4-20-2517/4

4-20-2517 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 09.06.2020.a Tallinnas Väärteoasja number 4-20-2517 Kohtukoosseis kohtunik Kristina Väliste Väärteoasi Sander Lehise väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik Sander Lehis; ik: 38304250301; elukoht: xxx; viibib vahi all Tallinna Vanglas (Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kodakondsus: Eesti Vabariik; töökoht: FIE RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus Sander Lehise suhtes väärteoasjas nr 4-20-2517 (2317,20,003513, väärteoprotokoll nr AB1579944) VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel, seoses teos kuriteo tunnuste ilmnemisega. Väärteoasja materjalid edastada Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalasja menetlemise korraldamiseks. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruse teinud kohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. Asjaolud 01.06.2020.a on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupp saatnud kohtusse väärteoasja materjalid väärteoasjas nr 2317,20,003513 (väärteoprotokoll nr AB1579944) leides, et menetlusalust isikut Sander Lehist tuleks karistada LS 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo eest arestiga. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, et planeerida kohtuasja arutamist ning teha kindlaks, milliseid tõendeid tuleb uurida kohtulikul arutamisel, tuvastas, et menetlusalust isikut Sander Lehist on karistatud varasemalt 29.12.2016.a väärteootsusega LS § 201 lg 1 alusel; 19.03.2018.a. väärteootsusega LS § 201 lg 2 alusel ning 23.10.2018.a kohtuotsusega KarS § 4231 alusel, mis on kõik kehtivad karistused. Esiteks jääb praeguses olukorras selgusetuks see, miks on isiku tegevus väärteona kvalifitseeritud LS § 201 lg 2 järgi eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud isiku poolt toimepanduna, tuginedes tõendina 07.05.2018.a episoodile (väärteokaristus selle eest mõisteti Harju Maakohtu 19.06.2018.a otsusega ning tegu on kustunud karistusega). Seega on sedastatav, et LS § 201 lg 2 kohane sisuline korduvus 05.05.2020.a väärteoprotokolli ja 29.05.2020.a kohtualluvusse saatmise määruse jaoks on tuletatud kustunud väärteokaristusega seonduvast episoodist, seejuures ei ole tegu ka viimase samalaadse teo toimepanemise episoodiga. Teiseks, praeguses asjas kohtule edastatud materjalide pinnalt on põhjust asuda seisukohale, et isik on jätkanud uute samalaadsete süütegude toimepanemist, kuivõrd 05.05.2020.a peeti ta taaskordselt kinni ja kõrvaldati mootorsõiduki juhtimiselt, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Eelnevat karistatust arvestades asub kohus seisukohale, et Sander Lehise tegevuses on sedastatavad KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava süüteo – juhtimisõiguseta isiku poolt mootorsõiduki süstemaatilise juhtimise – tunnused. Kohus rõhutab, et erialakirjanduses on asutud seisukohale, et süstemaatilise juhtimisõiguseta sõidukijuhtimise puhul ei ole oluline see, et analoogselt süstemaatiliste vargustega, peaks kõnealust kuriteokoosseisu moodustavad episoodid olema omavahel ka sisulises seoses. Oluline on tähele panna, et antud koosseisu täitmiseks piisab üksnes selles kirjeldatud teo toimepanemise kordade arvust, sõltumata, kas tegu on faktilise või õigusliku retsidiiviga ning tähtsusetu on ka süütegude vaheline ajavahemik (KarS komm vlj 2015, J. Sootak, P. Pikamäe; lk 1015 p 3.4). Kohus nõustub taolise käsitlusega täielikult, mistõttu ei ole põhjendatud näiteks üks võimalik tõlgendus, et kriminaalmenetlust KarS § 4231 järgi ei alustata, kui isik ei ole antud koosseisu täitvaid episoode toime pannud enam kui üheaastase perioodi jooksul. Sellise seisukoha ebakohasusele viitab juba ainuüksi see, et antud kuriteokoosseisu kehtestamise üheks põhjuseks oli soov karmistada nende isikute karistusi, kes juhtimisõiguse puudumisest hoolimata üha uuesti ja uuesti sõidukit juhivad (SE 554 II seletuskiri, muudatusettepanek nr 41, lk 21). Praktikas on eelnev seisukoht kinnitust leidnud korduvalt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendites, näiteks on leitud, et mootorsõiduki süstemaatiline juhtimisõiguseta juhtimine eeldab, et isik on enam kui korduvalt, s.o vähemalt kolmel korral juhtinud sõidukit juhtimisõiguseta. Oluline ei ole seejuures see, kas varasemad teod moodustasid väärteo või vastasid KarS §-s 4231 sätestatud kuriteokoosseisule (RKKKo 3-1-1-75-15, p 8). Sel põhjusel on kohtu hinnangul vajalik jälgida üksnes seda, et uues kriminaalasjas süstemaatilisust iseloomustavad varasemad episoodid (milles isik on varem süüdi tunnistatud) tugineksid kehtivatele karistustele. Vastavalt VTMS § 29 lg 1 p-le 4 tuleb alustatud väärteomenetlus lõpetada, kui teos on ilmnenud kuriteo tunnused. Kohus leiab, et eelpool märgitud põhjustel tuleb väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 4 alusel seoses kuriteo tunnuste ilmnemisega. Seega on ilmnenud väärteomaterjalide pinnalt juba ettenähtav absoluutne menetlustakistus ja kohus ei pea põhjendatuks sellekohase otsustuse lahendamiseks kulutada täiendavat aega kohtuistungi määramisele. Lisaks peab kohus vajalikuks peatuda ka järgnevatel kohtule teatavaks saanud asjaoludel. Nimelt, asja arutamist ette valmistades ja selleks Sander Lehise kontaktide ning viibimiskoha väljaselgitamiseks tehtud kohtuinfosüsteemi päringutest nähtuvalt on S. Lehis vahistatud Harju Maakohtu 07.05.2020.a määruse alusel. Vahistatud on isik mh kahtlustuse põhjal, et ta on käesoleva väärteoasja materjalides nimetatud sõiduki Chrysler 300C (praeguse registreerimismärgiga xxx, VIN: xxx) juhtimisega seostatavalt toime pannud vargusi. Kõnealuse vahistamismääruse kohaselt on 02.04.2020.a episoodis (kahtlustus kommide varguses) tunnistaja ütluste kohaselt isik lahkunud sõidukiga xxx ära sõites. Samuti nähtub vahistamismäärusest, et kahtlustuse sisuks olevas 14.04.2020.a kütusevarguse episoodis (autosse tankimine) on isik tunnistaja ütluste kohaselt lahkunud sõidukiga xxx ära sõites. Samuti 23.04.2020.a episoodis on tegu kütusevargusega, mis seisnes kütuse kanistrisse tankimisega ja selle eest tasumata jätmises. Kohus leiab, et kriminoloogilise kogemuse pinnalt võib kõigis neis episoodides eeldada ka Sander Lehise poolt mootorsõiduki juhtimise fakti, kahel juhul viitavad sellele otseselt ka tunnistaja ütlused. Lisaks vajab kontrollimist ka see, millistel perioodidel (sh 26.12.2019.a episoodis) on Sander Lehis kasutanud sõidukit Mercedes-Benz S430 (registreerimismärgiga xxx), sest kahtlustuse kohaselt on ta selle sõiduki omastanud ja püüdnud seda võõrandada. Kõik eelnevat arvestades on ettenähtav, et kriminaalasja ühendamisel on vajalik ka kõigis neis episoodides kontrollida (nt videosalvestiste, tunnistajate vm tõendite kaudu), kas S. Lehis juhtis sel ajal sõidukeid ning kas tal neil perioodidel olemas juhtimisõigus. Arvestades, et eespool märgitud asjaoludel kuulub praeguse asja raames väärteomenetlus lõpetamisele ja vajalik on nii alustatava kui varasemalt alustatud kriminaalasja raames menetlustoimingute läbiviimine, siis lähtudes menetlusökonoomia kaalutlustest edastab kohus väärteoasja materjalid otse prokuratuurile. Kohus juhindub VTMS § 29 lg 1 p 4; § 48; § 85; § 107 lg 2. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste Kohtunik