Obsah (5)
§ 99§ 100§ 105§ 108§ 97KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Piret Randmaa Otsuse avalikult teatavaks 15.05.2020 avaliku e-toimiku kaudu tegemise aeg ja koht Tsiviilasja numb
) § 96 ja § 97 punkt 2, milliste kohaselt on vanem, kui esimese astme üleneja sugulane, kohustatud oma last ülal pidama ning ülalpidamist on õigustatud saama ka laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu 16. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6913 p 17, Riigikohtu 24. oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13 jt). Lapse ülalpidamise ulatust reguleerib
§ 99
, mille lõigete 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (sh täisealise lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi. Osundatud seadusesätete kohaselt tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel otsustada, kas ja kuivõrd peab elatis olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (vt Riigikohtu 24.oktoobri 2012.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-118-12 p 15 ja Riigikohtu otsus 8. jaanuari 2014.a. otsus tsiviilasjas 3-2-1-165-13 p 15).
§ 100
lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatisena).
§ 105
lg 3 kohaselt täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena, kusjuures iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid.
§ 108
kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. 11. Osundatud seadusesätetest tulenevalt leiab kohus, et hagejal tekkis õigus saada oma vanematelt ülalpidamist
§ 97p 2 alusel alates ajast mil ta asus ülikooli õppima ehk alates 02.09.2019, mil ta asus omandama kõrgharidust xxxx (t/l 5). Lk 3
(5)- Järgmisena võtab kohus seisukoha selles kas elatise hagi esitamine kostja vastu on õiguslikult põhjendatud või mitte, sest vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 369 sätestatule võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik ei täida oma korduvaid kohustusi tulevikus õigel ajal. Aluse selliseks eelduseks annab esmajoones ülalpidamiskohustuse varasem rikkumine. Sellisele seisukohale on asunud oma lahendis 3-2-1-33-11 p 18 Riigikohus. Kohus asub seisukohale, et kuivõrd kostja ei andnud ülalpidamist hagejale enne hagi esitamist ei septembris ega novembris, oli hageja poolt hagi esitamine 25.11.2019.a. kostja vastu õiguslikult põhjendtaud.
- Edasi kontrollib kohus kas hageja poolt nõutav elatise suurus on põhjendatud arvestades tema poolt tõendatud ülalpidamiskulusid. Kõigepealt asub kohus seisukohale, et hageja poolt väidetav toiduraha 220 eurot kuus on mõistlik ja põhjendatud kulu arvestades toidukaupade hindu jaekaubanduses ning ka seda, et pikkadel päevadel koolis olles sööb hageja ilmselt üks kord päevas ka kodust väljas, mida tuleb põhjendatuks pidada. Kohtu hinnangul on asjaolu, et inimene vajab toitu ja toidu ostmiseks raha, üldtuntud asjaolu, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja. Hageja muude kulude osas hindab kohus esitatud tõendeid ja asub seisukohale, et: - põhjendatud hageja eluasemekuluks kuus on 66 eurot, mida tõendavad esitatud MTÜ xxx arved hagejale (t/l 36-37); - transpordikuluks on põhjendatud arvestada 40 eurot kuus, nagu märkis kostja, sest kohtu hinnangul ei ole mõistlik igal nädalavahetusel Tartust Tallinna ja tagasi sõita, eriti kui rahalisi vahendeid napib. Ka esitatud tõendite kohaselt ei ole transpordikulud suuremad kui eelpool märgitu; - sidekulud 20 eurot. Sellise hinnaga pakett telefoniteenuste ja interneti kasutamiseks on võimalik omale soetada, pealegi on interneti kasutamise võimalus ühiselamus tasuta; - kulutused seoses tervishoiuga 10 eurot, mida tõendavad hageja poolt esitatud maksekorraldused; - hügieenitarbed 35 eurot (kostja ei ole vaidlustanud); - koolikohustuse täitmisega seotud kulud 30 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi palju õppekirjandust on kätte saadav internetis ning osa õpikuid on ilmselt võimalik ka raamatukogust laenata, nagu märkis kostja, on vaja osa õppematerjali ja muid õppevahendeid endale ka soetada, millega kaasnevad üldteadaolevalt ka kulud ning mida tõendavad hageja esitatud maksekorraldused; - kulutused riiete ja jaanõude ostmiseks 60 eurot. Kohus on seisukohal, et kuigi hagejal ei ole vaja osta endale igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid ja neid saab kanda ka vähemalt paar hooaega järjest, on aegajalt vaja oma garderoobi siiski uuendada. Kohtu hinnangul ei tõenda ka hageja poolt esitatud dokumentaalsed tõendid, et tema kulutused riietele ja jalanõudele oleks suuremad kui eelpool märgitu; - muud vältimatud püsikulud 50 eurot kuus. Kohus nõustub hagejaga, et tõenäoliselt on tal tõe poolest lisaks eelpool nimetaud kuludele ka mõned muud vältimatud püsikulud, mis võivad seisneda vajaduses osta omale mööblit, sõltumata sellest, et ta elab ühiselamus, käia kursustel või kultuuriüritustel vmt, kuid hageja ei ole tõendanud nende kulutuste suurust hageja poolt märgitud ulatuses, mistõttu peab kohus põhjendatuks arvestada nimetatud kulu suuruseks 50 eurot. Kõige eeltoodu alusel moodustavad hageja ülalpidamiskulud kuus kokku 531 eurot. Lk 4
(5)- Kohus on seisukohal, et arvestades sellega, et nii hageja emal kui hageja isal on kummalgi lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustus neil mõlemal on, mida tõendavad rahvastikuregistri väljavõte ja sünnitunnistus, kostja käib esitatud töötasu tõendi ja pangakonto väljavõtte kohaselt tööl OÜ-s F, kus tema brutotöötasu suuruseks on 1000 eurot, kuid hageja ema tööl ei käi, kuid esitatud arstitõendid T-D M diagnoositud haigustest ei tõenda, et hageja emal oleks tema lapse tervislikust seisundist tulenevalt välistatud tööl käimine, peab kohus põhjendatus rahuldada hageja nõue kostja vastu osaliselt ja välja mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks elatist 265,50 eurot, mis on pool hageja ülalpidamiskuludest. Elatis kuulub kostjalt väljamõistmisele alates hagi esitamisest kuni hageja 21- aastaseks saamiseni, arvestades muuhulgas ka sellega, et kostja maksis 2019 oktoobris ja detsembris kokku 330 eurot. Kõige eeltoodu alusel on kostjal elatise võlg hageja ees perioodi 02.09.2019 – 14.05.2020 eest kokku 1905,05 eurot {256,65 (2019 septembri 29 päeva elatis) + 1858,50 (2019 oktoobri - 2020 aprilli elatis) + 119,90 (2020 mai 14 päeva elatis) – 330 (makstud elatis)} ning alates
- maist 2020 kuni 19.11.2021 ehk kuni hageja 21- aastaseks saamiseni peab kostja maksma hagejale igakuist elatist 265,50 eurot kuus. Tulenevalt hageja poolt taotletust, tuleb kindlaks määrata kohtuotsusega ka kohtuotsuse täitmise viis ja kord. Kostjalt väljamõistetav elatis tuleb tal üle kanda A-S M kontole xxxx iga kooksva kuu
- kuupäevaks, sest elatist makstakse
§ 100lg 4 kohaselt iga kalendrikuu eest ette.
Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 sätestatule kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulusid võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus peab põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei määra kohus kohtuotsusega kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasja hinna määramine.
- Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 129 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Tulenevalt eeltoodust ning sellest, et hageja palus elatise välja summas 400 eurot, on käesoleva tsiviilasja hind 3600 eurot (9 x 400). /digitaalselt allkirjastatud/ Piret Randmaa kohtunik Lk 5
(5)