Obsah (7)

§ 76§ 100§ 101§ 108§ 208§ 8§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Otsuse avaldamise aeg ja koht 21. november 2019, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-18-11834 AS Kaup

) § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.

§ 76

lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

§ 101

lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

1. Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud müügileping, mille alusel hageja müüs kostjale kaupa. Müügilepingu p 2.
2. ja 6.
3. kohaselt on ostja muuhulgas kohustatud tema poolt ostetud kauba eest õigeaegselt tasuma, maksetähtajaks on 14 päeva kauba kättesaamisest arvates. Hagiavalduse kohaselt sooritati vahemikul 25.04.2018 kuni 30.04.2018 kostja kliendikaardi alusel oste kogusummas 10 008,06 eurot, mis kostjal siiani tasumata on. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata. Kostja väidab, et tema kliendikaart varastati ning ostu sooritas kostja poolt selleks mitte volitatud isik. Kostja hinnangul ei ole tema vaidlusaluste arvete aluseks olevat kaupa saanud. Enne kauba väljastamist oleksid hageja töötajad pidanud kindlaks tegema, et kauba vastuvõtjad on kostja poolt volitatud isikud. 17.

§ 208

lg 1 kohaselt asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.

§ 8

lg 2 kohaselt on leping pooltele täitmiseks kohustuslik.

§ 76

lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule.

§ 76

lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

§ 100

järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.

1. Poolte vahel ei ole vaidlust müügilepingu sõlmimise ja asjaolu üle, et vaidlusalused ostud on sooritatud kostja kliendikaardi alusel. Kuna kostja poolt oli väljastatud volikiri kolmele isikule hagejaga ostutehingute tegemiseks, oleks kostja hinnangul hageja pidanud tuvastama volitatud isiku ja ostu sooritanud isiku isikusamasuse. Kohtu hinnangul ei tulene müügilepingust hagejale vastavat kohustust. Müügilepingu p 2.
2. kohaselt „Ostja esindajal on kohustus arve väljastamise hetkel esitada isikut tõendav dokument, kui müüja esindaja seda nõuab“. Viidatud sättest ei saa järeldada müüja kohustust seda igal juhul teha.
3. Kohus leiab, et isegi juhul, kui kauba tegelik saaja ei olnud kostja poolt volitatud isik, vastutab kostja tema kliendikaardiga sooritatud ostude eest vastavalt müügilepingu punktile 2.9., mis sätestab, et „Kliendikaart on müüja omand. Ostja kannab vastutust ostjale väljastatud kliendikaardiga sooritatud ostude eest. Ostja kohustub koheselt informeerima müüjat kliendikaardi kadumisest. 4 Müüja ei vastuta kolmandate isikute poolt ostja kliendikaardiga teostatud ostude eest hetkeni, kuni ostja on kliendikaardi kadumisest teatanud.“ Seega kostja vastutab enne hageja teavitamist kliendikaardiga tehtud ostude eest, käesoleval juhul vaidlusaluste ostude eest. Hageja on tõendanud, et kliendikaart suleti 03.05.2018, vaidlusalused ostud aga tehti enne kaardi sulgemist. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks enne vaidlusaluste ostude tegemist kaardi kadumisest teavitanud hagejat.
4. Kohtu hinnangul kinnitab kostja kohustust kauba eest tasuda ka asjaolu, et kostjal oli koheselt pärast ostu sooritamist võimalus ostuga tutvuda, kuivõrd kostja palvel edastas hageja kassasüsteem vahetult pärast ostu tegemist kostjale väljastatud arve ka kostja e-posti aadressile (tl 123-127). Eeltoodu kinnitab, et kostja pidi olema juba pärast esimese vaidlusaluse ostu sooritamist teadlik vajadusest kliendikaart sulgeda, kui ta kirjeldatud kauba ostmist ei pidanud õigeks.
5. Asjaolu, et tunnistajad N H ja R S ei kinnitanud vaidlusaluse kauba ostmist, ei muuda kehtetuks lepingupoolte kokkulepet kliendikaardi kasutamise osas. Pooled on müügilepingus kliendikaardi kasutamise tingimustes, sh poolte vastutuses, kokku leppinud.

§ 8lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

22. Seega leiab kohus, et kostjal on poolte vahel sõlmitud müügilepingust tulenev tasu maksmise kohustus, mida kostja on arvete nr SL1107831, SL1107834, SL1107835, SL1107904, SL1108377, SL1109218, SL1109247, SL1109248, SL1109687 ja SL1109690 tasumata jätmisega rikkunud. Hageja nõue kostja vastu on muutunud sissenõutavaks. Selles osas pooltel vaidlus ka puudub. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, s.h täitmisega viivitamine (

§ 100

).

§ 108

lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt kohustuse täitmist. Rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse rikkumisel. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas 10 008,06 eurot. 23.

§ 113

lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõutava viivise suurusele ega arvestusele. Kohtu hinnangul on viivise arvestus ja suurus korrektne. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivised summas 1 601,24 eurot ning viivised alates 08.08.2018 0,2% päevas määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 24. Kostja on esitanud hagejale 31.05.2018 kahjunõude summas 10 012,50 eurot ja seejärel 26.06.2018 tasaarvestusavalduse, millega soovib tasaarvestada enda kahjunõue hageja nõudega. Kohtu hinnangul ei ole kostja esitanud selget kahjunõuet, mida tasaarvestada. Kuna tasaarvestuse eelduseks on

197 lg 1 kohaselt vastastikuste samaliigiliste nõuete olemasolu, ei ole kohtu hinnangul kostjal käesoleval juhul alust hageja nõude tasaarvestamiseks. Menetluskulud

1. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.
2. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab 5 tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
3. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks riigilõiv summas 750 eurot ja õigusabikulud summas 2 841,22 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud.
4. Kohus leiab, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 750 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu, mis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele.
5. Edasi kontrollib kohus hageja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on osutanud hagejale õigusabi 22 tundi ja 7 minutit tunnihinnaga 115,04/131 eurot. Arvestades käesoleva tsiviilasja materjale ja vaidluse sisu, on kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu 22 tunni ja 7 minuti ulatuses ülepaisutatud ega vasta töö mahule. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja lepingulise esindaja ajakulu 15 tunni ulatuses, mille kohus korrutab keskmise tunnitasuga 123,02 eurot, s.o summas 1 845,3 eurot.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele osaliselt, mistõttu määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 2 595,3 eurot (riigilõiv 750 eurot + põhjendatud õigusabikulud 1 845,3 eurot)
7. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
8. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 27.05.2020 kohtumäärusega võeti vastu Osaühingu Tüdrukud apellatsioonkaebusest loobumine. 6