← Eesti

3-20-1003/11

Obsah (11)§ 44§ 121§ 4§ 110§ 207§ 119§ 204§ 104§ 210§ 201§ 112

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtunik Maret Altnurme Määruse tegemise aeg ja koht 1. juuli 2020, Tallinn Haldusasja number 3-20-1003 Haldusasi XX taotlus riigi õigusabi saamiseks Menetlus

) § 119 lg 1, § 235 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. XX esitas 26.05.2020 Tallinna Halduskohtule riigi õigusabi taotluse.
  2. XX esitas 01.06.2020 inglisekeelse vastuse kohtunõudele, milles selgitas, et taotleb riigi õigusabi selleks, et esitada halduskohtule kaebus Y-lt (Y) kahju hüvitamise nõudmiseks ning ülikooli otsuse tühistamiseks, mis käsitles kaebust BB töökohal ahistamise ja tema abikaasa DD korruptsiooni kohta. Taotleja soovib ka talle Y poolt tasumata, mittetäielikult tasutud ja viivitatud maksete osas vaidluse lahendamist. Lisaks soovib kaebaja, et kohus pikendaks tema doktoriõppe kestust Y-s vähemalt aasta võrra ning tõstaks selleks ajaks talle makstavaid toetusi vähemalt 2200 euroni kuus.
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas 05.06.2020 määrusega taotluse osaliselt, määrates XXle riigi õigusabi halduskohtusse kaebuse esitamiseks ning tema esindamiseks halduskohtumenetluses seoses nõuetega, mis puudutavad Y-s toimunud ahistamist ja diskrimineerimist ning XX-le doktoranditoetuse maksmist (resolutsiooni p 1). Kohus andis riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kokku 1000 euro 3-20-1003 ulatuses hiljemalt 30 päeva jooksul pärast määruse jõustumist, millega halduskohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse (resolutsiooni p 2). Kaebaja on riigi õigusabi taotleja majandusliku seisundi teatises märkinud, et tema igakuine sissetulek on 1100 eurot, eluasemekulud kokku 218 eurot, kulutused toidule 300 eurot, sidekulud 10 eurot ning kulutused tervishoiule kuni 60 eurot kuus. Kõiki kaebaja nimetatud kulutusi saab kaebaja keskmisest sissetulekust maha arvata. Seega on taotleja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmine sissetulek umbes 1000 eurot ((4×1100– 4×(218+300+10+60))/4×2=1024). See ei pruugi aga olla piisav, et kaebaja saaks kogu halduskohtumenetluse vältel endale esindajat lubada. RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt vähene. Osa taotleja nõuetest oleks perspektiivitud.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.

§ 44

lg-st 2 tulenevalt võib isik muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Taotleja soovib DD Y-s töötamisega seoses kohtusse pöörduda avalike huvide kaitseks, mis ei ole lubatud. Selles osas saaks kohus taotleja kaebuse

§ 121lg 2 p 1 alusel tagastada.

Ka ei oleks perspektiivikas nõue taotleja poolt saamata jäänud töötasu välja mõistmiseks, kuna vaidlus ei oleks

§ 4

kohaselt halduskohtu pädevuses ning tuleks samuti

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Asja materjalidest ei nähtu, et taotleja oleks Y-lt taotlenud, et viimane pikendaks tema doktorikraadi õpingute kestust vähemalt ühe aasta võrra ning tõstaks selleks ajaks talle makstavaid toetusi vähemalt 2200 euroni kuus. Niisiis ei ole Y sellist taotlust ka lahendada ega taotluse rahuldamisest keelduda saanud. Kuivõrd puudub keelduv otsus, puudub menetlusosaliste vahel ka vaidlus, mille lahendamine kuuluks halduskohtu pädevusse ning kaebus tuleks selles osas

§ 121lg 1 p 1 alusel tagastada.

Kuigi kohus ei saa asjas esitatud väheste materjalide põhjal asuda seisukohale, et ülejäänud, st ahistamise, diskrimineerimise ning doktoranditoetusega seonduvas osas oleks kaebuse eduväljavaated suured, peab kohus võimalikuks nendel asjaoludel kaebuse esitamiseks kaebajale riigi õigusabi anda. Kaebaja ei ole Eesti kodanik ega räägi eesti keelt, mistõttu on tal iseseisvalt raskendatud halduskohtumenetluses oma õiguste kaitsmine. Seega on põhjendatud võimaldada

§ 110

lg 2 ja RÕS § 4 lg 3 p 5 alusel kaebajale riigi õigusabi kaebuse esitamise otstarbekuse üle otsustamiseks ning vajadusel kaebuse esitamiseks ning kaebaja halduskohtu menetluses esindamiseks. Taotleja on riigi õigusabi taotluses märkinud, et on olemasolevate vahendite piires nõus riigi õigusabi eest tasuma. Taotleja majanduslik seisund võimaldab tal osaliselt õigusteenuse kulusid kanda. Kaebaja ei pea riigi õigusabi tasu ega riigi õigusabi kulusid hüvitama osas, milles need ületavad 1000 eurot. Taotlejal on kohustus hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud kokku 1000 euro ulatuses hiljemalt 30 päeva jooksul pärast määruse jõustumist, millega halduskohus määrab kindlaks riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse (RÕS § 8 p 3, § 16 lg 1). 4. XX esitas 22.06.2020 ingliskeelse määruskaebuse halduskohtu määruse peale. Tallinna Ringkonnakohus jättis 26.06.2020 määrusega määruskaebuse käiguta ning andis määruskaebuse puuduse kõrvaldamiseks (s.o eestikeelse määruskaebuse ringkonnakohtule esitamiseks) aega 10 päeva määruse kättetoimetamisest arvates. XX esitas 29.06.2020 ringkonnakohtule eestikeelse määruskaebuse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 2

(4)3-20-1003
  1. XX palub määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrus. Määruskaebuse esitajal puuduvad vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks summas 1000 eurot. Taotleja elab piiratud tingimustes, tema pangakontol on hetkel vähem kui 2500 eurot. Taotlejal on vältimatud kulud ka riietele, lennupiletitele ja sülearvuti parandamisele. Taotleja töölepingut ei pikendatud, mis selgus 19.06.
  2. Seega puudub taotlejal sissetulek, sh stipendium. DD vastu esitatud nõude peamine eesmärk on kaitsta taotleja õigusi. Taotleja eelmine juhendaja dr BB rikkus taotleja tööõigusi ja ahistas taotlejat – üritas teda füüsiliselt rünnata ning lõpetas töölepingu. Tema naine töötas sama projektiga kui taotleja. Tema naine ei ilmunud enamasti tööle ja tal puudus vastav kvalifikatsioon. Taotlejalt nõuti töötamist kaheksa tundi päevas, kuigi tema koormus oli 50%. Taotleja soovib õiglust. Vaenuliku töökeskkonna tõttu on taotleja kaotanud võimaluse saada palka ja stipendiumi. Kaebaja on 08.06.2020 avalduses selgitanud, et taotles ülikoolilt doktoriõppe pikendamist. Taotleja soovib teada, kas ta peaks nende nõuetega pöörduma Harju Maakohtu poole. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus võtab XX määruskaebuse

§ 207lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (

§ 119

lg 1), määruskaebus on tähtaegne (

§ 204

lg 1) ning vastab

§-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (

§ 104

lg 1, riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

§ 210lg 1 alusel lahendab määruskaebuse üks ringkonnakohtu kohtunik.

7. Määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus. Halduskohus on õiguspäraselt rahuldanud XX riigi õigusabi taotluse osaliselt ning andnud riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud kokku 1000 euro ulatuses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruses esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

Vastuseks määruskaebusele märgib kohus järgmist. 8. XX on määruskaebuses seisukohal, et tal puuduvad vahendid riigi õigusabi eest tasumiseks 1000 euro ulatuses ning palub end vabastada riigi õigusabi tasu hüvitamise kohustusest täies ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus piisava selgusega põhjendanud taotlejale riigi õigusabi andmise ulatust. RÕS § 6 lg-st 1 tulenevalt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lg 1 sätestab riigi õigusabi andmise piirangud. RÕS § 7 lg 1 p 4 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui kulud õigusteenusele ei ületa eeldatavasti taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud ja sundkindlustuse maksed ning seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud eluaseme- ja transpordikulud. Halduskohus on taotleja majandusliku seisundi teatises esitatud teabe põhjal leidnud tema nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmise sissetuleku 1024 eurot. Seejuures on halduskohus arvestanud

§ 112

lg 1 p-s 1 nimetatud sissetulekust mahaarvatavate summadega ning Riigikohtu praktikaga, mille kohaselt tuleb taotleja sissetulekust maha arvata ka vältimatud kulud toidule ja ravimitele (Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-13). Põhjendatud on halduskohtu seisukoht, et taotleja nelja kuu põhjal arvutatud kahe kuu keskmine sissetulek 1024 eurot annab aluse rahuldada riigi õigusabi taotlus osaliselt. Taotleja on riigi õigusabi taotluses ka ise 3

(4)3-20-1003 märkinud, et on olemasolevate vahendite piires nõus riigi õigusabi eest tasuma. Määruskaebuses esitatud väited tekkinud maksejõuetuse kohta (taotleja pangakontol on vähem kui 2500 eurot, taotleja tööleping lõpetati ja tal puudub sissetulek, taotlejal on vältimatud kulutused riietele, lennupiletile ning sülearvuti parandamise kulud) on paljasõnalised ja tõendamata. Isegi juhul, kui need väited oleksid tõendatud, ei annaks see alust määruskaebuse rahuldamiseks. Riigi õigusabi tasu ei pea isik maksma praegu kohe, vaid kohtumenetluse lõppedes. Seega on isikul pikema ajaperioodi jooksul võimalik oma kulusid/tulusid planeerides arvestada 1000-eurose kuluga riigi õigusabi jaoks. 9. Halduskohus on määranud XX-le riigi õigusabi halduskohtusse kaebuse esitamiseks ja XX esindamiseks halduskohtumenetluses seoses nõuetega, mis puudutavad Y-s toimunud ahistamist ja diskrimineerimist ning XX-le doktoranditoetuse maksmist. Riigi õigusabi andmine on praegusel juhul põhjendatud selleks, et taotleja saaks koos esindajaga otsustada kaebuse esitamise otstarbekuse üle ning vajadusel kaebuse esitamiseks ja kaebaja esindamiseks halduskohtumenetluses (

§ 110lg 2, RÕS § 4 lg 3 p 5).

Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtus lahendatavad konkreetsed nõuded selguvad pärast kaebuse esitamist ja asja menetlusse võtmist halduskohtu poolt. Nõuded, mille esitamiseks näiteks puudub kaebajal kaebeõigus, mis on perspektiivitud või ei kuulu halduskohtu pädevusse, halduskohus tagastab (vt

§ 121

). Halduskohtu pädevuse puudumisel halduskohus selgitab, kuhu selliste nõuetega kaebajal pöörduda tuleb. Ehkki kaebaja nõuded ei ole veel praegu selged, saab siiski juba etteulatuvalt märkida, et kaebaja ja Y vahelisest töölepingulisest suhtest tulenevad vaidlused kuuluvad lahendamisele Harju Maakohtus. 10. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 05.06.2020 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.