Kohustada Kentti Kägot täitma katseaja jooksul
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas –xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1
lg 2 p 2, 21, 4, 5, 7, 9 alusel määrata Kentti Kägole katseajaks järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 4) alluda sõltuvusravile; 5) mitte suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased); 6) alluda elektroonilisele valvele 3 (kolm) kuud alates elektroonilise valve seadme keha külge kinnitamisest. Määrus Kentti Kägo suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Kentti Kägo karistuse kandmiselt peale käesoleva Sisse nõuda Kentti Kägolt riigituludesse kaitsetasu 147 (ükssada nelikümmend seitse) eurot 12 senti vandeadvokaadi abi Marina Kelpmani poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu hüvitis tuleb kanda 1 (üks) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti a/a-le (EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank), märkides viitenumbriks 99917700061126. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kentti Kägo on Tartu Maakohtu 26.09.2017. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-6904 süüdi tunnistatud
lg 2 p 4, 8, 9 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust.
lg 1 ja § 64 lg 1 alusel liideti Kentti Kägole mõistetud karistus Tartu Maakohtu 01.03.2017. a otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4590 mõistetud karistusega, s.o 2 aastat 11 kuud 10 päeva vangistust, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja mõisteti Kentti Kägole liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 4 aastat 6 kuud vangistust.
Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 01.09.2021. Tartu Vangla edastas kohtule 21.05.2020 materjalid Kentti Kägo tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Kentti Kägo temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kentti Kägo on kriminaalkorras karistatud üheksal korral ja kannab neljandat vanglakaristust. Käesolevat karistust kannab ta röövimise eest. Varasemalt on kohus jätnud süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata eelkõige tema varasema elukäigu ja kuriteo toimepanemise asjaolude tõttu. Varasemad karistused ja nende ajal läbitud kuriteoriske maandavad tegevused ei ole Kentti Kägole soovitud mõju avaldanud, kuna vabaduses on süüdimõistetu endist eluviisi jätkanud. Võttes ka käesolevalt arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku ja toimepandud kuriteo asjaolusid, tuleb pöörata enam tähelepanu Kentti Kägo käitumisele praeguse karistuse kandmise ajal. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi 3
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (Riigikohtu 07.03.2019 määrus kriminaalasjas nr 1-0914104 p 21). Kuigi Kentti Kägo on viibinud korduvalt vangistuses, ei saa sellest järeldada, et ka käesolev vangistus ei võiks olla tema puhul oma eesmärki täitnud. Süüdimõistetu on vangistuse jooksul osalenud arvukates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on läbinud sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Õige hetk“ ning programmide kinnistavad vestlused. Vangla poolne tagasiside programmides osalemisele on pigem positiivne. Lisaks on süüdimõistetu töötanud vangla majandustöödel ja metallitööstuses. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Süüdimõistetu käitumist saab pidada heaks. Kohtuistungil avaldatud kohaselt on Kentti Kägo oma suhtumist ja hoiakuid praeguseks muutnud. Ta saab aru, et on kuritegeliku käitumisega põhjustanud teistele halba ja soovib edaspidi elada seaduskuulekalt. Kuritegude toimepanemise peamiseks soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine. Vangla iseloomustuse kohaselt tunnistab süüdimõistetu alkoholi tarvitamise seost kuritegeliku käitumisega ning arvab, et ta vabaduses enam alkoholi ei tarvitaks, sest hoolib oma tervisest praegu rohkem. Vabanemisjärgselt asuks Kentti Kägo elama Tartusse, talle on tagatud majutusteenus ja tugiisik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxpoolt. Tal on võimalik asuda tööle xxxxxxxxxxx OÜsse, kus on töötanud ka varasemalt. Vabaduses toetavad süüdimõistetut isa ja õde, kellega on suhted head. Isa on valmis teda ka rahaliselt aitama. Kohus leiab, et kuigi lähedaste toetus ning kindel elu- ja töökoht ei ole varasemalt süüdimõistetu õiguskuulekat käitumist taganud, ei saa neid asjaolusid arvesse võtmata jätta. Lisaks aitaks süüdimõistetu resotsialiseerumisele kaasa rehabilitatsioonikeskuse poolne tugiisik. Süüdimõistetu vabanemisjärgsed elutingimused on head, mis soodustab ja toetab tema seaduskuulekat hakkamasaamist vabaduses. Hinnanud eeltoodut kogumis, on kohus seisukohal, et Kentti Kägo vabastamine tingimisi enne tähtaega on võimaik. Kohtu arvates on süüdimõistetu väljavaated seaduskuulekaks eluks vabaduses head, mistõttu võiks ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tema osas tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine. Käitumiskontrollile allutamine tagab piisava kontrolli Kentti Kägo edasise käitumise üle ja lisakohustuste määramisega on võimalik temast tulenevaid kuriteoriske täiendavalt maandada.
Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka
Arvestades, et Kentti Kägo õigusvastast käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine ja teda on karistatud ka narkootikumidega seotud kuritegude eest, tuleb talle käitumiskontrolli perioodiks
lg 2 p 2 alusel määrata täiendav kohustus mitte tarvitada alkoholi ning
lg 2 p 21 alusel täiendav kohustus mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid ained. Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata ka
lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Samuti määrab kohus Kentti Kägole
lg 2 p 7 alusel keeld suhelda talle teadvalt kriminaalkorras karistatud isikutega (v.a lähisugulased). Kuigi süüdimõistetul on võimalik vabaneda ka ilma elektroonilise valveta, on ta ise avaldanud nõusolekut võtta lisakohustus alluda elektroonilisele valvele. Tingimused elektroonilise valve kohaldamiseks Kentti Kägo vabanemisjärgses elukohas on täidetud. Kohtu hinnangul võiks elektroonilisele valvele allumine süüdimõistetut täiendavalt motiveerida õiguskuulekalt käituma ja aidata kohaneda tavaeluga, mistõttu määrab kohus talle
lg 2 p 9 alusel kohustuse alluda elektroonilisele valvele tähtajaga 3 kuud alates elektroonilise järelevalve seadme keha külge kinnitamisest. Menetluskulud Kentti Kägo tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 11.06.2020 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaadi abi Marina Kelpman. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 147,12 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 147,12 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. Seega tuleb Kentti Kägolt riigituludesse sisse nõuda kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.