1-18-2844/52

(17233000770)Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuistungi sekretär Ilona Berezina Tõlk Svetlana Hamaza Kriminaalasi Viru Vangla materjalid Jevgeni Sirotkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu Jevgeni Sirotkin ik 39204173713; viibimiskoht Viru Vangla Kohtuistungil osalenud isikud süüdimõistetu kaitsja Jevgeni Sirotkin (videokonverentsi teel) Ilya Zuev RESOLUTSIOON Juhindudes KarS §-st 76 ja KrMS §-dest 426, 432, 383, 384 määrab kohus: Jätta Jevgeni Sirotkin tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määrata OSAÜHINGule Grandman Law Firm Advokaadibüroo makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Jevgeni Sirotkinile Viru Maakohtus osutatud riigi õigusabi eest 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, sh käibemaks 10 (kümme) eurot ja 80 senti. Mõista Jevgeni Sirotkinilt Eesti Vabariigi kasuks välja 64 (kuuskümmend neli) eurot ja 80 senti, mis tuleb tasuda 3 (kolme) kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99918700019708 ning selgitus „Jevgeni Sirotkin, 1-18-2844, kriminaalmenetluse kulu“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 1-18-2844 Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 18.04.2018 otsusega tunnistati J. Sirotkin kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 200 lg 2 p-de 7 ja 8 järgi ning teda karistati KarS 65 lg 1 ja § 68 lg 1 sätteid kohaldades 3 aasta ja 10 kuu pikkuse vangistusega. Karistusaja alguseks oli 19.07.
3. 05.03.2020 edastas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid J. Sirotkini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. J. Sirotkini karistusaeg algas 19.07.2017, see lõppeb 19.05.2021 ja KarS § 76 lg 2 p 2 kohane tähtaeg saabus 12.03.
4. Vangla J. Sirotkini ennetähtaegset vabanemist ei toeta.
5. Kohtule adresseeritud kirjalikus seisukohas ei toeta ka prokuratuur J. Sirotkini ennetähtaegset vabanemist.
6. Kohtuistungi eelselt edastas J. Sirotkin kohtule motivatsioonikirja. Motivatsioonikirjas taotleb ta vangistuse asendamist elektroonilise valvega. Motivatsioonikirjas märgib J. Sirotkin, et soovib oma elu muuta ja sellele aitab kaasa elektroonilisele valvele allumine. Ta möönab, et elektroonilise valve kohaldamine pole antud vabastamisküsimuse otsustamisel nõutav. Ta soovib läbida rehabilitatsiooni keskuses „Uus Põlvkond“. Samuti toob J. Sirotkin välja, et on juba vanglas läbinud rehabilitatsiooniprogrammi, ent täiendava programmi raames soovib ta oma seisundit kinnistada. Programm aitab tal adapteeruda ja uut elu alustada. Tugiisikud L on valmis tema püüdlusi toetama. Nad on teda korduvalt külastanud ja tutvustanud talle adapteerumise võimalusi. Vabanemisel on talle tagatud töökoht; tööandja on väljastanud ka vastavasisulise garantiikirja. Motivatsioonikirjale on lisatud MTÜ L kinnituskiri sotsiaalprogrammi tagamise kohta; I –V K iseloomustus, OÜ B kinnitus J. Sirotkini töökohaga kindlustamise kohta ja tunnistus sotsiaalabiprogrammi „Eluviisitreening“ läbimise kohta. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
7. Kohtuistungil avaldas J. Sirotkin, et toetab ja taotleb enda tingimisi ennetähtaegset vabanemist. Ta selgitas, et pani kuriteo toime narkosõltuvuse ja rahaliste vahendite puudumise tõttu. Vabanemise korral on talle tagatud kindel elu- ja töökoht. Suhted lähedastega on head ning vajadusel saavad lähedased pakkuda majanduslikku tuge. Täiendavalt avaldas J. Sirotkin, et vangistuses olles on ta läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, on hüvitanud osaliselt tema vastu suunatud nõudeid, omandab keevitaja kutset ja on tegelenud akvaariumikaladega. J. Sirotkin kordas, et on valmis alluma elektroonilisele valve ja peab vajalikuks täiendava rehabilitatsiooniprogrammi läbimist. Kutse omandamist saab ta jätkata ka vabaduses.
8. Kaitsja toetas kaitsealuse seisukohta, leides, et arutataval juhul esineb alus J. Sirotkini ennetähtaegseks vabastamiseks ja J. Sirotkini kohtuistungil antud selgitused on realistlikud. Kaitsja tõi välja, et vabanemise korral asuks J. Sirotkin esmalt rehabilitatsiooniteenusele kestvusega 9-12 kuud. Selle kaudu on tal võimalik vabaneda narkosõltuvusest. Lisaks on J. Sirotkinile tagatud elu- ja töökoht. Ta puuduvad distsiplinaarkaristused, J. Sirotkin on vanglas töötanud ja läbinud erinevaid sotsiaalprogramme. Samuti on kaitsealusel olemas rahalised vahendid vabanemisfondis ja ta on tasunud oma rahalisi kohustusi. Eripreventiivsetest kaalutustest lähtuvalt oleks J. Sirotkini vabastamine põhjendatud. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
9. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, J. Sirotkini motivatsioonikirja ja selleks lisaks olevate dokumentidega, prokuratuuri kirjaliku vastusega, kuulanud ära ka süüdlase ja tema kaitsja seisukohad, leiab, et J. Sirotkin tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. 2 1-18-2844
10. KarS § 76 lg 2 p-d 1 ja 2 sätestavad, et tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud KarS § § 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Vangla edastatud materjalidest nähtub, et J. Sirotkinil oli võimalus vabaneda elektroonilise valve alla 19.06.2019; tingimisi ennetähtaegse vabastamise võimalus avanes tal 12.03.
11. Kuna vangla edastas J. Sirotkini vabastamistaotluse kohtule enne 12.03.2020, siis tuleb kohtul kujundada seisukoht, millisest materiaalõiguslikust normist lähtuvalt kohus J. Sirotkini ennetähtaegse vabastamise küsimust arutab. Vangistusseaduse § 76 lg 1 näeb ette, et kinnipeetava katseajaga tingimisi enne tähtaega vabastamiseks edastab vangla pärast kinnipeetava poolt KarS §-s 76, 761 või 77 sätestatud karistusaja ärakandmist kohtule VangS § 76 lg 1 p-des 1-5 nimetatud materjalid. VangS § 76 lg 2 sätestab, et kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmisel KarS § § 76 lg 1 p 1 või lg 2 p 1 alusel edastab vanglateenistus VangS § 76 lg 1 p-des 1-5 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast KarS § 76 lg 1 p-s 2 või lg 2 p-s 2 sätestatud karistusaja ärakandmist, kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise määruse jõustumisest. Toodud regulatsioonidest nende koostoimes järeldub järgmine. Kui süüdlase suhtes on kohus varem lahendanud tema vabastamist elektroonilise valve alla ja sellest keeldunud, siis saab kohus uuesti arutada sama isiku vabastamisküsimust alles siis, kui on saabunud KarS § 76 lg 2 p-s 2 nimetatud tähtaeg (esimese astme kuritegude puhul) ja möödunud ka vabastamata jätmise määruse jõustumisest 6 kuu pikkune tähtaeg. Samuti näeb VangS § 76 lg 2 ette, et vabastamismaterjalid on lubatav kohtule edastada alles siis, kui vastavad tähtajad on saabunud. Arutataval juhul edastas vangla kohtule materjalid J. Sirotkini ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks 05.03.
12. Kohtule jääb mõistmatuks, millistele õigusnormidele tuginevalt on vangla selliselt toiminud - ühtegi seadusejärgset tähtaega materjalide kohtule edastamiseks antud ajahetkeks saabunud ei olnud. Vangla sai J. Sirotkini vabastamistaotluse esitada kohtule alles pärast 12.03.
13. Kõike eelnevat arvesse võttes tuli kohtul vangla 05.03.2020 dateeringut kandev taotlus vanglale läbivaatamata kujul tagastada, sest kohtul puudus tol ajahetkel seadusest tulenev menetluslik pädevus taotluse sisuliseks läbi vaatamiseks. Kuna kohtumääruse koostamise ajaks on KarS § 76 lg 2 p-s 2 nimetatud tähtaeg saabunud, siis menetlusökonoomia ja õiguslike takistuste äralangemise tõttu on võimalik kohtul otsustada J. Sirotkini ennetähtaegse vabastamise küsimust KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.
14. Analüüsides J. Sirotkini karistusaja pikkust puudutavaid andmeid, möönab kohus, et J. Sirotkin on ära kandnud karistuse pikkuses, mis võimaldab kohtul sisuliselt vaagida tema vabastamise võimalikkust KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.
15. Analüüsides kohtu käsutuses olevaid materjale, sh arvestades J. Sirotkini motivatsioonikirjas toodut ja selle lisaks olevaid materjale, samuti tema ja tema kaitsja poolt kohtuistungil välja toodud asjaolusid, asub kohus seisukohale, et J. Sirotkini puhul on arvukalt asjaolusid, mis tema vabastamist toetavad. Nii tuleb välja tuua, et J. Sirotkini kohtuistungil antud selgitused tema eesmärkide ja nende saavutamise võimaluste kohta on realistlikud. Ta on kinnipidamisasutuses viibides läbinud erinevaid sotsiaalprogramme, on töötanud, osalenud lühiajaliselt eesti keele kursustel ja omandab keevitaja kutset. Õppeasutus iseloomustab J. Sirotkini väga positiivselt, kirjeldades teda heatahtliku, tähelepaneliku, hea kasvatuse ning abivalmi inimesena. Kohus möönab, et taolise mulje jättis J. Sirotkin ka kohtuistungil. Kõrvuti positiivse muljega evib kohtu jaoks kaalu ka tema nägemus oma tulevikuväljavaadete kohta. Kohtul ei jäänud kahtlusi, et J. Sirotkin teadvustab enesele piisavalt selgelt neid n-ö ohukohti, mis on juba varem tema õiguskuulekust oluliselt mõjutanud. J. Sirotkin teadvustab ka seda, mil viisil on võimalik temast lähtuvat uute 3 1-18-2844 kuritegude toimepanemise ohtu minimeerida – selleks on tema enda ettepanek asuda vabanemise järgselt esmajoones rehabilitatsioonikeskusesse, et säilitada narkootiliste ainete vaba elu. Tuginedes J. Sirotkini karistamise aluseks olevatele kohtuotsustele, nähtub, et tema poolt toime pandud teod on olnud suunatud vara saamisele. Kohtuistungil selgitas J. Sirotkin, et pani karistamise aluseks olnud teod toime rahapuuduse ja narkosõltuvuse tõttu. Kuna nimetatud asjaolud omavad teineteisega vahetut ja otsest seost, siis on J. Sirotkini vabastamisküsimuse üle otsustamisel määrava tähendusega kuidas ja milliste meetmetega vältida tema rahaliste vahendite ebapiisavust ja hoida teda eemal narkootilise ainete tarvitamisest. Nagu toodud, on õppeasutus iseloomustanud J. Sirotkini väga positiivselt ehk toonud tema puhul välja diametraalselt erinevad aspektid sellest, mida kajastavad tema karistamise aluseks olnud teod. Hinnates tema majanduslikku toimetulekut, siis on J. Sirotkinile tema vabanemisel tagatud töökoht. Tööandja, kelle juures töötas J. Sirotkin ka tema kinnipidamise eelselt, on nõus J. Sirotkiniga töösuhet jätkama. Märgitu tähendab, et tööandja hindab J. Sirotkini töötajana kõrgelt ja usaldusväärsena. Seegi on kaalukaks tema vabastamisküsimuse otsustamisel. Kohus möönab, et J. Sirotkini majanduslikku toimetulekut hakkab negatiivselt mõjutama tasumata rahaliste kohustuste kogusuurus (ca 5 400 eurot), ent karistuse aluseks olevate tegude tehiolude taustal on põhjust järelduseks, et J. Sirotkini puhul, ainuüksi tema majanduslikust toimetulekust lähtuvalt, on uute kuritegude toimepanemise oht pigem madalam. See järeldus muutub aga diametraalselt, kui sinna lisanduvad narkootilised ja/või psühhotroopsed aineid. On üldteada, et narkootilised ained nõuavad rahalisi väljaminekuid, üldjuhul toob kaasa nende tarvitamine ühe suurema vajaduse nende järele, mis tähendab põhjuslikult ka üha suuremaid rahalisi väljaminekuid. Vangla edastatud materjalidest nähtuvalt on J. Sirotkin läbinud mitmeid sotsiaalprogramme, mis on eelduslikult muutnud tema suhtumist narkootilistesse ainetesse, sh nende tarvitamisse. Kuna J. Sirotkini karistusaeg algas 19.07.2017, siis on antud määruse koostamise ajaks J. Sirotkin ka küllaldaselt pikka aega elanud ilma narkootiliste ja psühhotroopsete aineteta. Mõistetavalt aitaks tingimisi ennetähtaegne vabanemise korral rehabilitatsioonikeskusesse asumine 9-12 kuuks säilitada narkootiliste ja psühhotroopsete ainete vaba elu.
16. Toodu taustal aktualiseerubki küsimus, kas ja kui palju on võimalik J. Sirotkini varasemate ja kinnipidamisasutuses viibitud aja käitumisaktide pinnalt teha järeldusi tema edaspidise käitumise kohta. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on J. Sirotkinil 4 kehtivat kriminaalkaristust. Neist viimase puhul kohaldati KarS § 65 lg-t 1, mis tähendab olemuslikult, et karistamise aluseks olnud kuritegusid tulnuks menetleda n-ö ühes menetluses. Tegemist on varavastaste kuritegudega ja tema suhtes on juba varasemalt kohaldatud nii tingimisi karistust, asenduskaristust üldkasuliku töö näol ja lõpuks ka reaalset vangistust. Asenduskaristusena kohaldatud üldkasulik töö pöörati täitmisele. Taoliste isikuandmete taustal, kus süüdlane on korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud ja jätkanud kuritegude toimepanemist, on ka uute kuritegude toimepanemise prognoosotsustus kõrge. Kõrge uute kuritegude toimepanemise ohuprognoos välistab J. Sirotkini ennetähtaegse vabanemise. Siinkohal võtab kohus arvesse sedagi, et iseloomustusest nähtuvalt on J. Sirotkini suhtes ka varasemate karistuste raames kohaldatud sotsiaalprogramme, ent need pole varasemalt kaasa toonud muutusi J. Sirotkini hoiakutes ega arusaamades.
17. Eelmärgitu ei tähenda aga seda, et J. Sirotkini vangistuses tehtud pingutused, edusammud ja adekvaatne hinnang oma eesmärkidele ning nende saavutamisele tuleks jätta täielikult kõrvale ja igakordselt esineks alus keelduda J. Sirotkini vabastamisest tema varasema karistatuse tõttu. Sellele vastupidiselt leiab kohus, et kuna J. Sirotkini käitumine vangistuses on olnud eeskujulik, tema eesmärgid on adekvaatsed ja tugeva enesemotivatsiooni ning -kontrolliga saavutavad, siis peaks kinnipidamisasutus kaaluma J. Sirotkini suhtes selliste meetmete kohaldamise võimalikkust, mis vähendaks intensiivse järelevalve mõju järkjärgult ja proportsionaalselt sellega kasvaks J. Sirotkini enda vastutus oma tegude ja käitumise 4 1-18-2844 eest. J. Sirotkini puhul on selgelt tajutav, et tugeva järelevalve tingimustes pole võimalik tema käitumisele etteheiteid teha. Seega on obligatoorne leida meetmed, et taoline käitumine jätkuks ka vabaduses. Kohtu veendumusel võiks taoliste meetmetena kaalumisele tulla erinevate soodustuste kohaldamine (nt väljasõidud, sh elektroonilise valvele allutamisega), ka avavangla osakonda ümberpaigutamine jmt. Need meetmed annavad piiratud ajaks J. Sirotkinile tegutsemisvabaduse, millega kaasneb ka vastutus. Samuti on võimalik taoliste meetmete õnnestumise pinnalt teha järeldusi tema suutlikkuse kohta alluda elektroonilisele valvele, rehabilitatsiooniprogrammis osalemise ja muude ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate nõuete täitmise kohta. Kui kohus teeks J. Sirotkini suhtes antud ajahetkel vabastamise otsustuse, siis paneks see talle kohese ulatusliku vastutuse oma tegude ja käitumise eest. Kuna tema varasem käitumine on näidanud, et talle endale ulatusliku ja kohese täieliku vastutuse panemine lõppeb uute kuritegude toimepanemisega, siis ei pea kohus võimalikuks ka vabastamisotsuse tegemist. Kohtu taolist järeldust ei väära ka asjaolud, et J. Sirotkin on valmis asuma rehabilitatsioonikeskusesse ja nõustub alluma elektroonilisele valvele. Vabanemisel, sh nii rehabilitatsioonikeskuses viibides ja elektroonilise valve all, lasub kogu vastutus oma käitumise ja tegude ees J. Sirotkinil endal. Vabanemisel saab ta olema ümbritsetud erinevatest inimestest, sh võimalik, et ka neist, kes J. Sirotkini praegust positiivset mõttemaailma ja eesmärke negatiivselt mõjutada võiks (iseloomustuse kohaselt võib tema tutvusringkonnas olla kriminaalse taustaga inimesi). Rehabilitatsioonikeskus ja elektrooniline valve saavad küll aidata täiendavalt kaasa J. Sirotkini edaspidisele kuulekusele, ent tegemist on ennekõike tuge pakkuvate meetmetega. Seega jääb kohus selle juurde, et J. Sirotkinile tuleb luua tingimused, kus ta saab oma käitumisega näidata temas toimunud muutusi. Seda tuleb teha järk-järgult ja sobilike meetmetena võiksid kaalumisele tulla kas erinevad soodustused või tema ümber paigutamine avavangla osakonda. Taoliste meetme kohaldamata jätmisel on J. Sirotkinist lähtuvad uue kuriteo toimepanemise riskid osaliselt maandamata ja teda ei saa ka tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabastada.
18. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et vaatamata arvukatele J. Sirotkini vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad ka mitmed ohud, mis tema edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja toovad kaasa järelmi, et ta võib jätkata kuritegude toimepanemist. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis hindamisel piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ei tekita, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
19. Seoses J. Sirotkini suhtes koostatud iseloomustusega juhib kohus tähelepanu asjaolule, et iseloomustus kätkeb endas viiteid J. Sirotkini varasemale, ent kustunud/arhiveeritud karistustele - vähemalt osaliselt iseloomustatakse J. Sirotkinit just varasemate, ent arhiveeritud karistusandmete kaudu. Riigikohus avaldas lahendi nr 1-14-10087 II. osa p-s 34 põhimõttelist seisukohta, et õigusliku tähendusega kustunud karistust puudutavate andmete arvesse võtmine ei ole KarSRS § 5 lg 1 mõttes lubatav. Kuigi antud selgitus seondub ennekõike kohtu poolt kasutatavate andmetega, on kohus veendumusel, et kuna kohtu otsustus moodustub asjaolude kogumis hindamisest ja sellesse kogumisse kuulub ka isiku kohta koostatud iseloomustus, siis on lubamatu tugineda kinnipidamisasutuse poolt koostatavas iseloomustuses isiku varasematele, s.o arhiveeritud karistusandmetele – neile andmetele tuginemine mõjutab ja moonutab isiku suhtes antavat hinnangut/iseloomustust ja on konkreetse isiku jaoks selgelt negatiivse väljundiga.
20. J. Sirotkini kaitsja I. Zuev esitas kohtule taotluse riigi õigusabi kindlaksmääramiseks 54 eurot suuruses summas, millele lisandub käibemaks summas 10,80 eurot. Taotluse kohaselt kulus advokaadil vangla materjalidega tutvumiseks ja kohtuistungiks ettevalmistamiseks 30 minutit, s.o summas 27 eurot; kohtuistungi ajakuluks on 30 minutit, s.o 27 eurot. Neile summadele lisandub käibemaks. Kohus peab esitatud taotlust nii toimingute kui ajamääratluste osas põhjendatuks. 5 1-18-2844 Seega juhindudes riigi õigusabi seaduse § 23 lg-st 1 ja § 21 lg-st 3 ning toimingute tegemise ajal kehtinud justiitsministri
21. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg-dest 1 ja 10, § 7 lg-dest 3 ja 4 rahuldab kohus kaitsja taotluse ja määrab riigi õigusabi tasu suuruseks 54 eurot, millele lisandub käibemaks summas 10,80 eurot. Kõnealune menetluskulu kuulub J. Sirotkinilt välja mõistmisele (KrMS § 180 lg 1 alusel). /allkirjastatud digitaalselt/ 6