MÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Määruse tegemise aeg 04.06.2020 Väärteoasja number 4-18-4523 Kohtunik Janika Kallin Väärteoasi Merle Merilo kaitsja taotlus väärteoasjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks kohtuväliselt menetlejalt. Menetlusosalised Merle Merilo, isikukood 47101072766, elukoht xxx vallas x. Kaitsja Indrek Repnau. Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS § 23 kohus määras:
- Rahuldada osaliselt Merle Merilo kaitsja taotlus väärteoasjas kantud menetluskulude väljamõistmiseks kohtuväliselt menetlejalt.
- Mõista Tallinna linnalt välja Merle Merilo poolt valitud kaitsjale makstud tasu 150,00 eurot.
- Ülejäänud osas jätta väärteomenetluses kantud õigusabikulu Merle Merilo enda kanda. Edasikaebamise kord: Kohtumenetluse pool võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, millal ta sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud: Merle Merilo esitas 03.09.2018 VTMS § 78 lg 1 alusel Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse. Merle Merilo taotles kohtult Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 09.08.2018 määruse (kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine kirjalikus hoiatamismenetluses, trahviteade nr 191422) ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Riika Kivinukki 28.06.2018 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse (trahviteade 191422) tühistamist. Kaebajat esindas valitud kaitsja Indrek Repnau. Maakohus rahuldas 10.09.2018 määruse alusel Merle Merilo kaebuse ja tühistas Tallinna Linnavalitsuse linnasekretäri Toomas Sepa 09.08.2018 määruse (kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine kirjalikus hoiatamismenetluses, trahviteade nr 191422) ja Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti menetluse ja piirkonnatöö osakonna vaneminspektor Riika Kivinukki 28.06.2018 kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse (trahviteade 191422). Merle Merilo esindaja esitas 04.02.2019 Harju Maakohtule VTMS § 23 alusel avalduse kaebemenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks. Avalduse järgi lõpetas Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet vaidlustatud väärteoasjas nr 410118008415 menetluse väärteotunnuste puudumise tõttu. Kaitsja kajastas avalduses õigusabiteenuse hinna ja Merle Merilole osutatud õigusabiteenuste loetelu ning taotles 1200,00 euro hüvitamist Tallinna Linnavalitsuse eelarve vahenditest. Maakohus rahuldas 08.02.2019 määruse alusel Merle Merilo esindaja taotluse ja mõistis Tallinna Linnavalitsuse eelarve vahenditest 1200 eurot Merle Merilo kasuks väärteomenetluse raames kantud menetluskulude hüvitamiseks. Maakohus nentis, et Merle Merilo poolt kaitsjale makstud tasu on mõistliku suurusega ning kooskõlas VTMS § 23 hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-de 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtumääruse alusel riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarve vahenditest. Tallinna Linnavalitsus (Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti kaudu) esitas Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja määrusele kaebuse. Menetleja leidis, et kolm kuud pärast põhivaidluses lahendi tegemist ei olnud menetluskulude välja mõistmine põhjendatud, see küsimus tulnuks lahendada põhimenetluses. Samuti heitis menetleja maakohtule ette seda, et kohus ei selgitanud enne lahendi tegemist välja kohtuvälise menetleja seisukohta. Tallinna Ringkonnakohus tühistas oma 27.02.2019 määrusega maakohtu lahendi ja saatis Merle Merilo kaitsja taotluse väärteomenetluses kantud kulude hüvitamiseks lahendamiseks kohtuvälisele menetlejale. Ringkonnakohus leidis, et maakohtul puudus pädevus Merle Merilo kaitsja taotluse läbi vaatamiseks, Merle Merilo pidanuks taotluse esitama kohtuvälisele menetlejale. Merle Merilo vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu lahendi Riigikohtus. Merle Merilo esindaja ei nõustunud ringkonnakohtu loogikaga selles, et VTMS § 23 on kohaldatav ainult juhul, kui kohus lõpetab väärteomenetluse VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Lisaks heitis Merle Merilo esindaja ringkonnakohtule ette seda, et enne lahendi tegemist ei selgitatud välja kaebaja seisukohta. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 27.02.2019 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Riigikohus nõustus kaebajaga selles, et ringkonnakohtul tulnuks enne asja lahendamist välja selgitada kaebaja seisukoht. Riigikohus nentis, et maakohus oli kooskõlas VTMS § 23 õigustatud ja kohustatud valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamise küsimust läbi vaatama ning VTMS § 23 ei kohaldu ainult juhtudele, kus väärteomenetluse lõpetab kohus. Riigikohus leidis, et ringkonnakohtul tuleb uuel arutamisel analüüsida küsimust sisuliselt ja mh anda hinnang tasutaotluse esitamise tähtaegsusele. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 04.11.2019 määrusega Harju Maakohtu 08.02.2019 määruse, millega rahuldati Merle Merilo kaitsja taotlus menetluskulude hüvitamiseks ning mõisteti Tallinna Linnavalitsuse eelarve vahenditest Merle Merilo kasuks välja 1200,00 eurot. Ringkonnakohus jättis Merle Merilo kaitsja taotluse läbi vaatamata, sest taotlus ei olnud esitatud mõistliku aja jooksul – kaitsja esitas taotluse kulude hüvitamiseks 3,5 kuud peale väärteomenetluse lõpetamisest teada saamist. Ringkonnakohus nentis, et ei VTMS ega KrMS ei reguleeri, millise tähtaja jooksul tuleb taotlus menetluskulude hüvitamiseks esitada olukorras, kus menetluse lõpetab väärteokoosseisu puudumisel kohtuväline menetleja. Ringkonnakohus leidis, et kulude hüvitamise mõistlikuks ajaraamiks tuleb lugeda edasikaebetähtaeg, so 15 päeva ja seega esitas Merle Merilo kaitsja taotluse hilinenult. Merle Merilo esindaja vaidlustas ringkonnakohtu määruse Riigikohtus. Kaebaja märkis, et VTMS § 23 sätestatud taotluse esitamise tähtaeg on reguleerimata, kuid ta lähtus taotluse esitamisel SKHS § 14 lg 3 sätestatud tähtajast, mis on 6 kuud arvates määruse teada saamisest. Kaebaja viitas, et ringkonnakohtu loogika, mille järgi tuleb taotlus tasu hüvitamiseks esitada edasikaebe tähtaja jooksul on väär seetõttu, et enne tasu hüvitamise taotluse esitamist peab väärteomenetluse lõpetamise otsustus olema jõustunud. Riigikohus tühistas 10.03.2020 määruse alusel Tallinna Ringkonnakohtu 04.11.2019 määruse ja saatis asja ringkonnakohtule arutamiseks uues kohtukoosseisus. Riigikohus ei nõustunud ringkonnakohtu loogikaga selles, et taotlus kulude hüvitamiseks tuleb esitada edasikaebetähtaja jooksul – VTMS § 23 sätestatud taotlust ei saa lahendada enne, kui pole kindel, kas ja millisel alusel väärteomenetlus lõpetati. Riigikohus leidis, et kaebajale ei ole ette heidetav taotluse esitamine 3,5 kuud pärast menetluse lõpetamise otsustuse tegemist, sest kehtiv õigus ei näe ette sellise taotluse esitamise tähtaega. Riigikohus luges seetõttu kaebaja taotluse tähtaegseks ja nentis, et uuel arutamisel tuleb ringkonnakohtul sisuliselt hinnata kohtuvälise menetleja määruskaebuses esitatud väiteid. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 01.04.2020 määrusega Harju Maakohtu 08.02.2019 määruse ja saatis asja Harju Maakohtule arutamiseks teises kohtukoosseisus. Ringkonnakohus märkis, et maakohus rikkus oluliselt väärteomenetlusõigust lahendades taotluse ilma, et sellele oleks lisatud tõendid, mis kinnitaksid seda, et menetlusalusel isikul on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigusabitoimingute eest. Tallinna Ringkonnakohtu määrus on jõustunud. Harju Maakohtu 11.05.2020 määruses määras kohus, et Merle Merilo kaitsja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks tuleb lahendada kirjalikus menetluses. Kohtuvälist menetlejat kohustati taotlusele vastama ja pooltele selgitati õigust esitada taotlusi ning vajadusel taandust asja lahendava kohtuniku vastu. Kaebaja taotlus: Kaebaja kaitsja esitas 04.02.2019 kohtule taotluse väärteomenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks. Taotluse järgi lõpetas kohtuväline menetleja Merle Merilo väärteoasjas nr 410118008415 menetluse väärteotunnuste puudumise tõttu 12.10.
- Merle Merilol tekkisid väärteomenetluses kulud, mis tuleb seega VTMS § 23 alusel hüvitada. Taotluse järgi osutas Merle Merilole õigusabiteenust Repnau Õigusbüroo OÜ jurist Indrek Repnau tunnihinnaga 120,00 eurot. Kokku kulus esindamiseks 10 tundi, sh: Õigusabitoiming Konsultatsioon Trahviteatega, fotodega, kinnistusraamatu andmetega tutvumine Kaebuse koostamine Kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumine Kaebuse koostamine kohtuvälise menetleja juhile Kohtuvälise menetleja juhi lahendiga tutvumine Konsultatsioon parkimiskoha kinnistu x omanikuga, tema esitatud dokumentidega tutvumine Kaebuse koostamine kohtule Kohtulahendiga tutvumine Kohtuvälise menetleja lahendiga tutvumine Avalduse koostamine kohtule Kestus 0,5 tundi 1 tund Maksumus 60 eurot 120 eurot 3 tundi 0,5 tundi 360 eurot 60 eurot 0,5 tundi 60 eurot 0,5 tundi 60 eurot 1,5 tundi 180 eurot 1,5 tundi 15 minutit 15 minutit 180 eurot 30 eurot 30 eurot 30 minutit 60 eurot Merle Merilo esindaja esitas e-toimiku kaudu 24.04.2020 menetluskulude nimekirja ja kliendile esitatud arved: 11.06.2018 arve nr MM1-6 summas 600 eurot ja 15.10.2018 arve nr MM1-10 summas 600 eurot. Kohtuvälise menetleja seisukoht: Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet saatis kohtule kirjaliku seisukoha. Menetleja hinnangul tuleb Merle Merilo taotlus menetluskulude väljamõistmiseks jätta rahuldamata ja kaebaja enda kanda. Kohtuväline menetleja on seisukoha järgi on kaitsja poolt osutatud õigusabiteenuse tunnihind mõistlik, kuid õigusabiteenuse raames osutatud toimingud ei olnud vajalikud järgmistel põhjustel: 1) Merle Merilol tekkisid menetluskulud üksnes seetõttu, et parkimise- ja hoiatusmenetluse vaidlustamise ajal ei esitanud kaebaja olulist tõendit, so luba parkimiseks; 2) Kui Merle Merilole väljastatud parkimisluba oleks olnud sõiduki armatuurlaual, nähtaval kohal, ei oleks trahviotsust tehtud; 3) Merle Merilo ei esitanud parkimisluba kaebuses trahviteatele ja määruskaebuses kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses – vastava tõendi esitamisel oleks hoiatustrahv tühistatud ja kohtumenetluse pidamiseks vajadus puudunuks; 4) Merle Merilo kaebust lahendades jaatas kohus kohtuvälise menetleja poolt tehtud trahviotsuse õiguspärasust; 5) Olukorras, kus parkimisõiguse olemasolu on kohtueelses menetluses nõuetekohaselt tõendamata, pidi Merle Merilo 20,00 euro suurust hoiatustrahvi vaidlustama asudes ja selleks kaitsjaga lepingut sõlmima asudes andma endale aru, et tema kulud võivad kujuneda trahvisummast oluliselt suuremaks. Ammugi pidanuks nimetatut mõistma menetlusaluse isiku kaitsja. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole õigusabiteenusele kulunud aeg mõistlik ja vajalik. Menetleja märkis, et Merle Merilo kaitsja on kaebajale kokku osutanud õigusabi 10h vältel. Tegemist oli hoiatustrahvi menetlusega, toimik sisaldas vaid hoiatustrahvi blanketti ja fotosid valesti parkimise kohta, seega ei saa 10h vältel osutatud õigusabi pidada asja sisu arvestades proportsionaalseks ja põhjendatuks. Kohtu seisukoht: Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et Merle Merilo väärteoasi lõpetati VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, seega tekkis kaebajal VTMS § 23 sätestatud õigus taotleda tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu hüvitamist. VTMS § 23 järgi hüvitatakse väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 toodud alustel menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Merle Merilo kaitsja osutas kliendile õigusabiteenust hinnaga 120 eurot tund ja kogukestusega 10 tundi. Kohtuvälise menetleja hinnangul on Merle Merilo valitud kaitsja õigusabiteenuse tunnihind 120 eurot mõistliku suurusega. Kohus märgib, et tunnihinna suurusjärk jääb iseenesest kohtupraktikas välja kujunenud arusaama raamidesse ja on seega mõistliku suurusega. Vaidlus on selles, kas Merle Merilo kulud olid vajalikud ja kas kulude tekkimine võis olla tingitud kaebaja käitumisest: kohtuvälise menetleja hinnangul saanuks kaebaja kulusid vältida, kui ta oleks paigutanud oma autosse, nähtavale kohale parkimise õiguspärasust kinnitava kirjaliku loa või esitanud selle menetluse varasemas faasis. Esmalt ei saa kohus jätta märkimata, et kohtuvälise menetleja seisukohas avaldatust [ pidi Merle Merilo 20,00 euro suurust hoiatustrahvi vaidlustama asudes ja selleks kaitsjaga lepingut sõlmima asudes andma endale aru, et tema kulud võivad kujuneda trahvisummast oluliselt suuremaks ning ammugi pidanuks nimetatut mõistma menetlusaluse isiku kaitsja ] võib aru saada ka nii, et teatud määras trahvisummade vaidlustamise asemel oleks mõistlikum need vaikides ära maksta, säästmaks aja- ja rahakulu. Kohus sellega ei nõustu. Inimene ei pea lähtuma nn väiksemate trahvide puhul põhimõttest maksan ja pigem ei vaidle. Samuti on inimesel vaba valik, kas ta tegeleb vaidlemisega ise või palkab selleks kellegi - VTMS § 23 sätestatu kehtib olenemata sellest, kas trahvisumma on 2 või 2000 eurot. Ainukesed riskid, mida kaebaja võtab on see, et kaitsjale makstud tasu ei ole kooskõlas kohtupraktikas välja kujunenud arusaamaga mõistliku suurusega tasust või õigusabiteenuse raames osutatud toimingud ei olnud asja keerukust, kaebaja enda käitumist jms tegureid silmas pidades vajalikud või mõistliku kestusega. Teiseks ei saa kohus lõpuni nõustuda kohtuvälise menetleja argumentidega selles, et Merle Merilo võinuks üldse vältida trahviotsuse väljastamist ja kohe paigaldada autot parkides nähtavale kohta parkimist lubava kinnituse. Kahtlemata on mõistlik eeldada, et olukorras kus kesklinnas asuva ja liiklusele avatud kinnistu omanik on hädas alusetult parkijatega ning võõraid autosid märgates reageeritakse, informeerivad KÜ liikmed külalist kehtivast parkimiskorrast. Samuti on mõistlik eeldada, et külaline tunneb ka ise huvi, kuidas on kinnistul parkimine korraldatud. Samas ei ole praktikas sellised kirjalikud kinnitused kuigi levinud ja tavapäraselt pargitakse võõrustaja või nn külaliste kohale suulise loa alusel. Seega ei ole Merle Merilole ette heidetav see, et ta võinuks vaidlust eos ära hoida, kui ta asetanuks sõidukit parkides selle armatuurlauale nähtavasse kohta parkimist õigustava loa. Eeltoodu tõttu on kohtu hinnangul põhjendatud Merle Merilo poolt kantud kulu, mis hõlmas konsultatsiooni kaitsjaga. Konsultatsiooni kestus – 30 minutit – on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Iseenesest on loogiline, et kaitsja tutvub peale kliendi suulise probleemikirjelduse ära kuulamist asjakohase dokumentatsiooniga. Antud juhul olid selleks kaitsja taotluse järgi trahviteade, fotod ja kinnistusraamatu väljavõte. Kaitsja kulutab kahtlemata dokumentidega tutvumisele aega, kuid antud juhul nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et trahviteatega, fotodega ja kinnistusraamatu andmetega kulunud tutvumise aeg (1 tund) ei ole mõistlik. Trahviteade on 1l lehel, trahviteate pöördel on väljavõtted õigusaktidest ning nendega peaks kaitsja eelduslikult oma ametist tulenevalt kursis olema. Selle läbitöötamiseks, mida kliendile ette heidetakse – so valesti parkimist – ei kulu kohtu arvates märkimisväärselt aega, samuti ei võta ülemäärast aega fotode ja kinnistusraamatu väljavõtte vaatlemine. Kohtu hinnangul on asja sisu silmas pidades mõistlik aeg kliendi kuulamisele ja dokumentide vaatamisele 45 minutit. Järgnevalt on Merle Merilo kaitsja kulutanud kaebuse koostamisele 3 tundi. Kaitsja kaebuse p 2 esitatud argument, mis puudutab väärteoetteheite ebaselgust (kd I tlk 32 pöördel) ei tarvitse kohtu hinnangul olla päris asjakohane ja edasistes kaebustes on kaitsja sellest ka loobunud. Kaebuse keskne väide – kohtuvälisel menetlejal puudus õigus x kinnistul trahviotsuseid väljastada põhjusel, et tegemist oli eramaaga, osutus edasises vaidluses edutuks. Kohus nõustub menetlejaga selles, et kohus rahuldas Merle Merilo kaebuse ja väärteomenetlus lõpetati lõpuks seetõttu, et ta esitas kohtule esitatavas kaebuses kirjaliku loa, millelt nähtus, et tal oli kinnistu (kaas)omaniku luba parkida. Kaitsja viitas loa olemasolule alles kohtuvälise menetleja juhile esitatavas kaebuses. Kohtuvälise menetleja juht on selles oma lahendis (kd I tlk 52) põhjendatult viidanud, et väiteid tuleb tõendada. Seega peab kohus võimalikuks, et algsele kaebusele kirjaliku loa lisamine pärssinuks edasist vaidlust ning kohtuväline menetleja rahuldanuks Merle Merilo kaebuse märksa varasemas faasis. Eeltoodu tõttu peab kohus asjas vajalikeks ja mõistlikeks toiminguteks üksnes kaebaja konsulteerimist ja dokumentidega tutvumist, kuid seda kokku 45 minuti ulatuses, mis teeb põhjendatud kulu suuruseks rahaliselt 90,00 eurot. Samuti on põhjendatud kohtule 04.02.2019 esitatud menetluskulude avalduse koostamiseks kulunud aeg – kohus rahuldab taotluse osaliselt. Kohus nendib, et kliendi andmed tuleb välja otsida, seejärel tuleb kajastada asjaolud ja välja kirjutada õigusabiteenuse spetsifikatsioon. Sellele kõigele kulutatud aeg 0,5 tundi (60,00 eurot) on kohtu arvates mõistlik. Ülejäänud õigusabikulude osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et need ei ole põhjendatud: kaebustes esitatud argumendid vaidluses edukaks ei osutunud ja väärteomenetlust nendele tuginevalt ei lõpetatud. Seega tuleb Merle Merilo kaitsja taotlus rahuldada osaliselt. Tallinna Linnalt tuleb Merle Merilo kasuks välja mõista 150,00 eurot väärteomenetluses kantud õigusabikulude katteks. Ülejäänud kulude osas tuleb Merle Merilo kaitsja taotlus jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/