4-20-1454/9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28.05.2020 Võru kohtumajas Väärteoasja number 4-20-1454 Kohtunik Ingrid Kullerkann Väärteoasi Edith Kivi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna 14.03.

1. a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2610,20,001173 Väärtegu Liiklusseaduse (LS) 201 lg 1 Kohtuvälises menetluses tehtud LS § 201 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühikut, so 400 eurot otsuse sisu Kaebuse esitaja taotlus Kergendada karistust Juhindudes VTMS § 132 p-st 2, kohus otsustas: RESOLUTSIOON
2. Rahuldada Edith Kivi kaebus ja tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 14.03.2020 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2610,20,00173 Edith Kivile liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel määratud rahatrahvi osas.
3. Teha rahatrahvi osas uus otsus, millega karistada Edith Kivi liiklusseaduse § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 trahviühikut s.o 300 eurot.
4. Võimaldada KarS § 66 lg 2 alusel Edith Kivil tasuda rahatrahv ositi 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ja kohustada teda tasuma iga kuu viimaseks kuupäevaks alates kohtuotsuse jõustumise kuule järgnevast kuust rahatrahvi katteks 100 eurot.
5. Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole EE891010220034796011 SEB Pank, EE932200221023778606 Swedbank või EE701700017001577198 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
7. Kui rahatrahv pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse rahatrahv täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusalune isik advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
8. Politsei ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) Lõuna prefektuuri Kagu politseijaoskonna patrullitalituse Põlva patrulligrupi patrullpolitseinik J. H. 14.03.2020 väärteoasjas 2610,20,001173 kiirmenetluse otsuse. E. Kivile heideti ette seda, et ta 13.03.2020 kella 23.58 ajal juhtis P. J. mootorsõidukit xxx (xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) omamata vastava kategooria sõiduki juhtimise õigust. Kiirmenetluse otsusega karistati E. Kivi LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, so 400 eurot.
9. E. Kivi esitas Tartu Maakohtule 27.03.2020 kaebuse, milles palub kergendada karistust. Arvestades varasemate karistuste puudumist, on rahatrahv liiga suur. Kaebaja ei ole veel tööd leidnud, ta elab üksinda ja korteri kommunaalkulud vajavad tasumist. Sellise suurusega rahatrahvi korral tekiksid tal makseraskused. E. Kivi on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
10. Kohtuväline menetleja on samuti nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ja esitas oma seisukoha, milles leidis, et E. Kivile määratud karistus tuleks jätta muutmata. Menetlusalusel isikul puudus põhjendatud vajadus asuda talle kuuluvat sõidukit südaööl töökoja juurest minema toimetama. Teo toimepanemise ajal kehtis riigis eriolukord ning seega oli soovitus väljas liikuda nii vähe kui võimalik. Teos esineb raskendav asjaolu – teo toime panemine erakorralise olukorra ajal. Kaebuse esitaja väidab, et tal on rahalised raskused, kuid ise remondib sõidukit, mille juhtimiseks tal õigus puudub. Kohtuväline menetleja palub jätta määratud karistuse muutmata. Kohtuotsuse põhjendused
11. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo).
12. Tunnistaja K. S. kohaselt oli ta politseiametnikuna 13.03.2020 koos J. H õhtuses vahetuses ja teostas P. . Tunnistaja nägi V. poolt lähenevat sõiduautot xxxxxxx Ametialasest informatsioonist oli talle teada, et sellist sõidukit juhib juhtimisõiguseta naisterahvas. Politseinikud andsid peatumismärguande. Autos viibis üksinda naisterahvas, kellel ei olnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. Isik ütles oma nimeks Eneli Kivi. Sünniaja küsimise järel hakkas naisterahvas mõtlema, tunnistas üles valetamise ja ütles, et tegelikult on ta nimi Edith Kivi. Politseiametnikud teadsid, et tal puudub juhtimisõigus. Kiirmenetluse otsuse vormistamise ajal andis E. Kivi ka oma EV isikutunnistuse. Menetlusalune isik andis kiirmenetluse otsuses selgituse, mille kohaselt ei leidnud ta auto töökojast ära toomiseks juhti. Ta tunnistas juhtimisõiguse puudumist ja kahetses oma tegu. E. Kivi kõrvaldati 14.03.2020 otsusega sõiduki juhtimiselt, kuna tal puudub vastava kategooria sõiduki juhtimise õigus. Sellega on E. Kivile ette heidetav tegu leidnud tõendamist.
13. LS § 90 lg 1 p1 kohaselt mootrorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel pole vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kohtu hinnangul pani E. Kivi teo toime kavatsetult. Teades juhtimisõiguse puudumisest, asus ta sellegi poolest autorooli. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ja süüd välistavad asjaolud puuduvad.
14. VTMS § 133 p 7 järgi selgitab kohus kaebuse lahendamiseks muuhulgas seda, kas karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse mõistmise alustega. KarS § 56 lg 1 kohaselt 2 karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
15. LS § 201 lg 1 kohaselt mootorsõiduki juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguseta karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. Kohtuväline menetleja on E. Kivi kui varem karistamata isiku puhul põhjendatult otsustanud kergemaliigilise karistuse kasuks.
16. Maksvusele pääsenud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse määramisel aluseks sanktsiooni keskmine, milleks praegusel juhul on 100 trahviühikut. KarS § 47 lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
17. Sanktsiooni keskmises määras ongi karistus määratud. Kohus kontrollis E. Kivi karistusregistri väljavõtet – tal puuduvad kehtivad karistused. Seega puudub alus prognoosida karistuse eripreventiivsele mõjule allumist halvaks. Kohtuväline menetleja viitab oma kirjalikus seisukohas raskendava asjaoluna teo toimepanemisele erakorralise olukorra ajal. Erakorraline olukord on tõepoolest KarS § 58 p 5 kohaselt karistust raskendav asjaolu. Vabariigi Valitsuse 12.03.
18. a korraldusega nr 76 kuulutati Eesti Vabariigis viiruse Covid 19 leviku tõkestamiseks välja eriolukord. Eriolukord ja erakorraline olukord ei ole samastatavad. Erakorralist olukorda reguleerib erakorralise seisukorra seadus, mille § 2 lg 1 kohaselt kuulutatakse erakorraline olukord Eesti põhiseaduslikku korda ähvardava ohu puhul. Karistust kergendava asjaoluna tuleb arvesse võtta kahetsust.
19. Eelviidatud asjaolud kogumis tingivad kohtu hinnangul karistuse mõistmise alla sanktsiooni keskmise määra. E. Kivi pole varem väärteokorras karistatud, ta viibis autos üksi, juhtis autot öisel ajal, mil liiklus on hõre, ning ta ei põhjustanud auto juhtimisega liiklusohtlikku olukorda. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt võib praegusel juhul karistuse määr olla tingitud sellest, et politseile teada oleva informatsiooni kohaselt sõidab menetlusalune isik sageli juhtimisõiguseta. Kohtu hinnangul ei ole selline teave siiski seaduse kohaselt tõendina kasutatav ja seega karistuse määramisel seda arvestada ei saa.
20. Eelnevat arvestades tühistab kohus PPA Lõuna prefektuuri 14.03.2020 väärteoasjas 2610,20,001173 kiirmenetluse otsuse määratud karistuse osas ning teeb uue otsuse, millega karistab E. Kivi LS § 201 lg 1 alusel rahatrahviga 75 tahviühiku ulatuses, so 300 eurot. Kohtuvälise menetleja otsusega võimaldati rahatrahvi tasumist 3 võrdses osas ning kohus selles osas kohtuvälise menetleja otsust ei muuda. Kuna kohtuvälise menetleja otsus rahatrahvi osas ei jõustu, muudab kohus rahatrahvi ositi tasumise tähtaega ja võimaldab E. Kivil tasuda rahatrahvi ositi 3 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
21. Väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetlus VTMS §-s 29 ja §-s 30 sätestatud alustel lõpetamisele ei kuulu. /allkirjastatud digitaalselt 3