← Eesti

2-19-8384/52

Obsah (6)§ 178§ 459§ 657§ 448§ 171§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ele Liiv, Margo Klaar, Peeter Pällin Tsiviilasja number 2-19-8384 Määruse tegemise aeg ja koht 15. juuni 2020, Tallinn Kohtuasi XX hagi YY vastu

§ 178lg 1 esimene lause, § 448 lg 6 viimane lause).

Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse 1

(3)lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  1. XX (hageja) esitas 03.06.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu, milles palus vähendada Harju Maakohtu 17.10.2016 otsusega tsiviilasjas nr 2-15-5729 välja mõistetud elatise suurust ning mõista alates hagiavalduse esitamist hagejalt igakuiselt kostja kasuks välja ülalpidamine suuruses, mis vastab 20%-le PKS § 101 lg-s 1 sätestatud Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud elatise miinimummäärast kuni YY täisealiseks saamiseni, s.o kuni 12.12.
  2. Alternatiivselt punktiga 2 palub hageja rahuldada hagi ning muuta Harju Maakohtu 17.10.2016 tsiviilasjas nr 2-15-5729 otsuse resolutiivosa punkti 4 järgmiselt: määrata elatise tasumine iga elatise maksmise kuu
  3. kuupäevaks CC pangakontole selgitusega „elatis Y-le“. Kohustada CC andma YY-le igaks kalendripäevaks, mil laps viibib suhtluskorra järgselt XX vahetul ülalpidamisel lapse vajaduste katteks rahasumma, mis vastab 1/54 Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud miinimumpalgast. Lisaks palus hageja määrata kohtuotsuses, et hagejal on elatise ettemaks summas 928,92 eurot ning hageja peab CC kontole tasuma kostja elatise esimest korda kolme kuu möödumisel kohtuotsuse jõustumisest.
  4. Harju Maakohus jättis 19.11.2019 otsusega hagiavalduse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus keeldus 02.03.2020 määrusega maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Maakohtu ja ringkonnakohtu otsused jõustusid 28.03.
  6. Hageja esitas 25.11.2019 maakohtule taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Maakohus jättis otsuses lahendamata hageja taotluse tagada kehtiva elatise määramise otsuse täitmine. Harju Maakohtu 17.10.2016 otsuse resolutsioonist on puudu kohtulahendis sisalduv. Asjas nr 2-15-5729 17.10.2016 tehtud otsus ei ole täidetav resolutsioonist puudu oleva osa tõttu. 17.10.2016 otsuse põhjendustes on märgitud järgmine: puudub alus elatise väljamõistmiseks enne 26.10.2015; tasutud elatise hulka saab arvestada 71,42 eurot; võimalik on arvestada ja kooskõlastada eraldi toidukulud selle aja eest, mil laps viibib hagejaga vastavalt suhtluskorrale. Hageja palub teha täiendava otsuse ja tuua resolutsiooni Harju Maakohtu 17.10.2016 otsuses sisalduv reolutsioonist puudu olev osa, et 17.10.2016 otsus oleks täidetav. MAAKOHTU MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  7. Maakohus jättis 29.11.2019 määrusega rahuldamata hageja taotluse täiendava otsuse tegemiseks. Hageja esitas 25.11.2019 taotluse täiendava otsuse tegemiseks, nõudes Harju Maakohtu 17.10.2016 resolutsiooni muutmist. Muutmist taotles hageja 03.06.2019 hagiavalduse nõudepunktis
  8. Jõustunud kohtuotsusega lahendatud kohustusi saab muuta

§ 459alusel.

Nimetatud ulatuses on hageja nõuded käesolevas tsiviilasjas 19.11.2019 tehtud kohtuotsusega lahendatud. Hagiavalduse nõudepunkti 3 jättis kohus sisuliselt läbi vaatamata. Varasema kohtulahendi muutmist pidanuks hageja taotlema sellele otsusele apellatsioonkaebuse esitamise kaudu. MÄÄRUSKAEBUS

  1. Hageja esitas 11.12.2019 määruskaebuse, milles ei nõustu maakohtu 29.11.2019 määrusega ning jääb 25.11.2019 esitatud taotluse juurde täiendava otsuse tegemiseks. MENETLUSE EDASINE KÄIK
  2. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. 2

(3)
  1. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  2. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 18.11.2019 määrus on lõppjärelduses õige, kuid muuta tuleb osaliselt selle põhjendusi täiendamise kaudu (

§ 657lg 1 p 2¹ ja § 659).

Hageja määruskaebus jääb rahuldamata.

  1. Hageja taotlusest nähtuvalt taotleb hageja täiendava otsuse tegemist Harju Maakohtu 17.10.2016 otsuse suhtes, mis tehti asjas nr 2-15-
  2. Hagejal oli võimalik esitada avaldus täiendava otsuse tegemiseks asjas nr 2-15-
  3. Avaldus tuli esitada otsuse kättetoimetamisest alates kümne päeva jooksul (

§ 448lg 2).

Kohus ei saa praeguses asjas teha täiendavat otsust asjas nr 2-15-5729 tehtud otsuse kohta.

  1. Praeguses asjas jättis maakohus 19.11.2019 otsusega hagiavalduse rahuldamata. Maakohtu otsus jõustus 28.03.
  2. Maakohus ei ole otsuses jätnud lahendamata mõnda esitatud nõuet või taotlust, maakohus jättis hagi tervikuna rahuldamata. Lisaks eeltoodule ei ole hageja täiendava otsuse taotluses esitatud nõudeid praeguses menetluses (hagis) esitanud. Otsust saab täiendada vaid nõude või taotluse osas ning ulatuses, mis oli varem menetluses esitatud. Kolleegium selgitab hagejale täiendavalt, et ei saa määruskaebuse läbivaatamisel maakohtu jõustunud otsuste sisu kontrollida ega selle kohta lahendit teha. Kolleegium lahendab üksnes maakohtu 29.11.2019 määruse peale esitatud määruskaebust, milles vaidlustatakse täiendava otsuse tegemise rahuldamata jätmist.
  3. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus hageja määruskaebuse rahuldamata. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätab ringkonnakohus

§ 171lg-st 1 tulenevalt hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus (

§ 174lg 4).

12. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1 esimene lause).

Muus osas ei ole praegune määrus kaevatav (

§ 448lg 6 viimane lause) (allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar, Ele Liiv, Peeter Pällin 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.