5.
§-le
lg-le 1 (
Menetlusabi andmise osas võib menetlusabi taotleja või saaja või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. 2
lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;
lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis – puudub;
lg 1 p 3 (
) massikohustused – puuduvad;
lg 1 p 4 (
) pankrotimenetluse kulud – pankrotihalduri tasu 476,40 eurot (397 eurot + 79,40 eur käibemaks), mille osas palus pankrotihaldur anda võlgnikule menetlusabi ja pankrotihalduri tasu välja mõista haldurit teenindavale büroole OÜ-le Civilex. Väljamakseid võlausaldajatele tehtud ei ole ja pandiesemeid pankrotivaras ei olnud. Seega pandieseme müügist saadu puudub ja teistelt isikutelt saada olevaid rahalisi vahendeid pankrotipessa laekunud ei ole. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded on kogusummas 1 107,86 eurot, mille osas ei ole jaotisi välja makstud, kujuneb võlausaldajate vahel alljärgnevalt: Võlausaldaja Tunnustatud nõue (EUR) 414,83 213,72 Eesti Gaas AS Aktiva Finants (es. Jul.Ink) AF 479,31 Võlamenetlus (es. Jul.Ink) KOKKU 1 107,86 EUR Jaotise % 37,4442619 19,2912462 Saamata jaotis (EUR) 414,83 213,72 43,2644919 479,31 100% 1107,86 EUR Võlausaldaja andmed nr/viitenumber) xxxxxxxxxx saaja: Julianus Inkasso xxxxxxxxxx saaja: Julianus Inkasso xxxxxxxxxx (konto I ja III rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõudeid ei esitatud. Võlgnik nõuetele vastuväiteid esitanud ei ole. Haldur ei ole pankrotiasjas hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha. Kohtukulud puuduvad ja halduri poolt tehtud kulutused seonduvad halduritasus. 3
) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.
lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest viivitamata kohtule teatama, lõike 3 kohaselt esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama
lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid.
lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.
lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohtule halduri poolt esitatud taotluse kohaselt puuduvad A. G. (pankrotis) pankrotimenetluses vahendid, mille arvelt pankrotimenetlust läbi viia. Seega esineb
Halduri aruande kohaselt pankrotivara puudub. Võlgniku pangakonto jääk on 0,00 eurot. Võlgnik on töötu ja talle on dets 2019 kuni aprill 2020 Töötukassa poolt makstud töötutoetust. Mais 2020 laekus võlgnikule töötasu ja ühelgi kuul ei ole võlgniku tulu ületanud limiit, mis võimaldanuks rahaliste vahendite arestimist.
lg 1 p 1, 2 ja 3 kohaselt väljamaksed (vara välistamise nõuded, võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis, massikohustused) puuduvad. Võlausaldajate väljamakseid 4
lg 1 p 4 (
) mõistes on pankrotimenetluse kuluks pankrotihalduri tasu summas 476,40 eurot, sisaldab käibemaksu. Pandiesemeid pankrotivaras ei olnud ja seega pandieseme müügist saadav tulu puudub ja teistelt isikutelt saadaolevaid rahalisi vahendeid laekunud ei ole. Võlausaldajate tunnustatud nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud: esimeses ja kolmandas rahuldamisjärgus nõudeid ei olnud, teises rahuldamisjärgus jäi tunnustatud nõuetega võlausaldajatel raha saamata järgmiselt: Võlausaldaja Tunnustatud nõue (EUR) 414,83 213,72 Eesti Gaas AS Aktiva Finants (es. Jul.Ink) AF 479,31 Võlamenetlus (es. Jul.Ink) KOKKU 1 107,86 EUR 37,4442619 19,2912462 Saamata jaotis (EUR) 414,83 213,72 Võlausaldaja andmed nr/viitenumber) xxxxxxxxxxx saaja: Julianus Inkasso xxxxxxxxxx 43,2644919 479,31 saaja: Julianus Inkasso xxxxxxxxxx 100% 1107,86 EUR Jaotise % (konto Pankrotihaldur märkis aruandes, et võlgnik ei ole esitanud vastuväidet ühelegi eeltoodud võlausaldaja nõudele. Pankrotihaldur ei ole
Pankrotiavalduse menetlemise kulud puuduvad (
Ajutist haldurit pankrotimenetluses ei määratud ja ajutise halduri kulud puuduvad (
Pankrotitoimkonna liikmete tasud puuduvad, kuna pankrotimenetluses ei moodustatud pankrotitoimkonda (
Deposiiti makstud summad puuduvad (
lg 1 p 6).
lg 3 kohaselt on võlgniku alalise maksejõuetuse põhjuseks elus halbade asjaolude kokkulangemine, terviseprobleemid ja töökoha kaotus. Halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Maksejõuetuse põhjuseks on „muu asjaolu“. Kohus nõustub halduri aruandes tooduga ja lõpetab võlgniku pankrotimenetluse raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotimenetlusega seotud kulude väljamaksmiseks pankrotiavara puudub.
lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Tiia Kalaus tuleb vabastada A. G. (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamine Võlgnik esitas 24.10.2019 kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks.
näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Halduri lõpparuandes on märgitud, et võlgnikul on kohustustest vabastamise menetluses võimalik täita oma kohustusi võlausaldajate ees. Samas leidis haldur, et kuivõrd pankrotimenetluses esitatud nõuete summa on ainult 1107,86 eurot ja võlgniku sissetulek ei võimalda edaspidi tulu arvelt märkimisväärselt rahaliste vahendite arestimist, siis võib võlgnik eelduslikult nõuded täita ka väljaspool nimetatud menetlust ja otstarbekohane ja mõistlik ei ole jätkata pankrotimenetlust ja sellega seonduvalt suurendada kulusid.
lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh menetluse raugemisel.
lg 2 sätestab, et kohus võib võlgniku kohustustest vabastamise menetluse jätta algatamata kui: (p 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380–3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; (p 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletusega ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt, kohalikult omavalitsusüksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist; (p 3) kohus on viimase 10 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist otsustanud võlgniku kohustustest vabastada või jätnud võlgniku avalduse kohustustest vabastamiseks rahuldamata seetõttu, et võlgnik on pannud toime pankrotikuriteo; (p 4) võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist; (p 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletusega muid oma käesolevas seaduses sätestatud kohustusi. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud ammendavalt
Halduri põhjendustest tulenevalt ei saa kohus võlgniku kohustuste vabastamise menetlust jätta algatamata. Võlgniku poolt saadava sissetuleku perspektiivikust, kui võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmise alusena seadus ette ei näe.
lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust antud juhul tuvastatud ei ole. Võlausaldajad ei ole võlgniku kohustustest vabastamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.
lg 1 kohaselt peab võlgnik tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.
lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Haldur on seisukohal, et võlgnik on võimeline ise täitma usaldusisiku ülesandeid ja võlausaldajad ei ole usaldusisiku määramiseks ettepanekuid. Kohus on seisukohal, et on põhjendatud määrata võlgniku A. G. (pankrotis) usaldusisikuks A. G. (pankrotis) ise, kuna kohus on veendunud, et võlgnik suudab täita usaldusisiku kohustusi. Võlgnikul tuleb kogu võlgadest vabastamise perioodil juhinduda oma kohustuste täitmisel
Halduri tasu
kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.
lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur on esitanud menetlusabi andmise taotluse.
lg 4 kohaselt pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. 08.06.2020 esitatud taotluse kohaselt palus haldur anda võlgnikule menetlusabi ja riigi vahenditest hüvitada halduri tasu summas 476,40 eurot (sisaldab käibemaksu).
lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus leiab, et halduritasu vastab seaduse nõuetele ja on põhjendatud. Kuivõrd tegemist oli võlgniku pankrotiavaldusega ja pankrotimenetluse kulude katmiseks pankrotivara puudub, siis on põhjendatud anda võlgnikule menetlusabi
Kohus määrab tasu suuruseks 476,40 eurot (s.h. käibemaks) ja see tuleb tasuda riigi vahenditest OÜ-le Civilex (registrikood: 12088721, asukoht: Soola 3, Tartu) arveldusarvele nr xxxxxxx. Kuna ei ole tuvastatud, et pankrotimenetluses on rikutud võlausaldajate õigused, siis nõustub kohus aruandega, vastavalt
Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel ning
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.