KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse kuupäev 6. mai 2020 Kohtuasja number 1-19-7746 Kohtukoosseis eesistuja Erkki Hirsnik, liikmed Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Kohtuasi

) § 121 lg 2 p 3 järgi Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. veebruari 2020 otsus Apellant A.V. u esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Apellatsioonimenetluse pooled süüdistatav Kert Evertson. Isikukood 39202226012, elukoht XXX süüdistuses kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp prokuratuur, esindaja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Tiina Viru kannatanu A.V. kannatanu esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas Menetluse vorm kirjalik RESOLUTSIOON
2. Tühistada Viru Maakohtu
3. veebruari 2020 otsus Kert Evertsonilt A.V. u kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata jätmise osas.
4. Rahuldada A.V. u nõue osaliselt ja mõista Kert Evertsonilt A.V. u kasuks välja 200 eurone mittevaralise kahju hüvitis. See hüvitis tuleb tasuda maakohtu otsuses märgitud arvelduskontole.
5. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
6. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
7. Määrata Advokaadibüroole Lepmets & Nõges Kert Evertsonile apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 129 eurot 60 senti, sealhulgas käibemaks 21 eurot 60 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. PÕHIOSA Süüdistus ja maakohtu otsus
9. septembril 2019 esitas prokuratuur Kert Evertsonile

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdistuse A.V.

u korduvas kehalises väärkohtlemises. Koos süüdistusega esitas prokuratuur kohtule ka A.V. u tsiviilhagi, milles A.V. nõudis K. Evertsonilt 1050 eurost kahjuhüvitist. 2. Viru Maakohtu 10. veebruari 2020 otsusega tunnistati K. Evertson lühimenetluses

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi.

Hagi rahuldati osaliselt. Lühidalt on otsuse sisu selline.

1. K. Evertson lõi
2. septembril 2018 kella 20:00 paiku Rakveres Grand Prix kasiino suitsuruumis A.V. ut neli korda rusikaga näkku ja põhjustades viimasele nii füüsilist valu ja punased laigud näole. Sama kannatanut ründas K. Evertson samas kasiinos veel teistki korda:
3. novembril 2018 kella 17:20 ajal lõi ta A.V. ule rusikaga vastu pead ja mõni aeg hiljem kasiino ees õues tõmbas A.V. u pikali ning lõi teda jalaga vastu pead. Nii tekitas K. Evertson A.V. ule parema silma punetuse ning parema kõrva marrastuse. Need teod pani K. Evertson toime otsese tahtlusega ja õigusvastaselt ning süüliselt. Seetõttu tunnistas kohus K. Evertsoni

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi.

Karistuseks mõistis kohus K. Evertsonile aastase vangistuse, mida vähendas lühimenetluse tõttu kolmandiku võrra. Vangistus jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel aastast katseaga seades tingimisi täitmisele pööramata.

1. A.V. u hagi rahuldati varalise kahju osas: K. Evertsonilt mõisteti A.V. u poolt arstile tasumise ja kannatanu tahvelarvuti purunemise tõttu välja 50 eurot. 1000 eurose mittevaralise kahju nõudes jäi hagi rahuldamata. Seda otsustust põhjendas kohus nõnda. Mittevaralise kahju väljamõistmiseks aluseks ei saa olla kannatanu paljasõnaline ütlus, et K. Evertsoni poolse kehalise väärkohtlemise tagajärjel sai A.V. kõrvapõletiku ning tema kuulmine halvenes. Hagile ei ole lisatud ega pole kannatanu ka hiljem esitanud tõendeid, mis nimetatud väidet kinnitaksid. Ülekuulamisel on kannatanud öelnud, et tõestab moraalse kahju tekkimist kohtus, kuid seda ta ei teinud. Apellatsioon ja vastus sellele
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni A.V. u esindaja vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas, kes taotleb kohtuotsuse tühistamist seoses tsiviilhagi lahendamisega ja esimese alternatiivina asja maakohtule tagastamist ning teise alternatiivina A.V. u hagi rahuldamist. Apellandi seisukohad on seesugused.
3. Kannatanu eemaldati kohtusaalist ega saanud seetõttu oma seisukohta avaldada. Lühimenetluses kannatanut üle kuulata ei saa. Seetõttu võeti A.V. ult võimalus tõendite esitamiseks kannatanu ütluste näol. Oma ütlustes oleks A.V. saanud selgitada ka hagi puudutavat. Lühimenetluse kohaldamine ei sõltu kannatanu nõusolekust. Kannatanult ei tohi võtta ära õigust ausale ja õiglasele kohtumenetlusele. Praegu oli tsiviilhagi lahendamiseks vaja koguda lisatõendeid. Seetõttu oleks kohus pidanud tagastama kriminaaltoimiku kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 2 alusel prokuratuurile. Seega rikkus maakohus menetlusnorme ja asi tuleb saata tagasi maakohtule, et too saaks toimiku prokuratuurile tagastada. 2
4. Kui ringkonnakohtu hinnangul asja maakohtule tagastada ei tule, peaks ringkonnakohus A.V. u hagi rahuldama, sest maakohus kohaldas vääralt materiaalõigust. Hagi kohaselt lõi K. Evertson A.V. ut
5. novembril 2018 kasiinos käega vastu kukalt, kasiino ees tõukas aga A.V. u maha ning lõi jalaga vastu meelekohta, põhjustades nii A.V. ule valu ja tervisekahjustuse. Süüdistuse kohaselt tekitas K. Evertson A.V. ule parema silma punetuse ja parema kõrva marrastuse. Seega tekitas K. Evertson A.V. ule kehavigastused ja sellega on päri ka prokuratuur ning maakohus. Niisiis oleks kohus pidanud tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 6 ls-st 1 ja § 134 lg-st 5 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 233 lg-st 1 mõistma A.V. ule välja kahjuhüvitise. See tuleneb ka Riigikohtu lahendist asjas nr 1-18-
7. Apellatsioonivastuses palub K. Evertsoni kaitsja vandeadvokaat Sandra Sepp apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätta. Seda soovi põhjendab kaitsja selliselt.
8. Kannatanut ei eemaldatud kohtusaalist. Kohtunikul tekkis kahtlus kannatanu kainuses ja ta otsustas sellega seoses kutsuda kohtusse politsei. Pärast seda, kui kohtunik oli politsei kutsumiseks saalist lahkunud, filmis A.V. kõigepealt ilma kelleltki luba küsimata karjudes saalis olnud inimesi ja läks seejärel minema. Seega jättis kannatanu teadlikult istungil osalemata.
9. Apellandiga pole võimalik nõustuda, et toimiku materjal oli hagi lahendamiseks ebapiisav. Kannatanu selgitas oma ülekuulamistel, et ta tahab mittevaralise kahju hüvitist seetõttu, et K. Evertsoni
10. novembri 2018 kuriteo tõttu halvenes ta kõrvakuulmine. Pärast A.V. u tsiviilhagi esitamist saatis prokurör A.V. ule kirja, milles selgitas, et kannatanu mittevaralise kahju nõue on ebaselge ja tõendamata. Selles kirjas selgitas prokurör A.V. ule, milliseid asjaolusid too tõendama peaks ja kuidas. Kannatanu aga teatas prokurörile, et ta ei saa esitada kõrvaarsti tõendit, kuivõrd kõrvaarsti Rakvere polikliinikus ei tööta. Seega polekski kannatanu saanud mingeid lisatõendeid esitada, mistõttu on alusetu apellandi etteheide, et kohus jättis toimiku prokuratuurile tagastamata.
11. Karl Õuna ütlustest nähtub, et A.V. u kõrvakuulmine oli halb juba enne
12. novembrit 2018: A.V. kasutas kuuldeaparaati juba enne seda kuupäeva, selle aparaadi lõhkus ära J.E. ja A.V. ut on palju vastu pead pekstud.
13. Kannatanu on oma hagis tuginenud üksnes kõrvapõletikule ja kuulmise langusele, mitte aga apellandi viidatavatele muudele tervisekahjustustele või valule. Seega kujutaks niisugustele tagajärgedele tuginemine endast eksimist TsMS § 439 vastu, mille kohaselt ei või kohus ületada nõude piire aga teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Hagi muutmine või täiendamine ei ole käesolevas menetlusetapis lubatud. Ringkonnakohtu seisukoht
14. Kolleegium nõustub K. Evertsoni kaitsjaga, et kriminaaltoimiku tagastamiseks praegu alust ei olnud. Apellant viitab õigesti, et sel moel peaks seoses tsiviilhagiga talitama siis, kui hagis välja toodud asjaolude tõendamine võiks võimalikuks osutuda. Praegu aga nii ei ole: ringkonnakohus nõustub apellatsioonivastuses märgituga, et A.V. ei suudaks tõendada oma kuulmise halvenemist K. Evertsoni
15. novembri 2018 kuriteo tõttu. Nimelt selgitas prokurör oma
16. augusti 2019 kirjas A.V. ule põhjalikult, et too peaks oma kuulmise kahjustamist tõendama (tl 88). Sellest rääkis prokurör A.V. uga ka
17. septembril 2019 veerandi tunni jooksul telefoniga (tl 88 pöördel). Ometigi jättis A.V. igasugused tõendid lisamata. Seetõttu tulebki leida, et A.V. ei suuda selliseid tõendeid esitada.
18. Küll aga ei ole ringkonnakohus päri K. Evertsoni kaitsjaga selles, et A.V. viitas oma hagis üksnes kõrvakuulmise halvenemisele. Vastupidi: sellele tagajärjele ei olegi hagis viidatud. Kuulmise langusest kõneles A.V. oma ülekuulamistel
19. novembril 2018 (tl 55) ja
20. augustil 3 2019 (tl 62). Hagis aga tuuakse välja, et K. Evertson põhjustas A.V. ule valu ja tervisekahjustuse (tl 63). On võimalik, et niisugune hagi oleks oma üldsõnalisuse tõttu tsiviilkohtumenetluses problemaatiline: sellest pole võimalik aru saada, milles täpsemalt väidetav valu väljendus ja kui suur see oli ning mida peetakse silmas tervisekahjustusest kõneldes. Tegu aga pole mitte tsiviil-, vaid kriminaalkohtumenetlusega. See tähendab seda, et K. Evertsoni tegu ja selle teo tagajärgi kajastab ka K. Evertsonile esitatud süüdistus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt kriminaalmenetluse eripärast ei pea kannatanu tsiviilhagi tingimata sisaldama täies mahus neid hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid, mis kattuvad süüdistuse alusfaktidega (RKKKo 3-1-1-7909, p 15). Ka on kõrgeim kohus asunud seisukohale, et tsiviilhagis võidakse tuua välja rohkem tervisekahjustusi kui on ära märgitud süüdistuses (RKKKo 1-18-7833/63, p 14). Seetõttu tuleb ringkonnakohtu hinnangul talitada nõnda.
21. Kui hagis tuginetakse kõigile neile tervisekahjustustele, mis on ära toodud süüdistuses, ja lisaks veel mingitele tervisekahjustustele (st sellistele, mida süüdistuses välja toodud pole), peab kohus hagi üle otsustamisel lähtuma hagis märgitust: ta võib hagi rahuldamisel (ja kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel) toetuda ka süüdistusest väljapoole jäävatele tervisekahjustustele. Nii on näiteks võimalik, et A-le esitatakse süüdistus B-le löömise läbi valu (

§ 121

lg 1 alt 2) ja kõrvamarrastuse (

§ 121

lg 1 alt 1) tekitamise eest – B aga tugineb oma tsiviilhagis mitte üksnes sellele, et ta tundis valu ja et tema kõrvale tekkis marrastus, vaid väidab sedagi, et tema kõrvakuulmine löögi tõttu halvenes. Niisugusel juhul tõendab prokuratuur üksnes valu ja kõrvamarrastuse tekkimist. Kõrvakuulmise halvenemist peab aga tõendama B. Kui B-l õnnestub see ära tõendada, peab kohus kahjuhüvitise suuruse paika panemisel võtma arvesse ka kõrvakuulmise halvenemist – ehkki see ei olnud süüdistuse osa

2. Kui süüdistus on tsiviilhagist mahukam, ei saa ringkonnakohtu hinnangul tugineda hagi lahendades tsiviilhagist väljapoole jäävatele süüdistuses näidatud tagajärgedele vähemati sellisel juhul, kui kannatanu annab selgelt mõista, et tema seda ei soovi. Teoreetiliselt on nt mõeldav järgmine stsenaarium. Prokuratuur on esitanud A-le süüdistuse B-le näkku löömise läbi valu (

§ 121

lg 1 alt 2) ja ninaverejooksu (

§ 121lg 1 alt 1) tekitamises.

B aga ei soovi häbi tõttu vabatahtlikult väita, et temal hakkas A löögist valus, ja tugineb oma hagis üksnes verejooksu tekkimisele. Kohus tunnistab A süüdi nii B-le valu kui ka ninaverejooksu tekitamises. Ehkki ka pelka valu saab pidada VÕS § 1045 lg 1 p-s 2 nimetatud tagajärjeks (vt RKKKo 1-18-7833/63, pd 20–29), kujutaks niisugusel juhul hagi raamest väljumine endast TsMS §-ga 439 lubamatut kohtulikku aktivismi, mida ei saaks õigustada ka kriminaalmenetluse omapäradega. Seega saaks kohus hagi üle otsustamisel tugineda üksnes sellele, et A tekitas B-le verejooksu – valu põhjustamine tuleb aga kõrvale jätta.

1. Eelöeldu tähendab praeguse asja jaoks järgmist. A.V. u hagi rahuldamine tulenevalt A.V. u kõrvakuulmise halvenemisest oleks problemaatiline isegi siis, kui A.V. oleks suutnud seda tõendada: esiteks ei ole A.V. kõrvakuulmise halvenemisele oma hagis viidanud ja teiseks ei olnud kõrvakuulmise halvenemine süüdistuse osa. Valu tekkimine tuuakse välja küll hagis, aga seegi pole süüdistuse ese – ja tulenevalt sellest, et A.V. seda ise tõendanud ei ole, langeb hüvitise määramine valu tekkimise tõttu ära. Küll aga saab hagis kasutatavat mõistet „tervisekahjustus“ sisustada süüdistuses väidetu ja (K. Evertsoni süüdimõistmiseni viinud) kohtu poolt tuvastatu alusel, mille järgi põhjustas K. Evertsoni löök A.V. ule parema silma punetuse ning parema kõrva marrastuse. Neid tagajärgi tuleb pidada kehavigastusteks VÕS § 1045 lg 1 p 2 alt 1 tähenduses. VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb kehavigastuse tekitajal maksta ohvrile mittevaralise kahju 1 Tõsi, sellisel juhul tekib küsimus, miks ei esitanud prokuratuur A-le süüdistust ka B-le kuulmiskahjustuse tekitamises. See küsimus aga B hagisse puutuvalt oluline ei ole. Lisaks võib selliselt toimimise jaoks olla ka mõni loogiline seletus: nt võis A-l puududa kuulmiskahjustuse tekitamise tahtlus (hagi rahuldamist tahtluse puudumine aga tingimata ei väära: vt VÕS § 1050). 4 hüvitiseks mõistlik rahasumma. Sellest lähtuvalt tuleb maakohtu otsus A.V. ule mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata jätmise osas tühistada: K. Evertsonilt on vaja A.V. u kasuks selline hüvitis välja mõista.
2. Ringkonnakohtu meelest ei saa see hüvitis aga olla 1000 eurot. 1000 eurot nõudis A.V. oma kõrvakuulmise kahjustamise eest. Selline tagajärg oleks tõsine: ühe meele talituse halvenemine võib inimese elukvaliteeti tõsiselt mõjutada. Silmapunetus ja kõrvamarrastus on seevastu kerget laadi mõjutused, mis ei too vähemalt üldjuhul mingeid vahetuid muutusi inimese elurütmi ja mis paranevad kiiresti. Tõsi, sõltuvalt inimesest võib olukord olla ka teisiti. Nt võib olla väga tugevasti mõjutatud selline inimene, kes ei ole oma elus varem vägivallaga kokku puutunud. Ka võib väga tundliku natuuriga inimene olla tükk aega võimetu oma vana elu juurde naasma. Niisugused mõjud aga peaks hageja ära tõendama. A.V. seda kuidagi teinud ei ole. Seetõttu määrab kriminaalkolleegium TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 ning § 134 lg 5 alusel kahjuhüvitise suuruseks 200 eurot.
3. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus juhinduvalt KrMS § 337 lg 1 p-st 4 Viru Maakohtu
4. veebruari 2020 otsuse K. Evertsonilt A.V. u kasuks mittevaralise kahju hüvitise välja mõistmata jätmise osas. A.V. u nõue tuleb rahuldada osaliselt ja mõista K. Evertsonilt A.V. u kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 200 eurot. Apellatsioon rahuldatakse seega osaliselt.
5. Viimaks peatub kriminaalkolleegium apellatsioonimenetluse kulusid puudutaval. K. Evertsoni määratud kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu määramiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks ja apellatsioonivastuse koostamiseks kokku 2 tundi, mille eest ta soovib tasu 108 eurot, lisandub käibemaks 21,60 eurot, ehk kokku 129,60 eurot. Ringkonnakohus peab taotlust põhjendatuks. Aeg, mis kaitsjal tema nimetatud toimingute tegemiseks kulus, ei ole ülemäärane. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 4 märgitud lahendi, tuleb riigi õigusabi tasu 129,60 eurot kui KrMS § 175 lg 1 p 4 kohane menetluskulu KrMS § 185 lg 1 esimese lause alusel jätta riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 5