Obsah (5)

§ 6§ 175§ 176§ 177§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 09. juuni 2020. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-10-12982 Tsiviilasi R. M.’i kohust

§ 6lg 1).

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja taotlus Harju Maakohtu 25.06.

1. a määrusega kuulutati välja R. M.’i pankrot. 25.04.
2. a lõpetas kohus R. M.’i pankrotimenetluse ning algatas võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, kohustades R. I.it täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on esitanud taotluse kohustustest vabastamise otsustamiseks

§ 175

lg 1 alusel ning aruande, millest nähtub, et võlausaldajatele on välja makstud 3 284.84 eurot. Täitmata kohustused võlausaldajate ees on alljärgnevad:

1. Incure Inkasso Agentuur OÜ (OK Incure) nõude jääk 5 956,61 eurot;
2. SEB Pank AS nõude jääk 3 586,69 eurot,
3. AS Swedbank Liising nõude jääk 109 766,19 eurot;
4. Swedbank AS nõude jääk 119 685,15 eurot;
5. Raidla Lejins & Norcus Advokaadibüroo nõude jääk 803,98 eurot;
6. Kreedix osaühing/Geldex OÜ nõude jääk 11 859,1 eurot;
7. Osaühing Lions Group 2 (kustutatud) nõue 24 071,61 eurot; 248,80 eurot välja maksmata Kohtumääruse põhjendused

§ 175

lg 1 järgi pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

§ 175

lg 3 järgi kohus ei või keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, enne kui ta on ära kuulanud usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. 21.05.2020. a kuulas kohus ära võlgniku. Võlausaldajad selleks soovi ei avaldanud, kuid esitasid kirjalikud seisukohad. AS Swedbank Liising ja Swedbank AS vaidlevad kohustustest vabastamisele vastu. SEB Pank AS vastu ei vaidle ja jätab taotluse rahuldamise kohtu otsustada.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva seaduse § 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. VÕS § 104 lg 4 ja lg 5 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumiseks.

Kohtu hinnangul on R. M. täitnud oma kohustusi nõuetekohaselt, esitanud iga-aastast aruandlust (I kd tl 253, II kd tl 8, II kd lk 10, II kd tl 36, II kd tl 99, II kd tl 119, II kd tl 142, III kd tl 77) ning konto väljavõtteid ja tuludeklaratsioonid (II kd tl 25-33, 100-102, III kd tl 49-53, III kd tl 61-65, II kd 18-23, III kd tl 14-25). Arvestades igakuise sissetuleku suurust, ei ole võlgnikul olnud võimalik võlausaldajatele suuremas ulatuses väljamakseid teha. Kogu võlgniku vara realiseeriti pankrotimenetluse käigus, seega oli võlgnikul võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid üksnes igakuiselt saadava töötasu arvelt arvestades TMS § 132 lg

1. Võlgnikul ülalpidamisel on kaks alaealist last (sündinud
2. a ja
3. a). Kohtule on esitatud tõendid võlgniku igakuiste sissetulekute kohta. Võlgniku poolt esitatud tõendite alusel puudub kohtul alus kahelda võlgniku sissetulekute ja väljaminekute vastavuses tegelikkusele. Riigikohus on 30.10.
4. a tsiviilasjas 2-11-24696 tehtud lahendis selgitanud, et kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja et see, kui ta jätkab endise, vähetasustatud töö tegemist, kujutab endast kohustuste süülist rikkumist, mis annab aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kolleegium märgib, et kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, võimeid jms asjaolusid arvestades siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane. Mõistlikkuse hindamisel tuleb seejuures võlaõigusseaduse § 7 lg 1 järgi arvestada seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole võlgnikku karistada ega sundida teda seadma 2 enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid põhjendamatult vähendab või neid varjab. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud ega neid vähendanud.

§ 175

lg 4 järgi võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. Võlgnik on 21.05.

1. a andnud kohtule vande kohustuste täitmise kohta. Võlgnik on esitanud tõendid töötamise kohta X OÜ-s (pankrotis), X OÜ-s ja X OÜ-s. Võlgnik on töötanud projektijuhina ja arendusjuhina. Võlgnik on perioodil märts
2. a kuni juuli
3. a ja november
4. a kuni juuli
5. a olnud arvel töötuna (III kd tl 62-65). Võlgnik on üritanud tegeleda ettevõtlusega (II kd tl 144-200), kuid projekt ei õnnestunud planeeritud viisil. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud tõeseid andmeid enda töötamise kohta. Kohus leiab, et võlgnik on teinud vastavalt enda võimalustele jõukohast tööd ning võlgnikule ei ole etteheidetav suurema sissetuleku või parema töökoha puudumine. Võlgnik on selgitanud, et on püüdnud leida tasuvamat töökohta, kuid arvestades pankrotivõlgnikuks olemist ning sellega seotud maine langust tulevaste tööandjate silmis, ei ole see õnnestunud (II kd tl 140-142, III kd tl 118-119). Võlgnik on selgitanud, et tema kanda on jäänud ka alaealiste laste igapäevane hooldamine ja järelevalve, kuna nii on perele majanduslikult kasulikum. Abikaasal on selliselt võimalik rohkem tööle panustada, kuna tema on majanduslikult edukam. Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasjas 2-09-3606 31.01.
6. a tehtud määruses asunud seisukohale, et ainuüksi asjaolu, et võlausaldaja hinnangul on võlgnik menetluse jooksul oma võlgnevust vähendanud ebapiisavalt, ei viita võlgniku süülisele käitumisele ega anna alust jätta teda kohustustest vabastamata, kui ta ei ole pankrotiseadusest tulenevaid kohustusi rikkunud. Kohus ei ole käesolevas menetluses tuvastanud võlgniku käitumises võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust. Eeltoodust tulenevalt kuulub R. M.’i taotlus rahuldamisele ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada.

§ 176

lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud.

§ 177

lg 1 järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Võlausaldaja võib

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist.

§ 174

lg 2 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Tulenevalt

§ 175

lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta TsMS § 172 lg 1 esimese lause järgi võlgniku kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3