Obsah (13)

§ 199§ 68§ 73§ 65§ 69§ 75§ 200§ 64§ 74§ 751§ 83§ 21§ 56

1-20-1023 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-x3 (19231702514) Kohtunik Mairi Heinsa

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja § 200 lg 2 p 4, 8 järgi Jelena Jerohhina süüdistuses

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi lühimenetluses Prokurör Kristina Kivi Süüdistatav Valeri Malahhov Isikukood: 37303200020; elukoht: x, x/asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: x; kahtlustatavana kinni peetud 06.09.x9 kuni 07.09.x9; kehtivaid kriminaalkaristusi 1: 08.08.x9 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-6329

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 4 kuud,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 3 kuud ja 25 päeva, mis jäeti

§ 73

lg 1, 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud algusega 08.08.x

1. Katseaja lõpp 07.02.
2. Tõkend Viibib vahi all alates 28.10.x9 Kaitsja Leelo Viil Süüdistatav Jelena Jerohhina Isikukood: 48403240261; elukoht: x /asukoht: viibib vahi all Tallinna Vanglas; määratlemata kodakondsus; emakeel: vene keel; keskharidus; töökoht: puudub; kehtivaid kriminaalkaristusi 2, viimane: 11.05.x9 Harju 1 1-20-1023 Maakohtu otsusega nr 1-19-3805

§ 199

lg 2 p 9 järgi vangistusega 6 kuud,

§ 68

lg 1 alusel vangistusega 5 kuud ja 28 päeva,

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.x9 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 2 kuu võrra ning mõistati liitkaristuseks 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 alusel asendati üldkasuliku tööga 598 tundi, mille tegemise tähtajaks jäi 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest, kohustusega järgida

§ 75sätestatud kontrollnõudeid, tähtaja lõpp 20.05.2021.

sooritatud on 40 tundi ja tegemata on 558 tundi ÜKT-d. Tõkend Viibib vahi all alates 13.11.x9 Kaitsja Gennadi Kull RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Valeri Malahhov

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 9 (üheksa) kuud vangistust.

2. Süüdi tunnistada Valeri Malahhov

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

3.

§ 64lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeimaga ja liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat vangistust. 4. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Valeri Malahhovile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust. 5.

§ 68

lg 1 alusel arvata Valeri Malahhovi karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg 06.09.x9 kuni 07.09.x9, s.o 2 päeva, mõistes lõplikuks karistuseks 2 (kaks) aastat 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 6.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus 08.08.x9 Harju Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 3 kuud ja 25 päeva ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista vangistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud ja 23 (kakskümmend kolm) päeva. 7.

§ 74

lg 2, 3 ja 5 ja § 75 lg 1 alusel määrata, et mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 8 (kaheksa) kuud vangistust. Ülejäänud mõistetud vangistuse, s.o. 2 (kahe) aasta 3 (kolme) kuu ja 23 (kahekümne kolme) päeva osas ei pöörata karistust täitmisele, kui Valeri Malahhov ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve all. Vastavalt

§ 75

lg 1 on Valeri Malahhov käitumiskontrolli ajal kohustatud: 2 1-20-1023 - elama aadressil x; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. ajavahemike järel 8.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4 ja p 9 ning

§ 751

alusel kohustub Valeri Malahhov käitumiskontrolli ajal täiendavalt: - mitte tarvitama alkoholi; - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; - otsima endale töökoha ühe kuu jooksul peale mõistetud osalise vangistuse ärakandmist; - alluma elektroonilisele valvele, mille tähtajaks määrata 6 kuud. Vastavalt

§ 751

lg 4 hakkab elektroonilise valve tähtaeg kulgema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse Valeri Malahhovi keha külge. 9.

§ 75

lg 5 alusel määrata, et kontrollnõuete täitmine peatub osaliselt täitmisele pööratud vangistuse kandmise ajaks. 10.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust lugeda Valeri Malahhovi viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 28.10.x

2. Valeri Malahhovi suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest kumb tähtaeg saabub varem.
3. Süüdi tunnistada Jelena Jerohhina

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 13. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes Jelena Jerohhinale lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 14.

§ 65

lg 2 ja § 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 11.05.x9 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 558 tundi üldkasulikku tööd, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 (üks) tund üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust ning liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista vangistus 2 (kaks) aastat 2 (kaks) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva. 3 1-20-1023 15.

§ 68

lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja algust lugeda Jelena Jerohhina kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o alates 13.11.x

2. Jelena Jerohhina suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
3. Asitõendid: 5 CD-plaati ja 3 DVD-plaati, väline kõvaketas, mis asuvad kriminaaltoimikute juures – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
4. Asitõend: taskunuga vutlaris ja pappkarp nugade piltidega, kuid nugadeta (hoiul PPA asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6, Tallinn) konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Valeri Malahhovilt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 919,20 eurot ja esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot, s.o kokku 2379,20 eurot.
2. KrMS § 180 lg 3
3. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest tasudes esimesed 11 kuud summas 198,26 eurot ning
4. kuul summas 198,34 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE35101005x1000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700011396 ja selgitus „Valeri Malahhov, kriminaalasi 1-20-x3, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
5. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Jelena Jerohhinalt riigituludesse menetluskuludena riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 715,80 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot, s.o kokku 1591,80 eurot.
6. KrMS § 180 lg 3
7. lause alusel määrata, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o iga kuu 132,65 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE35101005x1000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99920700011396 ja selgitus „Jelena Jerohhina, kriminaalasi 1-20-x3, menetluskulud.“ Viitenumbri märkimine maksekorraldusele on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
8. Kohtuotsus anda süüdistatavatele, kaitsjatele ning prokurörile, edastada Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD 4 1-20-1023 Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis apellatsiooniõiguse kasutamise soovi teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamist võib vaidlustada ka kohtuotsusest eraldi KrMS
9. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis menetluskulude vaidlustamise teate saamisest alates 15 päeva jooksul. Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS
10. Valeri Malahhovit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja keda on selle eest viimati karistatud Harju Maakohtu 08.08.x9 otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi (teod toime pandud 22.06.x9 ja 06.08.x9), uuesti 28.10.x9 kella 12.11 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jelena Jerohhinaga, võttis apteegist X võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil näokreemi Vichy Liftactive Serum 10 silmaümbrusele ja ripsmetele maksumusega 47,90 eurot ning näoseerumi Vichy Liftactive Serum 10 Supreme maksumusega 55,50 eurot. Võetud kauba peitsid isikud endaga kaasasolnud kottidesse, möödusid kassadest ning läbisid turvaväravad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata summas 103,40 eurot, millega tekitasid apteegile varalist kahju. Samuti Valeri Malahhov isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.10.x9 kella 12.25 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse kaupluses X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jelena Jerohhinaga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-ile kuuluva päevateki maksumusega 29,90 eurot, pildiraami maksumusega 9,90 eurot ja dekoratsiooni "Loomad" maksumusega 69 eurot. Võetud kauba peitsid isikud endaga kaasasolnud kottidesse, möödusid kassadest ning läbisid turvaväravad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata summas 108,80 eurot, millega tekitasid X AS-ile varalist kahju. Samuti Valeri Malahhov isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.10.x9 kella 12.34 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse kaupluses X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jelena Jerohhinaga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kx OÜ-le kuuluvad mänguasjad: Bakugan Battle planet maksumusega 39,99 eurot ja Bexblade 5 1-20-1023 burst evolution maksumusega 29,99 eurot. Võetud kauba peitsid isikud endaga kaasasolnud kottidesse, möödusid kassadest ning läbisid turvaväravad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata summas 69,98 eurot, millega tekitasid Kx OÜ-le varalist kahju. Oma tahtliku tegevusega pani Valeri Malahhov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Valeri Malahhov 06.09.x9 kella 18.50 paiku Tallinnas X pst x/x asuvas Xi keskuse kaupluses X võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil karbi seest noad maksumusega 14,90 eurot ja peitis need endaga kaasasolnud kotti. Seejärel möödus kassadest ja turvaväravatest, jättes võetud kauba eest tasumata. Kui turvatöötaja X X soovis teostada turvakontrolli ja teda kinni pidada, liikus V. Malahhov tagasi müügisaali, ähvardas X Xt, hoides mõlemas käes nuga ning joostes turvatöötaja suunas, samuti viskas turvatöötajat tooliga ning seejärel lahkus keskusest koos kauplusest võetud kaubaga. Turvatöötaja X X tundis Valeri Malahhovi kogu tegevuse juures ohtu oma elule. Samuti Valeri Malahhov 28.10.x9 kella 13.02 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuses kaupluses X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Jelena Jerohhinaga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuuluva punast värvi naiste jope maksumusega 359,95 eurot. Täpsemalt Jelena Jerohhina valis välja kauba, võttes stangelt kaks jopet, millest ühe andis Valeri Malahhovi kätte, ning mille V. Malahhov peitis omal kaasasolnud fooliumiga vooderdatud kotti ning väljus kauplusest, jättes kauba eest tahtlikult tasumata. Olles väljunud kaubanduskeskusest kell 13.05 koos Jelena Jerohhinaga, takistas neid kaupluse turvatöötaja soovides teostada turvakontrolli, kuid Valeri Malahhov keeldus ja jätkas parklas kaubaga edasi liikumist. Ühel hetkel haaras V. Malahhov taskust noa, millega ähvardas turvatöötajat X X, suunates noa tema poole ja sõnaliselt lubades turvatöötaja ära tappa. Seejuures oli V. Malahhovi tegevuse eesmärgiks põgeneda koos eelnevalt ebaseaduslikult omastatud kaubaga. Turvatöötaja X X tundis ohtu oma elule. Kuritegu jäi siiski lõpule viimata Valeri Malahhovi tahtest olenemata, sest kohale tulid teised turvatöötajad, kelle abiga Valeri Malahhov kinni peeti. Oma tahtliku tegevusega pani Valeri Malahhov toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, korduvalt ja relvana kasutatava muu esemega ähvardades, s.o

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Jelena Jerohhinat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi ja mille eest teda on viimati Harju Maakohtu 11.05.x9 otsusega karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi (viimane tegu 10.05.x9), uuesti 28.10.x9 kella 12.11 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuses, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Valeri Malahhoviga, võttis apteegist X võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil näokreemi Vichy Liftactive Serum 10 silmaümbrusele ja ripsmetele maksumusega 47,90 eurot ja näoseerumi Vichy Liftactive Serum 10 Supreme maksumusega 55,50 eurot. Võetud kauba peitsid isikud 6 1-20-1023 endaga kaasasolnud kottidesse, möödusid kassadest ning läbisid turvaväravad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata summas 103,40 eurot. Samuti Jelena Jerohhina isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.10.x9 kella 12.25 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse kaupluses X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Valeri Malahhoviga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X AS-ile kuuluva päevateki maksumusega 29,90 eurot, pildiraami maksumusega 9,90 eurot ja dekoratsiooni "Loomad" maksumusega 69 eurot. Võetud kauba peitsid isikud endaga kaasasolnud kottidesse ja möödusid kassadest ning läbisid turvaväravad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata summas 108,80 eurot. Samuti Jelena Jerohhina isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.10.x9 kella 12.34 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse kaupluses X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Valeri Malahhoviga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil Kx OÜ-le kuuluvad mänguasjad: Bakugan Battle planet maksumusega 39,99 eurot ja Bexblade burst evolution maksumusega 29,99 eurot. Võetud kauba peitsid isikud endaga kaasasolnud kottidesse, möödusid kassadest ning läbisid turvaväravad, jättes võetud kauba eest tahtlikult tasumata summas 69,98 eurot. Samuti Jelena Jerohhina isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 28.10.x9 kella 13.02 paiku Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuses kaupluses X, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Valeri Malahhoviga, võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil X OÜ-le kuuluva punast värvi naiste parka maksumusega 359,95 eurot. Täpsemalt valis Jelena Jerohhina kauba välja, võttes stangelt kaks naiste mantlit, millest ühe andis Valeri Malahhovi kätte. V. Malahhov peitis jope omale kotti ning väljus kauplusest. Kauba eest jätsid ühiselt tahtlikult tasumata 359,95 eurot. Samuti Jelena Jerohhina isikuna, kes paneb süstemaatiliselt toime vargusi, 13.11.x9 kella 14.15 paiku Harjumaal X linnas X x asuvas kaupluses X Toidukaubad võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist järgmised OG X AS-ile kuuluvad kaks palsamit Essences maksumusega 5,98 eurot/tk, kogumaksumusega 11,96 eurot; neli šampooni Essences maksumusega 5,98 eurot/tk, kogumaksumusega 23,92 eurot; kolm palsamit Essences „Morocco“ maksumusega 5,98 euro/tk, kogumaksumusega 17,94 euro ja pudeli Gin Long Drink A.Le Coq maksumusega 3,68 eurot. Võetud kauba peitis endaga kaasasolnud käekotti ja seljakotti ning möödus kassast, jättes kauba eest tahtlikult tasumata summas 57,50 eurot. Süütegu jäi lõpule viimata tema tahtest olenemata põhjustel, kuna ta peeti kaupluse töötaja poolt kinni. Oma tahtliku tegevusega pani Jelena Jerohhina toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

MENETLUSE KÄIK

1. Põhja Ringkonnaprokuratuur edastas
2. veebruaril 2020 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetlemiseks lühimenetluses kriminaalasja, kus on esitatud süüdistus Valeri Malahhovile

§ 199

lg 2 p 7, 9 ja § 200 lg 2 p 4,8 järgi ning Jelena Jerohhinale

§ 1997 1-20-1023 lg 2 p 7, 9 järgi.

1. Tulenevalt süüdistatavate poolt Harju Maakohtule esitatud taotlustest asendada nende suhtes kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega määras kohus tulenevalt KrMS § 2351 lõikest 2 eelistungi 19.02.
2. 26.02.2020 määrusega andis kohus Valeri Malahhovi ja Jelena Jerohhina neile esitatud süüdistuses kohtu alla lühimenetluses, jättis neile kohaldatud tõkendid vahistamine muutmata ning määras kohtuistungi aja.
3. Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil
4. märtsil
5. Valeri Malahhov tunnistas ennast temale esitatud süüdistuses täielikult süüdi ning kahetses toime pandud tegusid, Jelena Jerohhina tunnistas ennast süüdi osaliselt ning avaldas kahetsust. 3.
6. Prokurör taotles Valeri Malahhovi süüditunnistamist

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 10 kuud.

Samuti taotles Valeri Malahhovi süüdi tunnistamist

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi ning tema karistamist vangistusega 4 aastat.

§ 64

lg 1 alusel palus lugeda kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõistes karistuseks kuritegude kogumi eest vangistuse 4 aastat. Kohaldades KrMS § 238 lg 2 sätteid, vähendada Valeri Malahhovile mõistetavat karistust 1/3 võrra ning lugeda karistuseks vangistus 2 aastat ja 8 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõista Valeri Malahhovile liitkaristus, suurendades nimetatud karistust 08.08.x9 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-6329 mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 3 kuud ja 25 päeva võrra, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 3 aastat, 1 kuu ja 25 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Valeri Malahhovile mõistetava karistuse hulka tema kahtlustatavana kinnipidamine 06.09-07.09.x9, s.o 2 päeva ja samuti eelvangistuses viibitud aeg alates 28.10.x9 kuni kohtuistungi päevani, s.o kokku 4 kuud ja 13 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuistungi päevaga lugeda vangistus 2 aastat, 9 kuud ja 10 päeva. 3.

1. Valeri Malahhovi kaitsja Leelo Viil palus võimalusel isiku karistamist raskema süüdistuse järgi miinimum määras, s.o. 3 aastase vangistusega ning selle karistusega moodustada ka liitkaristus 64 lg 1 alusel. Lõpliku liitkaristuse puhul kohtuotsuste kogumis taotles kaitsja võimalust jätta Valeri Malahhovile mõistetav karistus tingimisi kohaldamata, allutada ta käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. 3.
2. Prokurör taotles Jelena Jerohhina süüditunnistamist

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi ja tema karistamist vangistusega 1 aasta. Kr

MS § 238 lg 2 sätete alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ning karistuseks lugeda vangistus 8 kuud.

§ 65

lg 2 ja § 64 lg 1 ning § 69 lg 6 alusel mõista Jelena Jerohhinale liitkaristus, suurendades nimetatud karistust 11.05.x9 Harju Maakohtu otsusega nr 1-19-3805 mõistetud karistuse ärakandmata osa – (vangistusest 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva arvata maha tehtud üldkasulik töö 40 tunni ulatuses, mis vastab vangistusele 1 kuu ja 10 päeva, mõistes kohtuotsuste kogumis liitkaristuseks 2 aastat, 2 kuud ja 18 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata Jelena Jerohhinale mõistetava karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg alates 13.11.x9 kuni kohtuistungi päevani, s.o kokku 3 kuud ja 28 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks kohtuistungi päeva seisuga lugeda vangistus 1 aasta, 10 kuud ja 20 päeva. 8 1-20-1023 3.

1. Jelena Jerohhina kaitsja Gennadi Kull palus isikut karistada rahalise karistusega, kuivõrd kriminaalasja materjalidega on tõendamist leidnud üksnes üks varguse episood (13.11.x9), mida Jelena Jerohhina ka tunnistab. 3.
2. Prokurör palus mõlemalt süüdistatavalt välja mõista menetluskulud, kaitsjad palusid menetluskulud ajatada aasta peale. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Valeri Malahhovile heidetakse ette: - 06.09.x9 Tallinnas X pst x/x asuva Xi keskuse kaupluses X relvana kasutatava eseme, s.o. noaga ähvardades röövimise toimepanemist, - 28.10.x9, varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna, Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse kauplustes X, X ning X apteegist kolme grupiviisilise varguse toime panemist koos Jelena Jerohhinaga, ning - 28.10.x9 Tallinnas, X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse kauplusest X varguse toimepanemist koos J.Jerohhinaga, mis aga V.Malahhovi käitumisest tingituna kasvas üle röövimise katseks, mis oli toime pandud noaga ähvardades, kui ta üritas varastatud kaubaga põgeneda ehk röövimise katse toime panemist.
4. Jelena Jerohhinale heidetakse ette varem süstemaatiliselt vargusi toime pannud isikuna nelja varguse toime panemist grupis koos Valeri Malahhoviga, mis olid toime pandud 28.10.x9 Tallinnas X mnt x asuvas X Al X kaubanduskeskuse X apteegist, kauplustes X, X ja X ning varguse katse toime panemist 13.11.x9 Xs asuvas X Toidukaupade kaupluses.
5. Maakohus kuulanud ära süüdistatavate seisukohad esitatud süüdistuse kohta, kaitsjate arvamuse ja kontrollinud kriminaalasjas olevaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et süüdistatavate süü neile etteheidetavate kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud ning ka lõplikult õigesti kvalifitseeritud. Erinevalt prokuratuuri seisukohast leiab aga kohus, et 28.10.x9 kauplusest X toime pandud vargus jäi nii V.Malahhovil kui J.Jerohhinal katse staadiumisse, mis V.Malahhovil kasvas omakorda üle röövimise katseks. Oma seisukohti põhjendab kohus järgmiselt ja seda kuritegude toimepanemise aja kronoloogilises järjekorras.
6. 06.09.x9 Valeri Malahhovi röövimise episood kaupluses X V.Malahhovi süüd nimetatud kuriteo episoodis tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid: 7.
7. Kannatanu X X ütlustest nähtub, et olles turvatöötajana tööl Xi keskuses sai ta 06.09.x9 kell 18.49 kauplusest X teate mehe ja naise kahtlase tegevuse kohta. Ta ootas kuniks isikud läbivad turvaväravad. Naisterahva puhul turvaväravad häiret ei andnud, kuid andsid meesterahva puhul. Ta palus meesterahval tagasi kauplusesse minna ning kontrollis temal olevaid kotte turvaväravate vahel, mis häiret ei andnud. Siis palus ta mehel turvaväravate vahele astuda, mis andsid häiret. Meesterahva juurest tuli välja kauplusele kuuluv käekell. Peale seda istus mees leti kõrval olevale toolile, kuid ühel hetkel jooksis ta midagi vene keeles lausudes 9 1-20-1023 poe tagaossa, tuli sealt kannatanu suunas, võttis käed selja tagant välja hoides kummaski käes nuga ning suundus kannatanu suunas. Kannatanu kasutas meesterahva suhtes gaasi, mida võis saada ka temaga kaasas olnud naine. Kuna meesterahvas jätkas ründamist, taganes ta kauplusest välja, sest tundis ohtu oma elule ja tervisele. Mees jooksis kaubanduskeskuses nugadega ringi ja otsis väljapääsu ning põgenes lõpuks Lepistiku pargi suunas koos nugadega /I kd tl 130-131/. 7.
8. Tunnistaja X X, kes oli 06.09.x9 tööl X pst x/x asuva Xi keskuse poes X müüjana tööl annab ütlusi, kuidas kella 18:45 paiku märkas ta meeste- ja naisterahvast, kellel olid kaasas suured kotid ning kes äratasid temas kahtlust, et nad võivad midagi varastada. Kuna poes oli palju kliente helistas ta turvakeskusesse, et keegi tuleks neid isikuid jälgima. Ühel hetkel läks naisterahvas välja ja tunnistaja palus turvatöötajal naisterahva kotte vaadata, kuna üks nendest oli avatud asendis. Turvaväravatest väljudes häiret ei tulnud. Kui naine koos turvamehega tagasi kauplusesse tuli, hõikas naine meest nimetades teda Valeriks ning siis hakkasid nad ära minema. Kui meesterahvas jõudis turvaväravateni, andsid need häiret ja turvatöötaja kontrollis mehel kaasas olnud kotte turvaväravate juures, mis aga häiret ei andnud. Peale seda palus turvatöötaja mehel taskud ette näidata. Turvakontrolli käigus toimus ka turvatöötaja ja meesterahva vahel väike rüselus, sest meesterahvas ei tahtnud koostööd teha. Seejärel tuli meesterahva juurest välja kauplusele kuuluv käekell, peale mida hakkas turvatöötaja meesterahvast kinni, et teda kaasa võtta, kuid meesterahvas rabeles lahti ning istus leti kõrval olevale toolile. Ühel hetkel tõusis meesterahvas toolilt, jooksis müügisaali tagumisse ossa ning tuli sealt tagasi kahe suure lõikenoaga vehkides. Kuhu meesterahvas nende nugadega läks, ta ei mäleta, kuna oli toimuvast endast väljas, tundis nii endale kui ka kaupluses olevatele isikutele ohtu. Mäletab, et mingil hetkel lendas leti kõrval olev tool kauplusest välja, kuid kes viskas seda ta ei mäleta. Kuidas mees kauplusest nugadega väljus ta ei näinud, kuid nägi kuidas ta kauplusest väljas jooksis mõlemad noad endiselt käes ning turvatöötaja talle järgnes. Kas need noad kuulusid kauplusele tema öelda ei oska, kuid sellele oskab vastata kaupluse juhataja. Samuti kirjeldab tunnistaja oma ütlustes meeste- ja naisterahva välimust /I kd tl 132-133/. 7.
9. 05.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist, kus on vaadeldud 06.09.x9 Häirekeskusele tehtud kõnede helisalvestisi nähtub, et kell 19:05 kutsus turvatöötaja meesterahvale politsei. Kõnes on kirjeldatud ka turvatöötaja nugadega ründamist, meesterahva põgenemist ja tema tagaotsimist politsei poolt. /I kd tl 135-142/. 7.
10. 01.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollis fototabeliga on vaadeldud Tallinnas X pst x/x asuva Xi kaubanduskeskuse ja seal asuva kaupluse X turvakaamerate 06.09.x9 videosalvestisi, milledest nähtub detailselt süüdistatava liikumine ja tema tegevus kaupluses X, sealhulgas nugadega vehkimine ja tooliga turvatöötaja viskamine. Vaatlusprotokollist ja fototabelitest nähtub samuti, kuidas V.Malahhov võtab kätte karbi, millel on peal nugade pildid, avab karbi (kellaaeg on märgitud kaamerasalvestise ekraanitõmmisel kell 17:46:54 kuni 17:48:58, I kd tl 146-150) ning seejärel paneb noad endaga kaasas olevasse kotti. Seejärel läbib turvaväravad, peale mida peatab teda turvatöötaja ning hakkab tema suhtes turvakontrolli teostama. On näha, et kaupluses on palju rahvast samal ajal kui V.Malahhov vehib turvatöötaja poole nugadega ja viskab tema suunas kaupluse leti kõrval asunud tooli, peale mida jookseb kauplusest välja noad käes /I kd tl 145-181/. 7.
11. Tunnistaja X X, kes on kaupluse X juhataja kinnitab, et 06.09.x9 toimunud juhtumi puhul 10 1-20-1023 oli tegemist nugade komplektiga, mis oli toodud nende kauplusesse müüki ja olid müügis hinnaga 14.90 eurot, kuid nende omanik ei soovi mingit raha nugade eest. Ülekuulamise käigus annab uurijale üle ka nimetatud nugade komplekti karbi, mis on ka fotografeeritud /I kd tl 182186/. 7.
12. Jelena Jerohhina tunnistajana antud ütlustest nähtub, et 06.09.x9 viibisid nad V.Malahhoviga kaupluses X ning kirjeldab, kuidas turvatöötaja neid kontrollis, V.Malahhovi peale hakkasid turvaväravad häiret andma ja selgus, et tal oli selja taga käekell. Peale seda V.Malahhov viskas turvatöötajat tooliga, jooksis kauplusesse tagasi ning ühel hetkel oli tal nuga käes /I kd tl 187-188/. 7.
13. Valeri Malahhov jäi kohtuistungil oma kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ja kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotlenud. Oma esimesel ülekuulamisel 07.09.x9 ta oma süüd ei tunnista, milles talle kahtlustus on esitatud, kuid tunnistab nugadega vehkimist. Kuna ta tahtis agressiivse turvatöötaja eest põgeneda, haaras endale lähedalt mingid esemed, mis juhtusid olema noad. Ta ei tahtnud kellelegi halba, vaid tahtis ainult põgeneda. 09.01.2020 toimunud ülekuulamisel tunnistab ta varguste toimepanemist, kuid leiab, et tema 06.09.x9 toime pandud tegu pole röövimine. Ta tunnistab, et tahtis noad varastada, kuid siis mõtles ringi. Seejärel ta võttis ühelt riiulilt käekella ja nähes, et turvatöötaja otsib J.Jerohhinat läbi, pani ta kella automaatselt endale taskusse ja läks J.Jerohhina ja turvatöötja juurde. Läbides turvaväravad andis tema tagataskus olev kell häire. Seejärel turvatöötaja lükkas ta toolile istuma, neil tekkis vaidlus ning turvatöötaja lasi neile gaasi näkku. Peale seda jooksis ta kaupluse müügisaali, kust võttis noad ja liikus nuge ees hoides kaupluse väljapääsu poole, et ära põgeneda. Samuti viskas ta turvatöötajat tooliga, et viimane eest ära tuleks ja ta saaks väljuda. Noad viskas ta kaubanduskeskuse taga ojja /II kd tl 5-6, 143-151/. 7.
14. Eelviidatud tõendid kogumis kinnitavad üheselt V.Malahhovi süüd ning tema tegevust röövimisena kasutades kuriteo toimepanemiseks nuga, millega ähvardas kaubanduskeskuse turvatöötajat M.Xt, kes tundis ohtu oma elule ja tervisele. Samuti on see kvalifitseeritud õigesti. V.Malahhov, viibides kaupluses X omastas ebaseaduslikult kaupluses müügil olevad noad, võttes need karbist välja ja pani endaga kaasas olevasse kotti. Kuivõrd V.Malahhov väljus turvaväravatest ilma eelneva M.X sekkumiseta ja tema peale andsid turvaväravad häiret, oli V.Malahhovil kavatsus nimetatud kaubaga kauplusest lahkuda nende eest tasumata. Kuigi kriminaalasja materjalidest nähtub, et häiret ei andnud mitte V.Malahhovi poolt varastatud noad, vaid hoopis kauplusele kuuluv käekell, ei ole V.Malahhovile käekella vargust ette heidetud. Turvakontrolli käigus ei jõutud tuvastada seda, et V.Malahhov oli varastanud ka noad, kuivõrd V.Malahhov muutis järsult oma käitumistaktikat. Lisaks V.Malahhovi enda ütlustele ning asitõendi vaatlusprotokollile, kus on vaadeldud kaupluses toimuvat, nähtub nii kannatanu M.X, kui ka tunnistaja M.Xi ning J.Jerohhin tunnistajana antud ütlustest, et järsku jooksis V.Malahhov tagasi kaupluse tagumisse ossa, kust tuli tagasi juba kööginugadega ning nendega M.X suunas vehkides. Ta haaras tooli ja viskas sellega M.X suunas hoides samal ajal nugasid teises käes. Kuna M.X taganes, tundes hirmu ja kartis oma elu pärast, avanes V.Malahhovile võimalus koos nugadega kauplusest välja joosta. Sellise tegevusega kasvas V.Malahhovi käitumine varguse katsest üle röövimiseks, s.o. võõra vallasasja ebaseaduslikuks omastamiseks, mis oli toime pandud vägivallaga ning nuga kasutades. Kuritegu on lõpuleviidud, kuivõrd 11 1-20-1023 V.Malahhovil õnnestus kauplusest ja kaubanduskeskusest koos nugadega põgeneda. Seega V.Malahhovi tegu on tõendamist leidnud ja vastab röövimise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (poes müügil olnud nugade) omastamise eesmärgil (kavatsetus), kehtestades sellele kaubale uue valduse vägivalda kasutades (nugadega ähvardamine, mille tagajärjel tundis M.X ohtu oma elule ja tervisele), ning väljus poest kauba eest maksmata. Röövimine on lõpule viidud, kuivõrd V.Malahhovil õnnestus koos nugadega põgeneda.
15. Varguse episood 28.10.x9 kell 12:11 X apteegis V.Malahhovi ja J.Jerohhina süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 8.
16. X apteegi 28.10.x9 avaldusest nähtub, et 28.10.x9 kell 12:11 pandi nende apteegis toime vargus, mille käigus varastati Vichy Liftactive Serum 10 silmaümbrusele ja ripsmetele maksumusega 47,90 eurot ning näoseerum Vichy Liftactive Serum 10 Supreme maksumusega 55,50 eurot, kogumaksumusega 103,40 eurot ning mille eest ei olnud tasutud /I kd tl 35/. 8.
17. Tunnistaja X X on andnud ütlusi, et ta oli 28.10.x9 X apteegis tööl, kui kella 14.00 paiku tuli turvatöötaja ning uuris kahe kreemi päritolu kohta. Vaadates videosalvestust ta nägi, kuidas meesterahvas ja naisterahvas liikusid ostukäruga kosmeetika riiulite juurde ning videosalvestuselt on näha, kuidas isikud võtavad turvatöötaja poolt näidatud kreeme riiulilt, kuid tagasi neid ei pane. X X rääkis ka ise nii mehe kui naisega, kui nad küsisid üksteisest üle rääkides ühe laste kätekreemi kohta. Samuti kinnitab oma ütlustes, et mees ja naine apteegist midagi ei ostnud /I kd tl 36-39/. 8.
18. 19.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist ehk X apteegi turvakaamerate 28.10.x9 videosalvestistest nähtub, kuidas V.Malahhov ja J.Jerohhina liiguvad apteegis riiulite vahel suure ostukäruga ning milles on suured kotid ning nende tegevus eelkõige kosmeetikariiuli juures, kus J.Jerohhina võtab riiulilt erinevaid kreeme ja annab vähemalt ühe V.Malahhovi kätte /I kd tl 44-51/. 8.
19. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 28.10.x9 kell 13:06 peeti kinni meesterahvas, kelle juures olevate asjade hulgast leiti kaupu, millest kaks kreemi kuulusid X apteegile ja mille eest on tasumata /I kd tl 6/.
20. Varguse episood 28.10.x9 kell 12:25 kaupluses X V.Malahhovi ja J.Jerohhina süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 9.
21. X AS-i 28.10.x9 avaldusest nähtub, et 28.10.x9 kell 12:25 kaupluses X pandi toime vargus, mille käigus varastati päevatekk maksumusega 29,90 eurot, pildiraam maksumusega 9,90 eurot ja dekoratsioon "Loomad" maksumusega 69 eurot, kaupa kokku 108,80 euro väärtuses ning mille eest on tasumata /I kd tl 8/. 9.
22. Tunnistaja Xlle X ütlused, kes oli kaupluse X töötajana 28.10.x9 tööl kinnitavad, et ta nägi kella 12.00 paiku X ostukäruga meesterahvast ja naisterahvast nende kaupluses, kes midagi ei ostnud ning kellel olid kotid ostukärus. Mõne hetke pärast tuli keskuse turvateenistus näitama nende kauplusse tooteid, mille ta ära tundis kui nende kaupluse kaubad. Kui turvatöötaja 12 1-20-1023 kirjeldas isikuid, kellelt need ära võeti, tundis ta ära ostukäruga nähtud mehe ja naise /I kd tl 911/. 9.
23. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 28.10.x9 kell 13:06 peeti kinni meesterahvas, keda juures olevate asjade hulgast leiti kaupu, mis kuuluvad kauplustele X ning mille eest on tasumata /I kd tl 6/.
24. Varguse episood 28.10.x9 kell 12:34 kauplusest X V.Malahhovi ja J.Jerohhina süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 10.
25. Kx OÜ 28.10.x9 avaldusest nähtub, et 28.10.x9 kell 12:34 pandi kaupluses X toime vargus, mille käigus varastati Bakugan Battle planet maksumusega 39,99 eurot ja Bexblade burst evolution maksumusega 29,99 eurot, kokku kaupa 69,98 euro väärtuses, kuid mille eest ei olnud tasutud /I kd tl 52/. 10.
26. Tunnistaja X X ütlustest nähtub, kes oli 28.10.x9 kaupluses X tööl, kuidas ta kella 12.00 paiku märkas X ostukäruga meesterahvast ja naisterahvast, kes vaatasid erinevaid mänguasju, kuid midagi ei ostnud. Ostukärus olid suured kotid. Mõne aja pärast tuli keskuse turvatöötaja küsima kahe mänguasja kohta, mis pärinesid nende kauplusest, kuid mille eest ei olnud tasutud /I kd tl 53-55/. 10.
27. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 28.10.x9 kell 13:06 peeti kinni meesterahvas, kelle juures olevate asjade hulgast leiti kaupu, mis kuuluvad kauplustele X ja mille eest on tasumata /I kd tl 6/.
28. 28.10.x9 kell 13:02 J.Jerohhina varguse ja V.Malahhovi röövimise katse episood kauplusest X V.Malahhovi ja J.Jerohhina süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 11.
29. OÜ X 28.10.x9 avaldusest nähtub, et 28.10.x9 kell 13:02 pandi kaupluses X toime vargus, mille käigus varastati naiste mantel maksumusega 359,95 eurot ja mille eest polnud tasutud /I kd tl 15/. 11.
30. Tunnistaja x ütlustest nähtub, et ta oli 28.10.x9 kaupluses X tööl ning koos teise müüjaga avastasid nad, et üks naiste parka on kadunud. Üks meeste- ja naisterahvas olid just käinud selliseid jopesid proovimas. Ta helistas keskuse turvateenistusele, kirjeldas isikuid ja ka seda, et nad liikusid X ostukäruga, milles oli mitu suurt kotti. Turvateenistus teatas isikute kinnipidamisest ning sellest, et nende juurest leiti Xi triipkoodiga naiste jope maksumusega 359,95 eurot, mille eest ei olnud tasutud /I kd tl 16-18/. 11.
31. Kannatanu X X ütlused, kes töötas 28.10.x9 X al X keskuses turvatöötajana kirjeldavad detailselt, kuidas ta sai sel päeval kell 13.04 teate, et keskusest väljunud meeste- ja naisterahvale on vaja teostada turvakontroll, kelle nad said objektivanema X Xiga kätte väljas kaubanduskeskuse ees. X X läks naisterahvaga keskusesse turvakontrolli tegema ja tema jäi meesterahvaga välja. Edasi kirjeldab, kuidas meesterahvas (V.Malahhov – kohtu märkus) keeldus minemast tagasi kaubanduskeskusesse turvakontrolli teostama, üritas lahkuda 13 1-20-1023 kottidega, mis tal olid eelnevalt ostukärus, ähvardas M.Xt noaga ja lubades ta ära tappa ning kuidas M.X tundis ohtu oma elule. V.Malahhov õnnestus M.Xl ja temale appi tulnud K.Xil lõpuks kinni pidada /I kd tl 1-3/. 11.
32. Tunnistaja X Xi ütlustest nähtub, et töötades 28.10.x9 X al X kaubanduskeskuses videooperaatorina jälgis ta M.X ja ühe meesterahva (V.Malahhovi – kohtu märkus) tegevust kaubanduskeskuse ees parklas turvakaamerate vahendusel. Samuti nägi ta ka meesterahva käes nuga ning kuidas M.X kasutas kinnipidamiseks gaasi. Nähes, et meesterahval on käes nuga jooksis ta M.Xle appi ning koos õnnestus neil meesterahvas kinni pidada /I kd tl 4-5/. 11.
33. Õigusrikkuja kinnipidamise aktist nähtub, et 28.10.x9 kell 13:06 peeti kinni meesterahvas, kelle juures olevate asjade hulgast leiti kaupu, mis kuuluvad kauplustele X ja mille eest on tasumata /I kd tl 6/. 11.
34. 01.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist ehk kaupluse X turvakaamerate 28.10.x9 videosalvestistest nähtub, kuidas V.Malahhov ja J.Jerohhina suhtlevad müüjaga, liiguvad kaupluses ringi ning kuidas kell 12:49:55-12:49:58 J.Jerohhina võtab stangelt kaks punast värvi jopet, kuid kell 12:57:25 asetab stangele tagasi ühe punast värvi jope /I kd tl 23-34/. 11.
35. 29.10.x9 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga, milles on vaadeldud Tallinnas X mnt x asuva X al X kaubanduskeskuse parkla turvakaamerate 28.10.x9 videosalvestisi, nähtub V.Malahhovi ja J.Jerohhina väljumine kaubanduskeskusest, kuidas turvatöötajad nende juurde lähevad, V.Malahhovi põgenemise katse koos kottidega ning tema kinnipidamine turvatöötajate poolt /I kd tl 61-76/. 11.
36. 13.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga, kus on vaadeldud Tallinnas X mnt x asuva X al X kaubanduskeskuse turvakaamerate 28.10.x9 videosalvestisi, nähtub kuidas süüdistatavad sisenevad kaubanduskeskusse suurte kottidega kell 12:04, võtavad ukse juures seisva ostukäru ning panevad oma kotid ja muud esemed kärusse. Seejärel nähtub süüdistatavate liikumine kaubanduskeskuses sees, kus nad liiguvad kogu aeg koos ning nende väljumine kaubanduskeskusest kell 13:05 /I kd tl 77-x/. 11.
37. 05.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et turvatöötaja X X helistab 28.10.x9 häirekeskusele ja palub politseid ning teatab, et pidas kinni isiku, kes ründas teda noaga ning kelle suhtes kasutas ta gaasi. Kiirabi on juba kutsutud, kuid on vaja politseid /I kd tl 103-106/ 11.
38. 30.10.x9 asitõendi vaatlusprotokollis on vaadeldud nuga vutlaris, kuju-dekoratsiooni, pildiraami, päevatekki, mänguasja „Bayblade“, mänguasja „Bakugan“, kahte karpi kirjaga „Vichy“ ja jopet/mantlit. Tegemist on esemetega, mille vargust heidetakse V.Malahhovile ja J.Jerohhinale ette kauplustest X, X, X ja X apteegist. Lisaks on nimetatud asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud ka nugade komplekti karpi, mis on seotud 06.09.x9 V.Malahhovi röövimise episoodiga kaupluses X (kohtuotsuse p 7). Asitõendi vaatlusprotokolli juurde on lisatud fototabel /I kd tl 114-127/. 11.
39. Tunnistaja X X ütlused kirjeldavad, kuidas ta X al X keskuse turvatöötajana sai teate kauplusest X, kes palus kontrollida ostukäruga liikuvat naiste- ja meesterahvast ning kellel oli palju kotte. Kuna ta viibis territooriumil, siis ta nägi kuidas Xi poolt liikusid kirjeldusele vastavad isikud. Ta liikus neile järgi ja parkla territooriumil palus neil kaasa tulla. Naisterahvas 14 1-20-1023 oli nõus, kuid meesterahvas keeldus, mistõttu ta kutsus endale appi turvatöötaja M.X, kes oleks seni meesterahva juures, kui ta naisterahvale turvakontrolli teostab. Kuna ta naisterahva kottides ei tuvastanud keskuse kauplusele kuuluvaid kaupu, siis lasi ta naisterahval lahkuda ja käks ise tagasi parklasse. M.Xt ta enam ei näinud. Helistades talle selgus, et ta on koos meesterahvaga McDonaldsi taga, kus meesterahvas oli maas. Kohale tuli politsei ja kiirabi /II d tl 139-142/. 11.
40. Valeri Malahhov on kohtueelses menetluses 09.01.2020 andnud ütlusi X al X kaubanduskeskuses toime pandud kuritegude kohta, kus ta tunnistab varguste toimepanemist ja ka seda, et ta võttis välja noa selleks, et põgeneda, kuid ei ähvardanud sellega turvatöötajat. Täpsemalt annab V.Malahhov ütlusi, et 28.10.x9 läks ta koos J.Jerohhinaga X al X kaubanduskeskusse, kus läksid apteeki. Seal näitas Jelena talle kreeme, mida ta tahab kinkida enda emale. Ta ütles Jelenale, et anna kreemid siia ja peitis enda kotti. Seejärel läksid koos kauplusesse X, kus Jelena võttis enda kätte esemed, mida tahtis osta. Ta käskis anda asjad enda kätte, peitis asjad enda kotti ja lahkusid kauplusest. Peale seda liikusid mänguasjade kauplusesse, kus Jelena näitas talle mänguasju, mida tahab lapsele osta. Ta võttis taaskord Jelena poolt näidatud kaubad ja peitis enda kottidesse ning lahkus koos Jelenaga kauplusest. Edasi läksid nad kauplusesse X, kus Jelena näitas talle jopet, mis talle väga meeldis. Ta võttis kaks jopet ja proovis selga, millest üks sobis. Kuna neil Jelenaga pole raha, võttis ta Jelena poolt näidatud jope ja peitis ära ning lahkusid koos kauplusest. Kaupluse ees parklas peeti teda ja Jelenat turvatöötaja poolt kinni, et kontrollida. Tema tahtis igal juhul varastatud esemetega lahkuda ja hakkas põgenema. Põgenemise ajal võttis kätte noa, kuid ta ei ähvardanud noaga kedagi ega ka turvatöötajat tapmisega, ta lihtsalt jooksis nuga käes hoides turvatöötaja eest ära McDonaldsi taha, kus ta kinni peeti. 28.10.x9 ei olnud neil Jelenaga raha sisseostude tegemiseks, Jelena näitas, mida oleks vaja osta, tema aga võttis Jelena poolt näidatud kauba ja peitis ära. Kahetseb juhtunut /II kd tl 143-151/.
41. Kuivõrd kohtuotsuse punktides 8 kuni 11 kirjeldatud varguste episoodides on süüdistus esitatud V.Malahhovile ja J.Jerohhinale grupis, siis analüüsib ja hindab kohus V.Malahhovi ja J.Jerohhina käitumist nimetatud episoodide osas koos. Lõpetuseks võtab kohus seisukoha V.Malahhovi 28.10.x9 toimepandud röövimise katse episoodis.
42. Kohtueelses menetluses keeldus J.Jerohhina nimetatud episoodide kohta ütluste andmisest ja kohtuistungil ei soovinud ta samuti ütlusi anda. V.Malahhovi ütlusi analüüsis kohus kohtuotsuse punktis 11.
43. Selles, et V.Malahhov ja J.Jerohhina viibisid 28.10.x9 Tallinnas X al X kaubanduskeskuses ja käisid X apteegis, kauplustes X, X ja X, selles osas poolte vahel vaidlus puudub. Samuti puudub vaidlus selle üle, et süüdistuses kirjeldatud ja X apteegile ning kauplustele X, X ning X kuuluvad esemed leiti V.Malahhovi juurest tema kinnipidamisel. Keskseks vaidluspunktis nimetatud kuriteoepisoodide puhul on küsimus, kas V.Malahhov ja J.Jerohhina tegutsesid nimetatud vargusi toime pannes grupis või saab varguste toimepanemist ette heita üksnes V.Malahhovile. Kohtuistungil V.Malahhovi kaitsja L.Viil ei vaidlustanud esitatud kvalifikatsiooni ja leidis, et V.Malahhovile inkrimineeritud teod on õigesti kvalifitseeritud. J.Jerohhina kaitsja G.Kull oli aga seisukohal, et J.Jerohhina süü grupiviisilises varguses X al X kaubanduskeskuses toime pandud vargustes pole tõendatud, viidates V.Malahhovi kohtueelses menetluses 09.01.2020 antud ütlustele. Kohus on seisukohal, et 15 1-20-1023 V.Malahhovile ja J.Jerohhinale esitatud süüdistus varguste toimepanemises grupis ehk kaastäideviijatena on õigesti kvalifitseeritud ja ka tõendamist leidnud ning seda järgmistel põhjustel.
44. Kuigi V.Malahhov on oma 09.01.2020 antud ütlustes väitnud, et J.Jerohhina ei lubanud tal varastada, kuid ta ei kuulanud teda ning pani asjad kotti, ei piisa kohtu hinnangul V.Malahhovi sellisest väitest, et inkrimineerida X al X kaubanduskeskuse varguste toimepanemist üksnes V.Malahhovile, vaid tõendeid tuleb hinnata kogumis ning anda nende alusel hinnang ka J.Jerohhina tegevusele.
45. Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub

§ 21

lõikes 2, mille esimese lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise teinud. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb

§ 21

lg 2 esimest lauset sisustada teovalitsemise teooriast lähtudes kui funktsionaalset teovalitsemist. Teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et isiku süüditunnistamiseks kaastäideviijana peab kohus sellist järeldust põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-1-1-10-15 p 12).

1. V.Malahhovi ja J.Jerohhina puhul on tegemist elukaaslastega, keda omavahel seob ka ühine laps, mida kinnistasid süüdistatavad kohtuistungil. Samuti on mõlemad süüdistatavad varem kriminaalkorras karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest ning on kursis teineteise minevikuga. Nimetatud faktid annavad eelduse süüdistatavate eelnevale kooskõlastusele ja ühise tegevusplaani koostamisele varguste toimepanemisel, mida kinnitavad ka kohtus uuritud tõendid. 13.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, kuidas V.Malahhov ja J.Jerohhina sisenevad kaubanduskeskusse suurte kottidega ning asetavad need ukse juurest võetud ostukärusse. Selline tegevus viitab kohtu hinnangul ettekavatsetud plaanile peita sinna varastatud esemed ning sooviga vältida selliselt varguse toimepanemise märkamist ja kahtluse äratamist – sisenemine suurte kottidega ja ka lahkumine suurte kottiga. Nimetatud kohtu järeldust kinnitab ka fakt, et V.Malahhovile ja J.Jerohhinale esimene ette heidetud varguse episood on toime pandud kõigest 7 minutit hiljem peale kaubanduskeskusesse sisenemist (sisenemine kell 12:04 – 13.11.x9 asitõendi vaatlusprotokoll I kd tl 77-x, varguse toimepanemine X apteegist kell 12:11). Samuti nähtub viidatud asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas kaubanduskeskusse sisenedes asetavad süüdistatavad ostukärusse kõik kaasas olnud kotid ja ühe karbi, kuid enne Xi kauplusesse sisenemist on V.Malahhovil üks spordikott üle õla, kuid ostukäru on endiselt täis. Samuti nähtub nimetatud asitõendi vaatlusprotokollist ning ka tunnistajate ütlustest, et süüdistatavad viibivad enamus aega kõrvuti ning liiguvad koos ostukäruga ringi. X apteegi ja Xi kaupluse turvakaamera salvestistelt nähtub, kuidas nad suhtlevad müüjatega ning tunnevad erinevate kaupade vastu huvi, jättes kohtu hinnangul 16 1-20-1023 kaupmeestele mulje kui ostuvõimelistest klientidest. Sõltumata asjaolust, et V.Malahhovi ütluste kohaselt neil sel päeval ostudeks rahalisi vahendeid polnud, käisid süüdistatavad poest poodi, kus J.Jerohhina valis välja erinevat kaupa ja mille V.Malahhov kottidesse peitis, sealhulgas Xi kauplusest varastatud jope oli V.Malahhovil peitetud fooliumiga vooderdatud kotti. Kuigi V.Malahhovi ütluste kohaselt keelas J.Jerohhina korduvalt tal varastada, valis J.Jerohhina igas süüdistuses nimetatud kaupluses välja sobiva kauba ja andis need sellegi poolest V.Malahhovi kätte, kes kaubad kotti pani ja mille eest nad kaupluse kassades ei tasunud. Kuivõrd tegemist on elukaaslastega pidi ka J.Jerohhina olema teadlik sellest, et neil nimetatud kaupade eest võimalust tasuda pole. Arvestades, et süüdistatavate käitumismuster oli erinevates poodides täpselt samasugune, annab see põhjendatud aluse järeldada, et selline käitumistaktika oli V.Malahhovi ja J.Jerohhina vahel kokkulepitud – üks valib kauba välja ja teine peidab. Ühestki kohtus uuritud tõendist ei nähtu ja seda ei kinnita ka V.Malahhov oma ütlustes, et V.Malahhov oleks ise mingi kauba välja valinud ning selle kotti peitnud. Nimetatud asjaoludele tuginedes on üheselt selge, et mõlemal süüdistataval oli olemas kavatsus vargusi toime panna, millele viitab ka fooliumiga vooderdatud koti kaasa võtmine ning milline tegevus oli neil omavahel ka kooskõlastatud. J.Jerohhina teopanus varguste toimepanemisel oli välja valida sobiv kaup, anda see V.Malahhovile, kes kaubad kottidesse peitis, et nendega kauplusest nende eest tasumata lahkuda. Eeltoodust tulenevalt tegutsesid V.Malahhov ja J.Jerohhina X al X kaubanduskeskuse X apteegis ja kauplustes X, X ja X varguste toimepanemisel kaastäideviijatena ning nende tegevus oli hõlmatud ühtsest tahtlusest, mistõttu vastutavad mõlemad süüdistatavad ühiselt X al X kaubanduskeskuses toimepandud varguste eest.
2. Küll aga ei nõustu kohus esitatud süüdistusega selles osas, et kõik neli X al X kaubanduskeskuses toime pandud varguse episoodi olid lõpule viidud nagu süüdistusaktis on ette heidetud. Kohus nõustub sellega, et vargused, mis olid toime pandud X apteegist, kauplusest X ja X on V.Malahhovi ja J.Jerohhina poolt lõpule viidud, kuid kauplusest X toime pandud vargus jäi mõlemal katse staadiumisse.
3. Nimelt nähtub 13.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist, kuidas V.Malahhov ja J.Jerohhina liiguvad 28.10.x9 kell 12:37:23 (I kd tl 80 alumine videotõmmis) kaubanduskeskuse WC-sse. Selleks ajaks on V.Malahhov ja J.Jerohhina vargused toime pannud X apteegist, kauplusest X ja X. Viidatud videotõmmiselt on samuti näha, et WC sisenemisel pole J.Jerohhinal ega V.Malahhovil käes ühtegi kotti, vaid need on kõik ostukärus. Väljudes aga kell 12:43:49 (I kd tl 82) on J.Jerohhinal üle õla käekott ja käes karp ning V.Malahhovil üle õla suur kott. Nimetatud asjaolu viitab sellele, et V.Malahhov ja J.Jerohhina asetasid WC-s viibides varastatud kaupu kottides ümber. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et WC-sse sisenemise hetkeks ehk peale kolme toime pandud vargust X apteegist, kauplusest X ja X olid V.Malahhov ja J.Jerohhina kehtestanud varastatud esemetele uue valduse ning nad said neid kaupu kasutada ja käsutada oma äranägemise järgi. Seega on nimetatud varguse episoodid ka lõpule viidud.
4. Lisaks väärib märkimist asjaolu, mis nähtub samast 13.11.x9 koostatud asitõendi vaatlusprotokollist, et sisenedes WC-sse on V.Malahhovil seljas must jope, kuid WC-st väljudes kell 12:43:49 (I kd tl 82) tal jopet seljas pole, vaid on valge dressipluus. Selline tegevus näitab kohtu hinnangul soovi muuta enda väljanägemist ning raskendada enda tuvastamist. Samuti on nimetatud videotõmmiselt näha, et V.Malahhov on enda õlale asetanud spordikoti, 17 1-20-1023 kuhu ta süüdistuse kohaselt peitis Xi kauplusest varastatud jope. Peale seda suunduvadki V.Malahhov ja J.Jerohhina Xi kauplusesse, kuhu nad sisenevad kell 12:46 (01.11.x9 asitõendi vaatlusprotokolli videotõmmised I kd tl 32-33).
5. Xi kauplusest lahkuvad V.Malahhov ja J.Jerohhina kell 13:02 (13.11.x9 asitõendi vaatlusprotokolli I kd tl 95 asuv alumine videotõmmis), mis on ka märgitud kui varguse toimepanemise aeg ning suunduvad kohe kaubanduskeskuse väljapääsu suunas. Kuivõrd Xi töötaja avastas ühe jope kadumise, sai turvakeskus teate süüdistatavate kohta juba kell 13:04 (kannatanu M.X ütlused I kd tl 1-3) ning peale mida peeti V.Malahhov ja J.Jerohhina ka turvatöötajate poolt turvakontrolliks kinni, mistõttu ei õnnestunud V.Malahhovil ja J.Jerohhinal Xi kaupluses toime pandud vargust lõpuni viia.
6. Seega on Jelena Jerohhina ja Valeri Malahhovi süü varguste toimepanemises grupis X apteegist, kauplustest X, X ja X tõendamist leidnud ja vastab varguse toimepanemise objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele tegutsedes võõra vallasasja (kauplustele kuuluva kauba) omastamise eesmärgil, kehtestades sellele kaubale uue valduse grupis väljudes kauplustest kauba eest tasumata, millest X apteegist, kauplustest X ja X toime pandud vargused on lõpule viidud, kuid vargus kauplusest X jäi katse staadiumisse süüdistatavate tahtest mitteolenevatel põhjustel.
7. Edasi analüüsib kohus V.Malahhovi käitumist hetkest, kui turvatöötajad ta peale Xi kauplusest varguse toimepanemist X al X kaubanduskeskuse parklas kinni pidasid ning mis V.Malahhovi tegevuse tagajärjel kasvas üle röövimise katseks. V.Malahhov ja J.Jerohhina peatati kaubanduskeskuse turvatöötaja X Xi ja M.X poolt kaubanduskeskuse parklas. Kuivõrd V.Malahhov keeldus turvatöötajaga kaasa minemast, et teostada turvakontrolli jäi V.Malahhov turvatöötaja M.Xga parklasse ootama, kuniks O.X J.Jerohhina turvakontrolli teostamiselt tagasi tuleb. Kõige olulisemaks tõendiks V.Malahhovi tegevuse kvalifitseerimisel antud juhul on 29.10.x9 koostatud asitõendi vaatlusprotokoll, kus on vaadeldud V.Malahhovi ja turvatöötaja M.X tegevust kaubanduskeskuse parklas (I kd tl 61-76). Nimetatud tõendist on näha, kuidas V.Malahhov ei allu turvatöötaja palvele paigale jääda ning hakkab põgenema. Talle järgneb M.X, et takistada V.Malahhovi põgenemist. Kuigi nimetatud asitõendi vaatlusprotokollist ei ole tuvastatav, kas V.Malahhovil on nuga käes või mitte (tegemist oli taskunoaga) puudub kohtul alus kahelda kannatanu M.X ja tunnistaja K.Xi ütluste usaldusväärsuses noa kasutamise ja M.X suunas tehtud ähvarduste osas. Kannatanu ja tunnistajate ütlused on kooskõlas asitõendi vaatlusprotokollis kajastatuga. Samuti pole V.Malahhov eitanud noa kasutamist ning väitis, et kasutas nuga varastatud kaubaga põgenemiseks. Nimetatud situatsioonis ja V.Malahhovi käitumist arvestades, kus ta ähvardas M.Xt noaga ja ka verbaalselt lubadusega ta ära tappa, oli M.Xl alust tunda ohtu oma elule, mida ta on ka oma ütlustes kinnitanud. V.Malahhovi takistamiseks ja kinnipidamiseks oli M.X sunnitud kasutama gaasi, mis on näha ka asitõendi vaatlusprotokollis.
8. Sellise tegevusega kasvas V.Malahhovi tegevus varguse toimepanemisest üle röövimiseks, s.o. võõra vallasasja ebaseaduslikuks omastamiseks, mis oli toime pandud vägivallaga ähvardades ning nuga kasutades.
9. Seega V.Malahhovi tegu on tõendamist leidnud ja vastab röövimise objektiivsetele ja 18 1-20-1023 subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (Xile kuuluv jope) omastamise eesmärgil (kavatsetus) väljus poest kauba eest maksmata kehtestades sellele kaubale uue valduse vägivalda kasutades (noaga ähvardamine, mille tagajärjel tundis M.X ohtu oma elule ja tervisele). Kuritegu jäi V.Malahhovi tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna turvatöötajatel õnnestus ta kinni pidada.
10. J.Jerohhina varguse katse episood 13.11.x9 X X Toidukaupadest J.Jerohhina süü on tõendatud järgmiste tõenditega: 25.
11. AS OG X X Toidukaubad 13.11.x9 avaldus, millest nähtub, et 13.11.x9 X X Toidukaupade kaupluse müügisaalist varastati kaks palsamit Essences maksumusega 5,98 eurot/tk, kogumaksumusega 11,96 eurot; neli šampooni Essences maksumusega 5,98 eurot/tk, kogumaksumusega 23,92 eurot; kolm palsamit Essences „Morocco“ maksumusega 5,98 euro/tk, kogumaksumusega 17,94 euro ja pudeli Gin Long Drink A.Le Coq maksumusega 3,68 eurot, kokku kaupa 57,50 euro väärtuses, kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul /II kd tl 62/. 25.
12. Tunnistaja X X, kes oli Xs X mnt 7 asuvas X Toidukaupade kaupluses tööl 13.11.x9 annab ütlusi, kuidas ta märkas ühte naisterahvast, kes pani ostukorvist kaupa kaasas olnud kotti, kuid kassas tasus ainult kauba eest, mis oli ostukorvis. Ta palus naisterahval näidata kott ette, kust tuli välja 2 palsamit, 7 šampooni ning üks Long Drink 1,5 liitrit kogumaksumusega 57,50 eurot ja mille eest polnud tasutud. Samuti puudus naisterahval nende kaupade kohta ostutšekk /II kd tl 63-64/. 25.
13. 16.11.x9 asitõendi vaatlusprotokollist fototabeliga, kus on vaadeldud Xs X mnt 7 asuva kaupluse X Toidukaubad turvakaamerate 13.11.x9 videosalvestisi, nähtub Jelena Jerohhina liikumine kaupluse erinevate riiulite vahel ning ka see, kuidas ta ühe riiuli juures kükitades paneb korvist asju enda kotti /II kd tl 82-91/. 25.
14. Jelena Jerohhina jäi kohtuistungil kohtueelses menetluses antud ütluste juurde ning enda ülekuulamist ei taotlenud. 14.11.x9 kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistab Jelena Jerohhina oma süüd ja kahetseb ning annab ütlusi, et varastatud esemed soovis ta maha müüa, kuna ta ei tööta ega pole raha toimetulekuks /II kd tl 74-75/. 25.
15. Punktides 12.1 kuni 12.4 nimetatud tõendid kinnitavad üheselt J.Jerohhina süüd. J.Jerohhina on tunnistanud samuti oma süüd nii kohtueelses menetluses kui ka kohtuistungil. Kaupluse turvakaamera salvestuselt on nähtav, kuidas süüdistatav osa kaupadest endaga kaasas olevasse kotti paneb ning kassas tasub ainult osa kauba eest. Peale kassat peetakse ta kaupluse töötajate poolt kinni.
16. Seega J.Jerohhina tegu on tõendamist leidnud ja vastab varguse objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele - tegutsedes võõra vallasasja (kauplusele kuuluv kaup) omastamise eesmärgil (kavatsetus), kehtestades sellele kaubale uue valduse ning möödus kassast kauba eest tasumata. Kuivõrd J.Jerohhina peeti kaupluse töötajate poolt peale osa kauba eest tasumist kinni, siis jäi J.Jerohhina tegevus temast olenemata põhjustel lõpule viimata ehk katse staadiumisse. 19 1-20-1023 27.

§ 199

lg 2 p 9 järgi karistatakse isikut, kes paneb toime süstemaatilise varguse, s.o süstemaatiliselt võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil. Süstemaatiline vargus eeldab, et isik on toime pannud vähemalt kolm vargust, sealjuures ei ole tähtis, kas need teod tuleks üksikult subsumeerida

§ 199(kuritegu) või § 218 (väärtegu) alla.

Samuti ei ole tähtsust asjaolul, kas tegemist on lõpuleviidud vargustega või tegemist on varguste katsetega, kuid nendevaheline ajavahemik ei saa olla väga pikk. Lisaks on vajalik, et isiku poolt toime pandud teod on omavahel seotud, s.t et need üksikud vargused moodustavad teatud sisulise süsteemi. Seotud on teod omavahel eelkõige juhul, kui varastamine on kujunenud isikule elustiiliks - näiteks hangib isik endale varastades elatist, see on talle püsiva või alatise sissetuleku allikas, või sooritab süütegusid väljakujunenud harjumusest lähtuvalt. 28. V.Malahhov tunnistati Harju Maakohtu 08.08.x9 otsusega nr 1-19-6329 süüdi

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 6 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluv karistus 4 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel jäi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 3 kuud ja 25 päeva, mis jäeti

§ 73lg 1 ja 3 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta ja 6 kuud.

Katseaja lõpp 07.02.

2. J.Jerohhina tunnistati viimati süüdi Harju Maakohtu 11.05.x9 otsusega nr 1-19-3805

§ 199lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 9 kuud, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra, ärakandmisele kuuluv karistus 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel jäi lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 5 kuud ja 28 päeva.

§ 65

lg 2 ja § 73 lg 4 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 04.04.x9 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 1 aasta ja 2 kuu võrra ning mõisteti liitkaristuseks 1 aasta, 7 kuud ja 28 päeva vangistust, mis

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 alusel asendati üldkasuliku tööga 598 tundi tähtajaga 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest ning kohustusega järgida

§ 75sätestatud kontrollnõudeid, tähtaja lõpp 20.05.2021.

J.Jerohhinal on sellest sooritatud 40 tundi ja tegemata on 558 tundi ÜKT-d.

1. Arvestades V.Malahhovi ja J.Jerohhina varem toime pandud tegude hulka ja regulaarsust on varguste toimepanemine ilmselgelt muutunud mõlema süüdistatava jaoks elustiiliks hankides sel viisil poest meelepäraseid asju. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul tegemist süstemaatilise tegevusega, mis on suunatud võõraste vallasasjade äravõtmisele, s.o süstemaatilise vargusega.
2. Kuivõrd V.Malahhovile on esitatud süüdistus kahes röövimise episoodis, siis tuleb V.Malahhovi 28.10.x9 toime pandud röövimise episood kvalifitseerida korduva röövimisena.
3. Arvestades, et samaliigiliste kuritegude toimepanemise puhul katse staadiumisse jääv kuritegu neeldub lõpule viidud kuriteos, on nii J.Jerohhina kui V.Malahhovi käitumine lõplikult kvalifitseeritav lõpule viidud kuritegudena.
4. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus kummagi süüdistatava suhtes ei tuvastanud.
5. Seega on tuvastamist leidnud, et Valeri Malahhov, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt ning ka karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle 20 1-20-1023 ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos Jelena Jerohhinaga, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

35. Samuti on tuvastatud, et Valeri Malahhov, olles isikuks, kes on varem toime pannud röövimise (06.09.x9 episood) pani oma tahtliku tegevusega toime ka 28.10.x9 võõra vallasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis oli toime pandud vägivallaga ja relvana kasutatavat eset – nuga kasutades, s.o.

§ 200lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

36. Samuti on tuvastamist leidnud, et Jelena Jerohhina, olles isikuks, kes on varem toime pannud vargusi süstemaatiliselt ning ka karistatud süstemaatiliste varguste toimepanemise eest pani oma tahtliku tegevusega toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil grupis koos Valeri Malahhoviga, s.o

§ 199lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KARISTUSED 37. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 sätestatud karistamise alustega, milliste kohaselt on karistamise aluseks esmajoones isiku süü. Samuti arvestatakse karistuse mõistmisel kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 38. V.Malahhovile

§ 200

lg 2 p 4, 8 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud vangistus 3 kuni 15 aastat. V.Malahhovile ja J.Jerohhinale

§ 199

lg 2 p 7, 9 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni 5-aastane vangistus.

1. Kehtiva kohtupraktika (3-1-1-52-13, 3-1-1-58-13) kohaselt, tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.
2. V.Malahhovil on üks kehtiv kriminaalkaristus ja 2 kehtivat väärteokaristust, mille trahvid on tasumata. Prokurör viitas oma kohtukõnes, et V.Malahhovil on lisaks kehtivale kriminaalkaristusele ka 33 kehtivat väärteokaristust, tuginedes seejuures karistusregistris kajastuvatele andmetele, kuid ei arvestanud asjaoluga, et sõltumata karistusregistris märgitud „kehtivatest väärtegudest“ on nendest 31 toime pandud aastal x3 ja varem, mistõttu on nende väärtegude täitmine aegunud ja andmed peaksid olema arhiveeritud. Sellest tulenevalt kohus neid andmeid karistuse mõistmisel ei arvesta.
3. Prokurör taotles V.Malahhovi karistamist röövimise toimepanemise eest vangistusega 4 aastat. Kaitsja palus kaaluda V.Malahhovi karistamist sanktsiooni alammääras. Arvestades, et V.Malahhovit süüdistatakse kahes röövimise kuriteoepisoodis, siis V.Malahhovi karistamine sanktsiooni alamääras ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. V.Malahhovi süü suuruse hindamisel röövimiste toimepanemise puhul võtab kohus aga arvesse seda, et üks tegu oli lõpule viidud ja teine jäi katse staadiumisse, samuti ka asjaolu, et algselt oli süüdistatava tahtlus mõlema episoodi puhul suunatud varguse toimepanemisele, mis aga kasvasid mõlemad üle 21 1-20-1023 röövimiseks. Seetõttu leiab kohus kuritegude tehiolusid arvesse võttes, et V.Malahhovi süü röövimiste episoodides ei ole suur ning tema karistamine alla sanktsiooni keskmist määra miinimummäära lähedal on põhjendatud. Kolme varguse episoodi eest taotles prokurör V.Malahhovi karistamist 10 kuu pikkuse vangistusega. Kohus hindab V.Malahhovi süüd varguste episoodidega seonduvalt samuti pigem väikeseks, kuivõrd kõik kuriteo objektid tagastati kauplustele rikkumata ning nende väärtus ei olnud suur. Lisaks nimetatule arvestab kohus kergendava asjaoluna ka V.Malahhovi süü tunnistamist ning kahetsuse avaldamist oma tegude üle, mida ta on avaldanud korduvalt nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.
4. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V.Malahhovile röövimiste toimepanemiste eest karistuseks 4 aastat vangistust ning varguste toimepanemise eest karistuseks 9 kuud vangistust. Tulenevalt

§ 64lg 1 loeb kohus kergema karistuse kaetuks raskeima ehk 4 aastase vangistusega, mida tuleb vähendada Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks jääb 2 aastat ja 8 kuud vangistust. V.Malahhov oli kahtlustatavana kinni peetud 06.09.x9 kuni 07.09.x9, s.o 2 päeva, mis tuleb

§ 68lg 1 alusel arvata karistuse hulka.

Kandmata karistuseks jääb 2 aastat 7 kuud ja 28 päeva vangistust. Kuivõrd V.Malahhov pani käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad teod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud katseajal, tuleb

§ 65lg 2 ja § 73 lg 4 alusel moodustada liitkaristus eelmise, s.o.

08.08.x9 Harju Maakohtu otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osaga, s.o. 3 kuu ja 25 päeva vangistusega, mis teeb V.Malahhovile lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 aastat 11 kuud ja 23 päeva vangistust.

1. V.Malahhovi kaitsja L.Viil taotles kaitsekõnes kohtul kaaluda võimalust määrata V.Malahhovile vangistuse kandmise osaliselt ning ülejäänud jätta tingimisi kohaldamata allutades V.Malahhov elektroonilisele valvele, mille osas on isik ka oma nõusoleku andnud.
2. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi täiskogu otsus kohtuasjas nr 3-1-199-06 p 16) 45.

§ 74

lg 5 sätestab, et kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Nimetatud sätte

1. lause kohaselt, kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.
2. Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama kohaselt tuleb karistuse kohaldamist ja karistusest tingimisi vabastamist teineteisest selgepiiriliselt eristada. Isiku karistusest tingimisi vabastamine

§ 73

või § 74 alusel ei ole iseseisev karistusliik, vaid üks võimalikest kuriteo eest mõistetud põhikaristuse individualiseerimise viisidest. Kui karistuse mõistmise aluseks on peamiselt isiku süü, siis

§-de 73 ja 74 alusel isiku karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, millised iseseisvalt või 22 1-20-1023 koostoimes muudavad põhikaristuse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-1-1-116-12 p 11). Samuti on Riigikohus leidnud, et karistuse mõistmisel tuleb kooskõlas

§ 56

lg 1 teises lauses sisalduva kolmanda alternatiiviga vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtudes (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus kohtuasjas 3-1-1-20-16 p 14). 47. V.Malahhovil on üks varasem kriminaalkaristus süstemaatilise varguse toimepanemise eest, mis jäeti

73 lg 1 ja 3 alusel täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata. Kuigi V.Malahhov on käesolevad kuriteod pannud toime kohtu poolt määratud katseajal, leiab kohus, et just eripreventsioonist lähtuvalt on võimalik V.Malahhovi puhul kohaldada

§-s 74 lõikes 5 sätestatut. Klassikalises karistusõiguses on karistuse eripreventiivne eesmärk isiku mõjutamine ja selle kaudu õiguskuulekale eluviisile suunamine. Kohtupraktikas on esindatud arusaam, et ka täiskasvanud isikule peab karistus mõjuma kasvatuslikult. 48. Arvestades, et eelmise kohtuotsusega mõistetud karistus V.Malahhovile mingit mõju ei avaldanud, vaid ta jätkas kuritegude toimepanemist leiab kohus, et V.Malahhovile osalise vangistuse ärakandmise mõistmine ning ülejäänud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmine

§ 74

lg 5 alusel on käesoleval hetkel just eripreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt põhjendatud. Elektroonilisele valvele allutamine, sellega kaasneva kindla ajakava ja range režiimi allumise kohustus kriminaalhooldaja järelevalve all koos täiendavate lisakohustustega ja pika katseajaga võiksid kohtu hinnangul V.Malahhovile positiivset mõju avaldada ning panna teda hoiduma uute kuritegude toimepanemist. V.Malahhov avaldas kohtuistungil valmisolekut ja tahet muuta oma elu ja olla edaspidi seaduskuulekas. Kohtuliku eelmenetluse raames kontrolliti tulenevalt süüdistatavate taotlusest asendada kohaldatud tõkend vahistamine elektroonilise valvega. Kriminaalhooldus teostas kohtu taotlusel kontrolli süüdistatavate elukohas x vald, kus asuv eramaja sobib elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks ja vastab selle tehnilistele nõuetele, samuti on olemas kõigi nimetatud aadressiga seotud isikute kirjalikud nõusolekud V.Malahhovi suhtes elektroonilise valve kohaldamiseks. Sellest tulenevalt on täidetud ka eeldused V.Malahhovile elektroonilise valve kohaldamiseks, mistõttu leidis kohus, et V.Malahhovil tuleb mõistetud vangistusest koheselt ära kanda 8 kuud vangistust ning ülejäänud vangistuse, s.o. 2 aasta 3 kuu ja 23 päeva osas ei pöörata karistust täitmisele, kui V.Malahhov ei pane 4-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab

§-s 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. Osalise vangistuse ärakandmist tuleb arvestada V.Malahhovi viimasest kahtlustatavana kinnipidamisest ehk alates 28.10.x

1. Elektroonilise valve kohaldamise tähtajaks peab kohus piisavaks 6-kuulist tähtaega. Elektroonilise valve tähtaeg hakkab kulgema päevast, mil elektroonilise valve seade kinnitatakse V.Malahhovi keha külge.
2. Kuigi kohtuliku uurimise käigus ei tuvastatud konkreetselt, et V.Malahhov oleks käesolevad kuriteod toime pannud alkoholi- või narkojoobes või et isikut oleks varem karistatud nimetatud ainete tarvitamisega seotud kuritegude toimepanemise eest, ei saa tähelepanuta jätta 28.10.x9 koostatud õigusrikkuja kinnipidamise aktis märgitut, et kinnipeetu on ilmsete joobetunnustega (I kd tl 6). Sellest tulenevalt leiab kohus, et täiendavad lisakohustused

§ 75

lg 2 p 2 ja 21 alusel on põhjendatud eelkõige vähendamaks uute kuritegude toimepanemise riski. On üldteada asjaolu, et alkoholi- ja narkootiliste ainete tarvitamine võib olla uute 23 1-20-1023 kuritegude ning just varguste toimepanemise ajendiks hankimaks endale vahendeid alkoholi või narkootilise aine soetamiseks. Samuti peab kohus vajalikuks just varguste toimepanemiste indikaatoriks olevate rahaliste vahendite puudumisest lähtuvalt kohaldada V.Malahhovile lisakohustusena tööle asumise kohustust kuu aja jooksul peale osalise vangistuse ärakandmiselt vabanemist, mis tal ka enda sõnade kohaselt on vabanedes olemas.

1. V.Malahhovile kohaldatud tõkend vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel, sõltuvalt sellest, kumb asjaolu saabub varem.
2. J.Jerohhinal on kaks kehtivat kriminaalkaristust ning üks kehtiv väärteokaristus. Nagu V.Malahhovi puhul, näitab karistusregister ka J.Jerohhina puhul kehtivate väärteokaristustena 18 süütegu, millest aga ainult üks on kehtiv, kuid ülejäänud väärtegude täitmine on aegunud. Tegemist on väärteokaristustega, mis on toime pandud aastal x3 ja varem. Sellest tulenevalt ei arvesta kohus ka J.Jerohhina puhul neid andmeid karistuse mõistmisel.
3. Prokurör taotles J.Jerohhina karistamist vangistusega 10 kuud. Kaitsja G.Kull leidis, et kuivõrd J.Jerohhina puhul on tõendatud üksnes üks kuriteo episood ehk 13.11.x9 toime pandud vargus X X Toidukaupade kauplusest, siis tuleks J.Jerohhinat karistada rahalise karistusega. Süüdistatav väitis kohtuistungil, et ta läheb vabanedes tööle ning on võimeline osade kaupa tasuma rahalist karistust. Selles osas, et J.Jerohhina süü on tõendamist leidnud kõigis talle süüks pandavates kuriteo episoodides, võttis kohus seisukoha juba eelnevalt. Seega peab kohus nüüd otsustama, milline on J.Jerohhinale mõistetav karistus toime pandud tegude eest. Kohtuistungil avaldas kaitsja G.Kull oma kaitsekõnes arusaamatust, miks taotles prokurör V.Malahhovile varguste toimepanemise eest karistuseks vangistust 10 kuud, aga J.Jerohhinale vangistust 1 aasta. Erinevalt V.Malahhovile ette heidetavast kolmest varguse episoodist, süüdistatakse J.Jerohhinat kokku viies varguse episoodis. Arvestades, et J.Jerohhinale süüks arvatavatest varguste episoodidest 4 olid pandud toime grupis koos V.Malahhoviga ning kaks varguse episoodi jäid katse staadiumisse, lähtub kohus ka J.Jerohhina puhul karistuse määramisel samadest kriteeriumitest nagu V.Malahhovi puhul.
4. Sarnaselt V.Malahhoviga leiab kohus, et J.Jerohhina süü kuritegude toimepanemises ei ole suur, kuivõrd kõik varguse objektiks olevad kaubad tagastati rikkumata kauplustele, nende väärtus ei olnud suur ning samuti jäi kaks kuriteo episoodi katse staadiumisse. Lisaks nimetatule arvestab kohus kergendava asjaoluna ka J.Jerohhina süü tunnistamist ühes kuriteo episoodis, mida ta on avaldanud nii kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses. Raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega leiab kohus, et ka J.Jerohhinale on põhjendatud kohaldada karistus alla sanktsiooni keskmist määra. Kuigi karistusseadustik näeb varguse toimepanemise eest karistusena ette ka rahalise karistuse, siis J.Jerohhina puhul ei ole see kohaldatav eelkõige just põhjusel, et J.Jerohhinal puudub sissetulek. Samuti pole varasemad karistused, mis olid raskemad karistused kui rahaline karistus, J.Jerohhinale mingit mõju avaldanud, mistõttu puudub ka antud juhul igasugune seaduslik alus kohaldada J.Jerohhina suhtes rahalist karistust.
5. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus J.Jerohhinale varguste toimepanemiste eest karistuseks 1 aasta vangistust, mida tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Lõplikuks 24 1-20-1023 karistuseks jääb 8 kuud vangistust. Kuivõrd J.Jerohhina pani käesolevas kriminaalasjas etteheidetavad teod toime eelmise kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemise ajal, tuleb

§ 65

lg 2 ja 69 lg 7 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 11.05.x9 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o 558 tundi üldkasulikku tööga, arvestades, et ühele päevale vangistusele vastab 1 tund üldkasulikku tööd, s.o 1 aasta 6 kuud ja 18 päeva vangistust mõistes liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistuse 2 aastat 2 kuud ja 18 päeva. Karistuse kandmise alguseks lugeda J.Jerohhina kahtlustatavana kinnipidamise aeg, s.o. alates 13.11.x9. 55. J.Jerohhinal on varasemalt kaks kehtivat karistust. Viimase, 11.05.x9 kohtuotsusega mõisteti J.Jerohhinale 04.04.x9 kohtuotsusega liitkaristus 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva, mis asendati

§ 69

lg 1, 2, 3, 4 alusel üldkasuliku tööga 598 tundi, mille tähtajaks määrati 2 aastat ehk kuni 20.05.

1. Vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on vangistuse vältimise viimane eeldus, mistõttu puudub kohtul antud juhul igasugune seaduslik alus kohaldada J.Jerohhina suhtes mistahes muid vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise võimalusi. Sealhulgas ei saa kohus jätta märkimata, et kuni oma kahtlustatavana kinnipidamiseni 13.11.x9 oli J.Jerohhina jõudnud ligi 6 kuu jooksul määratud 598 tunnist ära teha üksnes 40 tundi üldkasulikku tööd. Samal ajal aga jätkas ta varguste toimepanemist ning seda ka peale seda, kui tema elukaaslane V.Malahhov oli juba vahistatud. Selline J.Jerohhina käitumine näitab üheselt, et ta ei ole aru saanud oma tegude keelatusest, vaid jätkab samalaadsete kuritegude toimepanemist sõltumata asjaolust, et eelnevalt on talle kohtu poolt antud korduvalt võimalused kanda oma karistusi vabaduses viibides.
2. J.Jerohhina suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. ASITÕENDID
3. Kriminaaltoimikus asuvad asitõenditena 5 CD-plaati ja 3 DVD-plaati, väline kõvaketas, mis jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde.
4. Asitõend taskunuga vutlaris ja pappkarp nugade piltidega, kuid nugadeta, mis on hoiul PPA asitõendite hoiuruumi Rahumäe tee 6, Tallinn konfiskeerida

§ 83lg 1 alusel ning hävitada Kr

MS § 126 lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD

1. KrMS § 175 lg 1 p-de 4 ja 9, § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1 alusel kuuluvad Valeri Malahhovilt riigituludesse menetluskuludena väljamõistmisele esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 919,20 eurot, s.o kokku 2379,20 eurot ning Jelena Jerohhinalt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876 eurot ja riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu 715,80 eurot, s.o kokku 1591,80 eurot. Käesoleval juhul leiab kohus, et kuna süüdistatavatel puudub kindel sissetulek, siis väljamõistetud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 3
2. lause alusel tasuda ositi 12 kuu 25 1-20-1023 jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. V.Malahhovil tuleb tasuda esimesed 11 kuud summas 198,26 eurot ning
3. kuul summas 198,34 eurot, J.Jerohhina pea iga kuiselt tasuma 132,65 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Mairi Heinsalu Kohtunik 26