lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et juhul, kui apellant soovib menetlusabi, tuleb tal seaduses sätestatud tähtaja jooksul sooritada menetlustoiming, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige tuleb tähtaegselt esitada kaebus. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või muu kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue Viru Maakohtule on esitatud M T hagi J P T vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavaldusest ja Kohtute Infosüsteemist nähtub, et Viru Maakohtu 03.06.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-2338 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 200.00 eurot kuus alates 13.02.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 12.05.2029. Hagiavaldusest nähtub, et hageja seaduslik esindaja on invaliid. Hageja palub suurendada väljamõistetud elatist miinimummäärani kuus. Kostja vastuväited Kostja hagiga nõus ei ole ning vaidleb sellele vastu. Kostja on oma igakuist ülalpidamise kohustust hageja ees täitnud. Lisaks hagejale on kostjal veel kolm ülalpeetavat last, s.o K T , K T ja L T , keda ta kasvatab ning peab ülal üksi. Kostja käesoleval hetkel ei tööta ja sissetulekut ei oma. Kostjal vara puudub. Hageja poolt nõutav elatis summas 270.00 eurot kuus ei ole seega kostja arvates põhjendatud. 20.02.2020 leidis kostja täiendavalt, et hageja märgitud kulud ei ole mõistlikud. Hageja täiendavad seisukohad Kohtuistungil teatas hageja seaduslik esindaja, et varasemalt aitas teda vanaema, praegu on ta töövõimetu. Hageja seadusliku esindaja sissetulekuks on töövõimetoetus summas 400.00 eurot kuus. Kostja maksab lapsele 200.00 eurot kuus, kuid sellest ei piisa. Kostja on rikas inimene ning ta on võimeline lapsele rohkem maksma. 11.02.2020 teatas hageja, et 2015 aastal oli hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord parem. Hageja seaduslik esindaja sai emapalka ca 1 200.00 eurot kuus, pärast töötas ta H OÜ-s ning sai töötasu. Hageja kulutused kuus on praegusel ajal kokku summas 614.00 eurot. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud poolte seisukohtade ja tõenditega ning hinnanud neid kogumis, on seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
lg 1 ja 2 sätestab, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
lg 1 alusel peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja M T on kostja J P T ja hageja seadusliku esindaja J T ühine alaealine laps. Hageja elab emaga, kostja elab lapsest eraldi. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu PKS §-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka Riigikohus 2 on leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). PKS § 100 lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatu eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid (vt Riigikohtu otsus nr 3-2-133-11 p 19, Riigikohtu otsus nr 3-2-1-118-12 p 15). Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus anda ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Poolte vahel ei ole vaidlust, et Viru Maakohtu 03.06.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-2338 on kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis summas 200.00 eurot kuus alates 13.02.2015 kuni lapse täisealiseks saamiseni, s.o 12.05.2029. Pooled ei vaidle ka, et kostja tasub hagejale elatist väljamõistetud summas. Hageja soovib suurendada Viru Maakohtu 03.06.2015 otsusega väljamõistetud elatise suurust seaduses sätestatud miinimummäärani kuus, kuna tema seaduslik esindaja on töötu ning hageja ülalpidamiskulud on suurenenud. Hageja nõue võiks rahuldamisele kuuluda
lg 1 p 1 ja 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus selgitas pooltele 10.12.2019 kohtunõudes ja 04.02.2020 kohtuistungil käesolevale vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo nr 3-2-1-124-15, p 11). Kohus selgitab seega, et elatist saab suurendada (muuta) juhul, kui tuvastatakse, et võrreldes ajaga, mil elatis välja mõisteti, on muutunud oluliselt nt elatist maksma kohustatud isiku majanduslik ja varaline seisund, suurenenud oluliselt laste vajadused jms. Hagejal tuleb elatise suurendamise nõude esitamisel välja tuua ja tõendada, kuidas on muutunud elatise maksmist mõjutavad asjaolud võrreldes elatise väljamõistmise ajaga ehk mis on muutunud pärast otsuse tegemist. Kohus selgitas pooltele ka, et elatise suuruse muutmise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise suuruse muutmise nõude esitamisel saavad hagejad tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Kui hageja vajadused ja majanduslik olukord on oluliselt muutunud, tuleb seda tõendada ja need asjaolud välja tuua. 3 Kohus peab seega tuvastama, mis on olnud 03.06.2015 otsusega tsiviilasjas 2-15-2338 välja mõistetud elatise väljamõistmise aluseks olevad asjaolud ning mis on nimetatud asjaoludes muutunud. Hageja on muuhulgas kohtule teatanud, et varasemalt töötas tema seaduslik esindaja H OÜ-s, praegusel ajal on ta töövõimetu ning saab riigilt toetust summas 400.00 eurot kuus. Tsiviilasjas 2-15-2338 esitatud hageja 02.04.2015 vastusest nähtub, et hageja seaduslik esindaja lõpetas XXX eriala. Nimetatud hageja vastusest nähtub ka, et tema seaduslik esindaja töötas varasemalt „N S H“, töötasuga 290.00 eurot kuus. 02.04.2015 vastuse esitamise aja seisuga andis hageja seaduslik esindaja klaveri eratunde ning ootas vastust N K M. Hageja tsiviilasjas 2-15-2338 esitatud 02.04.2015 vastusest võib kohtu hinnangul järeldada seega, et ka elatise väljamõistmise ajal oli tema seaduslik esindaja töötu ning sai vaid mitteametliku sissetulekut klaveri eratundide eest. Kuivõrd kohtule ei ole ka mitte ühtegi tõendit, millest nähtuks, et hageja seadusliku esindaja sissetulek oli otsuse tegemise ajal parem, kui praegu, esitatud, ei ole ka kohtu hinnangul tema majanduslik olukord oluliselt muutunud. Kohus peab vajalikuks märkida ka, et töövõimetuse tuvastamine (toimiku materjalidest nähtub, et hageja seaduslikul esindajal on puuduv töövõime 16.08.2019 – 15.08.2020) ei tähenda koheselt, et isikul puudub võimalus tulu teenida. Kohus möönab, et hageja seadusliku esindaja puhul võib töö leidmine tema tervislikust seisundist tulenevalt olla raskendatud, kuid kindlasti ei saa kohus nõustuda, et see on täiesti võimatu. Eriti arvestades hageja seadusliku esindaja omandatud eriala, s.o klaveriõpetaja. Hageja on muuhulgas teatanud ka, et tema kulutused on nüüdseks suurenenud. Tsiviilasjas 2-15-2338 esitatud hagiavaldusest nähtub, et hageja kulutused kuus on olnud summas kokku 505.00 eurot kuus (s.o toit 100.00 eurot, tervishoid 50.00 eurot, hügieenitarbed 50.00 eurot, lasteaed 55.00 eurot, korteri rent 250.00 eurot). Käesolevas asjas esitatud kulude nimekirjast nähtub, et hageja kulutused on praegusel ajal summas 614.00 eurot kuus. Kohtule on samas esitamata mistahes tõendid, millest nähtuks, et hageja kulutused on ka reaalselt praegusel ajal sellises summas ning et need on võrreldes eelmise kohtulahendi tegemise ajaga suurenenud. Kohus on seisukohal ka, et ainuüksi miinimumpalga alammäära tõus ei ole mõjuvaks põhjuseks elatise suurendamiseks. Kahtlemata kallineb elu aastatega ja seega muutuvad ka lapse vajadused, kuid samas ei saa automaatselt kohtu hinnangul eeldada, et praegusel ajal on lapse vajadused sedavõrd suurenenud, et elatist tuleks miinimummäärani suurendada. Samuti on Riigikohus korduvalt (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 30) juhtinud tähelepanu sellele, et praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud miinimumelatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmisest sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks. Kohus on seisukohal ka, et kulude nimekirjas märgitud hageja vajadused on ka ilmselgelt liialdatud. Ei ole eluliselt usutav, et hageja seaduslik esindaja, kes on väidetavalt sedavõrd oma rahalistes vahendites piiratud, on igakuiselt võimeline kulutama ainuüksi nt hageja jalatsite, riiete ja mänguasjade peale 180.00 eurot kuus. Kohus arvestab ka, et hageja seaduslikul esindajal on lisaks hagejale veel üks laps ning eelduslikult on ka hageja seaduslikul esindajal endal kulud, mida tuleb samuti kanda. Hageja ei ole seega kohtu hinnangul oma väidetavalt suurenenud vajadusi ega kulutusi tõendanud. Hageja on kohtule muuhulgas teatanud ka, et kostja on rikas inimene ning tal on olemas piisav sissetulek suurema elatise tasumiseks. 4 Viru Maakohut 03.06.2015 otsusest nähtub, et kostja töötas elatise väljamõistmise ajal osalise tööajaga Osaühingus N (registrikood XXX) projektijuhi ametikohal. Tema igakuiseks töötasuks (bruto) on olnud 420.00 eurot. 03.06.2015 otsusest nähtub ka, et nimetatud summast tuli kostjal ülal pidada oma nelja last, muud sissetulekud kostjal puudusid. 03.06.2015 otsusest nähtub ka, et hageja seaduslik esindaja nõustus kostja poolt pakutud elatise summaga, s.o 200.00 eurot kuus. Käesoleva menetluse käigus on kostja vastuväidete esitamisel tuginenud sellele, et ta on töötu, varatu ning kasvatab üksi kolme alaealist last. Kohus on teinud kostja varanduslikku seisundi hindamiseks päringuid registrisse. Kohus tuvastas, et kostjal on küll seosed kolme äriühinguga (dtl 188), kuid kohtule esitatud AS-i S P konto väljavõttest ei nähtu, et kostjal oleks mistahes sissetulek (dtl 213). Kostja S AS-i kontod on blokeeritud (dtl 229). Kostjal kinnisvara puudub (dtl 189). Toimiku materjalidest nähtub ka, et kostjale kuulub kolm sõiduautot (dtl 184-187). Samas sõidukite vanust (1998, 2006 ja 1987 aasta) ning seatud keelumärkeid arvestades, ei suurenda need kostja varanduslikku olukorda oluliselt. Kohus leiab, et ilmselt peab kostjal siiski olema sissetulek, kuivõrd ta on korrapäeselt tasunud elatist hagejale, kostjal on lisaks hagejale veel kolm alaealist last ning eelduslikult on ka kostjal endal kulud, mida tuleb kanda. Samas on kohtu hinnangul tõendamata, et kostja sissetulek ning majanduslik olukord on elatise väljamõistmise ajaga paremaks muutunud. Kohtule ei ole teada ka, et kostjal oleks mistahes muu oluline vara, mille tõttu oleks põhjendatud väita, et tema majanduslik olukord on võrreldes elatise otsuse tegemise ajaga oluliselt paremaks muutunud. Kohus on, kõike eelnevat kokkuvõtvalt hinnates, seisukohal, et käesoleval ajal ei ole hageja tõendanud, et tema vajadused on võrreldes Viru Maakohtu 03.06.2015 otsuse tegemise ajaga suurenenud ning et hageja seadusliku esindaja majanduslik olukord on oluliselt halvenenud. Tõendamata on ka, et kostja majanduslik seis on praeguseks ajaks sedavõrd paranenud, et võimaldab suurendada väljamõistetud elatise summat. Kohus on seega eelnevast tulenevalt seisukohal, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning seega rahuldamisele ei kuulu. Kohus peab vajalikuks selgitada taas, et asjaolude muutumise korral, on hagejal õigus nõuda väljamõistetud elatise muutmist
Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/ või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud. Kohus selgitab ka, et elatise suurendamise nõude arutamisel ei saa kohus anda samade asjaolude pinnalt uut hinnangut. Elatise suurendamise nõude esitamisel saab hageja tugineda ainult asjaoludele, mis on võrreldes eelmise lahendi tegemise ajaga muutunud. Ka võimalik asjaolu, et kohus eelmist asja läbi vaadates võib olla ei arvestanud oluliste asjaoludega, ei oma käesolevas asjas tähendust, kuna isik pidanuks eelmises menetluses sellele tuginema. Menetluskulud
lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb menetluskulude jaotuse osas kohaldada
5 Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Angelina Abol Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.