Obsah (6)

§ 345§ 73§ 78§ 44§ 16§ 56

1-20-2798 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 3. juuni 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-2798 (18230100740) Kohtunik Elina Elkin

§ 345

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Meelis Sentifoli Süüdistatav Valeri Komarov Isikukood: 39812080212; elukoht: xxxx; xxxx; xxxx; emakeel: xxxx; xxxx; töökoht: xxxx; xxxx; kriminaalkorras karistamata Liis Suik Kaitsja RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st 254 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Valeri Komarov

§ 345

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära (miinimumpäevamäär 10 eurot), s.o 300 eurot. 2.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud rahalist karistust ei pöörata täitmisele, kui Valeri Komarov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 3.

§ 78

p 1 kohaselt lugeda Valeri Komarovile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest.

1. Asitõendid – 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta kriminaalasja juurde.
2. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Valeri Komarovilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 1 1-20-2798 64,80 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, kokku 940,80 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 78,40 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700019026 ja selgitus „Valeri Komarov, kriminaalasi 1-20-2798, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg 1 sätetele kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Valeri Komarovi süüdistatakse selles, et ta esitas
7. aprillil 2018 kell 03:19 xxxx veebikeskkonnas nimetatud finantsteenust pakkuvale ettevõttele laenutaotluse laenu saamiseks summas 1000 eurot. Laenuandjale enda väidetava maksevõimelisuse tõendamiseks lisas V. Komarov taotlusele teadvalt võltsitud AS-i S pangakonto nr xxxx väljavõtte perioodi 07.10.2017 - 24.04.2018 kohta, mille kohaselt on nimetatud pangakonto kasutusõiguslikuks isikuks Valeri Komarov ning mis justkui kajastab Valeri Komarovi kasutataval pangakontol toimunud tehinguid. Tegelikult nimetatud pangakontol Valeri Komarovi poolt esitatud pangakonto väljavõttes kajastuvaid tehinguid ei ole toimunud. Võltsitud pangakonto esitamisega xxxx seadis Valeri Komarov eesmärgiks kallutada laenuandjat tegema laenutaotluse osas temale positiivset otsust, s.t väljastama Valeri Komarovile laen taotletud summa ulatuses. Seega pani Valeri Komarov toime teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise õiguste omandamise eesmärgil, s.t

§ 345lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Sentifoli taotleb
2. aprillil 2020 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras, tehes ettepaneku karistada süüdistatavat Valeri Komarovi

§ 345

lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest rahalise karistusega 30 päevamäära ulatuses, arvestades

§ 44

lg 2 2 1-20-2798 alusel päevamäära suuruseks 10 eurot, s.o 300 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, kui Valeri Komarov ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu. Süüdistatav peab hüvitama menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on Valeri Komarovile riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud summas 64,80 eurot. Lisaks kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on II astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja sundraha (kokku 940,80 eurot) hüvitamine ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Süüdistusakti kohaselt edastati see

1. aprillil 2020 ka kaitsjale ja süüdistatavale. Seda kinnitab e-kirjavahetus, mida prokurör edastas kohtule
2. mail 2020, sealhulgas süüdistatava poolt
3. mail 2020 digitaalselt allkirjastatud süüdistusakt.
4. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on süüdistusakt edastatud kaitsjale (meilitsi aadressil liis.suik@gmail.com) ja süüdistatavale
5. aprillil
6. Süüdistatav kinnitas sellega tutvumist
7. mail
8. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4.

§ 345

lg 1 näeb ette vastutuse teadvalt võltsitud dokumendi, pitsati või plangi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. V. Komarovi süüdistatakse võltsitud Xxxx AS arvelduskonto väljavõtte kasutamises laenu taotlemisel. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Valeri Komarovile etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele.

1. Kohtu hinnangul vastab pangaväljavõte dokumendi tunnustele, sest see kajastab arvelduskonto omaniku tehinguid vaadeldaval ajaperioodil. Seda asjaolu ei muuda ka tõsiasi, et praegusel juhul ei olnud laenuandjale edastatud arvelduskonto väljavõte kinnitatud panga templi ega digitaalse allkirjaga (vt tl 8-18).
2. Samuti leiab kohus, et tegemist oli praegusel juhul võltsitud dokumendiga. Õigusteoorias eristatakse seejuures dokumendi intellektuaalset ja materiaalset võltsimist – esimesel juhul kannab koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isik dokumenti sisult ebaõigeid andmeid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
3. juuni
4. a otsus kriminaalasjas nr 3-11-40-11) ja teisel juhul on tegemist dokumendi järeletegemise või ümbertegemisega. Praeguses asjas ongi tegemist materiaalse võltsimisega ehk kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtub, et laenuandjale xxx esitatud V. Komarovi arvelduskonto nr xxxx väljavõttes sisalduvad andmed ei vasta tegelikkusele ega ole väljastatud S AS poolt. Seda kinnitavad esmalt V. Komarovi enda ütlused, mille kohaselt leidis ta Internetist idee, kuidas teha võltsitud väljavõtet ning koostas selle; toimunu üksikasju ei mäleta, sest oli purjus (tl 57-58). Samuti S AS
5. septembri
6. a vastus 3 1-20-2798 nr A09.04-200-02/14-2 menetleja päringule, mis kajastab tegelikke V. Komarovi arvelduskonto nr xxxx andmeid võltsitud väljavõttel kajastatud ajavahemikus (tl 47-49) ja mis erinevad oluliselt xxxx esitatud andmetest. V. Komarovi tegu kinnitab ka AS S 11.06.2018 vastus nr A09.04-200-02/6-2 Põhja prefektuuri 24.05.2018 päringule nr 3.2-1/11863-6 (tl 39-44), mis tõendab, et konto nr xxxx kasutaja ja allkirjaõiguslik isik on V. Komarov, samuti nähtub sellest, et kannatanu kandis laenusumma nimetatud kontole ning vastava summa võttis sularahaautomaadist isik, kelles väliste tunnuste järgi on äratuntav V. Komarov. Raha väljavõtmist kinnitas ka süüdistatav oma ütlustes.
7. Võltsitud dokumendi kasutamise all mõeldakse dokumendi esitamist ehtsa pähe vastavalt ehtsa dokumendi otstarbele. Kasutamine on lõpuleviidud juba dokumendi esitamisega, mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega. Praeguses asjas on tuvastatud nii V. Komarovi enda ütlustega kui ka laenuandja xxxx esitatud kaebuse lisaga (tl 4-18), mis kajastab V. Komarovi laenutaotlust puudutavaid dokumente, et V. Komarov esitas võltsitud S AS arvelduskonto väljavõtte xxxx laenutaotluse lisana, kinnitades konkludentselt, et tegemist on ehtsa väljavõttega, mis kajastab tema tegelikke andmeid. Süüdistatav kinnitas kahtlustatavana antud ütlustes, et esitas võltsitud pangaväljavõtte laenuandjale.
8. Subjektiivsest küljest eeldab võltsitud dokumendi kasutamine tahtlust. Isik peab teadma, et tegemist on võltsitud dokumendiga (otsene tahtlus

§ 16lg 3 tähenduses).

Samuti peab isik kasutama dokumenti eesmärgiga omandada õigus või vabaneda kohustusest (kavatsetus

§ 16lg 2 tähenduses).

Ei ole kahtlust, et Valeri Komarov teadis, et

1. aprillil 2018 veebikeskkonnas esitatud pangakonto väljavõte oli võltsitud. Kahtlustatavana antud ütlustes Valeri Komarov selgitas, et ei kasutanud laenutaotluse esitamisel enda arvelduskonto tegelikku väljavõtet, sest tal ei olnud näidata töötamist ehk püsivat sissetulekut 6 kuu jooksul, mis oli laenuandja jaoks laenu väljastamise tingimus. Eeltoodu pinnalt on ilmne, et Valeri Komarov esitas võltsitud pangakonto väljavõtte eesmärgiga omandada õigus laenulepingu alusel laenu saamiseks. Sellest tulenevalt leiab kohus, et tegu on toime pandud kavatsetult.
2. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. Valeri Komarov on süüvõimeline ning süüd välistavaid asjaolusid ei esine. Alkoholijoobeseisund ei välista üldjuhul isiku süüvõimelisust. Karistus 10.

§ 56lg 1 kohaselt rajaneb karistuse mõistmine süüpõhimõttel.

Eelöeldu tähendab, et andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki, kuid ilmneda ka karistust kergendatavates ning raskendavates asjaoludes. Tulenevalt

§ 56

lg-st 2 peab karistuse eripreventiivseid eesmärke silmas pidades arvesse võtma ka süüdistatava isikut. (Riigikohtu otsus 3-1-1-113-12).

§ 345

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Valeri Komarovi

§ 345

lg 1 järgi rahalise karistusega 30 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahalise karistusega 300 eurot. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on 4 1-20-2798 põhjendatud ning kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd keskmisest väiksemaks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Kergendava asjaoluna arvestab kohus süü tunnistamist ja kahetsust. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Nähtuvalt süüdistatava

1. a keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest, on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel miinimumpäevamäärast. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on keskmisest väiksem, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Valeri Komarov edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla ettenähtud sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti nõustub kohus karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisega tingimusel, et süüdistatav ei pane katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Selline karistus peaks kohtu arvates täitma mõistetava karistuse eesmärki, s.o mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja tagama õiguskorra huvide kaitse.
2. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Valeri Komarov tuleb süüdi tunnistada

§ 345

lg 1 järgi ja nõustudes prokuröri poolt tehtud ettepanekuga, mõista karistuseks rahaline karistus 30 päevamäära, võttes päevamääraks 10 eurot, seega rahaline karistus 300 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel ei pöörata mõistetud rahalist karistust täitmisele, kui Valeri Komarov ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Valeri Komarovilt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 876 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 64,80 eurot riigituludesse, kokku 940,80 eurot. Kuivõrd Valeri Komarov viibib hetkel ajateenistuses ning sissetulekud on piiratud, siis KrMS § 180 lg 3
2. lause alusel tuleb Valeri Komarovil tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 78,40 eurot.
3. Asitõendid – 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 5