KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene Määruse tegemise aeg ja koht 12. mai 2020, Tartu Haldusasja number 3-18-2387 Haldusasi Jäneselaane OÜ ja Lõu

) § 20 lg 1 sätestab, et halduskohus kaasab isiku, kes ei ole pool, kolmanda isikuna menetlusse, kui kohtulahendiga võidakse otsustada tema õiguste või kohustuste üle.

§ 21

lg 1 kohaselt võib kohus kolmanda isiku menetlusosalise taotlusel või omal algatusel kaasata menetlusse selle igas staadiumis ja igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kolmas isik võib enda menetlusse kaasamist taotleda ka kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine edasikaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. 8.

§ 180

lg 1 annab õiguse poolel ja kolmandal isikul halduskohtu otsuse peale apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse, kui halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, ebaõigesti hinnanud tõendeid või oluliselt rikkunud 2 kohtumenetluse normi. Sama paragrahvi teise lõike järgi on apellatsioonkaebuse esitamise õigus ka kohtumenetlusse kaasamata jäänud isikul, kui halduskohus otsustas tema seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle.

1. Kolmandate isikutena menetlusse kaasamist soovivad isikud on juba korra käesoleva menetluse jooksul vastavasisulise taotluse esitanud. Tartu Halduskohus jättis selle
2. mai
3. a määrusega rahuldamata. Selle peale esitatud määruskaebus jäi samuti Tartu Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohtu määruse peale esitatud määruskaebust ei võtnud Riigikohtu halduskolleegium aga
6. augusti
7. a määrusega menetlusse.
8. Ringkonnakohtu hinnangul kordavad kaebajad sisuliselt neid argumente, mis nad on varasema menetluse käigus esitanud nii halduskohtule, ringkonnakohtule määruskaebuses kui ka ringkonnakohtu määrust Riigikohtus vaidlustades. Asjaolu, et halduskohus tegi otsuse, millega kohustas Võru valda planeeringumenetlust jätkama, ei tähenda, et varasemalt läbi kolme kohtuastme võetud seisukohad kolmandate isikute menetlusse kaasamise taotluse rahuldamata jätmise osas oleks muutunud sisutühjaks. Seega ei anna n-ö ebasoovitud kohtulahend isikutele veel õigust nõuda enda menetlusse kaasamist ning seeläbi õigust esitada apellatsioonkaebust.
9. Taotluses on mainitud, et halduskohtu toodud põhjendused kitsendavad vastustaja kaalutlusruumi detailplaneeringu menetluses, mida vald peab kohtulahendi kohaselt jätkama ning et kolmandate isikutena menetlusse kaasamist taotlevatel isikutel on tunduvalt vähem argumente, mida planeeringumenetluse edasises käigus esitada. Ringkonnakohus ei leia, et halduskohtu lahendist tuleneks kategooriliselt ja sõnaselgelt, et tulevikus kaebajate taotletud viisil detailplaneering ka kehtestaks. Praegu on planeerimismenetlus oma algfaasis, st tegeletakse detailplaneeringu koostamisega. Sellele järgnevad erinevad menetlusetapid. Ka edasise menetluse jooksul kehtivad planeerimise põhimõtted – avalikkust tuleb kaasata ja teavitada, erinevaid huvisid kaaluda ning otsus tuleb teha piisava teabe pinnalt (PlanS §-d 9–11). Seega on alusetu taotlejate väide, et võrreldes varasemaga puudub neil võimalus esitada kõiki vastuargumente kavandatavale planeeringule ning see seab piirid nende õiguste kaitsele planeerimismenetluses. Halduskohtu lõppjärelduse mittesiduvust näitab seegi, et halduskohus on otsuse põhjenduste p-s 17 maininud, et detailplaneering võib jääda ka kehtestamata, kui menetluses sobivat lahendust ei leita. Kokkuvõttes ei saa väita, et halduskohtu otsusega oleks otsustatud kaasamist soovivate isikute seadusega kaitstud õiguste ja vabaduste üle. Isikutel on jätkuvalt võimalus osaleda planeerimismenetluses ning nende vastuväidete esitamise õigust ja nendega arvestamist ei ole keegi praegusel juhul piiranud. Ringkonnakohus leiab, et taotlejate kaasamine menetlusse kolmandate isikutena tuleb jätta rahuldamata.
10. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebus tuleb

§ 187

lg-s 3 p 6 alusel tagastada, kuna apellatsioonkaebuse esitanud isikutel ei ole selle esitamise õigust. Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus ka

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

1. Kuna apellatsioonkaebus kuulub tagastamisele, tagastab ringkonnakohus taotlejatele ka apellatsioonkaebuse lisad. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 135 eurot tuleb tagastada SA Keskkonnaõiguse Keskus arvelduskontole nr EE
2. 3 /allkirjastatud digitaalselt/ 4