← Eesti

2-18-12372/36

Obsah (8)§ 177§ 657§ 652§ 230§ 654§ 442§ 174§ 178

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Peeter Pällin, liikmed Villem Lapimaa ja Ele Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 28. mai 2020, Tallinn

) § 162 lg 1 kohaselt hageja kanda. Maakohus otsustas, et menetluskulude rahaline suurus tuleb kindlaks määrata

§ 177lg-s 2 sätestatud korras pärast kohtuotsuse jõustumist.

APELLATSIOONKAEBUS Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja apellatsioonkaebuse väited on järgmised: 5

(9)1) Töölepingu ülesütlemine ümberkorralduse nime all, sisuliselt ümberkorraldusi tegemata, oli ebaseaduslik. Üldosakonna eksperdi tööülesanded on sisult juristi tööülesannetega väga sarnased ning mõlema teenistuskoha ülesanne on sama – Häirekeskuse esindamine õiguslikes küsimustes. Hageja hinnangul on üldosakonna eksperdi ülesanded natuke laiemad, kuid neid muudatusi ei saa käsitada töö olulise ümberkorraldamisena. Maakohus ei ole kõiki tõendeid igakülgselt kaalunud ning on oma järeldusele jõudnud kahe ametijuhendi grammatilise võrdlemise teel, jättes hageja selgitused ametijuhendite erinevuse kohta arvestamata. 2) Kostja ei teinud hagejale ettepanekut muuta hageja ametijuhendit. Maakohus ei pööranud sellele asjaolule tähelepanu. 3) Hagejale jääb arusaamatuks, mille alusel sai maakohus järeldada, et hagejal puuduvad teadmised Euroopa Liidu tasandi õigusloome loogikast, direktiividest ja määrustest, mis on puutumuses 112 teenusega ning suutlikkus toetada kolleege välispartneritega koostöölepingute sõlmimisel. 4) Maakohus leidis, et kostja eeldas põhjendatult hageja inglise keele oskuse puudulikkust. Maakohus järeldas seda üksnes ühe e-kirja (Häirekeskuse 17.10.2018. a seisukoha lisa 10) põhjal. Viidatud kirjast ei ole võimalik järeldada, et hageja ei valda inglise keelt. Hageja keeldus võõrkeelsele lepingule hinnangu andmisest põhjusel, et see ei olnud hageja ametijuhendi kohaselt tema tööülesanne. Hageja ei olnud ametijuhendi kohaselt kohustatud võõrkeelsete dokumentidega töötama. Kui kostja oleks teinud hagejale ettepaneku hageja ametijuhendit muuta, oleks hageja sellega nõustunud ning sel juhul poleks olnud vajadust hagejat koondada. Hageja tõendas oma inglise keele taset Akadeemia Nordi diplomi juurde kuuluva akadeemilise õiendiga. Seetõttu ei mõista hageja maakohtu järeldust, et ta pole oma inglise keele oskust tõendanud. 5) Kostja ei ole hageja kvalifikatsiooni hindamiseks teinud ühtegi toimingut. Seda, kas hageja inglise keele oskus vastas koondamise hetkel B2 tasemele, oleks pidanud testima enne koondamist. Kostja oleks pidanud tõendit keeleoskuse kohta küsima enne koondamist. 6) Arusaamatu on maakohtu seisukoht, et kostja eelarves puudus raha keelekoolituste eest tasumiseks. Kostja ei ole selle väite tõendamiseks ühtegi tõendit esitanud. 7) Häirekeskusel oli mitmeid vabu teenistuskohti, mida oleks saanud hagejale pakkuda. Maakohus ei ole analüüsinud päästekorraldajale kehtestatud nõudeid ning selgitanud, millised on nõuded, millele hageja ei vastanud. 8) Maakohus ei ole andnud hinnangut poolte varasemale käitumisele ega asjaolule, et töölepingu ülesütlemine oli vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. 9) Hageja suhtes ei olnud täidetud koondamise eeldused: kostja ei ole tõendanud töömahu vähendamist ega sellist olulist töökorralduse muutust, mis oleks teinud töösuhte jätkamise hagejaga võimatuks. Hageja tööülesanded ei muutunud töö ümberkorraldamisega nii suures mahus, et talle ei oleks saanud pakkuda uue nimetusega (üldosakonna ekspert) ja minimaalselt muutunud tööülesannetega töökohta (teist tööd TLS § 89 lg 3 mõttes). Teise töö pakkumine ei oleks põhjustanud kostjale ebaproportsionaalselt suuri kulutusi. 10) Hüvitise väljamõistmine suuremas ulatuses kui kolme kuu keskmine töötasu on põhjendatud sellega, et kostja on käitunud pahatahtlikult ning töölepingu ebaseaduslikult lõpetanud. Vastus apellatsioonkaebusele 6
(9)
  1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657lg 1 p 1 alusel muutmata jätta.

Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja kostja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta hageja kanda. 7.

§ 652

lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda käesoleva otsuse p-s 4 refereeritud asjaoludest. Ringkonnakohus nõustub maakohtu sisuliste põhjendustega ja ei korda neid. Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

  1. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes küsimuse üle, kas kostjal oli TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt kohustus pakkuda hagejale uut tööd üldosakonna eksperdi töökohal. Hageja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et üldosakonna eksperdi teenistuskohal on nõutav inglise keele oskus B2 tasemel. Üldjuhul on TLS § 89 lg-st tuleneva kohustuse täitmiseks mõistlik, et tööandja selgitab enne koondamist välja, kas töötaja vastab mõne vaba töökoha kvalifikatsiooninõuetele, kuid siis, kui tööandja seda eelnevalt välja ei selgita, saab kvalifikatsioonile vastavust tuvastada hiljem ka kohtumenetluses.
  2. Kuigi

§ 230

lg 1 järgi tuleb tööandjal tõendada, et TLS-st tulenevad koondamise eeldused on täidetud, siis kolleegiumi hinnangul pöördub praeguses olukorras tõendamiskoormus hea usu põhimõtte kohaselt ümber. Kohtupraktikas on selgitatud, et hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormus pöördub eelduste esinemise võimalikkusele viitavate asjaolude esitamise järel ümber, eelkõige kui tõendada tuleb asjaolu, mille esinemine on vastaspoole kontrolli all, asjaolule tugineval poolel ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja vastaspool keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Kui asjaolule tuginev pool on sel juhul asjaolu esinemise tõenäosust põhistanud, peab vastaspool tõendama asjaolu esinemise puudumist (Riigikohtu

  1. jaanuari
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-173-12, p 17). Hageja on esitanud inglise keele oskuse tõendamiseks Akadeemia Nord diplomi juurde kuuluva akadeemilise õiendi (13.11.2018.a hageja seisukoht kostja vastusele, lisa), millest nähtub, et apellandi inglise keele oskust on hinnatud heaks. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et esitatud tõendist ei saa järeldada, kas hageja keeleoskus pärast Akadeemia Nord õppekavas oleva aine läbimist vastas tasemele B2 või mitte. Ei ole põhjust eeldada, et pärast kõrgkooli õppekavas oleva inglise keele aine läbimist vastab õppuri keeleoskus B2 tasemele. Hageja esitas ringkonnakohtule Multilingua Keelekeskus OÜ e-kirja, milles kinnitatakse, et hageja inglise keele tase on B2 (hageja 13.05.2020 seisukoha lisa). Kolleegium leiab, et esitatud tõend ei kinnita, et hageja keeleoskus juulis 2018 vastas tasemele B
  3. Hageja ei ole esitanud tõendit oma keeleoskuse kohta koondamise seisuga. Seda oleks hageja saanud teha näidates, et Akadeemia Nord õppekava vastas B2 tasemele inglise keele osas, kuid praegu selle kohta andmed puuduvad. Hageja esitatud tõend kajastab keeleoskust ligi 2 aastat hiljem. Lisaks sellele ei nähtu e-kirjast kas ja kuidas tegi testi pakkuja veebis testimisel kindlaks, et testi sooritab hageja ja et isik sooritab testi üksnes oma enda teadmistele tuginedes. Kuigi hageja on viidanud, et riigis kehtiva eriolukorra ajal ei pakutud tavapärast keeleoskuse testimise teenust, ei ole hageja palunud tõendi esitamise tähtaja edasi lükkamist. Seega puuduvad ka apellatsiooniastmes tõendid selle kohta, et hageja keeleoskus juulis 2018 vastas tasemele B
  4. Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei ole põhjendanud oma järeldust, et kostja eelarves ei ole ette nähtud raha, et tasuda keelekoolituse eest. Kolleegium märgib, et hindamaks seda, kas töötaja ümberõppe korraldamine põhjustab tööandjale ebaproportsionaalseid kulutusi TLS § 89 lg 3 teise lause tähenduses, ei saa lähtuda sellest, kas ümberõppeks on asutuse eelarves raha ette nähtud või mitte. Selle asjaolu hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas kulutuste tegemine 7

(9)konkreetse töötaja ümberõppeks on töö iseloomu ja muid asjaolusid silmas pidades mõistlik. Maakohus lähtus põhjendatult sellest, et keelekoolitused on tasulised. Kolleegium nõustub maakohtu lõppjäreldusega, et keelekoolituse tavapärane tasu on nii suur, et tööandjalt ei saa mõistlikult eeldada töötaja tasuta koolitamist. Keeleõppe valdkonnas võib olla mõistlik näiteks asjaomase eriala sõnavara puudutava kursuse läbimine, mitte aga keeleoskuse üldise taseme tõstmine, mis on eelduslikult pikaajalisem ja kulukam protsess.
  1. Apellandi väitel ei olnud tuginemine hageja keeleoskuse puudulikkusele kooskõlas hea usu põhimõttega (võlaõigusseaduse (VÕS) § 6 lg 2) seetõttu, et tööandja viivitas keeleoskuse probleemi esile toomisega detsembrist 2017 kuni juulini
  2. Kolleegium on seisukohal, et TLS § 89 lg 3 seisukohast ei oma tähendust, millal tööandjal jäi mulje, et hageja ei valda inglise keelt B2 tasemel, oluline on üksnes see, kas hagejal tegelikult oli koondamise hetkel nõutav keeleoskus või mitte. Asjaolust, et tööandja ei teavitanud töötajat varakult plaanitavatest ümberkorraldustest, et töötaja saaks end täiendama asuda, ei tulene tööandjale siiski VÕS § 6 lg 2 järgi kohustust pakkuda töötajale tööd, milleks vajalikud oskused töötajal puuduvad.
  3. Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes küsimuse üle, kas kostjal oli TLS § 89 lg-st 3 tulenevalt kohustus pakkuda hagejale uut tööd päästekorraldaja töökohal. Seejuures vaidlevad pooled, kas hageja oleks saanud päästekorraldaja töökohal nõutava tase 4 kutsestandardi kvalifikatsiooni omandada täiendõppe korras pärast teenistusse võtmist. Hageja on välja toonud, et siseministri 15.02.2011 määruse nr 2 „Päästeteenistujate kutsesobivuse nõuded, sealhulgas füüsilise ettevalmistuse, hariduse- ja tervisenõuded“ § 6 lg 6 järgi peab hädaabiteateid menetleva päästekorraldaja teenistuskohal töötav päästespetsialist vastama päästekorraldaja, tase 4 kutsestandardile või läbima hädaabiteadete menetlemise täiendusõppe kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates. Kolleegium leiab, et hagejal puudus mõistlik võimalus omandada päästekorraldaja ametikohal nõutav tase 4 kutsestandardi kvalifikatsioon täiendõppe korras pärast teenistusse võtmist. Häirekeskuse
  4. oktoobri
  5. aasta kirjast Siseministeeriumile nähtub, et päästekorraldaja tööks vajalikku ettevalmistust on võimalik saada, läbides ühe õppeaasta jooksul Sisekaitseakadeemias päästekorraldaja kutseõppe. Päästekorraldaja kutseõpet ei korraldanud Häirekeskus, vaid Sisekaitseakadeemia ning hageja Sisekaitseakadeemiasse päästekorraldaja erialale õppima ei asunud. Hageja koondamise ajaks oli vastuvõtt Sisekaitseakadeemiasse päästekorraldaja erialale selleks aastaks lõppenud ning isegi siis, kui hageja oleks õppima pääsenud, ei oleks ta saanud õpet lõpetada kuue kuu jooksul teenistusse võtmise päevast arvates.
  6. Apellandi väited, et juristi ja loodud õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded on nii sarnased, et tegemist ei ole töö ümberkorraldamisega TLS § 89 lg 1 tähenduses, kordavad maakohtus esitatud seisukohti. Maakohus on nende väidetega mittenõustumist põhjendanud, kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (

§ 654lg 6).

14. Apellant heitis maakohtule ette, et maakohus ei pööranud tähelepanu asjaolule, et kostja ei teinud hagejale ettepanekut muuta hageja ametijuhendit. Juristi ametijuhendi muutmine selliselt, et sellesse kaasatakse õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded, oleks tähendanud sama, mis õigusvaldkonna eksperdi töökoha pakkumine. Maakohus tuvastas, et tööandjal ei olnud kohustutust pakkuda hagejale õigusvaldkonna eksperdi töökohta, seega ei pidanud maakohus

§ 442

lg 8 järgi täiendavalt põhjendama, miks tööandjal ei olnud kohustust teha ettepanekut ametijuhendi muutmiseks selliselt, et sellesse hõlmatakse õigusvaldkonna eksperdi töökoha ülesanded. 15. Kolleegium jätab apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda. Kuna maakohus ei ole vaidlustatud otsuses hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust kindlaks määranud, ei tee seda

§ 174

lg 4 teisest lausest lähtudes apellatsioonkaebuse lahendamisel ka ringkonnakohus. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist

§ 177lg-s 2 sätestatud korras. 8

(9)

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Peeter Pällin, Villem Lapimaa, Ele Liiv 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.