lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Süüdistatav Kaitsja (lepinguline) Istungi toimumise aeg RESOLUTSIOON Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör Joonatan Hallik Alexander Zakharov, isikukood 38212032250, elukoht xxx, xxx kodakondsus, xxx, emakeel - xxx keel, töökoht puudub, viimati kriminaalkorras karistatud: - 08.01.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega
lg 2 järgi 1 aasta 6 kuud vangistust,
lg 1 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.09.2018 otsusega mõistetud karistuse 5 kuud 29 päeva võrra ning lõplikuks liitkaristuseks määrati 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust, millest 2 kuud vangistust pöörati osaliselt täitmisele. Karistuse ülejäänud osa, s.o 1 aasta 9 kuud ja 29 päeva jäeti
Tõkend – pole kohaldatud Alik Karajev 24.01.2020 Juhindudes KrMS § 238, 306, 309 lg 3, 311, 313, 315 kohus O t s u s t a s: ALEXANDER ZAKHAROV süüdi tunnistada
MS §-le 238 lg 2 vähendada Alexander Zakharovile mõistetud karistust ühe kolmandiku ehk 7 kuu võrra. Kandmisele kuuluv karistus 1 aasta 2 kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakanadmata osa 1 aasta 9 kuud 29 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada alates karistuse kandmisele ilmumise ajast. KrMS § 414 alusel teatab kohus süüdimõistetule millal ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Asitõendid: • CD-R plaat videosalvestisega (videoregistraatorist) – jätta kriminaaltoimiku juurde. • CD-R plaat helisalvestisega (112 kõne) – jätta kriminaaltoimiku juurde. • Sõiduk registreerimisnumbriga xxx asub Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule U. B.. Jätta kaitsjatasu kohtumenetluses Alexander Zakharovi kanda. Välja mõista Alexander Zakharovilt riigituludesse menetluskulud: 876 eurot sundraha. 200,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 66,60 eurot ekspertiisikulu, 70,54 eurot sõiduki teisaldamise kulu. Menetluskulud summas 1213,54 eurot tuleb tasuda 12-kuulise tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99920700004918 ning selgitusse märkida süüdimõistetu ees-ja perekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajja kirjalikult seitsme päeva jooksul alates 30. jaanuarist 2020.a. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistatav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamisel on kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates 26. veebruarist 2020.a. 3 KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Alexander Zakharovit süüdistatakse selles, et tema olles varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, nimelt karistati teda 08.01.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega
424 järgi, juhtis uuesti s.o korduvalt 21.04.2019 kella 18.45 paiku Kohtla-Järve linnas Oru linnaosas Virmalise ja Männi tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile (uuringuakt 512T) oli tema verest tuvastatud etanoolisisaldus 3,12 mg/g. Selline etanoolisisaldus on käsitletav joobeseisundina vastavalt liiklusseaduse § 69 lg 1, lg 2 p 1 mõistes. Seega süüdistatakse Alexander Zakharovit
lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. II Tõendid ja kohtu järeldused süüdistuse osas Süüdistatav Alexander Zakharov seletas, et ta on süüdistusest aru saanud, ei tunnista ennast süüdi, nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses, ei taotlenud enda ülekuulamist, jäi eeluurimisel antud ütluste juurde. Kohus uuris kohtuistungil toimikusse kogutud tõendeid lühimenetluse regulatsiooni sätestavate õigusnormide kohaselt ja avaldas järgmised tõendid: Väärteomenetluse lõpetamise määrus (lk 1) – 02.05.2019 lõpeatati väärteomenetlus 2440,19,001846 Alexander Zakharovi suhtes ning materjalid LS § 201 lg 2, § 207 lg 1, § 224 lg 2 järgi saadeti Ida prefektuuri kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Tunnistaja V. T.i ülekuulamise protokoll (lk 2-4) – tunnistaja ütlused selle kohta, et 21.04.2019 saadi väljakutse, et Oru linnaosas sõidab halli värvi Ford Focusega joobes juht. Virmalise ja Männi tänava ristmikul tuli neile vastu Ford Focus xxx. Roolis oli meesterahvas ning kõrval naisterahvas. Ta keeras auto ringi ning andis vilkuritega peatumismärguande. Nägi, kuidas roolis olev meesterahvas ronis tagaistmele. Juhiks osutus Alexander Zakharov. Alexander Zakharov keeldus alkomeetrisse puhumast ja väitis, et tema pole autot juhtinud. Samuti puudus Alexander Zakharovil juhtimisõigus. Autos viibis selle omanik U. B., kes oli samuti nähtavalt joobes ning väitis, et tema juhtis autot. Alexander Zakharov toimetati EMOsse vereproovi võtmiseks. Tunnistaja U. B. ülekuulamise protokoll (lk 5-7) – tunnistaja ütlused selle kohta, et 21.04.2019 enne kella 19.00 istus tema Kase x maja juures oma sõiduauto Ford Focus xxx rooli ja Alexander Zakharov istus tagumisele istmele. Nägi tagant politseid peatusmärguannet andmas. Ta peatus ning ehmatuse tõttu kõrvalistmele. Ei oska öelda, miks ta seda tegi. Tema sel päeval alkoholi ei tarvitanud ning ei näinud sel päeval ka Alexander Zakharovit alkoholi tarvitamas. Tunnistaja K. P. ülekuulamise protokoll (lk 8-10) – tunnistaja ütlused selle kohta, et 21.04.2019 saadi väljakutse, et Oru linnaosas sõidab halli värvi Ford Focusega joobes juht. Virmalise ja Männi tänava ristmikul tuli neile vastu Ford Focus xxx. Roolis oli meesterahvas ning kõrval naisterahvas. Nad keerasid auto ringi ning andmis vilkuritega peatumismärguande. Sõiduk peatus ning ta nägi, kuidas mees ronib tagaistmele. Kui nad 4 auto juurde jõudsid, siis mees polnud veel täielikult tagaistmele jõudnud ronida, jalad olid esiistmete vahel. Meesterahvas oli silmnähtavalt joobes, kuid keeldus alkomeetrisse puhumast, väites, et tema pole autot juhtinud. Juhiks osutus Alexander Zakharov, kel puudus juhtimisõigus. Kõrvalistmel istus sõiduki omanik U. B., kes oli samuti silmnähtavalt joobes. Alexander Zakharov toimetati EMOsse vereproovi andma. Joobeseisundi tuvastamise saatekiri (lk 11), mille kohaselt avastati 21.04.2019 Alexander Zakharovilt võetud uriiniproovist etanooli 3,18 +/-0,06. Ekspertiisi maksumus 14 eurot. Patsiendiarve (lk 12), mille kohaselt peab Alexander Zakharov 21.04.2019 Sa Ida-Viru Keskhaigas ostutatud teenuste eest tasuma 52,60 eurot. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 13), mille kohaselt Alexander Zakharov kõrvaldati 21.04.2019 sõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 1 p 2,3 alusel, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (lk 14), mille kohaselt Alexander Zakharov keeldus 21.04.2019 indikaatorvahendisse puhumast ning allkirja andmast. Sõiduki teisaldamise akt ja teatis (lk 15-16) sõiduauto Ford Focus xxx kohta. Sõiduki teisaldamise kulu õiend (lk 17-18) summas 70,54 eurot. Sõiduki Ford Focus taustakontroll ja turuhind (lk 19-22). Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 23-34) – vaadeldakse sõiduautot Ford Focus xxx. Alexander Zakharovi allkiri (lk 35-36) dokumendi – elamisluba kättesaamise kohta. U. B. allkiri (lk 37-38) asjade kättesaamise kohta. Asitõendi üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5524J (lk 39) – asitõendina on vastu võetud sõiduauto Ford Focus xxx koos süütevõtmega. Asitõendi vaatlusprotokoll (lk 40-42) – vaadeldakse kõnesalvestist häirekeskusele. Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga (lk 43-44) – vaadeldakse videosalvestist patrullauto videoregistraatorist. Nõudekiri koos vastusega (lk 45-49) s/a Ford Focus xxx omaniku kohta. Kahtlustatava Alexander Zakharovi ülekuulamise protokoll (lk 51-54) – mille kohaselt ta end süüdi ei tunnista, roolis sel päeval ei olnud. Ta oli tagaistmel, roolis oli naine. Kui politsei neid kinni pidas, nägi, et naine istub kõrvalistmel. Küsis, miks ta nii tegi, naine vastas, et lõi kartma. Ta toimetati haiglasse ekspertiisi, kuna keeldus kohapeal joobetesti tegemisest. Tõend Alexander Zakharovi tulu kohta (lk 56-57), et 2018.a. oli tema tulu pärast tulumakse mahaarvamist 1327 eurot. 5 Karistusregistri väljavõte (lk. 58-61), mille kohaselt on Alexander Zakharovit karistatud 4-l korral kriminaalkorras ning 8-l korral väärteo korras. Viru Maakohtu 08.01.2019 kohtuotsus (lk 62-64) - Alexander Zakharov tunnistati süüdi
424 lg 2 järgi ning karistati
lg 1 alusel lõplikult 1 aasta 11 kuu 29 päeva vangistusega, millest
lg 4 p 1 alusel pöörati koheselt täitmisele 2 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse osa 1 aasta 9 kuud 29 päeva vangistust jäeti tingimisi 3-aastase katseajaga täitmisele pööramata ning ta pidi täitma
Kinnipeetavate registri väljavõte (lk 67), mille kohaselt viibis Alexander Zakharov vahi all 17.02.2019-17.04.2019. Kohtueelne ettekanne (lk 71-74) Alexander Zakharovi kohta. Riigi õigusabi tasu ja kulud (lk 85-86) Irina Gromtsev poolt summas 200,40 eurot. Harju Maakohtu 15.08.2019 kohtumäärus (lk 88-92), mille jäeti karistus täitmisele pööramata ning kohustati läbima alkoholi sõltuvusravi. Lühimenetluse kohaldamise taotlus (lk. 93). Kriminaalhooldusosakonna vastus eelktroonilise valve kohaldamise kohta (lk 94-97) aadressil xxx. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabelitega (tl 2334) on lubamatu tõend, sest menetlustoiming on tehtud politseipkatkitandi poolt. KrMS § 31 lg 1,5 kohaselt on uurimisasutused on oma pädevuse piires sh Politsei- ja Piirivalveamet. Selle ametikohtade loetelu, mida täitvatel ametnikel on õigus kriminaalmenetluses osaleda uurimisasutuse pädevuse piires, kinnitab Politsei- ja Piirivalveameti juht. Käesolevas kriminaalasjas puuduvad tõendid, et Politsei- ja Piirivalveameti/Ida Prefektuuri juht andis käskirjaga politseipraktikandile luba menetlustoimingute teostamiseks. Seega kõrvaldab kohus asitõendi vaatlusprotokolli koos lisaga tõendite kogumist välja.
lg 2 kohaselt karistatakse isikut koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo eest. Isiku käitumises karistatava teo olemasolu või puudumise kontrollimisel tuleb alustada süüteokoosseisust, seejuures lõpuleviidud delikti korral süüteokoosseisu objektiivsest küljest, liikudes selle tuvastamise korral subjektiivse teokoosseisu juurde, edasiselt õigusvastasuse ning süü tasandite kontrollimisele. Kohus kõrvutades uuritud tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et Alexander Zakharovi süü talle esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus leiab, et kohtuistungil avaldatud ja uuritud tunnistajate P. ja T.i ütlused ning dokumentaalsed tõendid on usaldusväärsed, nende vahel ei ole vastuolusid, tõendite kogumisel on järginud kriminaalmenetluse norme. Alexander Zakharovi ütlused ja tunnistaja U. B. ütlused ei ole kohtu hinnangul usaldusväärsed ning need tuleb tõendite kogumist välja arvata. 6 Kohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tunnistajate V.T. ja K.P. ütlustele tuginemine on lubamatu ning kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine. Kaitsja viitas KrMS § 66 lg 2, mille kohaselt ei või muuhulgas kriminaalasjas osaleda tunnistajana uurimisasutuse ametnik. Partullpolitseinik V.T. koostas 21.04.2019 indikaatorvahendi kasutamise protokolli, mille kaasallkirjastas patrullpolitseinik K.P.. K-P. kuulas 21.04.2019 tunnistajana üle V.T.i. Kaitsja leidis, et kuna tunnistajad tegid eelmainitud menetlustoiminguid, siis ei saa nad olla samas menetluses tunnistajateks. Riigikohus on lahendis 3-1-1-91-16 p 9 märkinud, et ei nõustu kaitsja seisukohaga, et politseinikust tunnistajana ütlustele ei oleks kohtud tohtinud KrMS § 66 lg 2 järgi tugineda, sest ta toimetas kohtueelses menetluses isikut kainenema ja osales seeläbi kriminaalmenetluse käigus menetlustoimingus.
lg 2 kohaselt ei või kriminaalasjas osaleda tunnistajana teiste seas uurimisasutuse ametnik, kelle menetluses on kriminaalasi. Kolleegium selgitanud, et kriminaalasja menetlevaks ametnikuks saab olla uurimisasutuse ametnik, kes teeb kriminaalmenetluse läbiviimiseks kriminaalmenetluse seadustiku alusel uurimis- või muid menetlustoiminguid. Sellest tulenevalt ei saa menetlejarolli omistada uurimisasutuse ametnikule, kes ei ole kriminaalmenetluses menetlustoiminguid teinud. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamine ei ole käsitatav uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluse seadustiku alusel tehtava menetlustoiminguna, vaid riikliku järelevalve käigus tehtava järelevalvetoiminguna, mille alused on sätestatud korrakaitseseaduse §-s 42. Kuna politseiametnik kriminaalasjas uurimis- ega muudes menetlustoimingus ei osalenud, ei ole ta ametnik, kelle menetluses oli kriminaalasi. Käesolevas kriminaalasjas on politseiametnik V. F. 21.04.2019 koostanud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse ja indikaatorvahendi kasutamise protokolli. Kohus leiab, et antud toimingute teostamine ei ole käsitatav uurimisasutuse poolt kriminaalmenetluse seadustiku alusel tehtava menetlustoiminguna, vaid riikliku järelevalve käigus tehtava järelevalvetoiminguna. Asjaolu, et järelevalvekäigus teostatud toimingu juures osales teine politseinik (K. P.) ja protokollis on ta märgutud tunnistajana, tähendab, et K. P. viibis järelevalve käigus indikaatorvahendi kasutamise ja protokolli koostamise juures ja võib anda selle kohta ütlusi. Seega kuna V. T. ei osalenud kriminaalasjas uurimis- ega muudes menetlustoimingus, ei ole ta ametnik, kelle menetluses oli kriminaalasi ja ta võib kohtuistungil anda ütlusi tõendamiseseme asjaolude kohta. Riigikohus on lahendis 3-1-1-30-17 p 11 märkinud, et on vaja osutada, et VTMS § 31-3 lg 1 kohaselt saab kohtuvälise menetleja räägitu olla tõendiks, kui see isik on kohtu- või kaebementluses üle kuulatud. Käeolseval juhul on kaitsja poolt viidatud menetlustoimungud tehtud K. P.a poolt väärteomenetluse raames, mitte kriminaalmenetluse seadustiku alusel tehtud menetlustoimungud. Seega võib ta kohtuistungil tunnistaja ütlusi anda VTMS § 31-3 lg 1 mõttes. Kuna tunnistajad V.T. ja K.P. pole käesolevas kriminaalasjas uurimis- ega muudes menetlustoimingutes osalenud, ei ole nad ametnikud, kelle menetluses oli kriminaalasi. Samuti on üldjuhul tõendiks tunnistaja ütlus tõendamiseseme nende asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks ise vahetu tajumise kaudu. Tunnistajad V.T. ja K.P. on just sellised tunnistajad, kes vahetult ise nägid, kuidas Alexander Zakharov juhtis 21.04.2019 sõiduautot, olles joobeseisundis. Seega võib kohus nende ütlustega arvestada. 7 Samuti ei ole kohus nõus, et tunnistajate V.T. ja K.P. ütlustes võib kahelda, et ütlused on identsed. Kohtu hinnanul on kaitsja väide alusetu. Arusaadav, et mõlemad politseinikud viibisid sündmuse toimumise ajal koos autos ning mõlemad üheaegselt tajusid kuriteo toimepanemise asjaolusid. Seega võivad ütlused olla sarnased. Samuti mõlemad tunnistajad allkirjastasid ülekuulamise protokolli, millega kinnitasid ütluste õigsust. Kohus juba märkis, et leiab, et tunnistajate ütlused on usaldusväärsed ja kooskõlas teiste kogutud tõenditega – joobeseisundi tuvastamise saatekirjaga, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, indikaatorvahendi kasutamise protokolliga, asitõendi vaatlusprotokollidega (tl 40-44). Tunnistajad andsid ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistajad ei ole isiklikult tuttavad süüdistatavaga, nad on sõltumatud tunnistajad, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistajad on politseitöötajad, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peavad politseametnikud kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Alexander Zakharovit süüdistatakse selles, et tema olles varem kohtulikult karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest, nimelt karistati teda 08.01.2019 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsusega
424 järgi, juhtis uuesti s.o korduvalt 21.04.2019 kella 18.45 paiku Kohtla-Järve linnas Oru linnaosas Virmalise ja Männi tänava ristmikul mootorsõidukit Ford Focus registreerimismärgiga xxx, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust ning vastavalt Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi uuringuaktile (uuringuakt 512T) oli tema verest tuvastatud etanoolisisaldus 3,12 mg/g. Tunnistajad V.T. ja K.P. andsid ütlusi, et 21.04.2019 olles patrullis, said nad kell 18.04 väljakutse, et Oru linnaosas sõidab halli värvi Ford Focusega joobes juht. Virmalise ja Männi tänava ristmikul tuli neile vastu Ford Focus xxx. Roolis oli meesterahvas ning kõrval naisterahvas. Nad keerasid auto ringi ning andsid vilkuritega peatumismärguande. Nägid, kuidas roolis olev meesterahvas ronis tagaistmele. K.P. selgitas veel, et kui nad tulid auto juurde, siis mees polnud veel täielikult tagaistmele jõudnud ronida, jalad olid esiistmete vahel. Juhiks osutus Alexander Zakharov. Alexander Zakharov keeldus alkomeetrisse puhumast ja väitis, et tema pole autot juhtinud. Tegu on politseiametnikega, kes süüdistatavat ei tunne ning neil puudub huvi ja motiiv valeütluste andmiseks. Tunnistajate V.T. ja K.P. ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll (lk 40-42) helisalvestisest Härekeskusesse, kus 21.04.2019 kell 17.43 teatatakse Oru asulas ringi sõitvast joobes juhist sõiduautoga Ford Focus, roolis on meesterahvas. Seega teavitas pealtnägija politseid just purjus meesterahvast sõiduauto Ford Focus roolis. Vaatamata sellele, et asitõendi vaatlusprotokollist (lk 43-44) nähtub, et videosalvestusel on näha sõiduauto Ford Mondeo (kohus: tegelikult Focus) xxx roolis lühikest kasvu kiilakas inimene, siis kohtuistungil vaadatud videosalvestuse kvaliteet on sedavõrd halb, et ei võimalda tuvastada isikute nägusid. Samas on aga selgelt näha, et ilm ja nägemus on hea, tegu toimub päevavalgel, mainitud sõiduauto sõidab politseiautole vastu ning möödudes on autoda vahe kuni paar meetrit ning politseiametnikud võisid väga hästi näha, mis toimus sõiduautos Ford Focus ning kes seda juhtis. Kuna Alexander Zakharov keeldus kohapeal indikaatrovahendisse puhumast (lk 14), siis toimetati ta SA Ida-Viru Keskhaiglasse ekspertiisi tegemiseks ning tema verest tuvastati etanoolisisaldus 3,12 mg/g (lk 11). Seega esines Alexander Zakharovil alkoholijoove. 8 Asjaolu, et Alexander Zakharov alkoholijoobes mootorsõidukit juhtis on tõendatud lisaks sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega (lk 13), millest nähtub, et süüdistatav kõrvaldati mootorsõiduki Ford Focus registreerimismärgiga xxx juhtimiselt 21.04.2019 kell 18.47 LS § 91 lg 1 p 2,3 alusel, kuna oli alust arvata, et ta on joobeseisundis ning tal puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus; samuti sõiduki hoiukohta teisaldamise aktiga ja teatisega (lk 15-16), millest nähtub, et 21.04.2019 teisaldati mootorsõiduk Ford Focus registreerimismärgiga xxx Jõhvi politseijaoskonda. Kohus ei loe usaldusväärseks Alexander Zakharovi ütlusi, et tema autot 21.04.2019 ei juhtinud, roolis oli naine. Alexander Zakharovi ütlused on vastuolus tunnistajate V.T.i ja K.P. ütlustega, et nägid vastu sõitva auto roolis meesterahvast, samuti häirekeskuse kõnega, kus teatati Oru asulas sõitvast autost, kus on roolis joobes meesterahvas. Alexander Zakharov andis selliseid ütlusi, kuna teadis, et mõned kuud varem oli tema suhtes tehtud analoogse kuriteo osas süüdimõistev otsus ning ta oli osaliselt karistuse kandmisest tingimisi vabastatud. Alexander Zakharov sai aru, et uue kurirteo toimepanemisel pööratakse eelmine karistus täitmisele ning sellele lisandub ka uus karistus. Seega püüdis Alexander Zakharov enda ütlustega päästa end vangistusse sattumisest. Samuti ei loe kohus usaldusväärseks tunnistaja U. B. ütlusi, et sõiduauto Ford Focus roolis oli 21.04.2019 tema, Alexander Zakharov oli tagaistmel. U. B. ütlused on vastuolus tunnistajate V.T.i ja K.P. ütlustega, et nägid vastu sõitva auto roolis meesterahvast ning autole lähenedes nägi tunnistaja K.P., et meesterahvas polnud veel tagaistmele jõudnud ja jalad olid esiistmete vahel, samuti häirekeskuse kõnega, kus teatati Oru asulas sõitvast autost, kus on roolis joobes meesterahvas. Samuti pole usutav U. B. väide, et ehmus politsei peatumismärguande peale ja hüppas kõrvalistmele. Samuti eitas tunnistaja U.B., et tarvitas sel päeval alkoholi ning ei näinud ka Alexander Zakharovit sel päeval alkoholi tarvitamas. Selles osas selgitasid tunnistajad V.T. ja K.P., et ka kõrvalistmel istuv naisterahvas oli ilmselgelt joobes ning suust oli tunda alkoholilõhna, nägu oli punane, kõne segane ja aeglustunud. Alexander Zakharovil aga tuvastati haiglas võetud verest alkoholi sisaldus 3,12 mg/g. U. B. on Alexander Zakharovi elukaaslane, kes samuti teadis, et viimasel on tingimisi karistus, kuna Alexander Zakharov vabanes vaid 4 päeva enne süükspandava kuriteo toimepanemist ning püüdis sellega teda päästa, et ta ei peaks jälle vanglasse minema. Juhtides mootorsõidukit joobeseisundis, rikkus ta Liiklusseaduse § 69 lg 1, 2 p 1 ja Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 mg alkoholi. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ nõudeid, pannes toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatav Alexander Zakharovi käitumine kvalifitseeritud
lg 2 järgi.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt. Kohus asub seisukohale, et kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil kontrollitud tõenditega – karistusregistri väljavõte (lk 58-61) ja Viru Maakohtu 08.01.2019 ostususega (lk 62-64) on Alexander Zakharovi süü kuriteo, mis seisneb mootorsõiduki joobeseisundis korduvas juhtimises, toimepanemises tõendamist leidnud. Nimelt on teda 08.01.2019 karistatud
Samuti nähtub kinnipeetavate isikute registri väljavõttest, et Alexander Zakharov 9 vabanes osalisetl kandmisele määratud karistuse kandmisest 17.04.2019, s.o 4 päeva enne korduvalt joobes juhtimist.
§-ga 424 kaitstakse liiklusohutust. Koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja formaalse väärteokoosseisuga. Joobeseisundi kui tunnuse ja korduvuse osas on väärteokoosseis blanketne. Objektiivsed tunnused seisavad mootorsõiduki korduvas juhtimises joobeseisundis. Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumisele antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud
Kohus leiab, et Alexander Zakharovi poolt on täidetud
Subjektiivsest küljest eeldavb
Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et Alexander Zakharov pani toime kuriteo
lg 2 järgi otsese tahtlusega.
lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Alexander Zakharovi käitumine on tahteline käitumine. Asja materjalidest tuleneb, et Alexander Zakharovil tuvastati verest alkoholisisaldus 3,12 mg/g, mis on kraske joove, seega oli ta teadlik et ei ole kaine, istus rooli ja hakkas sõiduautot juhtima. Alexander Zakharov tahtis toime panna kuritegu ning soovis oma tegude tagajärge. Kohus ei tuvastanud õigusvastasust, süüvõimetust ega süüd välistavaid asjaolusid. Kohtul on alus tõendite põhjal ja tuginedes oma siseveendumusele Alexander Zakharov süüdi tunnistada
III Kohtu seisukoht karistuse ja tõkendi osas Karistuse mõistmisel arvestab kohus
lg 1 kohaselt kuriteo toime pannud isiku süüd ja leiab, et süüdistatava käitumisaktid olid õigusvastased. Peale selle arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, süüdlase isikut ja võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Samuti peab kohus karistuse mõistmisel silmas õiguskorra huve ning arvestab kooskõlas
lg 2 asjaoluga, mille järgi vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kehtiv kohtupraktika väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest.
Süüdistus on esitatud teise astme liiklussüüteos. Ta juhtis mootorsõidukit korduvalt alkoholijoobes. Alexander Zakharov pani toime kuriteo otsese tahtlusega. 10 Alexander Zakharov on varem kriminaalkorras 4-l korral karistatud, sh 2 korral joobes juhtimise eest. Alexander Zakharov on varem karistatud 8 korda väärtegude eest, sh LS § 224 lg 2 (joobes juhtimine) järgi. Uue kuriteo pani ta toime 4 päeva pärast temale Viru Maakohtu 08.01.2019 otsusega koheselt ärakantava karistuse osa kadmisest vabanemist. Alexander Zakharov varasem käitumine annab kohtule selge kinnituse, et ta ei käitunud õigusekuulekalt, ta ei ole enda jaoks varem mõistetud karistustest mingeid järeldusi teinud ning jätkas kuritegude toimepanemist. Alexander Zakharov pole teinud eelnevatest karistustest õigeid järeldusi ning jätkab kuritegude toimepanemist. Kohtueelse ettekande (lk 71-74) kohaselt ei ole Alexander Zakharov katseaja algusest täitnud temale määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi ning probleeme on olnud ka registreerimiskohustuse täitmisega. Ühel korral esitati kohtule erakorraline ettekanne, kuid kohus ei pööranud karistust täitmisele, vaid määras täiendava kohustuse läbida alkoholivastane ravi (lk 88-92). Kriminaalhooldusametnik tegi ettepaneku mõista Alexander Zakharovile vangistus. Alexander Zakharovi tegudes puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
§-de 57 ja 58 mõttes. Kohus arvestab karistuse mõistmisel ka seda, et Eesti karistusõigussüsteem on üles ehitatud põhimõttele, et juhul, kui isikule mõistetakse vabadusekaotuslik karistus, siis pööratakse see reegeljuhtumil ka täitmisele. Kohtupraktika on seejuures asunud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Kohtul puudub alus Alexander Zakharovit karistusest vabastada või karistust muul viisil oluliselt kergendada. Alexander Zakharovile karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, kuriteo toimepanemise tehiolusid (Alexander Zakharov juhtis mootorsõidukit alkoholijoobes, asetades teiste isikute elu ja tervist ohtu), süüdistatava isikut, tema varasemat karistust
lg 2 järgi, samuti
lg 2 keskmist määra (2 aastat) ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja võimalusest mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest leiab kohus, et süüdistatavat tuleb karistada reaalse vangistusega
Ülaltoodu alusel leiab kohus, et
MS § 238 lg 2 kohaselt tuleb vähendada Alexander Zakharovile mõistetud karistust 1/3 võrra, so 7 kuu võrra.
lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 08.01.2019 otsusega mõistetud karistuse ärakanadmata osa 1 aasta 9 kuud 29 päeva võrra, mõistes liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud 29 päeva vangistust. IV Kohtu seisukoht asitõendi ja menetluskulude osas Vastavalt KrMS 126 lg 3 p 1 alusel nähakse kohtuotsuses ette asitõendi ja konfiskeeritava vara suhtes kasutatud meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või eksperdiasutuses; muu 11 asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule esindajale; väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hüvitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Asitõenditeks on tunnistatud CD-R plaat videosalvestisega (videoregistraatorist), CD-R plaat helisalvestisega (112 kõne). Kõnealused asitõendid kuuluvad hävitamisele kohtuotsuse jõustumisel. Sõiduk registreerimisnumbriga xxx asub Ida Prefektuuris – tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule U. B.. Kohtuotsuse resolutiivosas oli sõiduki omaniku nimeks märgitud U. B., mis tuleb parandada õigeks – U. B. (KrMS § 306 lg 5 alusel). KrMS § 180 lg 1 alusel kannab kriminaalmenetluskulusid süüdimõistva kohtuotsuse korral süüdimõistetu. Vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4,5,9, antud kriminaalasjas on tekkinud järgmised menetluskulud: 876 eurot sundraha, 200,40 eurot kaitsjatasu kohtueelses menetluses, 66,60 eurot ekspertiisikulu, 70,54 eurot sõiduki teisaldamise kulu. Nimetatud menetluskulud tuleb Alexander Zakharovilt riigi kasuks välja mõista /digitaalselt allkirjastatud/ Kohtunik Larissa Prokopenko
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.