lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Eve Soostar Süüdistatav Aleksei Bari – isikukood 37203240296, elukoht xxx, vene keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, töökoht xxx OÜ, tõkend vahistamine, kehtivad kriminaalkaristused puuduvad. Kaitsja Sven Sillar RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Aleksei Bari
lg 1 järgi ja mõista karistuseks vangistus 3 kuud.
sätteid kohaldades määrata, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui Aleksei Bari ei pane 12-kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev.
lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 23.05.2020-5.06.2020, s.o 14 päeva. Aleksei Bari suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Vabastada Aleksei Bari kohtusaalis vahi alt. Välja mõista Aleksei Barilt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 267.60 eurot riigituludesse. Menetluskulud kogusummas 1143.60 eurot tasuda ühe kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber
Menetluskäi k ja kohtuot suse põhjendused Süüdistatava Aleksei Bari, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 5.06.2020.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Aleksei Bari süüdi tunnistamist ja karistamist
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 3 kuud.
Bari suhtes kohaldamata, jättes selle karistuse täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et A. Bari temale määratud ühe aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Karistuse täitmisele pööramisel lugeda kantuks A. Bari poolt vahi all viibitud aeg 23.05.2020-5.06.2020, s.o 14 päeva. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD-plaadi, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 876 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 267.60 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Liina Pohlak Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.