← Eesti

2-20-3991/30

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-20-3991 Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi AS-i Windoor ava

§ 15

lg 1 kohaselt tuleb eelistungi pidamise korral otsustada ajutise halduri nimetamine 20 päeva jooksul pankrotiavalduse saamisest. 02.04.2020 eelistungi jätk pidi samal päeval tehtud määruse kohaselt toimuma 03.04 või 06.04.2020, kuid võlausaldaja esindaja haigestumise tõttu lükati see edasi kuupäevale 09.04.2020. Seega esines TsMS § 414 lg-s 3 sätestatud alus 09.04.2020 eelistungi pidamiseks võlausaldaja osavõtuta, sõltumata mitteosalemise põhjusest. Võlausaldaja on esitanud oma seisukohad kirjalikult.

§ 16kohaselt ei ole võlausaldaja osalemine eelistungil vältimatult vajalik.

Pankrotimenetlus on seaduse järgi kiireloomuline menetlus ja seaduses ettenähtud tähtaegade järgmise vajadusest tingituna ei saanud kohus lükata eelistungi pidamist teadmata ajaks edasi. Võlausaldaja nõude 3

(6)ebaselgus on nii ilmne, et esines alus ajutise halduri nimetamata jätmise otsustamiseks eelistungit pidamata vastavalt

§ 16lg 1.

Puudub vaidlus, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue on sama, mille alusel võlausaldaja tegi võlgnikule 28.01.2020 pankrotihoiatuse ja lepingu ülesütlemise avalduse. Lepingu ülesütlemise avalduse kehtivuse on võlgnik vaidlustanud hagimenetlus asjas nr 2-20-3689. Pankrotiavalduse aluseks oleva nõude kehtivuse üle on poolte vahel õigusvaidlus. Võlgniku vastuväited võlausaldaja nõudele ei ole sellised, mida saaks otsa vaadates hinnata alusetuteks. Vaidlus võlausaldaja nõude kehtivuse üle tuleb lahendada eelnimetatud hagimenetluses. Käesoleval juhul esineb

§ 15

lg 3 p 1 sätestatud alus ajutise halduri nimetamata jätmiseks, sest võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Nimetatud olukorra esinemine on ilmne

§ 16lg 1 tähenduses.

Kuna kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (

§ 15lg 7).

Menetluskulude nimekirja alusel nõuab võlgnik esindajate 14 tunni töö hüvitamist tunnitasumääraga 150 eurot (millele lisandub käibemaks) ning mille lisandub eelistungil osalemise aeg. 02.04 ja 09.04.2020 eelistungite ajakulu oli kokku 1 tund. Võlausaldaja peab 13.04.2020 vastuväite kohaselt põhjendatud ajakuluks kokku 4 tundi ja õigustatuks tunnitasumääraks 120 eurot (millele lisandub käibemaks). Kohus nõustub võlausaldaja vastuväitega osaliselt. Arvestades seda, et enne pankrotiavalduse esitamist oli võlgnik esitanud kohtule hagi pankrotiavalduse aluseks oleva nõude vaidlustamiseks asjas nr 2-20-3689, ei saanud pankrotiavaldusega tutvumiseks ja sellele vastuse koostamiseks olla kokku hinnanguliselt rohkem kui 6 tunni töö. Võlgniku esindajate tunnitasumäära kohus ebamõistlikult suureks ei pea. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks seega kokku 1260 eurot (7 tunni ulatuses, tunnitasuga 150 eurot, millele lisandub käibemaks) ja mõistab selle võlausaldajalt võlgniku kasuks välja. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu määrusega ning palub määruskaebuse rahuldada ja nimetada võlgnikule ajutine haldur. Maakohus lahendas võlausaldaja avalduse võlausaldaja osavõtuta istungil, andmata võlausaldajale võimalust oma seisukohtade esitamiseks kirjalikus menetluses ja seda peale tehniliselt põhjustel nurjunud maakohtu eelistungit. Tõendatud on, et nõuded on sissenõutavaks muutnud ja selged, võlgnik ei ole võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuetele sisuliselt vastu vaielnud. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas tõendab hagimenetlus asjas nr 2-20-3690 võlausaldaja nõude ebaselgust. Maakohus on jätnud rahuldamata võlausaldaja taotluse tõendite kogumiseks maksuhaldurile päringu tegemiseks. Pankrotimenetlus on hagita menetlus, kus kohus peab kohaldama uurimisprintsiipi asjaolude välja selgitamiseks. Pankrotimenetluse eesmärgiks on tagada, et ettevõtluses ei osaleks maksejõuetud isikud. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  2. Võlgnik palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulud palub võlgnik jätta võlausaldaja kanda.
  3. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4

(6)
  1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu 13.04.2020 määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus jättis ajutise halduri nimetamata põhjusel, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu ja maakohtu hinnangul tuleks vaidlus vastava nõude üle lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohtu määrus kohaselt põhjendatud. 9.
  2. Nendel motiividel, millest maakohus oma järelduste tegemisel lähtus, ei saa järeldada, et võlgnik vaidles võlausaldaja nõudele vastu põhjendatult ja et vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Ajutise halduri nimetamine ei saa sõltuda sellest, kas võlgnik nõuet tunnistab. Pankrotiseaduse kohaselt peab võlausaldaja saama läbi pankrotimenetluse oma õigusi kaitsta ka siis, kui võlgnik nõuet ei tunnita ja sellele vastu vaidleb. Kehtiva õiguse kohaselt võib võlausaldaja esitada võlgniku suhtes nõude hagimenetluses aga võlausaldaja võib oma varaliste õiguste kaitseks esitada võlgniku suhtes ka pankrotiavalduse. Kohus peab kontrollima võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevale nõudele esitatud võlgniku vastuväidete põhjendatust ka siis, kui selle nõude vaidlustamiseks on võlgnik esitanud hagi ja kohus on võtnud selle menetlusse (RKTKm nr 3-2-1-32-07, p 12). See, kas nõue on piisavalt selge või mitte, ei saa sõltuda sellest, mitu vastuväidet võlgnik nõudele esitab. Vastuväiteid tuleb hinnata sisuliselt. Maakohus ei ole võlgniku vastuväiteid sisuliselt hinnanud, mistõttu rikkus maakohus põhjendamiskohustust. 9.2.

§ 10

lg 1 kohaselt tuleb võlausaldajal pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet esmalt tõendada. Kui see eeldus on täidetud, saab võlgnikul, juhul, kui ta nõuet ei tunnista, tekkida võimalus nõudele vastu vaielda. Konkreetsete vastuväidete pinnalt tuleb hinnata, kas võlgnik vaidles nõudele põhjendatult vastu ja kas vaidlus nõude üle tuleks lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Seega,

§ 15

lg 3 p-i 1 alusel ajutise halduri nimetamata jätmine sõltub sellest, mis asjaoludele ja tõenditele võlgnik nõudele vastuvaidlemisel tugineb. Võlausaldaja tõi pankrotiavalduses välja järgmise. Võlausaldaja ja võlgnik sõlmisid ehituse alltöövõtulepingu, mille kohaselt pidi võlausaldaja ehitama ja paigaldama klaasist rõdupiirded võlgniku kinnistul Võistluse 6 asuvatele hoonetele. Kokku oli lepingu summa 420 000 eurot. Võlgnik tasus ettemaksu ja võlausaldaja asus lepinguga võetud kohustusi täitma ja

  1. aasta jaanuari seisuga on kõik võetud kohutused täidetud, välja arvatud 8 lodža paigalduse osas, mille võlgnik on omaks võtnud, et neid ei saa teostada enne, kui võlgnik viib ehitise vastavusse projektiga. Võlausaldaja on esitanud teostatud tööde kohta 3 akti ning aktide põhjal 3 arvet. Võlgnik ei ole arveid tasunud. Võlgnevus pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 108 381,91 eurot, millele lisanduvad viivised vastavalt lepingule, kuid mitte rohkem kui 10% võlgnetavast summast, s.o 10 838,90 eurot. Kolleegium märgib, et võlausaldaja ei ole nõude suuruse kujunemist põhjendanud ega kõrvalnõude (viivise) arvutust välja toonud, mistõttu ei ole tõendite pinnalt võimalik kontrollida nõude suurust ja tasunõude sissenõutavaks muutumist. Maakohus oleks pidanud enne pankrotiavalduse menetlusse võtmist andma võlausaldajale võimaluse oma nõuet täpsustada. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel anda võlausaldajale võimalus oma nõuet täpsustada (vt selle kohta ka RKTKm 3-2-1-61-13, p 16). 9.
  2. Võlgniku põhilised vastuväited on olnud järgmised: võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu; poolte vahel on erimeelsused tööde akteerimise ja kvaliteedi osas; klaasimise töid on osaliselt teostatud, kuid võlgnik ei ole saanud neid töid puuduste tõttu vastu võtta; pooled ei ole eraldi hinnastanud materjalide ja töö maksumust; 27.02.2020 toimus tööde ühine üle vaatamine, kuid töid ei akteeritud. Võlgnik ootab endiselt vastavaid akte. Aktide alusel on võlgnikul võimalik töö üle vaadata ja kontrollida akteeritu vastavust tegelikkusele ja ka lepingust tulenevatele nõuetele vastavusele. 5

(6)Võlgniku vastuväited on üldsõnalised ning võlgnik ei ole välja toonud, kuidas pidid olema tööd akteeritud; millised erimeelsused on tööde kvaliteedi osas; millised puudused tehtud töödes esinesid. Võlgnikul tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus järeldada, et konkreetsele võlausaldaja nõudele vastuvaidlemine on põhjendatud. Igasugune võlgniku poolt esitatud vastuväide ei saa alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemist. Vastasel korral saaks võlgnik soovi korral alati välistada võlausaldaja poolt esitatud pankrotiavalduse menetlemise, sest iga tehingust tuleneva nõude puhul saab alati esitada näiteks tehtud töödes esinevate puuduste vastuväite. See muudaks võlausaldaja pankrotiavalduse menetluse sõltuvaks sellest, kas võlgnik nõudele vastu vaidleb või mitte. Järelikult tuleb eristada seda, kas võlgnik vaidleb nõudele vastu põhjendatult või mitte. Seega tuleb maakohtul, võlgniku poolt

§ 15

lg 3 p-i 1 alusel esitatud vastuväidet kontrollides hinnata, kas võlgnik on kohtu ette toonud asjaolud ja esitanud tõendid, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et võlgniku poolt nõude suhtes esitatud vastuväited on piisavalt põhjendatud

15 lg 3 p-i 1 tähenduses. Kolleegium selgitab, et töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause. Poolte väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnal tuleb hinnata, kas on alust lugeda tööd võlgniku poolt vastuvõetuks. Samuti tuleb esitatud tõendite alusel hinnata, millises ulatuses on tööde tegemine ja nende lepingukohasus tõendatud. Pooltevaheliste õigussuhete hindamiseks vajalike faktiliste asjaolude tuvastamine ja tõendite hindamine ületaks piirid pankrotiavalduse menetlemisel juhul, kui poolte väljatoodud asjaolude ja tõendite pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et võlausaldaja nõue on selge olenemata võlgniku vastuväidetest. 10. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlustatud maakohtu määrus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus võtma põhjendatud seisukoha võlausaldaja nõude selguse ja võlgniku vastuväidete kohta. Kui võlausaldaja nõue on ebaselge, tuleb jätta ajutine haldur nimetamata

§ 15lg 3 p 1 alusel. 11. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine jääb Ts

MS § 173 lg 3 teise lause ja § 174 lg 6 alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.