KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 13. mai 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19955 Tsiviilasi N H hagi O S vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2430 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: N H (isikukood xxxx, elukoht: xxxx) Hageja seaduslik esindaja: R H (isikukood xxxx, aadress: xxxx, e-post: xxxx) Hageja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (epost: smirnova@oksola.com) Kostja: O S (endine K, isikukood: xxxx, elukoht: xxxx, e-post: xxxx) Kostja lepinguline esindaja: Jelena Metsalu (e-post: metsalu@justest.
- ee)RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista O S`lt igakuine elatis N H`i ülalpidamiseks summas 191 eurot (ükssada üheksakümmend üks eurot) kuus alates 18.12.2019.a kuni N H`i täisealiseks saamiseni xxxx. 3. Elatise maksed kanda R H`i arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks, selgitus „N H elatis“. 4. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. 1 Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused 1. 18.12.2019 esitas N H Harju Maakohtusse hagi O S vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt R H ja O S on endised abikaasad. Nende abielus on xxxx sündinud ühine poeg N H (hageja). 2. 24.09.2009 Harju Maakohtu kohtumäärusega (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-09-36335 määras kohus, et “R H kohustub tasuma avaldajale N H`le elatist 3000,00 krooni/kuus) ehk 191 eurot alates 27.07.2009 kuni avaldaja N H`i täisealiseks saamiseni xxxx.a.” Nimetatud otsus tugines asjaolule, et tol perioodil elas hageja oma ema (kostja) juures. 3. Tänaseks päevaks on asjaolud oluliselt muutunud kuivõrd hageja elab alaliselt enda isa juures ja on tema ülalpidamisel. Hageja seaduslik esindaja (R H) on seetõttu esitanud tsiviilasjas nr 2-19-19972 hagiavalduse varem kindlaks määratud elatise vähendamiseks nullini. 4. Alates jaanuarist 2019.a. on hageja asunud elama oma isa (R H´
- i)juurde. Kuna kostja ei täida lapse ülalpidamise kohustust, palub hageja kostjalt välja mõista elatise summas 270 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. 2 Kostja vastuväited 5. 28.01.2020 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista ja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja selgitab, et tegelikult elas hageja koos kostja ja tema uue perega 2019.a jaanuari lõpuni. Kuna hageja ignoreeris kostja nõudeid: olla kodus hiljemalt 23.00, mitte vältida kostja telefonikõnesid, teatada oma asukoht, mitte suitsetada jne, siis tekkis poolte vahel konflikt. Pärast konflikti 2019.a jaanuari lõpus, kolis hageja elama oma isa R Hi juurde. Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et alates jaanuarist 2019.a. ema ei toeta hagejat ning ei võta osa lapse ülalpidamisest. Tegelikkuses ajavahemikul 06.02.2019 kuni 11.10.2019 kandis kostja hageja pangakontole elatist kogusummas 7370,41 eurot (7790,41 – (310+60+50)=7370,41). 2019 a. jaanuaris kandis kostja hageja pangakontole 420 eurot (310+60+50=420) erinevateks ostudeks, kuid seda raha kostja ei arvesta elatisrahana, sest hageja elas koos kostjaga 2019 a. jaanuari lõpuni. 6. Kostja arvutas, et hageja kogu nõude suurus on 3305,76 eurot (270:31х13+292х10+292:30х28=3305,76). Alates veebruarist 2019 a. maksis kostja elatist summas 7370,41 eurot, mis katab hageja nõude täies mahus ja isegi rohkem (kuni aprillini 2021 aasta). Kostja palub teha tasaarveldus hageja nõude ja kostja poolt ajavahemikul 06.02.2019 – 11.10.2019 tehtud elatise ettemakse vahel. Hageja seisukoht kostja vastuväidetele 7. Hageja ei ole nõus kostja väitega, et ajavahemikul 06.02.2019 – 11.10.2019 kantud summasid saab lugeda kostja poolt etteulatuvalt täidetuks ülalpidamiskohustusega. Kostja on esitanud N H´i pangakonto väljavõtte Xxxx nr. xxxx. Hageja teatab, et tegelikult antud pangakontoga opereeris ja endiselt opereerib vaid kostja isiklikult. Hagejal puudub ligipääs internetipanka. Hageja käes on vaid pangakaart sularaha maha kandmiseks. Hageja tellimusel esitas Xxxx nimetatud konto laiendatud väljavõtte, millest on näha, et perioodil alates 01.01.2019.a. kuni 28.12.2019.a. kostja kandis tegelikult arvelduskontole 7790,41 eurot, kuid samal ajal sellest kontost kostja oli võtnud tagasi 4480,90 eurot. See tähendab seda, et kostja viib kohtu eksitusse, teatades, et ta on täitnud oma ülalpidamiskohustused etteulatuvalt 2019.a jooksul. Kostja on maksnud hageja arvelduskontole (7790,41 - 4480,90) = 3309,51 eur, so 275,80 eurot/kuus. Seega võib tunnistada, et kostja on täitnud enda ülalpidamiskohustused 2019.a. aasta eest. Hageja juhib kohtu tähelepanu sellele, et hagiavalduses palub hageja kohustada O St tasuma elatisraha lapse N H´i ülapidamiseks alates hagiavalduse esitamisest (so 18.12.2019.a.) edasiulatuvalt. Kostja täiendatud vastus 20.04.2020 8. 20.04.2020 täiendatud vastuses selgitab kostja, et mõnel kostja tuttaval tekkis probleeme rahade ülekandmisel ja seepärast andis kostja oma tuttavatele probleemide 3 lahendamiseks kasutada hageja pangakontot, millele kostja omab ligipääsu. Kuna kostja ei oodanud asjade sellist käiku, millega puutub kokku praeguses tsiviilasjas, siis jätkasid kostja tuttavad rahade ülekandmist hageja pangakontole. Ajavahemikul 01.01.2019 – 28.12.2019 aastal kandsid kostja tuttavad hageja pangakontole 2729,00 eurot, mille kostja võttis endale. Hageja tegi oste interneti kaudu ja kuna hageja ei ole täisealine, siis ei saanud ta tasuda oma pangakontolt oma ostude eest. Hagejal olid kostja pangakonto paroolid ja koodid ja hageja maksis oma ostude eest kostja pangakontolt. Kokku võttis kostja hageja pangakontolt raha summas 4481 eurot alljärgnevalt: 2729,00 eurot – kostja tuttavate poolt hagejale ülekantud raha kostja jaoks; 510,41 eurot – hageja interneti ostude eest raha tagastamine kostjale; 550,00 eurot – arvuti müügist saadud raha tagastamine kostjale; 450,00 eurot – osaline raha tagastamine kostjale mälukaardi ostmise eest; 75,00 eurot – raha tagastamine kostjale Venemaa viisa ostmise eest; 167,00 eurot – hageja taskuraha tagastamine kostjale. 9. Kostja avaldab, et tema poolt hagejale ülekantud elatised kogusummas 7370,41 eurot olid ettenähtud ainult hagejale ja katavad hageja nõude täies mahus ja isegi rohkem. Kostja täiendatud vastus 27.04.2020 10. 27.04.2020 täiendatud vastuses selgitab kostja, et lapse isa ei ole kunagi maksnud hagejale elatist vabatahtlikult. Kostja andis 24.09.2009 Harju maakohtu määruse tsiviilasjas nr 2-09-36335 kohtutäitur R Sale sundtäitmiseks. 2019. aastal kandis kohtutäitur R S kostjale üle 6854, 41 eurot hageja isa poolt elatise võlgnevuse kustutamiseks. Selle rahaga maksis kostja hagejale elatist ja elatise ettemakse. Kohtuotsuse põhjendused 11. Kohus, uurinud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid ja kuulanud kohtuistungil ära pooled ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et esitatud hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. 12. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 järgi on alates 01. jaanuarist 2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus, millest elatise miinimummäär on 270 eurot kuus ühe vanema kohta. 13. Kohus loeb sünnitunnistusega tõendatuks, et hageja N H on sündinud xxxx xxxx. Lapse emana on sünnitunnistusele kantud O K (praegu S) ja isana R H. Seega on O S ja R H 4 lapse hooldusõiguslikud vanemad, kes peavad tagama lapse igakülgse heaolu, arengu ja eluvajaduste katmise. 14. Vaidlus puudub, et hageja N H elas hagi esitamise ajal 18.12.2019 ja elab praeguseni enda isa R H`i juures ja on isa ülalpidamisel. Arvestades, et hageja palub elatise välja mõista alates hagi esitamisest 18.12.2019, siis ei oma tähtsust, kas hageja elas kostjaga jaanuaris 2019.a. Kohtul tuleb hinnata, kas kostja täidab lapse ülalpidamiskohustust alates 18.12.2019 ehk ajast mil hageja on isa ülalpidamisel. 15. Pooled vaidlevad asjas eelkõige selle üle, kas kostja peab maksma hagejale elatist või kostja on täitnud lapse ülalpidamiskohustust juba etteulatuvalt. 16. Kostja selgituste kohaselt pärast hageja konflikti lapse emaga 2019.a jaanuari lõpus kolis hageja elama oma isa juurde. Kostja ei nõustu hageja väitega, et lapse ema ei võta osa lapse ülalpidamisest. Tegelikkuses kandis lapse ema ajavahemikul 06.02.2019 kuni 11.10.2019 hageja pangakontole elatist kogusummas 7370, 41 eurot. Arvestades, et hageja kogu nõudes suurus on 3305,76 eurot ja kostja poolt juba tasutud elatist 7370, 41 eurot, siis on kostja täitnud hageja nõude täies mahus ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja teha tasaarvelduse hageja nõude ja kostja poolt tehtud elatise ettemakse vahel. 17. Hageja ei nõustu kostja väitega, et tasutud summad saab lugeda kostja poolt etteulatuvalt täidetuks. Hageja leiab, et raha ülekannetega tasuti lapse igapäevaseid jooksvaid ülalpidamiskulusid 2019. aastal. 18. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-3-07 asunud seisukohale, et elatise väljamõistmisel saab lugeda ülalpidamiskohustuse täidetuks, sh osaliselt täidetuks, kui kohustus täidetakse nõutekohaselt, sh õigele isikule, seejuures tuleb lähtuda ka VÕS § 76 lg-st 3. Tulenevalt PKS § 61 lg-st 1 on vanem täitnud ülalpidamiskohustust siis, kui ta on ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Reeglina ei saa ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud ülalpidamise kohustuste täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud. Heakskiit võib TsÜS § 68 lg 3 järgi väljenduda ka vanema teos, millest võib järeldada vanema heakskiitu, nt kui vanem asub lapse kontole kantud raha kasutama. 19. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et lapse ema ja isa oleks otseselt kokku leppinud, et elatist täidetakse sel viisil, et ema maksab elatist otse lapse arvele mitte lapse isa arvele. 24.04.2020 esitas hageja tõendina kõik summad, mida hageja on ema saadetud rahast välja võtnud. Hageja esitatud tõend kinnitab, et perioodil 08.02.2019-12.10.2019 võttis hageja osadena välja märkimisväärse summa kokku 4765 eurot. Kohtule on 5 väheusutav, et elatisraha võtmisest ja kulutamisest lapse isa midagi ei teadnud. Kaudse tõendina võib siiski lugeda, et isa möönis asjaolu, et ema saadetud elatisraha liigub lapse arvele ja laps kasutab raha oma äranägemisel. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest saaks järeldada, et isa oleks takistanud eelkirjeldatud viisil elatisraha liikumise ja kasutamise. 20. Vaidlus puudub, et hageja nimele on avatud pangakonto nr xxxx Xxxx AS-is. Hageja selgitab, et tegelikult hageja pangakontot opereeris ja endiselt opereerib kostja isiklikult ja kasutab lapse kontot enda heaolu huvides. Hageja on esitanud oma väite tõendamiseks pangakonto väljavõtte perioodil 01.01.2019-28.12.2019. Kohus leiab tuginedes pangakonto väljavõttele, et mitte kõik tehingud hageja kontol ei ole seotud alaealise lapse elu ja vara korraldamisega. O S kasutab lapse kontot enda arveldusteks, nt arveldab kolmandate isikutega võlanõudeid, võtab sularaha välja, teostab makseid teenuste eest, teeb oste kauplustes jne. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja on asunud lapse kontole kantud elatisraha „alimentõ“ kasutama. Tõendatud on kostja poolt hagejale elatisraha „alimentõ“ ülekandmine ja asjaolu, et hageja asus seda raha koheselt pärast laekumist kasutama. Näiteks 10.04.2019 kandis kostja lapse arvele 364 eurot ja samal päeval võttis hageja rahas välja (vt hageja 24.04.2019 kinnitus), nt 18.07.2019 kandis kostja lapse arvele 800 eurot ja järgmisel päeval võttis hageja 750 eurot välja (vt hageja 24.04.2019 kinnitus), nt 04.10.2019 kandis kostja lapse arvele 500 eurot ja järgmisel päeval võttis hageja 600 eurot välja (vt hageja 24.04.2019 kinnitus). Seega tuleb kohtu arvates asuda seisukohale, et tegudega, mille kohaselt kasutati kostja poolt hageja kontole kantud summasid hageja ülalpidamiseks, on ülalpidamiskohustuse täitmine hageja kontole lapse isa poolt heaks kiidetud. 21. Tehingutest vaidlusalusel perioodil 01.01.2019-28.12.2019 ei saa kohtu arvates järeldada elatise ettemaksmist. Elatise maksed kandis kostja hageja arvele lapse isa poolt tasutud elatise võlgnevusest. Seda väidet kinnitab kostja enda 27.04.2020 esitatud vastuses: 2019. a kandis kohtutäitur R S kostjale üle 6854, 41 eurot hageja isa poolt tasutud elatise võlgnevuse. Vaidlus puudub, et lapse isalt saadud võlgnevusraha kandis kostja hageja arvele elatisrahadeks. Hageja pangakonto väljavõte tõendab, et kostja kandis perioodil 10.04.2019 kuni 29.10.2019 hageja kontole elatise makseid selgitusega „alimentõ“ kogusummas 6091 eurot. Kohus leiab, et lapse isa poolt tasutud elatise võlgnevust 6854, 41 eurot ei saa omistada lapse emale kohaselt täidetuks, sest lapse ülalpidamiskohustus on võrdselt mõlemal vanemal. Isegi kui lapse ema on rahaliselt panustanud hageja ülalpidamisse, siis kohus loeb need panused ema poolt tehtud vabatahtlikeks makseteks, millega kaeti hageja jooksvad ülalpidamiskulud. Ema aktsepteeris olukorda, et hagejal olid kostja pangakonto paroolid ja koodid ja hageja maksis oma ostude eest ise (vt kostja 20.04.2020 vastus). Asjaolu, et hageja kasutas jooksvalt saadud elatisrahad, tunnistab ka hageja enda 24.04.2020 esitatud vastuses, milles hageja märkis ära kõik summad, mida ta on ema saadetud rahast välja võtnud. Viimase elatisraha võttis hageja välja 12.10.2019 summas 100 eurot. Kohus on seisukohal, et varasemad elatise maksed on kulunud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. 6 22. Asjas ei ole tõendamist leidnud, et kostja on elatise etteulatuvalt tasunud, mistõttu leiab kohus, et elatisenõue on esitatud põhjendatult. Kuna hageja on pöördunud elatise nõudega kohtusse, siis võib järeldada, et lapse arenguks ja vajaduste rahuldamiseks puuduvad praegu piisavad vahendid. 23. PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hagi esitamise ajal oli elatise suuruse alammäär 270 eurot kuus. 24. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Riigikohus on selgitanud, et tulenevalt PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimumsuurusest, tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 17) ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt Riigikohtu 29. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kuna hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras, siis ei tule lapse kulusid tõendada. 25. Kostja palub elatise lahendamisel arvestada PKS § 102 lg 2 sätet. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Praeguses asjas on kostja esile toonud, et ta on lapsehooldusel teise alaealise lapse M S (sündinud xxxx) ja kostja on oma abikaasa N S täielikul ülalpidamisel. Alaealine M S vajab tervislikust seisundist tulenevalt tavalisest enam kostja tähelepanu ja hoolitsust ning kostja toetavat abi (xxxx ja xxxx vastuvõtud ning basseini külastused). Hageja ei ole vastu vaielnud ega ümber lükanud kostja väiteid. Kohus leiab, et esinevad alused PKS § 102 lg 2 elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatu määra, sest kostja ülalpidamisel on veel üks abivajav alaealine laps ning kostja on lapsehooldusel ning hetkel töötu. 26. Kostja põhjendab, et tema varaline seis ei võimalda tal anda lapsele nõutud summas ülalpidamist. Kostja on võimeline hageja ülalpidamiseks tasuma elatist 191 eurot kuus. Kostja ainus tulu on kohtutäitur R S`a poolt R H`lt välja nõutud elatise võlg summas 6854,41 eurot, mille kostja kandis ettemaksuna hageja ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Kohus tegi 12.05.2020 päringud Kinnistusraamatusse, Eesti Väärtpaberikeskusesse ja Liiklusregistrisse ning tuvastas, et O Sl puudub registrisse kantav vara, mille arvelt elatist tasuda. Kuivõrd elatise väljamõistmisel tuleks vältida kostja asetamist raskesse majanduslikku olukorda, siis kohus mõistab kostjalt välja elatise summas 191 eurot kuus. 7 27. Eelnevast tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise 191 eurot kuus alates 18.12.2019.a kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatise maksed tuleb kanda R H`i arveldusarvele iga kuu 05. kuupäevaks, selgitus „N H elatis“. Menetluskulude jaotus 28. TsMS § 173 lg 1 järgi esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker Kohtunik 8