Obsah (5)

§ 102§ 97§ 100§ 99§ 101

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Kaie Almere Otsuse tegemise aeg ja koht 25.09.2019 Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-128694 Tsiviilasi K Oi ja O Oi hag

§ 102kostja ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla seadusjärgse miinimumi.

Kostja ei ole töövõimetu ning kostja esitatud tõendid kinnitavad, et kolmas alaealine laps ei osutu hagejatele miinimumelatise maksmise tõttu hagejatest halvemasse olukorda.

1. Xxxx on maksnud ühekordseid toetusi ja xxxx vilistlaskogu
2. aastal stipendiumit hagejale 1 sportlike saavutuste eest. Nimetatud summad on erandlikud ja ühekordsed, 2 mistõttu ei saa nende summadega lapse ülalpidamisel arvestada. Kusjuures hageja 1 ei õpi enam xxxx, mistõttu on vilistlaskogu stipendiumiga arvestamine antud vaidluses igal juhul välistatud. Toetuste eest ei saa tasuda enda eluaseme, transpordi, toidu või vabaaja kulusid, vaid saadud toetused kuluvad tippspordi tegemiseks vajalike vahendite soetamisele ja tippspordiga jätkamiseks vajalike reiside finantseerimisele. Vastab tõele, et hageja 1 töötas eelmisel aastal ühe kuu vältel juulis xxxx, kuid sellest ühekordsest lisateenimisest suvel, ei saa järeldada, et alaealine ja täiskoormusel koolis käiv hageja 1 saaks või peaks end juba ise ülal pidada ning vanemad vabaneksid osaliselt oma seadusest tulenevast kohustusest.
3. Kostja väited kostja poolt soetatud spordivarustuse kaasavõtmisest on asjakohatud, kuivõrd jalatsid, mis hageja 2 kaasa võttis olid katkised ning enamus spordiriideid oli hagejale 2 väikseks jäänud. Samuti on kostja vastuväited seonduvalt transpordikuluga summas 60 eurot käesoleval juhul asjakohatud. Hageja 2 käib jätkuvalt trennis ja trennilaagrites (nt treeninglaager juuli lõpus), kuid seonduvalt kostja keeldumisega kergejõustikuklubi liikmemaksu ümbervormistamisest ja kostja korduvate kõnedega treenerile, tuli hageja 2 liikmelisus kokkuleppel treeneriga formaalselt peatada. Spordialase arengu jätkamiseks käib hageja 2 ka edaspidi viis korda nädalas xxxx trennis, mis tähendab seda, et sõltumata transpordi liigist (marsruuttakso pilet 2,30 eurot või autosõit edasi-tagasi ca 30 km) maksab transport xxxx trenni või vaba aja veetmiseks edasi-tagasi 3-4,6 eurot kord. Vanemate vahelised varasemate aastate kokkulepped ei puutu vähimagagi käesoleva vaidluse sisusse, mis keskendub ajaperioodile alates 12.11.
4. Ka kostja pakutud lahendused kompromissiks on ebamõistlikud, kuivõrd hagejate ümbervormistamine kostja nimele suurema toetuse saamiseks tähendab sisuliselt hüvitise väljapetmist riigilt, millega hagejate seaduslik esindaja nõus ei ole. Muuhulgas ei oma hagejate elatise nõude lahendamisel mistahes tähtsust ega saa arvestada kostja poolt välja toodud asjaolu, et hagejate seadusliku esindaja abikaasa teenib samuti sissetulekut. Samuti on välistatud võimalus hageja 2 tagasikolimisest kostja juurde. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
5. Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja palub vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ja välja mõista elatis vastavalt hagejate vanemate varalise seisundiga proportsionaalselt. Kostja on võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus, kokku 200 eurot. Kostja palub jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. Kuni isa juurde kolimiseni elas hageja 2 kostja juures ja oli tema ülalpidamisel. Hageja 1 elas alates jaanuarist 2007 isa juures ja oli isa ülalpidamisel. Kumbki hagejate vanematest elatist ei maksnud.
6. Kostja leiab, et hageja 1 kulutusi ei kanna hageja seaduslik esindaja suuremas osas ise. Osa kulutusi, sh spordivarustus, riided ja jalatsid kannab hageja 1 ise talle xxxx poolt makstud sporditeotuste, xxxx kogu poolt kastud stipendiumi arvelt. Samuti on tasunud võistluste stardimaksete ja spordivarustuse eest treener. Breketid on hagejale paigaldatud Haigekassa finantseerimisel tasuta ning visiidi ja tarvikute eest tasub kas hageja vanaema või hageja 1 enda arveldusarvel olevate vahendite arvelt. Kostjal on ka kolmas alaealine ülalpeetav xxxx sündinud R H, kes elab koos kostjaga. Harju Maakohus vähendas 10.12.2018 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-18-8718 R Hile makstavat elatist summale 169,91 eurot. Nimetatud kohtuotsusele on esitatud apellatsioonkaebus. Kostjal ei ole võimalik maksta hagejatele elatist miinimummääras, kuna sellisel juhul jääks oluliselt kehvemasse olukorda noorim poeg R H. R Hi kulud on intensiivsest kasvuajast ja kiirest arengust tingituna niivõrd suured, et kostjal vaba raha üldse ei jäägi. Kostja töötab xxxx bruto töötasuga 1 480 eurot kuus. Kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustust vastavalt reaalsetele võimalustele. Alates novembrist 2018 kuni jaanuar 2019 andis kostja kummalegi hagejale ülalpidamist 75 eurot kuus ja alates 01.02.2019 annab kostja kummalegi hagejale ülalpidamist 100 eurot kuus. 3
7. Kostja ja temaga koos elava alaealise lapse R Hi vältimatud püsikulutused ühes kuus on 1 402 eurot, millest kostja kulud on 650 eurot ja lapse kulud 532 eurot. Kostja kulud koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, eluasemekuludega seotud kuludest (maksed III pensionisambasse) 57 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, toidukuludest 150 eurot, sidekuludest 38 eurot, kulutustest tervishoiule 35 eurot, kulutustest riietele 30 eurot, kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 20 eurot ja lemmikloomadega seotud kulust 30 eurot. Kostjaga koos elava alaealise lapse R Hi igakuised kulud koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, kulutustest transpordile 90 eurot, lasteaiakuludest 70 eurot, toidukuludest 75 eurot, sidekuludest 12 eurot, kulutustest tervishoiule 15 eurot, kulutustest riietele 50 eurot, kulutustest hügieenitarvetele ja pesuvahenditele 10 eurot ja kulutustest vabale ajale, hobidele 10 eurot. Kuna kostja kogusissetulek on ühes kalendrikuus (koos elatisega ja lastetoetusega) kokku ca 1 500 eurot, millest 100 eurot on öötöö ning minimaalsed kulud kokku ca 1 400 eurot. Kostja sissetulek kõigub ja oleneb öötööst. Kostja peab oma tervisliku seisundi tõttu muutma töö iseloomu. Kostjal ei ole võimalik väikese lapse kõrvalt ka lisatöö võimalusele. Samuti ei ole võimalik töökoha vahetus, kuna kostja on xxxx, see on tema eriala ja ta on teeninud riiki juba üle 20 aasta. Kostja leiab, et hagejate esindajal O Oil on oluliselt parem varaline ja majanduslik seisund laste ülalpidamiseks ja palub kohtul arvestada vanemate erineva majandusliku võimekusega.
8. 20.06.2019 menetlusdokumendis märgib kostja, et kostja sissetulek väheneb alates 01.07.2019 u 50 euro tulumaksukohustuse võrra. Alates
9. aastast on hageja 1 elanud isaga. Isal on olnud lapse suhtes faktiliselt ainuhooldusõigus ja otsused (tippsport) on võetud vastavalt isa majanduslikele võimalustele. Kostjal ei ole võimalik oma majandusliku võimekuse juures toetada tippsporti. Seoses hageja 2 kolimisega ei ole hageja 1 seetõttu halvemasse olukorda sattunud ning eelkõige peaks analüüsima, kui palju oleks kostjal vaja maksta laste ülalpidamiseks seoses lisakulutustega mida põhjustas hageja 2 kolimine isa juurde. Hagejate transpordikulud on selgelt üle paisutatud. Tegelikult ei vea hagejate seaduslik esindaja lapsi trennidesse igapäevaselt. Lisaks ei ole kindlasti suurenenud oluliselt ka elamisele seonduvad kulud. Hageja 2 on siiani saanud omale osaliselt ka vanema venna spordivarustuse. Riietele märgitud kulu on ülepaisutatud tahtlikult.
10. Hageja 1 sai 10.08 töötasu 327 eurot ja koos stipendiumiga on hageja 1 aastane sissetulek 2 102 eurot. On ka võimalik, et hageja 2 elab edasi kostja juures. Kostja poolt soetatud spordivarustuse võttis hageja 2 kaasa. Kostja maksis hageja 2 treeningutasu kuni maini
11. Alates maist 2019 ei käi kostja 2 xxxx. Seega ei saa olla ka transpordikulu. Kostja on peres vaid üksi palgasaaja, hagejate peres on kaks palgasaajat. Kostja on varasemalt pidanud kasvatama kahte ühist last oluliselt väiksemas määras. Samuti loobus kostja lahutamisel vara poolitamisest ja leppis 1/5 osaga. Hagejate seaduslikule esindajale jäi kogu korteri sisustus. Kostjal ei ole lisateenimise võimalusi töö iseloomu ja raskuse tõttu, kuna töötab xxxx graafiku alusel. Kostjal ei ole võimalik vahetada elukohta või piirata nt transpordikulusid, kuna need on seotud väiksema lapse hooldusõiguse teostamisega.
12. 06.09.2019 kohtule esitatud menetlusdokumendis palub kostja arvestada asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja saab peretoetust summas 120 eurot, mida kostja palub elatise määramisel arvesse võtta ja selle võrra elatist vähendada. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
13. Kohus, leiab, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja tuleb osaliselt rahuldada.
14. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista igakuine elatis miinimummääras alates 12.11.2018 kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Perekonnaseaduse (

) § 96 kohaselt on ülalpidamist andma kohustatud isikuteks täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97p 1 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps.

Kohus 4 tuvastab, et xxxx sündinud K O ja xxxx sündinud O O on V R ja O Oi alaealised lapsed. Seega on kostja hagejate ema ning hagejad on õigustatud kostjalt ülalpidamist saama ning perekonnaseadusest lähtuvalt on kostja hagejate emana kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises (

§ 100lg 2).

Vaidlust ei ole selles, et hageja 1 elab alates jaanuarist 2007 oma isa juures ning hageja 2 elab oma isa juures alates 06.10.

2. Kohus on pooltele selgitanud toimunud istungil poolte tõendamiskohustust (vt digitaalne kohtutoimik 23.05.2019 kohtuistungi protokoll, lk 13).
3. Kohtule esitatud elatisenõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolt ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine, st rikutud on lapse õigust saada ülalpidamist. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist.

§ 99

lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (

§ 100

lg 1).

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis on

1. aastal 250 eurot kuus ja
2. aastal 270 eurot kuus. Riigikohtu praktika kohaselt on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus

§ 101lg 1 järgi üldjuhul pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Ülalpidamiskohustuse rikkumisega on tegemist siis, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt või ebaregulaarselt. Vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb (RKTKo nr 3-2-1-159-12, p 11).

1. Vaidlus puudub selles, et kostja on tasunud 15.10.2018 hagejate seaduslikule esindajale 100 eurot selgitusega „Oiga seotud kulude katteks okt 2018“, 19.11.2018, 10.12.2018 ja 02.01.2019 tasus kostja hagejate ülalpidamiseks kokku 150 eurot (kummalegi hagejale 75 eurot) ning alates 01.02.2019 tasub kostja hagejate ülalpidamiseks kummalegi hagejale 100 eurot, kokku 200 eurot. Seega on tuvastamist leidnud, et kostja andis hagejatele elatist ebaregulaarselt (erinevatel kuupäevadel) ja miinimumelatisest väiksemas summas.
2. Hagejate nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise alammääras. Kostja vastuväideteks miinimumsuuruses elatise maksmisele on halb majanduslik olukord, hagejate väiksemad kulud hagejate isa poolt näidatust, kostja noorim poeg jääks oluliselt halvemasse olukorda ning samuti on kostja seisukohal, et kostja ei pea toetama tippsporti. Kostja on enda sõnul võimeline tasuma kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus, kokku 200 eurot. Riigikohus on märkinud, et tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ning mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses (vt RKTKo nr 3-21-160-12, p 17).

§ 102

lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 102

lg-tes 1 ja 2 sätestatud põhimõtete kohaselt ei vabane vanem oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest põhjendusel, et ta ei ole oma varalise seisundi tõttu võimeline andma lapsele ülalpidamist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata. Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine 5 on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. Kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise, tuleb lapse vajadusi ja vanemate varalist seisundit hinnata (RKTKo 2-16-118651, p 14). Riigikohus on täiendavalt selgitanud, et mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks peab olema piisavalt kaalukas, mille juures tuleb tagada, et kahjustada ei saaks elatise maksmise eesmärk, ning et ka kohustatud vanem suudaks elatise maksmise järel toime tulla ühetaoliselt lapsega, ning et teised lapsed ei osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (RKTKo 2-16-11905, p 18; 2-16118651, p 12; 3-2-1-35-17, p-d 28.1-28.2; 3-2-1-174-16, p 13).

1. Seega võivad kostja alaealine laps R H ning kostja varaline seisund anda alust mõista kostjalt välja miinimumelatisest väiksema elatise, kuid sealjuures tuleb arvestada hagejate huve ning seda, kas elatise vähendamine on kostja ja hagejate huve kaaludes proportsionaalne. Kostja kolmanda alaealise lapse olemasolu annab aga alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra. Arvestada tuleb sellega, millised on hagejate vajadused ning kohustatud vanema sissetulek ja varaline seisund. Kuna kostja palub elatise vähendamist alla miinimumi, siis tuleb kindlaks teha hagejate igakuised vajadused.
2. Hageja 1 on välja toonud enda igakuised vajadused kogusummas 703,75 eurot. Kohus leiab, et hageja eluasemekulud on põhjendatud ja tõendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52 eurot ja eluaseme laenukulu 46,25). Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud laenulepingu üldandmetega, maksegraafikuga ning kommunaalarvetega. Samuti on põhjendatud ja vajalik toidukulu 150 eurot. Kostja vaidleb hageja 1 transpordikulule 80 eurot vastu. Kostja ei vaidlusta, et hageja 1 tegeleb tippspordiga ja käib seoses sellega treeningutel xxxx. Hageja 1 elab xxxx ning õpib xxxx. Hageja 1 seaduslik esindaja selgitas 23.05.2019 toimunud istungil, et hageja 1 transpordikulud koosnevad hageja 1 kooli sõidutamise kuludest, koolist koju sõidutamise kuludest ning treeningutele ja treeningutelt koju sõidutamise kuludest. Samuti selgitas hageja 1 seaduslik esindaja, et hageja 1 liigub ka tasuta transpordiga, kuid ainult tasuta transpordiga liikuda ei ole võimalik. Kohus leiab, et hageja 1 mõistlikeks ja põhjendatud transpordikuludeks tuleb arvestada 60 eurot. Kostja hageja 1 sidekulusid 20 eurot ja tervishoiukulusid 20 eurot ei vaidlusta, seega arvestab kohus sidekuludeks 20 eurot ja tervishoiukuludeks 20 eurot. Kostja ei nõustu hügieenitarvete kuluga 20 eurot (juukselakid, hambapasta, näohooldusvahendid ja habemeajamisvahendid) ning kostja arvates piisab 5 eurost. Kohus leiab, et hügieenitarvete mõistlikuks kuluks tuleb hageja 1 puhul arvestada 20 eurot kuus. On üldteada asjaolu, et hügieeni eest hoolitsedes tuleb kasutada deodoranti, seepi ja/või dušigeeli, hambapastat. Hageja 1 on xxxx noormees, kellel on tarvis kasutada ka näohooldusvahendeid ja habemeajamisvahendeid.
3. Kostja vaidlustab ka hageja 1 koolikohustuse täitmisega seotud kulu 40 eurot, riiete ja jalanõude kulu 120 eurot, muud vältimatud kulud 120 eurot ja vabaajakulud 30 eurot. Hageja 1 tõi välja koolikohustuse täitmise kuluna kulutused vihikutele, õpikutele, ekskursioonidele, teatrikülastustele ning kuna hageja 1 soovib minna USA ülikooli edasi õppima, siis tuleb teha ka autojuhiload. Kohus leiab, et koolikohustuse täitmise põhjendatud kulud on 30 eurot kuus. On üldteada asjaolu, et koolis käimiseks on tarvis vihikuid, kirjutusvahendeid, samuti käiakse klassiga ekskursioonidel ning külastatakse muuseume, kino ja käiakse teatrietendustel. Autojuhilubade tegemise kulu ei ole käesoleval ajal esinev kulu ja kohus sellega ei arvesta. Riiete ja jalanõude (sh spordiriiete ja -jalanõude) kuluks arvestab kohus
4. Nimetatud kulud on põhjendatud ja ka osaliselt tõendatud. Nö igapäevastele riietele ja jalanõudele arvestab kohus 50 eurot kuus. Hageja 1 on selgitanud, et kõiki tõendeid soetusmaksumuse kohta säilinud ei ole, samuti on tasutud ka sularahas. Xxxx noormees ei ole küll enam kiires kasvueas, kuid aasta jooksul on ikkagi tarvis garderoobi uuendada ja/või midagi välja vahetada. Kohtule esitatud ostutšekkidest nähtuvalt on ostetud hagejale 1 jooksupüksid 37,95 6 eurot, plätud 24,
5. Hageja 1 vanaema on ostnud hagejale 1 jooksutossud hinnaga 103,95 eurot. Kohus käsitleb nimetatut kingitusena. Rohkem tõendeid jalatsite soetusmaksumuse kohta hagejal 1 esitada ei olnud, kuna hageja 1 sõnul tõendid ei ole säilinud. Hageja 1 isa selgitas kohtuistungil, et jalanõud maksavad 300 eurot ja sponsoreerituna ostetuna 200 eurot, ühel aastal kulub 4 paari. U P kirjaga on tõendatud, et jooksujalatsid kestavad 4-6 kuud ja siis on neid vaja välja vahetada. Hageja 1 jalatsid maksavad laohinnaga 80-100 eurot ja üks sporditarvete firma aitab jalanõude hankimisel, kuid osa summast tuleb ka vanematel kanda. Lisaks spordiriided, pulsikell, taastuvad vahendid (vt digitaalne kohtutoimik U. P 31.05.2019 kiri). Kohtule esitatud fotolt nähtuvalt on hagejal 1 spordijalatseid mitu paari. Kohtu hinnangul on ka eluliselt usutav, et tippspordiga tegeleval noormehel kulub spordiriietele- ja jalatsitele märkimisväärne summa. 5-6 päeva nädalas treenides peabki olema mitu paari spordijalanõusid ja -riideid. Seega arvestab kohus spordiriietele ja -jalanõudele 70 eurot kuu. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud asju oleks võimalik soetada odavamalt või oleks kogu varustus võimalik saada sponsorite abil. Seega on põhjendatud hageja 1 riiete ja jalanõude kulud kokku 120 eurot.
6. Kostja muud vältimatud kulud eurot on tõendatud summas 120 eurot. Nimetatu on tõendatud tallatoe arvega 65 eurot, taipoksitreeningu kuluga 60 eurot, U P sport treeningute arvega 25 eurot, rullmassaazi arvega 180 eurot ja SEB jooksu stardimaksuga. Samuti on U P 07.03.2019 e-kirjaga tõendatud, et transport laagrisse on osalejate enda korraldada. Samuti on U P 31.05.2019 kirjaga tõendatud, et juulis 2019 ootab hagejat 1 ees Euroopa Noorte Olümpia Aserbaidžaanis ning teatud osa kuludes tuleb kanda vanematel. Osadele võistlustele saamine on suures osas vanemate rahakoti arvel. Selleks, et sõit Marokosse
7. aasta võistlusele üldse toimuda saaks pöördusid vanemad abi saamiseks xxxx poole, kes toetas last 640 euroga, ülejäänud 160 eurot, kindlustus ja taskuraha tuli tasuda vanematel (vt digitaalne kohtutoimik U.P 31.05.2019 kiri). Pulsikell on ühekordne kulu ja on kantud suvel
8. Seega ajal kui üks hageja oli täielikult ema ülalpidamisel ja teine isa ülalpidamisel. Samuti on poksivarustus soetatud enne elatise nõude esitamist ning kohus nimetatud tõendeid ei arvesta. Muude kulude hulka tuleb arvestada ka juuksuris käimise kulu ja kosmeetiku juures käimise kulu. Kosmeetiku juures käimise kulu 25 eurot ja juuksurikulu 20 eurot on tõendatud kostja poolt kohtule esitatud hageja 1 pangakonto väljavõttega ning salongi xxxx hinnakirjaga. Igakuine juuksurikulu 20 eurot on põhjendatud ja vajalik. Hageja 1 ei ole tõendanud, et igakuine kosmeetiku juures käimine on vajalik tulenevalt püsivast probleemist. Seega arvestab kohus kosmeetikule kuluks ühes kuus 12,50 eurot. Vabaajakuludele (kino, teater jne) arvestab kohus 20 eurot kuus.
9. Eeltoodust tulenevalt on hageja 1 põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus kokku 658,25 eurot. Vastuseks kostja vastuväidetele, et tema ei pea toetama tippsporti ja, et tegemist on hageja 1 isa ainuisikulise otsusega, leiab kohus järgmist. Hageja 1 vanematel on hageja 1 suhtes ühine hooldusõigus. Seda ei muuda ka asjaolu, et hageja 1 elab isa juures. Seega oli hageja 1 tippspordiga tegelemine vanemate ühine otsus.
10. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja 1 kannab oma kulusid oma arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arvelt. Kohus tuvastab, et kohtule kostja poolt esitatud arvelduskontolt nähtuvalt on hageja 1 arvelduskontole 20.06.2018 laekunud 1 250 eurot JG VIL! Spordistipendium, 28.02.2018 xxxx 485 eurot selgitusega „preemia“ ja 12.02.2019 Xxxx poolt 472 eurot, selgitusega „preemia“. Hageja 1 on kohtule selgitanud, et ta ei õpi enam xxxx ja stipendiumiga enam arvestada ei saa. Kohus märgib, et hagejad nõuavad elatise välja mõistmist alates 12.11.2018 ja seega enne seda makstud preemiad ja stipendiumid arvesse ei lähe. Samuti nähtub hageja 1 pangakonto väljavõttest, et Xxxx maksab hagejale preemiat üks kord aastas ning kohus nõustub hageja 1 seisukohaga, et nimetatud summad on ka erandlikud ja ühekordsed, mistõttu ei saa nende summadega hageja 1 igapäevasel 7 ülalpidamisel arvestada ning saadud toetused kuluvad tippspordiga seotud kuludeks. Samuti nähtub hageja 1 pangakonto väljavõttest, et hageja 1 sai 10.08.2018 töötasu 327,18 eurot. Nimetatu on ühekordne laekumine ning hageja 1 on kohtule seletanud, et töötas eelmisel aastal ühe kuu vältel juulis. Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt hagejal 1 perioodil 01.11.2018-30.04.2019 maksustatav tulu puudub. Seega on tuvastamist leidnud, et hagejal 1 ei ole endal igakuist sissetulekut ega vara mille arvelt saaks tema ülalpidamiskulusid katta. Seetõttu on alaealise hageja 1 ülalpidamiskohustus tema vanematel, so hagejate isal ja kostjal. Hagejate ülalpidamiskohustust ei ole hagejate isa abikaasal. Seega on kostja väited selle kohta, et hagejate peres on kaks palgateenijat aga kostja peres üks, asjakohatud.
11. Järgmisena analüüsib kohus hageja 2 igakuiseid kulusid. Hageja 2 on välja toonud enda igakuised vajadused kogusummas 688,35 eurot. Kohus leiab, et hageja eluasemekulud on põhjendatud ja tõendatud summas 98,25 eurot (keskmised kommunaalkulud 52 eurot ja eluaseme laenukulu 46,
12. Nimetatu on tõendatud kohtule esitatud laenulepingu üldandmetega, maksegraafikuga ning kommunaalarvetega. Samuti on põhjendatud ja vajalik toidukulu 150 eurot. Kostja vaidleb hageja 1 transpordikulule 60 eurot vastu, kuna hageja 2 ei käi enam treeningutel xxxx alates maist
13. Hageja 2 on 19.07.2019 esitatud tõenditega tõendanud, et ta käib jätkuvalt treeningutel xxxx. Kohus leiab, et hageja 2 mõistlikeks ja põhjendatud transpordikuludeks tuleb arvestada 60 eurot. Kostja sidekulusid 28 eurot ei vaidlusta, seega arvestab kohus hageja 2 sidekuludeks 28 eurot. Kostja ei nõustu hügieenitarvete kuluga 20 ja tervishoiukuluga 20 eurot. Kohus leiab, et hügieenitarvete mõistlikuks kuluks tuleb arvestada 20 eurot kuus. On üldteada asjaolu, et hügieeni eest hoolitsedes tuleb kasutada deodoranti, seepi ja/või dušigeeli, hambapastat. Hageja 2 on 14aastane noormees, kellel on tarvis kasutada tulenevalt akne probleemist spetsiaalset kreemi ja näohooldusvahendeid. Akne esinemine nähtub hageja 2 anamneesist. Hageja 2 on akne ravikulu ka tõendanud. Samuti on tõendatud vitamiini kulud ja D-vitamiini tarvitamise vajadus nähtub kohtule esitatud anamneesist. Koolikohustuse täitmisega seotud kulu 30 eurot (vihikud, ümbrised, kilekaaned, kirjutusvahendis, kooli väljasõidud ja ekskursioonid) on põhjendatud ja kostja nimetatut ka ei vaidlusta. Kostja vaidlustab hageja 2 riiete ja jalanõude kulu 120 eurot ning muud vältimatud kulud 120 eurot. Riiete ja jalanõude (sh spordiriided ja jalanõud) kuluks arvestab kohus
14. Nimetatud kulud on põhjendatud. 14-aastane noormees on veel kasvueas ning seetõttu tuleb soetada uusi riideid ja jalanõusid nii igapäevaseks kasutuseks kui ka sportimiseks. Samuti riided ja jalatsid ka kuluvad ja lagunevad. Spordiriided ja jalanõud vajavad aeg-ajalt väljavahetamist. Hageja 2 on selgitanud, et jalatsid, mis hageja 2 kaasa võttis olid katkised ja enamus spordiriideid oli hagejale 2 väikeseks jäänud. Hageja 2 on vastavalt võimalustele riiete-jalanõude kulu ka tõendanud (vt digitaalne kohtutoimik hagejate 19.97.2019 menetlusdokumendi lisa 1).
15. Hageja 2 muudeks vältimatuteks põhjendatud kuludeks arvestab kohus 100 eurot. Kosmeetiku juures käimise kulu 25 eurot ja juuksurikulu 20 eurot on vajalikud ja põhjendatud kulud. Eelnevalt leidis kohtule esitatud anamneesiga tõendamist, et hagejal 2 on diagnoositud akne ja seetõttu on vajalik kosmeetiku juures käimine. Kohtule esitatud 19.07.2019 esitatud tõenditega on tõendatud hagejale 12 madratsi ostmine 78 eurot, telefoni kulu 139 eurot, hageja 2 Kurgjärve laagri kulu 180 eurot, 16.04.2019 tasutud hageja 2 treeninglaager Jõulumäel 90 eurot, 17.10.2018 tasutud hageja 2 spordilaagri osalustasu 100 eurot. Muude vältimatute kulude alla kuuluvad veel trennimaksud ja võistluste stardimaksud. 45 eurot kulub igakuiselt juuksurile ja kosmeetikule ning 55 eurot arvestab kohus spordiga seotud kuludeks. Vabaajakuludele arvestab kohus 20 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt on hageja 2 põhjendatud ja vajalikud kulud ühes kuus kokku 616,25 eurot. Seega ületavad hageja 2 kulud kahekordset elatisemiinimumi. 8
16. Järgnevalt teeb kohus selgeks hageja vanemate varalise seisundi, sh kostja võimalused elatist tasuda. Riigikohus on asunud seisukohale, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo nr 3-2-1-118-12, p 15).
17. Hagejate vanemad on esitanud kohtule enda majandusliku olukorra kohta tõendid. Hagejate isa igakuine sissetulek on töötasu 1 311,04 eurot, millele lisandub alates jaanuarist peretoetus 120 eurot (vt digitaalne kohtutoimik hagejate isa konto väljavõte perioodil 01.01.2019 kuni 24.01.2019). Hagejate isale kuulub korteriomand asukohaga xxxx (vt digitaalne kohtutoimik kinnistusregistri väljavõte). Hagejate ema (kostja) keskmiseks sissetulekuks on perioodil 14.11.2018 kuni 08.05 2019 1 289,29 eurot (vt digitaalne kohtutoimik kostja pangakonto väljavõte perioodil 12.11.2018 kuni 29.05.2019). Nimetatule lisandub peretoetus 60 eurot. Kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxxx (vt digitaalne kohtutoimik kinnistusregistri väljavõte).
18. Kohus märgib, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanem peab hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras (vt RKTKo nr 3-1-1-118-12 p 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike.
19. Kostja on taotlenud elatise välja mõistmist alla miinimummäära tuues ka põhjuseks, et kostjal on ka kolmas alaealine laps, R H (sünd xxxx). Riigikohus on selgitanud, et vanemal, kes tugineb laste ebavõrdsele olukorrale, tuleb esile tuua, kohtul aga tuvastada, millised on kohustatud vanema iga lapse vajadused ja võimalused neid vajadusi rahuldada, sh milliste vahendite arvel neid vajadusi rahuldatakse. Sealjuures tuleb arvestada ka teise vanema panust laste ülalpidamisse (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 12). Kostja on vastuses hagile toonud välja R Hi igakuiste kuludena 532 eurot. Kohus on seisukohal, et R Hi igakuised kulud summas 459,83 eurot on tuvastatud Harju Maakohtu 10.12.2018 otsusega. Kummagi vanema kanda jäi nimetatud otsuse kohaselt lapse kuludest pool, so 229,91 eurot. Nimetatud otsuses on kohus arvestanud asjaoluga, et hageja 2 elukoht on otsuse tegemise ajal isa juures ning arvestas lapse R Hi kuludeks eluasemele kokku 156,83 eurot. Seega on R H põhjendatud igakuised vajadused 459,83 eurot millest kostja kanda jääb 229,91 eurot. Kostja ei ole tõendanud oma väidet, et käesoleval ajal on R Hi kulud suurenenud.
20. Kostja on kohtule 06.09.2019 esitatud lõplikes seisukohtades tuginenud sellele, et elatise suuruse määramisel tuleb arvestada ka, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega. Seega tugines kostja lapsetoetusele alles lõplikes seisukohtades. Kohtu hinnangul on kostja minetanud õiguse sellele asjaolule tugineda ja see tuleb jätta tähelepanuta. Hagejatel ei olnud võimalik sellele omapoolset seisukohta esitada. Kostja pidi ise õigeaegselt lapsetoetuse arvesse võtmisele tuginema ja kohus ei pidanud menetluses ise juhtima kostja tähelepanu sellele, kuna kostjal on menetluses lepinguline esindaja. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et nimetatu ei oleks ka põhjendatud, kuna kohus tuvastas, et hagejate kulud on kahekordsest miinimumelatisest suuremad. Riigikohus on märkinud, et

-i sätetest ei tulene, nagu võiks kohus

§ 101

lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel on õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada

§ 101

lg-s 1 9 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest (vt RKTKo nr 3-2-1-174-16, p 14). 32. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et kostja varaline seisund ega kostja kõige noorem alaealine ülalpeetav ei anna alust vähendada elatist alla

§ 101lg 1 sätestatud määra, mille suuruseks hagi esitamisel oli 250 eurot.

Kohus tuvastas käesolevas kohtuotsuses, et hageja 1 ja 2 igakuised põhjendatud vajadused on suuremad kui kahekordne miinimumelatis (2018 aastal 500 eurot ja 2019 aastal 540 eurot). Kohus ei tuvastanud, et hagejate isa majanduslik olukord oleks kostja omast sedavõrd parem, et oleks alust mõista elatis kostjalt välja tulenevalt varalisest seisundist proportsionaalselt. Kohus tuvastas, et hageja 1 kulud on 658,25 eurot ja hageja 2 kulud 616,25 eurot. Seega jääb hageja 1 kuludest isa kanda 408,25 eurot ja hageja 2 kuludest isa kanda 366,25 eurot. Seega jääbki hagejate isa kanda hagejate ülalpidamiskuludest suurem osa. Põhjendatud ei ole jätta hagejate kuludest veel suurem osa isa kanda. Spordiga seotud kulud ületavad igapäevaseid vajadusi ning seega on kohtu hinnangul hageja 1 isa kanda nagunii kõik spordiga seotud kulud. Samuti on U P kirjaga tõendatud, et hageja 1 isa otsib ja on otsinud igati võimalusi tippspordiga seotud toetuste saamiseks. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et hageja 2 kostja juures elades pidi kostja kandma üksinda kõik hagejaga 2 seotud kulud, kuna hageja 1 kulud kandis üksinda hagejate isa. Riigikohus on märkinud, et eelduslikult kulub ühe lapse ülalpidamiseks kahekordne elatise miinimummäär. Eluliselt usutav ei ole see, et kostjal kulus hageja 2 ülalpidamiseks ainult 200 eurot. Kostja väitel oli hagejal 2 tema juures tagatud elementaarsed elamistingimused ja muud toetust kuskilt juurde ei tulnud. Seega tuleb eeldada, et kostjal kulus hageja 2 tema juures elades hageja 2 ülalpidamiseks umbes sama summa mis tuleb tasuda kahele hagejale kokku. Seega ei saa kuidagi kostja majanduslik olukord sedavõrd halveneda. Samuti ei ole eluliselt usutav ka asjaolu, et kui kostja neljandale lapsele, kes on käesoleval ajal xxxx, kulub ühes kuus 459,83 eurot (kostja sõnul on kulud käesoleval ajal veel suuremad) ja hagejale 2 (kes on käesoleval ajal xxxx) kulus kostja juures elades tunduvalt vähem. Suuremal lapsel ongi suuremad kulud, seda on ka kostja ise maininud, et R H kulud suurenevad kasvades. 33. Tõendatud ei ole, et kostja ei ole suuteline mingil määral oma varalist seisu parandama, tagamaks alaealistele hagejatele ülalpidamist. Kostja võimalus oma igakuist sissetulekut suurendada ei ole kohtu hinnangul suur aga kostja saab kaaluda kas olemasoleva korteriomandi asemele väiksema soetamine aitab eluasemekulusid vähendada. Kohtul tuleb lähtuda käesoleval ajal saadavast töötasust. Seega ei saa kohus arvestada hageja tõendamata väitega, et tervislikel põhjustel ilmselt tema töötasu väheneb. Kostja väide, kostja töötasu vähenemisest tulumaksu tagastuse tõttu ca 50 euro võrra, on tõendamata. Kostja kinnitusel kulub kogu tema sissetulek ära R Hi igakuistele kuludele, kostja enda kuludele ning tal on võimalik maksta hagejatele kokku 200 eurot. Kostja on toonud 30.05.2019 menetlusdokumendis välja enda kuludena 650 eurot, mis koosnevad eluasemekuludest 200 eurot, eluasemega seotud kuludest 57 eurot, transpordikuludest 90 eurot, toidukuludest 150 eurot, sidekuludest 38 eurot, tervishoiukuludest 35 eurot, riiete-jalanõude kulust 30 eurot, hügieeni ja pesuvahendite kulust 20 eurot, lemmikloomaga seotud kulust 30 eurot. Kohus leiab, et kostjal on võimalik enda kulusid piirata (nt transpordikulude arvelt). Riigikohus on märkinud, et juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama

§ 102

lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (RKTKo nr 3-2-1-21-15). Riigikohus on ka leidnud, et kui ülalpidamiseks kohustatud vanemal on sissetulekuid, mis võimaldavad tal maksta lastele elatist enese tavalist ülalpidamist kahjustamata, ei ole alust mõista elatist välja alla

§ 101lg-s 1 sätestatud alammäära tsiviilasjas (vt RKTKo nr 3-2-1-17-16, p 14).

Kohus leiab, et kui 1 0 arvestada kostja igakuist keskmist sissetulekut 1 289,29 eurot, siis on võimalik kostjal anda kummalegi hagejale ülalpidamist 250 eurot kuus (kokku 500 eurot kuus), R Hile anda elatist 229,91 eurot kuus ilma, et kahjustuks kostja enese tavaline ülalpidamine. Kostjal jääb pärast kõigile kolmele lapsele ülalpidamise andmist enda kulude katteks eurot 559,38 eurot (1 289,29 eurot – 250 eurot – 250 eurot – 229,91 eurot). 34. Eeltoodust tulenevalt käesoleval juhul

§ 102

lg-2 sätestatud elatise vähendamise aluseid ei esine, kuna kostja kõige noorem alaealine laps ei jää kummalegi hagejale 250 euro väljamõistmise korral vähem kindlustatuks ning ei kahjustu ka kostja enese tavaline ülalpidamine. Kohus mõistab kostjalt välja hagejate kasuks elatise alates hagi esitamisest, so alates 12.11.2018 pooles Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras (

1. aastal 250 eurot). Kohus ei rahulda hagejate taotlust, et elatis ei oleks väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärast. Juhul, kui kohus seoks väljamõistetud elatise Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast sõltuvaks, siis jääks kostja kõige noorem poeg R H hagejatest halvemasse olukorda.
2. Kõik kostja poolt hageja seadusliku esindaja arvelduskontole alates 12.11.2018 makstud elatise summad kuuluvad välja mõistetud elatisega tasaarvestamisele. Samuti tuleb väljamõistetud elatisega tasaarvestada kostja poolt alates hagi esitamisest hageja 2 eest tasutud trennitasu.
3. Juhindudes TsMS § 445 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja. Igakuine elatis tuleb tasuda

§ 100

lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette, s.o hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks hageja seadusliku esindaja O Oi arvelduskontole nr xxxx. Samuti on Riigikohus märkinud, et

§ 100

lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (RKTKo 3-2-1-35-17, p 13.5).

1. Samuti selgitab kohus, et asjaolude muutumisel võib kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
2. Kostja poolt menetluses esitatud väited ja tõendid, mida kohus käesolevas otsuses ei käsitlenud, on käesoleva elatise vaidluse puhul asjasse puutumatud (sh hagejate vanemate vahelised varasemad kokkulepped). MENETLUSKULUD
3. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
4. Kohus leiab, et igati põhjendatud ja mõistlik on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks jaotada menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või jätta tervikuna kostja kanda. Elatise nõude puhul ei ole tegemist õiguslikult keerulise vaidlusega. Elatise nõude puhul asjaolude väljatoomiseks ei ole vajalik kvalifitseeritud õigusalane nõustamine ja kohtul on elatise asjades kõrgendatud selgitamiskohustus. Lisaks on kohtul endal õigus tõendeid koguda. Samuti on Riigikohus märkinud, et poolte poolt menetluses lepingulistele esindajatele kulutatud märkimisväärse summa oleks saanud kasutada oma laste ülalpidamiseks (vt RKTKo nr 2-16-135, p 14). Kostjal tuleb oma rahalisi vahendeid kasutada alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmisele, mitte õigusabikulude eest tasumisele. Tulenevalt asjaolust, et kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei tule kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust. 1 1
5. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2020 kohtuotsusega jäeti Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 25.09.2019 kohtuotsus muutmata. 1 2