoht on selles liikmesriigis (määruse nr 1215/2012 art 62 lg 2). Isiku elukoht on tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 1 järgi koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Kostja teatas kohtule, et tema elukoht on xxxx. Kostja esitas väljavõtte xxxx elanike registrist, millest nähtuvalt on kostja elukoha aadressiks alates 10.01.2019 xxxx. Ka rahvastikuregistri andmete kohaselt on kostja elukoht alates 10.01.2019 xxxx. Seega oli kostja elukoht hagi esitamise ajal xxxx. Hageja esitatud asjaolud, et kostja märkis kinnituskirjas oma elukohaks xxxx ja talle kuulub ühisvarana kinnisasi Eestis, ei lükka ümber kostja väiteid. 2/4 2-10-34971 Kinnituskiri anti välja 15.08.2017 ja vara omamine ilma täiendavate asjaoludeta ei anna alust väita, et kostja elukoht on Eestis. Xxxx koduvallaseadus (kotikuntalaki) § 4 p 3 näeb ette, et koduvallaseaduse alusel määratakse nende Euroopa Liidu kodanike elukoht, kes on registreerinud oma Xxxxs elamise õiguse vastavalt xxxx välismaalaste seadusele ja kes elavad Xxxxs. Eesti Vabariigi Siseministeeriumi ja Xxxx Rahvastikuregistrikeskuse vahel sõlmitud rahvastikuregistri üleandmise lepingu § 4 ja 5 järgi annab Xxxx rahvastikuregister Eesti Vabariigi kodanike alalise elukoha aadressiandmed üle Eesti rahvastikuregistrile kujul, milles need on kantud Xxxx rahvastikuregistrisse. Eesti rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 10. jaanuarist 2019 xxxx. Kuna Eesti rahvastikuregistrist nähtuvad kostja Xxxx elukoha andmed, on kostjal Xxxx rahvastikuregistri andmetel Xxxxs registreeritud elukoht. Kuna kostjal on Xxxxs registreeritud elukoht, tuleb kostja Xxxx elukoht koduvallaseaduse § 4 p 3 järgi määrata kindlaks koduvallaseaduse alusel. Koduvallaseaduse § 2 lg 1 kohaselt on isiku elukoht see vald, kus isik elab. Rahvastikuregistri andmetel elab kostja Xxxxs. Kostjal on Xxxx õiguse kohaselt seega Xxxxs elukoht. Hageja on hagis tuginenud esmalt sellele, et poolte vahel on suuline kokkulepe, käsundusleping. Brüsseli I bis määruse artikkel 7 p 1 (

1. a)kohaselt võib isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, esitada hagi teises liikmesriigis lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus. Hageja teatas ringkonnakohtule, et hagejal puudub teave, kus ja kuidas pidi kostja raha B Ltd esindajale üle andma. Kostja teatas ringkonnakohtule, et kostja pidi raha üle andma Xxxxs. Seega pidi lepingu täitmine toimuma Xxxxs. Kuna hageja ei ole kohtule avaldanud, kus tuli täita lepinguline raha üleandmise kohustus ja kostja on avaldanud, et ta pidi raha üle andma Xxxxs, siis Brüsseli I bis määruse artikkel 7 lg 1 (
2. a)kohaselt allub hageja lepinguline nõue Xxxx kohtule. Hageja kirjutas kohtule, et alternatiivselt tugineb hageja õigusvastaselt tekitatud kahju sätetele. Kui kohus leiab, et lepingust tulenev nõue ei allu Eesti kohtule (millega hageja nõus ei ole), siis hageja palub võtta menetlusse ainult õigusvastaselt tekitatud kahju nõude (VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel). Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 1215/2012 artikkel 7 lg 2 järgi: isiku vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib lepinguvälise kahju puhul esitada hagi selle paiga kohtusse, kus kahju tekitanud juhtum on toimunud või võib toimuda. Antud juhul toimus kahju tekitanud juhtum Eestis. Tallinna Ringkonnakohus leidis 11.09.2019 määruses, et Maakohtul tuleb järgnevalt hinnata, kas hagis toodud asjaolud saavad olla aluseks kahju hüvitamise õigussuhtest (deliktist) tuleneva kahju hüvitise nõude esitamiseks ja Brüssel I bis määruse artikkel 7 p 2 kohaldamiseks. Harju Maakohus uuris uuesti hagi materjale ja jääb seisukohale, et hagi on esitatud lepingulisest suhtest ja lepingu rikkumisest lähtuvalt. Hagis ei kirjeldata poolte lepinguvälist suhet. Hagis ei ole esitatud ega tõendatud ühtegi asjaolu, mis viitaks lepinguvälise võlasuhte alusele. Hagis toodud asjaolud tulenevad vastavast kokkuleppest. Ka kostja kinnitas 26.08.2019 Tallinna Ringkonnakohtule saadetud seisukohas, et „kostja pidi raha üle andma Xxxxs, raha saaja asukoht on Xxxxs. Seega pidi lepingu täitmine toimuma Xxxxs ja ka kostja asukoht on Xxxxs.“. Seega räägivad mõlemad menetlusosalised lepingulisest õigussuhtest. 3/4 2-19-4347 Kohus leiab, et antud juhul on hagi materjalidest lähtuvalt selge, et tegemist on lepingulise õigussuhtega. Nagu eelnevalt juba põhjendatud, siis Brüsseli I bis määruse artikkel 7 lg 1 (
3. a)kohaselt allub hageja lepinguline nõue Xxxx kohtule. Seega ei pea kohus vajalikuks lahendada hageja võimaliku lepinguvälise kahju alluvuse küsimust. Kohus leiab, et hagis toodud asjaolud ei saa olla aluseks kahju hüvitamise õigussuhtest (deliktist) tuleneva kahju hüvitise nõude esitamiseks ja Brüssel I bis määruse artikkel 7 p 2 kohaldamiseks.

§ 423

lg 1 p 13 kohaselt kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hagi läbi vaatamata.

§ 168

lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 174

lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus ei määra antud hetkel kindlaks menetluskulude suurust tulenevalt kohtupraktikast, mille kohaselt peab maakohus menetluskulud uuesti kindlaks määrama juhul, kui otsus kaevatakse edasi ja menetluskulude jaotus muutub. Eeltoodust tulenevalt on leitud, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles peale lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks määruses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast määruse jõustumist

§ 177lõikes 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 25.05.2020 kohtumäärusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.11.2019 kohtumäärus muutmata. 4/4