Obsah (4)

§ 428§ 304§ 172§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andres Suik Määruse tegemise aeg ja koht 02.06.2020, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-4203 Tsiviilasi Tallinna kohtutäitur R S taotlus R S’ile kuuluva vara uue

) § 477 tulenevalt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud iseärasusi. Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 74 lg 8 kohaselt taotleb kohtutäitur hinna vaidlustamise korral uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult.

§ 428lg 2 kohaselt lõpetab kohus menetluse ka muul seaduses sätestatud alusel.

5. Kohus leiab, et puudutatud isiku I 29.05.2020 taotlused lükata V L ekspertarvamus tagasi ja viia läbi uus ekspertiis tuleb jätta rahuldamata. Esitatud taotlust võib mõista nii, et puudutatud isik I taotleb kordusekspertiisi läbiviimist teise eksperdi poolt.

§ 304

lg 1 esimese lause kohaselt eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis. Puudutatud isik I põhjendab taotlusi sellega, et ekspert hinnatavatesse hoonetesse ei sisenenud ega ühtki hindamise aluseks olevat asjaolu isiklikult ei tuvastanud. Samuti väidab puudutatud isik I, et eksperthinnang on koostatud ebaselgetel alustel ja on oluliste puudustega.

1. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2017 määrusest tsiviilasjas nr 2-15-17772 p-dest 39 ja 40 tulenevalt tähendab sõltumatu ja erapooletu ülesande täitmisega seonduv isikliku ülesande täitmise kohustus, et ekspert peab oluliste asjaolude uurimise, koha või objekti vaatluse ja sellele tugineva eksperdijärelduse formuleerimise sooritama isiklikult. Abijõude vajab ekspert vaid arvamuse ettevalmistamisel, s.o. tööde juures, mis iseenesest ei nõua järelduste ega otsustuste tegemist ekspertiisiobjekti suhtes ja mis piirduvad vajalike asjaolude kindlakstegemisega (nt mõõtmine, fotografeerimine, proovide ettevalmistamine jmt). Ekspert 2 2-20-4203 on 01.06.2020 kohtule vastanud, et viibis 08.05.2020 koos abilisega kinnisasjadel, mh ülevaatuse juures viibisid kõik osapooled ning keegi osapooltest ei vaidlustanud kohapeal asjaolu, et eksperdi abiline tegi siseruumidest fotosid. Ekspert märkis, et tehtud fotodest saab hinnatavast objektist reaalse ülevaate (sh isikud, kes objektil ei viibinud). Ekspert kinnitas, et esitatud eksperthinnang vastas tegelikule olukorrale ja koostatud ekspertiisis toodud hoonete/ siseruumide kirjeldusele, samuti turuväärtuse hindamisel on arvestatud turusituatsiooniga, hoone/ siseruumide seisukorraga, sh muude turuväärtust mõjutavate teguritega (kaasomand).
2. Kohtule nähtub 22.05.2020 eksperthinnangust ja 01.06.2020 eksperdi seisukohast, et ekspert viibis ekspertiisiobjektidel, tutvus objektidega ja uuris neid, lasi oma abilisel teha objektidest fotod, hindas uuringutulemusi ning koostas eksperthinnangu isiklikult. Ekspert on teostanud ekspertiisi isiklikult ja avaldanud kohtule oma abilise tehtud tööde ulatuse. Käesoleva menetluse eesmärgiks on esmajoones nõuetele vastava eksperthinnangu saamine ja kohtul puudub alus arvata, et V L eksperthinnang ei vastaks seaduses sätestatud nõuetele. Kohtu hinnangul ei ole ekspertiis ebaselge, vasturääkiv või puudulik. Samuti ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, mis annaksid alust kahelda eksperthinnangu õiguses puudutatud isikule I kuuluvate kinnisasjade väärtuse osas.
3. Puudutatud isik I ja tema esindaja ei ole eksperdid ega saa asuda eksperdi asemele ning asendada oma äranägemisel ekspertiisis mingeid algandmeid ja asuda selle põhjal riiklikult tunnustatud eksperdi eksperthinnangut ümber lükkama. Asjaolu, et menetlusosaline ekspertiisi tulemustega ei nõustu ning kordusekspertiisi taotleb, ei pane kohtule kordusekspertiisi määramise kohustust (vt Tallinna Ringkonnakohtu 30.05.
4. a määrus tsiviilasjas nr 2-1213261, p 18). Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isik I taotluses toonud esile objektiivseid põhjuseid kordusekspertiisi läbiviimiseks. Kuna kinnisvara hinnad on ajas muutuvad, ei oma tähtsust, milliseks hinnati vaidlusaluse kinnisvara väärtust
5. aastal.
6. Kohtu hinnangul on puudutatud isiku I alternatiivne taotlus, määrata xxxx turuväärtuseks 3333 eurot/ m2 ehk 1589,507,70 eurot (476,9 x 3333 eurot/ m2) ning hinnatava ½ kaasomandi väärtuseks 794 753,85 eurot, täiesti asjakohatu ja tuleb käesoleva määruse p-des 7-8 toodud põhjendustel jätta rahuldamata. Puudutatud isik ei ole ekspert ja kohus ei määra kinnisasja turuväärtust menetlusosaliste soovide kohaselt.
7. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kohus määras kohtutäituri taotlusel kinnisasjade uue hindamise korraldamiseks eksperdi ning kohtu poolt määratud ekspert on viinud läbi nimetatud kinnisasjade uue hindamise ja esitanud kohtule oma eksperthinnangu kinnisasjade turuväärtuse kohta, on sellega kohtutäituri poolt kohtule esitatud nõue täidetud ning menetlus käesolevas tsiviilasjas tuleb lõpetada. Kohtu hinnangul vastab eksperthinnang seaduse nõuetele ning esitatud eksperdiarvamuse kujunemise käik ja ekspertiisi lähteandmed on jälgitavad.
8. Puudutatud isik I esitas 29.05.2020 taotluse jätta V L esitatud ekspertiisi arve deposiidi arvelt tasumata kõlbmatu ekspertarvamuse esitamise tõttu. Kohus on seisukohal, et eksperthinnang vastab seaduse nõuetele ja ekspert on täitnud oma ülesanded isiklikult, mistõttu tuleb puudutatud isiku I taotlus jätta rahuldamata. Kohus maksab eksperdile tasu välja eraldi määrusega. 12.

§ 172

lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite 3 2-20-4203 või tõendi. Kuna käesolev tsiviilasi puudutab üksnes kinnisasja väärtuse hindamist eksperdi poolt, mitte aga poolte omavahelist sisulist vaidlust õigusküsimustes, peab kohus õiglaseks, et menetlusosalised kannavad oma menetluskulud ise. Kohus võtab seejuures arvesse ka asjaolu, et kohtutäituril kui formaalselt avalduse esitajal puudub iseseisev huvi asja lahenduse vastu ja kohtutäitur vahendab täitemenetluses määratud hinna vaidlustanud isiku avaldust kohtule. Seetõttu ei oleks õiglane jätta menetluskulusid kohtutäituri kui avaldaja kanda. Kohtu hinnangul puuduvad käesolevas menetluses menetlusosalistel sellised menetluskulud, mida oleks õiglane panna teiste menetlusosaliste kanda. Asjaolu, et puudutatud isikud on kasutanud käesolevas menetluses juristi abi, on nende vaba valik, kuid tegemist ei ole kohtu hinnangul põhjendatud ja vajalike kuludega, mis tuleks teiste menetlusosaliste poolt hüvitada. Muuhulgas ei saa mõistlikuks pidada, et menetlusosaline peaks kandma teise menetlusosalise kulud, mis on tekkinud näiteks menetlusosalise esindaja viibimisest ekspertiisi tegemise juures. Kohus selgitas juba 05.05.2020 määruses käesolevas asjas, et menetlusosaliste kohalolek ekspertiisi tegemisel ei ole vajalik. 13. Tulenevalt

§ 178

lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Andres Suik, kohtunik 4