← Eesti

1-20-1620/24

1-20-1620 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 05. juuni 2020 Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1620 /20913000010/ Kohtunik Katrin Mike

) § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel.

§ 8

kohaselt peab isik, kes on leidnud lõhkematerjali, sellest viivitamata teavitama Häirekeskust ning võimaluse korral tagama leiu puutumatuse leiukohal. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu.

§ 2

lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi.

§ 2

lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi. Urmas Piht, omamata

§ 12

lg 1 sätestatud tegevusluba, sai oma ebaseaduslikku valdusesse kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil ja ajast alates, kuid mitte hiljem kui 10.09.2019, suures koguses, s.o 376 g brisantlõhkeaineid ja 3,9 kg paiskelõhkeaineid. Osa lõhkeainetest sai Urmas Piht oma ebaseaduslikku valdusesse Harjumaalt, sealhulgas X metsast ja polügoonilt, leidmise teel. Leitud lõhkeaine toimetas Urmas Piht kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil oma elukohta aadressile xxx. Urmas Piht valdas ja hoidis ebaseaduslikult suures koguses lõhkeaineid kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 10.09.2019 Kaitsepolitseiameti poolt toimetatud läbiotsimiseni oma elukohas x asuvas x. korruselises kortermajas x. korrusel asuvas korteris nr x. Kaitsepolitseiameti poolt Urmas Pihti elukohaks olevas x, Tallinn korterist nr x läbiotsimise teostamiseks evakueeriti menetlustoimingu käigus ohutus- ja turvakaalutlustel kortermaja x teise trepikoja elanikud. Nimetatud aadressil töötles Urmas Piht ebaseaduslikult lõhkeaineid, eemaldades polügoonilt leitud laske- ja lahingumoonast lõhkeainet. 3 Kogumina Urmas Piht soetas, valdas, hoidis ja töötles ümber ebaseaduslikult suures koguses kasutuskõlblikku lõhkeainet, s.o kokku mitte vähem kui 376 g erinevaid brisantseid lõhkeaineid ja samuti mitte vähem kui 3930 g (3, 9

  1. kg)paiskelõhkeaineid alljärgnevalt: Brisantlõhkeaineid ja nende segud kogumassiga ca 376 g (376,62 g): 1) Saksa päritolu 200- grammine lõhkeaine trotüüli laeng massiga 196,1 g, 2) lõhkeainete pentriidi ja tetrüüli segu massiga 68,82 g 3) lõhkeainete trotüüli, pentriidi ja heksogeeni segu massiga 111,4 g Erineval kujul paiskelõhkeaineid suitsuta püssirohi ja suitsuga püssirohtu kogumassiga 3930,76 g (3, 9
  2. kg)4) suitsuga püssirohu graanulid massiga 59,63 5) suitsuta püssirohu graanulid massiga 1442, 26 g 6) suitsuta püssirohu plaadid ja kettad massiga 8,99 g 7) suitsuta püssirohu vardad massiga 1698,3 g 8) metallkestast massiga 170,1 g suitsuta püssirohulaeng 9) suitsuta püssirohugraanulid ja plaadid massiga 65,08 g 10) suitsuta püssirohu plaadid massiga 486, 4 g Urmas Pihti poolt aadressil x, eelnimetatud lõhkeainete ebaseadusliku valdamise, hoidmise ja töötlemisega seadis ta ohtu nii korteriga nr x samas trepikojas asuva x korteri kui ka kogu x korteriga kortermaja elanike ja seal viibivate teiste isikute ning samuti ka kortermaja läheduses viibivate isikute elu ja tervise. Seega on Urmas Piht ebaseaduslikult käidelnud, s.o vallanud, hoidnud, ümbertöödelnud ja valmistanud suures koguses lõhkeainet ning põhjustanud sellega ohu paljude inimeste elule ja tervisele, mis on KarS § 414 lg 2 p 2, 3 kirjeldatud kuritegu. Urmas Piht omandas ja hoidis ebaseaduslikult suures koguses lahingumoona ja lahingumoona olulisi osi, millega põhjustas ohu paljude inimeste elule ja tervisele ja seda isikuna, kes on varem toime pannud elektridetonaatori ebaseadusliku käitlemise ehk lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku käitlemise. Relvaseaduse § 9 lg 1 järgi on isik, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona ning need oma valdusse võtnud, peab sellest viivitamata teatama politseile ning leiu üle. RelvS § 833 lg 2 järgi on lahingumoon, välja arvatud laskemoon, relvaseaduse tähenduses lõhkeainet, pürotehnilist ainet, süüteainet või muud süttimis- või plahvatusvõimelist keemilist ainet sisaldav sõjalise otstarbega vahend ja materjal, mida saab kasutada või kohandada vastase elavjõu ja lahingutehnika kahjustamiseks või hävitamiseks, lahinguvälja valgustamiseks, suitsukatte tegemiseks või signaliseerimiseks. RelvS § 832 lg 6 järgi on lahingumoona suures koguses käitlemine lahingumoona käitlemine koguses alates viiest ühikust või kui see sisaldab lõhkeainet üle 50 grammi või lõhkematerjali üle ühe kilogrammi või kui lahingumoon sisaldab pürotehnilist või muud keemilist ainet üle 300 grammi. RelvS § 8333 sätestab, et sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoonaga seotud tegevusaladel peab olema tegevusluba. Kaitseministri 10.07.2018 määrus nr 11 Sõjarelvade, laskemoona ja lahingumoona käitlemise nõuded ja kord § 2 lg 1 kohaselt võib sõjarelva, laskemoona või lahingumoona käidelda asjakohase tegevusloaga ettevõtja. RelvS § 83-50 lg 2 järgi võivad lahingumoona hoida Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 5 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse 4 osutamise korras. RelvS § 8351 lg 2 järgi võivad lahingumoona edasi toimetada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit. RelvS § 8352 lg 2 järgi võivad lahingumoona vedada Kaitseministeeriumi või Siseministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ja Kaitseliit ning RelvS § 8333 lõike 1 punktis 3 sätestatud tegevusluba omav ettevõtja teenuse osutamise korras. Lõhkematerjaliseaduse (edaspidi

) § 12 lg 1 tulenevalt võib lõhkematerjali käidelda vaid tegevusloa alusel.

§ 8

lg 1 tulenevalt on isik, kes on leidnud lõhkematerjali sisaldava leiu, kohustatud sellest viivitamata teavitama Häirekeskust. Leidja ei omanda lõhkematerjali sisaldavat leidu.

§ 2

lg 1 järgi on lõhkematerjal lõhkeaine ja lõhkeainet sisaldav toode, mida käsitatakse lõhkematerjalina ohtlike kaupade transporti käsitlevates ÜRO soovitustes ning mis kuulub ohtlike veoste rahvusvahelise autoveo Euroopa kokkuleppe lisade kohaselt esimesse ohuklassi.

§ 2

lg 2 järgi on lõhkeaine keemiline ühend või ainete mehaaniline segu, mis võib füüsikalise mõjutuse, keemilise reaktsiooni või teise aine detonatsiooni toimel plahvatada õhuhapnikuta. Ohtlike veoste autoveo eeskirja § 1 lg 3 järgi liigitatakse lõhkeained ja neid sisaldavad esemed 1 ohuklassi.

§ 2

lg 3 järgi seisneb lõhkematerjali käitlemine selle omandamises, valdamises, hoidmises, veos, kasutamises, hävitamises. Lõhkeseadeldiseks loetakse KarS § 413 järgi lõhkeainet ning plahvatust esile kutsuvat mehhanismi sisaldavat seadeldist. Lõhkeseadeldise olulise osa all mõistetakse selle koostisosa, ilma milleta ei ole lõhkeseadeldise toimimine võimalik. Urmas Piht, omamata vastavat tegevusluba lahingumoona käitlemiseks ja samuti omamata lõhkematerjali seaduses sätestatud tegevusluba lõhkematerjali käitlemiseks, omandas ebaseaduslikult kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 10.09.2019, suures koguses, s.o mitte vähem kui 70 erinevat ühikut lahingumoona ja mitte vähem kui 104 lahingumoona olulist osa. Suurema osas lahingumoona ja lahingumoona olulisetest osadest sai Urmas Piht oma ebaseaduslikku valdusesse Harjumaalt erinevatest kohtadest, sealhulgas X metsast ja polügoonilt leidmise teel. Leitud lahingumoona ja lahingumoona olulised osad toimetas ta kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil oma elukohta aadressile x, Tallinn. Urmas Piht omandas ja hoidis ebaseaduslikult suures koguses lahingumoona ja lahingumoona olulisi osasid kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 10.09.2019 Kaitsepolitseiameti poolt toimetatud läbiotsimiseni oma elukohas x asuvas x. korruselises kortermajas x. korrusel asuvas korteris nr 62. 10.09.2019 Kaitsepolitseiameti poolt Urmas Pihti elukohaks olevas x asuvas korterist nr x läbiotsimise teostamiseks evakueeriti menetlustoimingu käigus ohutus- ja turvakaalutlustel kortermaja x, Tallinn teise trepikoja elanikud. Samuti hoidis U. Piht lahingumoona olulisi osi oma sõiduautos Hyundai Getz registreermisnumbriga x. Kogumina Urmas Piht omandas ja hoidis ebaseaduslikult suures koguses s.o 70 erinevat liiki lahingumoona ja 104 lahingumoona olulist osa alljärgnevalt: 1) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktidest 19E-PL0024 ja 20E-PL0001 tulenevalt erinevat liiki tööstuslikult valmistatud kasutuskõlblikke lõhkeaineid sisaldavat lahingumoona:

  1. a)unitaarlasukomplekti paiskelaenguga hülss, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 19EPL0024 sisaldab 350 g suitsuta püssirohtu (püssirohuplaadid);
  2. b)2 sütikuteta kaliiber 75 mm kildmürsku, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 19E-PL0024 sisaldasid poole ettenähtud kogusest ehk 200 g brisantlõhkeainet trotüül;
  3. c)3 sütikuteta kaliiber 75 mm kildmürsku, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldavad 450 g brisantlõhkeainet trotüül igaüks;
  4. d)sütikuta kaliiber 75 mm kildmürsk 75 mm MLE 1928, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldab 648 g brisantlõhkeainet trotüül;
  5. e)2 Saksa päritolu sütikuteta kaliiber 88 mm kildmürsku 8,8 cm sprenggranate L/4,5, millest üks sisaldas ekspertiisiakti nr 20E-PL0001 järgi 700 g brisantlõhkeainet trotüül 5 ja teine pooles ulatuses brisantlõhkeainet trotüül;
  6. f)2 sütikuta jalaväevastast hüpikmiini S-mine 35, mis tulenevalt ekspertiisiakti nr 20EPL0001 järgi sisaldavad 182 g brisantlõhkeainet trotüül igaüks;
  7. g)5 Vene päritolu kaliiber 45×310 mm BR-243 tüüpi trasseerivate soomustläbistavate mürskudega unitaarlasukomplekti, mille mürsud sisaldavad tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 detonaatoreid ja 18,4 g brisantlõhkeainet trotüül ning hülsid suitsuta püssirohust paiskelaenguid massiga 360 g igaüks;
  8. h)1 Saksa päritolu sütikuta kaliiber 37 mm kildmürsk 3,7 cm sprenggranate L/4,1 C/30 L`spur, mis sisaldab 27 g brisantlõhkeainet trotüül;
  9. i)1 Saksa päritolu sütikuta kaliiber 37 mm kildmürsk 3,7 cm sprenggranate L/4,1 Lh 37, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldab 27 g brisantlõhkeainet trotüül;
  10. j)10 Saksa päritolu kaliiber 20 mm soomustläbistavat mürsku 2 cm Pzgr.L´Spur Zerl, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldavad 2,4 g brisantlõhkeainet heksogeeni (RDX) või pentriiti (PETN) igaüks;
  11. k)6 sütikuta Vene päritolu käsigranaati RGD-33, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20EPL0001 sisaldavad ca 130 g brisantlõhkeainet trotüül igaüks;
  12. l)1 Vene päritolu sütikuta kaliiber 57 mm trasseeriv kild-süütemürsk OR-218U, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldab 153 g heksogeeni ja alumiiniumpulbri segu;
  13. m)3 sütikuta Vene päritolu käsigranaadi RGD-33 päisosa, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldavad ca 130 g brisantlõhkeainet trotüül igaüks.
  14. n)Vene päritolu sfääriline kild- püssigranaat 1914, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20EPL0001 sisaldab 260 g püssirohu baasil lõhkeainet;
  15. o)Vene päritolu sütikuta kaliiber 45 mm kildmürsk O-240, mis tulenevalt ekspertiisiaktist nr 20E-PL0001 sisaldab 118 g brisantlõhkeainet trotüül. 2) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktist nr 20E-PL0003 tulenevalt süüteainet sisaldav 1 Saksa päritolu kaliiber 20 mm soomustläbistav süütemürsk, mis sisaldab ca 12 g valge fosfori süütelaengut. 3) 10.09.2019 teostatud läbiotsimise käigus ohutuskaalutlustel Põhja- Eesti pommigrupile hävitamiseks üle antud väljasõiduaruande nr 1-2019-418 tulenevalt lõhkeaineid sisaldav lahingumoon:
  16. a)1 sütikuga käsigranaat F1, mis sisaldab lõhkeainet trotüül
  17. b)1 sütikuga käsigranaat RG-42, mis sisaldab lõhkeainet trotüül
  18. c)1 sütikuta käsigranaat RPG-40, mis sisaldab lõhekainet trotüül
  19. d)1 sütikuga kaliiber 23 mm mürsk süüteainega
  20. e)1 sütikuta käsigranaat No 5 MK 1, mis sisaldab lõhkeainet trotüül
  21. f)1 sütikuga miinipildujamiin mudel 1915 tüüp A/B, mis sisaldab lõhkeainet trotüül
  22. g)2 hülssi püssirohuga
  23. h)2 sütikuga 55 mm lask, mis sisaldavad lõhkeainet trotüül
  24. i)4 sütikuga Eesti granaati, mis sisaldavad lõhkeainet trotüül
  25. j)3 käsigranaati Mills, mis sisaldavad lõhkeainet trotüül
  26. k)5 sütikuga hüpikmiini S- mine 35, mis sisaldavad lõhkeainet trotüül
  27. l)3 sütikuga käsigranaati (munagranaat) 39, mis sisaldavad lõhkeainet trotüül
  28. m)1 sütikuga fugassmürsk 85 mm, mis sisaldab lõhkeainet trotüül
  29. n)1 sütikuga kild-fugassmürsk 23 mm, mis sisaldab lõhkeainet heksogeen
  30. o)2 ilma sütikuta käsigranaati RG-42, mis sisaldavad lõhkeainet trotüül 4) lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiisiaktide 19E-PL0024 ja 20E-PL0001 kohaselt 15 tööstuslikult valmistatud kasutuskõlblikke lõhkeaineid sisaldavat lahingumoona olulist osa: 6
  31. a)8 mürsu päissütikut, mille iga sütiku detonaator sisaldab ca 2 - 4 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet;
  32. b)1 mürsu Zt.Z tüüpi päissütik, mille sütiku detonaatori osa sisaldab ca 15 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet;
  33. c)1 mürsu No 106 tüüpi päissütik, mille detonaatori osa sisaldab ca 10 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet;
  34. d)1 sütiku detonaator, mis sisaldab ca 2 - 4 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet;
  35. e)1 mürsu K.Z. 40 tüüpi päissütiksütik, mille detonaatori osa sisaldab ca 2 – 4 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet;
  36. f)1 mürsusütiku vahedetonaator, mis sisaldab ca 100 g brisantlõhkeainet;
  37. g)1 Vene päritolu miinipildujamiini sütik MP 82, mille detonaatori osa sisaldab ca 10 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet;
  38. h)1 Vene päritolu mürsu põhjasütik MD-10, mille sütiku detonaatori osa sisaldab ca 2 4 g initsieerivat ja brisantlõhkeainet; 5) 10.09.2019.a teostatud läbiotsimise käigus ohutuskaalutlustel Põhja- Eesti pommigrupile hävitamiseks üle antud väljasõiduaruandest nr 1-2019-418 tulenevalt lahingumoona olulised osad:
  39. a)1 sütik
  40. b)34 mürsu pärissütikut
  41. c)10 mürsu sütikut
  42. d)14 põhjasütikut
  43. e)9 vahedetonaatorit
  44. f)10 detonaatorit
  45. g)2 granaadi sütikut
  46. h)9 miinisütik Urmas Pihti poolt aadressil x, eelnimetatud lahingumoona ja lahingumoona oluliste osade ebaseadusliku omandamise ja hoidmisega seadis ta ohtu nii korteriga nr x samas trepikojas asuva x korteri kui ka kogu x korteriga kortermaja elanike ja seal viibivate teiste isikute ning samuti ka kortermaja läheduses viibivate isikute elu ja tervise. Seega on Urmas Piht, isikuna, kes on varem toime pannud elektridetonaatori ebaseadusliku käitlemise ehk lõhkeseadeldise oluliste osade ebaseadusliku käitlemise, taas ebaseaduslikult suures koguses vallanud, hoidnud ja ümbertöödelnud ning valmistanud lahingumoona ja lahingumoona ja lõhkeseadeldiste olulisi osasid ja põhjustanud sellega ohu paljude inimeste elule ja tervisele, mis on KarS § 415 lg 1¹ p 1, 3, 4 kirjeldatud kuritegu. Urmas Piht, omamata relvaseaduses (edaspidi RelvS) § 34 lg 2 sätestatud vastavat relvaluba, mis annab selle omajale õiguse relvaloale kantud relva ja selle laskemoona käitlemiseks, soetas ja valdas kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajast alates, kuid mitte hiljem kui 10.09.2019 ebaseaduslikult RelvS § 19 lg 1 p 5 mõistes tsiviilkäibes piiratud tulirelva laskemoonas. s.o vähemalt 225 laskekõlblikku tulirelva padrunit ja 4 RelvS § 21 lg 1, 1¹ mõistest tulirelva olulist osas. s.o 2 tulirelva relvarauda, millest 1 relvaraua sees padrun. Samuti puudusid Urmas Pihtil RelvS § 32 lg 1 ja 2 sätestatud relva soetamisluba piiratud tsiviilkäibega relvade ja laskemoona soetamiseks, mis annab selle omajale õiguse loal märgitud relvaliigi hulka kuuluva relva soetamiseks, selle järgnevaks hoidmiseks ja edasitoimetamiseks kuni relva registreerimiseni, samuti vastava laskemoona soetamiseks ning RelvS § 26 lg 1 sätestatud kollektsioneerimisluba. Osa tulirelvapadrunitest sai Urmas Piht oma ebaseaduslikku valdusesse Harjumaalt erinevatest kohtadest, sealhulgas X metsast ja polügoonilt leidmise teel. Padrunid toimetas ta kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil oma elukohta aadressile x. 7 Urmas Piht valdas ja hoidis ebaseaduslikult kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata ajast alates kuni 10.09.2019 Kaitsepolitseiameti poolt toimetatud läbiotsimiseni oma elukohas x x asuvas x. korruselises kortermajas x. korrusel asuvas korteris nr x tulirelva padruneid ja tulirelva olulisi osasid alljärgnevalt: 225 laskekõlblikku tulirelvapadrunit: 1) 1 ääretulepadrun .22 LR 2) 5 vintpüssipadrunit 5,56 x45 mm 3) 4 vintpüssipadrunit 6,5x52 mm Carcano 4) 2 vintpüssipadrunit 6,56x53,5R Mannlichter 5) 1 vintpüssipadrunit 7 mm Remington Magnum 6) 3 vintpüssipadrunit 7,5x54mm MAS 7) 2 püstolipadrunit 7,62x25 Tokarev 8) 1 vintpüssipadrun 7,62x51, 9) 3 vintpüssipadrun .30-06 Springfield 10) 25 vintpüssipadrunit .303 British 11) 108 vintpüssipadrunit 7,62x54R 12) 7 püstolipadrunit 7,65 mm Browning 13) 9 vintpüssipadrunit 7,92x57 mm Mauser. 14) 13 vintpüssipadrunit 8 mm Lebel 15) 1 vintpüssipadrunit 8x 59 mm Breda 16) 33 püstolipadrunit kaliiber 9x19 mm 17) 1 üks iselaetud püstolipadrun .40 S&W 18) 5 püstolipadrunit .45 ACP. 2 tulirelva olulist osa: 1) deformeerunud püssi relvaraud koos padrunipesaga, päästiku ja deformeerunud lukukojaga, mille puhul on tegemist sileraudse püssi Frolov kaliiber 32 detailidega, püssi lukukoda ja päästik pärinevad vintpüssilt Mauser mudel 98 kaliiber 7,92x57 mm Mauser 2) vintpüssi relvaraud, millest osaliselt välja ulatumas padrun RelvS § 21 lg 1¹ järgi käsitatakse tulirelva oluliste osadena ka muid esemeid, mida on võimalik nende valmistamismaterjali või konstruktsiooni ära kasutades üldlevinud tehniliste vahendite või tööriistadega töödelda, ümber ehitada või kohandada RelvS § 21 lõikes 1 nimetatud osaks. RelvS § 21 lg 1 järgi on tulirelva olulised osadeks relvaraud, relvaraam, relva lukukoda, sealhulgas vajaduse korral hõlmates nii lukukoja kui ka relvaraami, püstolikelk, trummel, lukk, sulgur ja adapter, mis eraldi esemetena kuuluvad samasse klassi kui tulirelv, mille külge need on kinnitatud või mille külge kinnitamiseks need on ette nähtud. Seega on Urmas Piht ebaseaduslikult käidelnud, s.o ebaseaduslikult soetanud, vallanud ja hoidnud tulirelva olulisi osasid ja tulirelva laskemoona, mis on KarS § 418 lg 1 kirjeldatud kuritegu. Urmas Piht soetas, valdas ja hoidis ebaseaduslikult tsiviilkäibes keelatud laskemoona. Täpsemalt soetas Urmas Piht kohtueelse menetluse käigus täpselt tuvastamata ajal, kuid mitte hiljem kui 10.09.2019 relvaseaduse § 20 lg mõistest tsiviilkäibes keelatud laskemoona ehk vähemalt 55 laskekõlblikku tulirelva padrunit alljärgnevalt: 1) 48 Vene päritolu kaliiber 12,7 x108 mm B-32 tüüpi soomustläbistava süütekuuliga padrunit 2) 5 Vene päritolu kaliiber 12,7x 108 mm padrunit 3) 1 Saksa päritolu kaliiber 15x101 mm lõhkekuuliga padrun, mis sisaldab ca 1,5 g brisantlõhkeainet pentriiti (PETN) 4) 1 Vene päritolu kaliiber 14,5 x 114 mm padrun 8 RelvS § 20 lg 4 p 2 järgi on tsiviilkäibes keelatud soomustläbiv laskemoon ja RelvS § 20 lg 4 p 6 tulenevalt on tsiviilkäibes keelatud eriohtlikkusega relvade laskemoon. Siseministri 11.12.2001 nr 98 määrus „Eriohtlikkusega relvade ja laskemoona liikide loetelu“ § 1 p 4 kohaselt kuuluvad eriohtlikkusega relvade hulka tulirelvad alates cal 50 laskmiseks padrunitega 12,7 × 99 mm ja 12,7 × 108 mm ning nendest suurema kaliibriga vintraudse relva padruniga. Sama määruse § 2 p 2 kohaselt on tsiviilkäibes keelatud soomustläbistava kuuliga padrunid. Osa tulirelvapadruneid sai Urmas Piht oma ebaseaduslikku valdusesse Harjumaalt erinevatest kohtadest, sealhulgas X metsast ja polügoonilt leidmise teel. Padrunid toimetas ta kriminaalmenetluses täpselt tuvastamata viisil oma elukohta aadressile x, x. Padruneid hoidis Urmas Piht oma elukohas aadressil x kuni 10.09.2019, misjärel need sealt Kaitsepolitseiameti poolt läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. Seega on Urmas Piht ebaseaduslikult soetanud, vallanud ja hoidnud tsiviilkäibes keelatud laskemoona, mis on KarS § 418¹ lg 1 kirjeldatud kuritegu. 6. KOKKULEPPE SISU Juhindudes KrMS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav Urmas Piht ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe: 6.1.KarS § 414 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest taotleb prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 6 aastat; KarS § 415 lg 11 p 1, 3, 4 järgi vangistusega 7 aastat 6 kuud, § 418 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat ning § 4181 lg 1 järgi vangistusega 2 aastat. Liitkaristusena KarS § 64 lg 1 alusel taotleb prokurör süüdistava karistamist vangistusega 7 aastat 6 kuud. Karistuse kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamise päev 10.09.2019. 6.2.Menetluskuluna tuleb Urmas Pihtilt välja mõista sundraha 1460 eurot, ekspertiisikulud 3006 (420+1296+1290) eurot ning määratud kaitsjaga seonduv kulu kohtueelses menetluses 1099,80 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses osalemise eest. Menetluskulusid on süüdistataval võimalik tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest. 6.3.Süüdistatavalt ära võetud lõhkeaine, lahingumoon, lahingumoona ja lõhkeseadeldiste olulised osad, tulirelva olulised osad ja laskemoon konfiskeeritakse ning hävitatakse või antakse EKEIle õppeotstarbel kasutamiseks. 7. KOHTU SEISUKOHT 7.1.Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava ja prokuröri selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. 7.2.Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub Urmas Piht talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja talle tuleb mõista karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Süüdistatavalt äravõetud esemed tuleb konfiskeerida. Samuti tuleb Urmas Pihtilt välja mõista menetluskulud vastavalt kokkulepitule. /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Mikenberg Kohtunik 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.